by Kerli Mark | aug. 13, 2018 | Avalehele, Elustiil, Persoon, Sport
Kui paljud teist käivad jõusaalis ja tegelevad fitnessiga? Kui paljud kurdavad, et mitte miski ei tööta, ükskõik kui hästi ka plaane ei järgiks? Ketlin Kuuskne on eratreener, kes asutas ettevõtte nimega Prana Fit Mindset, mis keskendub lisaks füüsilisele ka vaimsele tervisele. Stress, ärevus ja negatiivsed mõtted on just need, mis hoiavad soovitud tulemusi tagasi. Noor ettevõtja on rõõmsameelne, särav, energiline ja pakub inspiratsiooni paljudele, ka minule, mistõttu olin ma väga põnevil, kui otsustasin teda intervjueerida.
1. Aitäh, Ketlin, et leidsid aega minuga rääkida! Kuidas sa kirjeldaksid oma tööd ja selle filosoofiat?
Minu missioon on aidata inimestel tunda end oma kehas hästi. Kasutan kolme komponenti — treeningud, toitumine ja sisemine eneseareng. Fookus on tasakaalukal ja tervislikul eluviisil. Ei poolda ühtegi äärmust ega suru peale “ühte ja õiget” lähenemist. Kogu tähelepanu on kliendil ning koostöö sisu ja pikkus kujuneb vastavalt tema vajadustele. Treeningud varieeruvad jõusaalipõhistest üldfüüsilise õuetreeninguni. Toitumise puhul eelistan anda lühikursuse. Soovi korral koostan toitumiskava. Põhiline on, et klient tunneks end hoituna ning saab igal hetkel kellelegi toetuda. Just viimane on puudu internetis pakutavatest toitumis- ja treeningkavadest.
2. Miks pakkus sulle huvi just see eriala?
Huvi tärkas mul juba teismeeas, mil hakatakse rohkem tähelepanu pöörama oma välimusele. Mul olid suured alaväärsuskompleksid. Kuna ma tol hetkel kedagi palgata ei saanud, hakkasin ise katsetama nii toitumise kui trenniga. Mitmeid kordi sai ka ämbrisse astutud, kuid õnneks suurt kahju ma oma tervisele ei teinud. Vanema ja targemana hakkasin koolitustel ja kursustel käima. Nimekamad neist on GluckerKollegi rahvusvaheline personaaltreeneri koolitus ja riiklikul tasandil EKFLi kulturismi- ja jõusaali treeneri koolitus. Hiljuti läbisin ka rahvusvahelise Life Coachi kursuse.
3. Mõned aastad tagasi olid sa ettevõttes Ensto Ensek AS osakonnajuhataja. Mis andis sulle julguse luua oma ettevõte?
Julgus tuli õppimiste tulemusena — tegelen palju enesearenguga. Leian, et kui ma ei tee täna ühtegi sammu, mis mind eesmärgi suunas viib, olen omadega eilses.
4. Mis annab sulle inspiratsiooni? Mis hoiab sind motiveerituna?
Mulle meeldib ütlus, et unistus peab olema selline, mida sa tahad kogu hingest — mida sa tahad sama palju kui elada. Oma unistused tuleb õigel kujul visualiseerida ning neid mõttes hoida. Ma tean, miks ma midagi teen. Kui tuleb jonnituju, siis küsin endalt, kas ma olen allaandja või võitleja.

