Ehtekunst on olnud aegade algusest üks kultuuri osa ning on peegeldanud vastava piirkonna tavasid ning uskumusi.

Foto: Erakogu Augustatud meritigude karbid

Foto: Erakogu. Augustatud meritigude karbid

Wikipedia andmetel pärinevad esimesed leiud ehetest augustatud meritigude karpide näol Aafrikast Blombos´e koopast. Nende vanuseks on määratud 75 000 aastat. Leide on tollest ajastust veelgi – põhilisteks materjalideks olidki luud, hambad, marjad, kivitükid ja muu loodusest leitav. Vaskehteid hakati tegema alles hiljem, umbes 7000 aastat tagasi.

Egiptuse kultuur ja ehted
Erinevates piirkondades hakkasid arenema erinevad kultuurid ning seda väljendasid ka ehted ja ka kõiksugu muud tarbeesemed. Näiteks Egiptuse aladel peeti vaaraod mitte ainult valitsejaks, vaid ka jumaluseks, mistõttu oli tal piiramatu võim absoluutselt kõige, sealhulgas ka kunsti, ehete ja rõivastumise üle. Samuti mõjutas kõike uskumus hauatagusesse ellu – ehitati püramiide, mumifitseeriti kehasid, et hing saaks nendesse hiljem tagasi pöörduda ning pandi hauda kaasa ka kõik vajalik ja väärtuslik, mida võis siit ilmast lahkudes vaja minnna. Sinna hulka kuulusid ka kõiksugu kehakaunistused.
Ehted näitasid ka kandja rikkust ning lisasid muidu üsna askeetlikele riietele värvikust. Egiptlased kandsid väga palju ehiskraesid, mis olid kaunistatud erinevate materjlidega. Põhiliselt kasutati ehtimiseks kulda, koralle, helmeid, ahhaati või kaltsedoni. Harvem valmistati ehteid „valgest metallist“ ehk hõbedast, millest arvati ka jumalate luud tehtud olevat.
Ennast kaunistasid nii naised kui ka mehed ja kõik ühiskonna kihid.

Egiptuse ehiskraed. Foto: www.gemrockauctions.com

Egiptuse ehiskraed. Foto: www.gemrockauctions.com

 

Ehted kui sümbolid
Mõned kaunistuselemendid omasid ka poliitilist ja kultuslikku tähendust. Kõige rohkem ja suursugusemaid ehteid kandsid loomulikult kuningliku perekonna liikmed. Vaaraode võimutunnusesemed omasid väga kindlaid tähendusi. Karjusekepp ja viljapeksutööriist ehk koot tähistasid valitsemist Egiptuse riigi, ning sealsete karjuste ja viljakasvatajate üle. Egiptuse riigijuhil oli ainuõigus kobra kujutisele, mida võib leida näiteks kuningakroonilt. Uue riigi vaaraode peakattes pidi olema kaks püstiseisvat linnusulge, mis tähistasid jumalate kuningat Amonit. Kaks jaanalinnusulge sümboliseerisid allmaailma valitsejat Osirist, jäärasarved Atumit, kõige elava loojat, päikeseketas aga jälle peajumal Amonit. Midagi sarnast kandis ka ainuke naisvaarao Kleopatra.
Sellest ajast peale, kui preestrid templite juures ametisse astusid, kuulus ka neile teatud võim. Nad kandsid oma seisuse märkidena sulgi, lootoselehti ja linde.
Aasaga rist ehk ankh on tuntud igavese elu sümbolina. Selle kasutusala on senini ebaselge, kuid arvatakse, et risti kasutati sandaalide paelte sidumiseks. Ihu ligidal kanti mitmesuguseid õnnetoovaid amulette ehk ohutisi, nagu näiteks püha põrnikat skarabeust. Populaarne õnnetoov märk oli ka Horuse ehk taeva ja päikesejumala silm.

Illustratsioon: erakogu. Püha põrnikas skarabeus – kindlustas surnute kartmatuse, kui nood astusid Osirise ette. Samal ajal kaalus Anubis nende südameid tõesule vastu. Seejärel anti inimesele hinnang kuidas ta oli oma maises elus käitunud. Kõlbmatud südamed heideti Ammitile ehk „surnute õgijale“.

Lilled kui ehted ja sümbolid
Ehtena kasutati ka lilli ning mõnedele nagu lootoseõis anti suisa püha sümboli tähendus. Pidustuste, tseremooniate ja ka matuste ajal, kanti kaelas lillevanikuid. Taassünni sümbolina kasutati näiteks papüüruse ribasid, mida on ka leitud Tutanhamoni puusärgist.

Foto: www.lotusflowermeaning.net

Egiptuse preestrinnad kasutasid sinist lootoseõit meditsiinilistel ja spirituaalsetel eesmärkidel. Väidetavalt on sellel lillel ka väikeseid psühhoaktiivne effekt, millel arvati olevat jumalik essents ning samuti tekitab vaikset ning õhkõrna eufooriat.

Praktilisus
Klaft või Khat on Egiptuse traditsiooniline peakate, seda näeme ka kõige kuulsamal Tutanhamoni surimaskil. Selle eesmärgiks oli kaitsta ka kuuma päikese eest. Sama eesmärk oli ka parukatel, mis olid kaunistatud erinevate helmete ning pärlitega.

Milleks siis ehteid kantakse?
Võib öelda, et ehted olid väga tähendusrikkad ja eesmärke võib olla suisa mitu:
1. Funktsionaalne eesmärk, tavaliselt kas riideesemete kinnitamiseks (prossid) või juuste ohjeldamiseks (kammid, paelad, peakatted).
2. Näitab sotsiaalset või isklikku staatust, nagu seda on näiteks kuningakroon.
3. Tähistab kuhugi gruppi kuulumist, kas siis etnilisse, religioosesse (rist) või sotsiaalsesse.
4. Pakkuda kaitset talismani või amuleti näol
5. Kunstilistel eesmärkidel, kaunistusena või eneseväljendusena
6. Kannab mingit sümboolset või personalset tähendust (vaaraode peakatted, sauad)
7. Ehteid on kasutatud ka valuutana ja vahetuskaubana

Võib öelda, et ehete kasutusala on tegelikult väga lai ning neid pole sugugi kasutatud ainult ilu pärast. Kõigel on ikka oma mõte ja tähendus.
Isiklikult on mul näiteks iga kooli lõpetamise puhuks kingitud mõni ehe, mis mulle alati seda taas meelde tuletab ning ajast tagasi viib. Samuti on mul palju ehteid kividest, mida ma ka hobi korras teistele valmistan. Igale kivile on omastatud teatud tähendus ja sümbolistika, millele kandja soovib keskenduda ja tähelepanu pöörata. Minu arvates on lihtsam vastavale teemale keskenduda, kui ka mingi materjaalne ese seda mõtet toetab.

 

Kasutatud allikad:
https://en.wikipedia.org/wiki/Jewellery
https://no.wikipedia.org/wiki/Klaft
http://www.e-ope.khk.ee/ek/roivaajalugu/vanaegiptuse_rivastus.html