Foto autor Ene Ritso
5. Su ettevõte keskendub ka vaimsele tervisele. Kuidas tekkis selline idee? Kuidas see kajastub su treeningutes?
Nagu sai mainitud ka varem, tegelen palju enesearenguga. Toitumise jälgimine ja regulaarne treening nõuavad vaimset küpsust ja tugevust. Juba oma treenerikarjääri algul tundsin, et soovin klientidele pakkuda midagi sügavatähenduslikumat. Möödunud kevadel käisin aga ise läbi päris raske teekonna ning sain sellest välja tänu life coach´ile. Siis mulle torgatas pähe, et see ongi see! Ma võtsin ette kursuse, ning lisades oma kogemuse, pakun sama abi ka oma klientidele.
See kajastub kõiges. Alustades viisist, kuidas me end kohtleme, endast räägime ning millised on meie uskumused — selle kõigega loome oma reaalsuse. Annan ka konsultatsioone, kus saan kõike individuaalselt õpetada.
6. Hoida eemale kõigist maiustustest, kiirtoitudest ja kookidest on keeruline! Mis on parim viis kiusatuste trotsimiseks?
Tegelikult on isutamiste põhjuseks millegi puudus — kas konkreetse toitaine või üldse energia puudus. Kui toitumine on tasakaalus, on keha õnnelik ja ei küsi igasugust jama. Kui kiusatused ka tekivad, siis on valik, kas kasvatad distsipliini või lubad endale väheke.
7. Milline näeb välja sinu tüüpiline päev kliendiga?
See on trikiga küsimus. Lühike vastus oleks, et ei olegi tüüpilist päeva, sest iga klient on erinev. On neid, kes tahavad treenida jõusaalis, teised jälle õues või hoopis oma kodus. Mõnega alustame toitumiskonsultatsioonidega, teisega hoopis nõustamisest, et üldine nägemus paika panna.
8. On sul jagada spetsiaalseid nippe, kuidas end vormis hoida, mille peale teised pole tulnud?
Konkreetne siht ja järjepidevus. Tuleb võtta lühiajalised eesmärgid, et siht oleks silme ees. Ei tohi lihtsalt mõelda, et nagunii soovin terve elu vormis olla, suva kui täna trenni ei tee — homme ju ka päev. Lühiajaline eesmärk tähendab ka seda, et iga päev oled motiveeritud, sest näed, kuhu liigud.
9. Sa jäid Eesti naiskulturistide seas wellness kategoorias, 4.-ks. Kirjelda seda kogemust! Mida see juurde andis?
Seda teekonda võtsingi kui projekti, millel on konkreetne siht ja täpne tegevusplaan. Iga päev, tund ja tegevus luges. Ma muidu pooldan tervislikku eluviisi, agavõistlussport seda kindlasti pole. Treenimine võistluseks andis palju kogemusi, eriti kuidas distsipliin proovile pannakse. See oli suur väljakutse, mida ma nautisin.

Foto autor Siim Kinnas
10. Kuidas sa suhtud veganlusse? On sul veganitest kliente?
Isiklikult arvan, et inimene on loodud segatoiduliseks, kuid ma ei suru oma hoiakust peale, kui see ei ühti kellegi teise arvamusega. Veganluse puhul annab ka tervislikult elada ja isegi lihast kasvatada, aga see nõuab suuremat teadlikkust. Ilma korralike teadmisteta liha menüüst välja jätmine võib organismile suure karuteene teha! Veganitest kliente mul veel ei ole, kuid ise tundsin vahepeal pärast võistlust, et soovin kergemat menüüd ning valisin vegan variandi.
11. Kui ma soovin kohe hakata tervislikult toituma ja treenima, millest ma alustama peaks? Kuidas vältida suurte muutuste tõttu tekkivat stressi?
Alustama peaks eesmärgi seadmisest — kui siht on silme ees, püsib ka tahtejõud. Soovitan leida tugiisiku (mõni spetsialist või sõbranna), kellele toetuda, kui distsipliin tahab alt vedada.
12. Kuidas sa inspireerid oma kliente, kes ei näe tulemusi või kaotavad motivatsiooni?
Ma selgitan, et tervislikud võtted ei annagi tulemusi üleöö, vaid nõuavad järjepidevust. Rõhun edule, mis on juba saavutatud — parem energiatase või magusaisude kadumine. Motivatsioonimeetodeid on palju. Kõik sõltub ka kliendi enda isiksusest.
13. Mis on tüüpilised vead, mida inimesed teevad, kui alustavad tervislikku toitumist ja treenimist?
Süüakse liiga vähe, puudub järjepidevus või distsipliin — pole sihtmärki.
14. On sul midagi lisada, mida lugejad teadma peaksid?
Jah. Kõige tähtsam on stressitase madalal hoida. Iga treeningrežiim ja dieet peab olema teostatav ja vastuvõetav. Armastagem ennast ja head asjad juhtuvad!
Aitäh veelkord Ketlinile, et ta nõustus mulle intervjuud andma! Kui teil on talle lisaküsimusi või soovite teda enda treeneriks, lisage Facebooki leht Prana Fit Mindset oma lemmikuks ja kirjutage talle.
Autor Kerli Mark
Toimetaja Mirel Püss
by Gerli Tooming | aug. 11, 2018 | Avalehele, Elustiil, Kunst, Persoon
Saime Allaniga päikesepaistelisel lõunal Komas kokku ning rääkisime tööst, elust ja maailmast. Allan Tuul (30) on tätoveerija Eestist, kes on mööda maailma rännates kehadele joonistanud nii Austraalias, kui ka Balil. Selle aasta maikuus reisis ta nädalaks Šveitsi külalisartistiks. Allan, kunstnikunimega zero.kaos on praeguseks minule teinud neli tätoveeringut ning tõenäoliselt on tema nõela alt läbi käinud eestlasi veel omajagu. Tööd on stiilipuhtad ja väga isikupärased. Allan on spirituaalne ja sooja südamega inimene, käinud läbi heast ja halvast.
Kuidas lõpetaksid lause “Allan on inimene, kes … “?
” … on sündinud valele planeedile.” (Naerab) Ära seda kirja pane.
Kasutad ka nime Aeron, kuidas eelistad, et Sind kutsutakse — Allan või Aeron?
Mulle meeldib, kui inimesed mind kohe internetist üles ei leia, aga ma polegi kindel, kumba eelistan. Tegelikult olen ma ikkagi Allan. Samas pole ma kunagi tundnud, et see päriselt minu nimi oleks. Otsisin uut nime, teisalt tahtsin, et initsiaalid jääksid samaks … Ehk võtan mõlemad nimed.

Oled tätoveerinud aastast 2011. Kuidas selle vastu huvi tekkis?
Huvi üleüldiselt kunsti vastu on olunud terve elu, aga ma pole nii suur kunstisõltlane, kes tunneks, et iga päev peaks joonistama. Umbes 20-aastaselt avastasin sellise teema nagu püha geomeetria ja tätoveeringud pakkusid huvi, kuid kohe ei tekkinud erilist sidet. Pigem otsisin, mida endale nahale tahaks teha ja siis juhuslikult sattusin geomeetriliste täpitehnikas tätoveeringute peale ja see oli automaatne sügavam äratundmishetk, mis tekitas tahtmise ära õppida, kuidas neid tehakse.
Milline on Sinu esimene tätoveering enda kehal?
Ma olin 17 ja üks tätoveerija, kes mu vennale tegi, polnud nõus alakale tegema, kuid ma tahatsin ikkagi lahe olla. Võtsin ühendust oma sõbraga kes, nagu ma teadsin, hobi korras vahel tätoveerib. Tegime ise tehtud masinaga, mänguauto seest võtsime mikromootori ja nõela asemel oli kitarrikeel läbi pastaka toru lükatud, vooluallikaks oli ümber ehitatud Nokia laadija. Selleks tätoveeringuks oli nii-öelda minu nimi hiina keeles. Otsisin netist nimegeneraatori ja vastavalt tähendusele valisin endale kõige sobilikuma nime.
Oma esimesed harjutused tegin iseenda kehale ning esimene, mille ma kellelegi teisele tegin, oli armastuse sümbol ja samuti hiina keeles.
Kuidas Sinu arust Eestis tätoveerimiskultuur viimaste aastate jooksul arenenud on?
On tekkinud väga palju uusi noori tegijaid, nii häid kui ka mitte nii häid. (Naerab) Arvestades, et Nõukogude Liidus oli tätoveerimine patt ja pättidele omane, siis praeguseks on Eestis tehtavad tööd maailma tasemel.
Kuidas näeb välja Sinu klassikaline tööpäev?
Ärkan, vahel jõuan kodus kohvi juua, ning alustan tööpäeva kella kaheteistkümnest. Üldjuhul eelistan tegeleda ühe kliendiga päevas, sest mulle ei meeldi liialt kiirustada ja ma ei taha, et oleks mingi ajaline piirang. Tahan teha piisavalt pause, kas siis kliendi või enda jaoks. Vahel on tööpäev kaks, vahel kaksteist tundi. Enamasti on kliendil disani osas midagi ette valmistatud, kui mitte paberil, siis vähemalt vaimselt, visioon. Mõnikord läheb ettevalmistuseks pool tundi, mõnel päeval kolm tundi, väga individuaalne.

Mis on seni olnud Sinu lemmikstuudio?
Igati lemmik on Bad Pen Pal Tallinnas — olen seal nii töötanud kui ka külastajana viibinud.
Milline on Su enda praegune stuudio?
Privaatne stuudio Tallinnas koos sõbra Sass Obuhoviga. Plaanin regulaarselt teha lühiajalisi tööotsi külalisartistina välismaal, kuid koduks jääb ikkagi Eesti.
Mis või kes Sind iga päev mõjutab?
Iga päev juhtub väikeseid kokkusattumusi, mis minu jaoks on pigem sünkroonsused ehk igapäevased väikesed imed. Kui hoida süda ja mõtted avatuna, siis ümbritsevad sind kogu aeg väikesed imed, mida märkad ainult, kui oled neile vastuvõtlik.
Mida Sa elus siiani enim kahetsed?
Mitte midagi, sest ma olen siin ja praegu täpselt see, kes ma olen, tänu sellele, mida olen läbi elanud.
Kas perfektsus eksisteerib?
Ideaalina, mille poole püüelda — kindlasti. Reaalselt, inimeste elus mitte.
Kui Su elu oleks film, mis oleks selle pealkiri?
Sellel polegi nime, sest elu ise on film ja meil kõigil on au olla oma filmi peategelane.
Do you serve money or money serves you?
Kui teha õigeid otsuseid ja elada südame järgi, siis teenib raha mind. Kui ma ei tööta kindlale eesmärgile keskendununa, teenin mina raha.
Mis on Sinu moto?
“Ainus kindel asi elus on muutus.” Inimesed, kes ei suuda seda aktsepteerida, kannatavad.
Hoia end Allani tööga kursis Instagramis ja Facebookis.
Intervjueeris Gerli Tooming
Fotode autor Ken Mürk
Toimetaja Kadri Toomsalu
by Liisa Ady Oks | aug. 11, 2018 | Avalehele, Ilu & Mood, Rõivadisain
Kui öelda “sõda”, tuleb meile esmalt meelde ilmselt teine maailmasõda. Rohkelt on räägitud, et sõja tagajärjed ulatuvad tänapäevani: see on muutnud meie maailmapilti, väärtuseid, ühiskonda ja riigipiire. Veidi vähem on aga tähelepanu pööratud sellele, kuidas sõda on mõjutanud meie tänapäevast argimoodi.
Sõja ajal oli elu igal pool raske. Lisaks näljahädale, ikaldusele ja viletsusele oli inimestel puudus ka tarbekaupadest. Riideid pidi tihti ise õmblema ning vanadele hilpudele anti uus elu. Sõja ajal tekkis ka siren suit ehk sireenikostüüm — ühes tükis rõivas, mille sai pommihäire ajal kiiresti selga tõmmata. Just siren suit oli üks tänapäevaste kombinesoonide ja pükstükkide ehk jumpsuit’ide eelkäija. 1

Tänapäevane pükstükk.

Sireenikostüüm. Foto allikas V&A
Kas mäletate veel pimedas helendavaid üheksakümnendate aksessuaare? Kuigi tänapäeval pole need enam kuigi trendikad, meenuvad need paljudele lapsepõlvest või nooruseast. Tegemist pole aga sugugi uute leiutistega. Pommirünnakuid ennetav pimendamine toimus maailmasõja ajal ka Eestis. Suurbritannias aga müüdi tollal pimendamise ajal nägemise jaoks pimedas helendavaid lilli ning nööpe, mida kanda. Õnneks polnud üheksakümnendate aksessuaarid vajadusest tingitud. 1

Helendavad nööbid. Foto allikas BBC.
Üks marginaalsemaid näiteid maailmasõja mõjust moele sai alguse juba enne seda. Kui varem oli kasutatud luksuslikku, ent hirmkallist ja kergesti katki minevat siidi, siis 1937. aastal suutis DuPonti firma edukalt toota esimese täielikult laboris valmistatud kanga: nailoni. Kohe peale esimeste proovisukkade kudumist saadi aru, et need on odavad ja mugavad. Esimest korda näidati nailonsukki New Yorki maailmanäitusel ning 1940. aastal, kui sukad turule tulid, müüdi nelja päevaga neli miljonit paari. Alguses ei suudetud leida viisi, kuidas nailonit heledaks värvida. Probleeme oli ka kuumusega, ent peagi hakati kuumust kasutama tootearenduse kasuks. Nimelt kuumutati sukki vormil, et neid ei peaks enam iial triikima. Nailonsukad said tohutult populaarseks. Siis aga tuli sõda. Kogu nailonitoodang suunati järsku langevarjude tarbeks ning nii ei jäänudki naistel muud üle kui vedada jalgadele mustad jutid loomaks visuaalset illusiooni, et neil on ka sõja ajal võimalik defitsiitset moeartiklit kanda. Ent nailonsukad naasid, kui elujärg paranes, ning moenäljas inimesed ostsid neid. Ja ostavad siiani, sest nailonksukad on tänini ühed kõige populaarsemad naiste riietusesemed. 2
1941. aasta 1. juunil kehtestati Suurbritannias riiete ostmisele piirangud. Võis tunduda, et käes oli moeajastu igavene lõpp, ent nii ei läinud. Rikkamad britid kulutasid hoolega kuponge ja hoolimata pommitamistest ja drastilistest hinnatõusudest elas mood edasi. Kavalad töösturid märkasid turul auke ning müügile tulid näiteks gaasimaskide kandmiseks mõeldud käekotid. Samal ajal oli vaestel aga aina keerukam, sest kupongide eest ostetud odavad riided kippusid olema kehva kvaliteediga. Selle probleemiga rinda pistmaks lasi Briti valitsus toota tsiviilisikutele Utility-sarja tooteid — odavaid, väga rangete reeglite järgi valmistatud igapäevaseid ja kõrge kvaliteediga rõivaid. Sari oli valitsusele edukas projekt, eriti peale 1942. ja 1943. aasta „kasinuse piirangute“ (ingl k austerity restrictions) sisseviimist. Tänu elastikpaelte kasutamise piiramisele, tööjõu vähendamisele ja optimiseerimisele, taskute arvu reguleerimisele ja paljudele teistele säärastele meetmetele suutis Briti valitsus säästa arvatavasti üle viie miljoni ruutmeetri puuvilla.3 Ka tänapäeval triivivad mitmed moebrändid igapäevaste, mugavate ja kvaliteetsete rõivaste poole.

Foto autor Dmitry Sovyak
Sõjaaeg tõi moes kaasa ka protestilaine. Näiteks prantslannad otsustasid sõjavastasust näidata lühikesi seelikuid, naeruväärselt kõrgeid kübaraid, erksaid värve ja pikki lahtiseid juukseid kandes. Koos sõjaaja viletsusega tuli kaasa aga suurem riietumisvabadus, mis oli, tõsi küll, vajadusest tingitud. Nimelt tehti riideid eelkõige töötavaid naisi silmas pidades. Samuti avardus naiste sõjaväevormide valik. Suuremat vabadust pakkusid ka oluliselt lõdvemaks muutunud korsetid. Materjalide nappuse tõttu tulid sõja lõpu poole turule T-särgid, teksad ja platvormkingad, mis tollal olid odavad ja materjale säästvad valikud, tänapäeval aga igapäevamood. 4
Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi teine maailmasõda oli inimkonna ajaloos üks paljudest tumedatest perioodidest, pani see aluse ka täiesti uuele moele, mis on mugav, kvaliteetne ja argine. Siin käsitletavad teemad moodustavad aga vaid imetillukese osa tegelikust maailmasõjaaegsest moest. Sellepärast tasubki oodata selle artikli teist osa, milles on juttu maailmasõjaaegsetest moeloojatest ja kõrgmoest, aga ka maailma kultuuride mõjust Euroopa moeloomingule.
1 https://www.bbc.com/news/magazine-31719704
2 https://www.smithsonianmag.com/smithsonian-institution/how-75-years-ago-nylon-stockings-changed-world-180955219/
3 https://www.iwm.org.uk/history/how-clothes-rationing-affected-fashion-in-the-second-world-war
4 http://www.e-ope.khk.ee/ek/roivaajalugu/rivastus_aastatel_19401949.html
Autor Liisa Ady Oks
Toimetaja Merily Šmidt
by Merit Mäekalle | aug. 10, 2018 | Avalehele, Elustiil
Katharinenthali kohvik asub Tallinnas Kadriorus. Ilusate ilmadega saab istuda väliterrassil, kust avaneb imeline vaade Kadrioru pargi poole. Võimalik on ka sees istuda, aga kui on palju külastajaid, ei pruugi ruumi olla. Kui mina külastasin, olid nii sees kui ka väljas lauad üsnagi täis.

Menüüst leiab eelroogi, salateid, suppe, pastasid, pearoogi ning ei puudu ka lastetoidud. Samuti leidub nii mõnigi roog taimetoitlastele ja veganitele. Siinkohal mainin, et lootsin veidi suuremat soolase valikut, kuid see-eest on magusalett saiakestest, kookidest ja pirukatest lookas. Toitude ooteaeg on 15–30 minutit. Teenindajad on sõbralikud, aga tellimist ja arvet pidi üsna kaua ootama, sest rahvast oli palju ja töötajatel olid käed-jalad tööd täis. Hinnad on kohati kallid, aga toidud näevad väga isuäratavad välja.

Proovisin kitsejuustusalatit prosciutto-singi ja maasikatega ning magustoiduks rullbiskviiti kohupiima ja marjadega. Salat minu lemmikroogade hulka ei kuulu, kuid rullbiskviit oli päris maitsev. Jookidest otsustasin värske apelsinimahla kasuks — see on alati kindel valik.
Katharinenthal on minu arvates väga mõnus koht sõprade või perega suve nautimiseks. Miks mitte teha pärast kohviku külastamist ka üks mõnus jalutuskäik imelises Kadriorus.

Autor Merit Mäekalle
Fotode allikas Katharinenthali Facebooki leht
Toimetaja Merily Šmidt
by | aug. 9, 2018 | Avalehele, Sport
Juba viiendat aastat aset leidev heategevuslik rattaaktsioon Tahtejõu tuur võtab sel reedel ette enam kui 1000-kilomeetrise rattaretke ümber Eesti, et koguda annetusi puuetega inimestele erirataste hankimiseks.
Tahtejõu tuuri idee autori Priit Salumäe sõnul ulatab tänavune tuur abikäe aktiivsetele hoolekandeasutustele ja puuetega inimeste keskustele, kelle kliendid ja külastajad saavad tänu kolmerattalistele eriratastele võimaluse nautida rattarõõme ning toimetada oma igapäevaseid tegemisi vähema vaevaga.

Foto autor Tõnu Tunnel
„Paljud füüsilise puudega inimesed saavad kasutada ratast kui abivahendit, mis lihtsustab nende jaoks oluliselt igapäevast liikumist. Kuid ratas kingib neile ka võimaluse omal käel või pere ja sõprade seltsis aktiivselt liikuda ning värskes õhus rattasõitu nautida,“ sõnas Salumäe.
Annetuse abil ostetud jalgrattad lähevad neljale aktiivsele erivajadustega inimeste hoolekandeasutusele. Rattaid hakkavad kasutama Eesti Agrenska Fondi Tartumaal asuva Tammistu Perekeskuse hoole all olevad puuetega lapsed ja noored, Põlvamaa Puuetega Inimeste Koja kliendid nii Põlvas kui ka Peril, sotsiaalteenuste keskus MTÜ Iseseisev Elu Elva keskuse kliendid ja MTÜ Tugiliisu Tallinna Kakumäe keskuse kliendid.
Rattaostu fondi kantakse nii heategevuslikul rattatuuril osalenute osavõtutasu kui ka kõik Tahtejõutuuri veebilehe kaudu tehtud annetused. Esmakordselt on kõigil võimalik panustada erirataste hankimisse ka annetustelefonide kaudu – helistades numbritel 900 8001 ja 900 8002 saab annetada vastavalt 10 või 50 eurot.
Tahtejõu tuuri tänavune rekordpikk distants viib 50 ratturit 1000-kilomeetrisele rattaretkele, mis algab Tallinnast ning teeb tiiru ümber mandri-Eesti, läbides teel Rakvere, Mustvee, Tartu, Põlva, Valga, Pärnu, Haapsalu ja hulganisti teisi Eesti paiku. Täpsema marsruudiga on võimalik tutvuda siin: https://2018.tahtejoutuur.ee/kus/.
„Tahtejõu tuur aitab inimesi, kes soovivad olla jätkuvalt füüsiliselt ja sotsiaalselt aktiivsed vaatamata sellele, et nende liikumisvõime on piiratud. Meie rattaentusiastide seltskond teab, et võimalus iga päev ratta sadulas tunde veeta on privileeg. Seetõttu pühendamegi igal aastal ühe nädalalõpu inimestele, kelle jaoks ei ole liikumine midagi iseenesest mõistetavat, ning väntame oma võimete piiril nendele uute võimaluste kinkimiseks,“ selgitas Salumäe.
Eelmisel aastal hangiti Tahtejõu tuuri abil kogutud raha eest käsiratas Invictus mängude mitmekordsele kuldmedalistile Janno Lepikule. Varasemate aastate tuuride toel on hangitud käsiratas Rauno Klausenile, vehklemisvarustus Narva ratastoolivehklejate Aleksei Štšeglovi ja teiste Florett klubiliikmetele ning tugi- ja liikumisaparaat Haapsalu Viigi Kooli talitlushäiretega õpilastele.
Lisainfo: https://2018.tahtejoutuur.ee/
Priit Salumäe
+372 5055 999
by | aug. 9, 2018 | Avalehele, Disain, Ettevõtlus, Ilu & Mood, Rõivadisain, Z fashion
Rõivabrändi August uue kevad-suvi 2019 kollektsioon esindab futuristlikku minimalismi, kus disainer mängib virtuaalsete illusioonide ja kogemustega. Peamine inspiratsioon pärineb 80-ndate sci-fi filmidest, kus segunevad unenäod ja reaalsus.


“Selle kollektsiooni eesmärk oli ühendada ultra-sportlikud detailid ja innovaatilised kerged materjalid ning koondada need kaasaegseks, ent samas sensuaalselt futuristlikuks tervikuks,” lisab Augusti disainer ja asutaja Äli Kargoja.
Enamik uue kollektsiooni kangastest pärinevad Jaapanist, Itaaliast ja Türgist. Kangastest on esindatud uudne cupro ja linase segu ning hõrk siidi ja orgaanilise puuvilla mikstuur. Läbipaistev hologrammi toonis kangas lisab kollektsioonile astraalse maailma hõngu. Bränd jätkab endiselt unikaalsete ja hoolikalt valitud jätkusuutlike kangaste kasutamist ning orgaanilisest puuvillast ja bambusest tooteid leiab ka selles kollektsioonis. Kõik tooted on disainitud ja toodetud Eestis.




Kollektsiooni saab näha Revolver messil Kopenhaagenis 8.–10. augustil ja septembris BERG showroom’is Pariisis.
August on 2014. aastal loodud rõivabränd, milles ühinevad looduslikud kangad ning innovatiivne rõivadisain ning mis on pälvinud tunnustust nii kodumaiste tarbijate kui ka Eesti Moedisaini Liidu poolt. Augusti loojaks on eestlannast rõivadisainer Äli Kargoja, kes omandas moedisaini alase hariduse Pariisis Studio Berçot moekoolis. Pärast kogemust Nicolas Andreas Taralise (Pariis) ning Maison Martin Margiela (New York) ateljeedes naasis Äli 2014. aasta märtsis kodumaale, et viia ellu oma visioon rõivadisainist.
Augusti loominguga on võimalik tutvuda brändi uuenenud kodulehel, e-poes ja Fahle maja stuudios.
Fotode autor Maiken Staak
Lisainformatsioon: contact@studio-august.com
www.studio-august.com
Facebook
Instagram
by | aug. 8, 2018 | Avalehele, Elustiil, Kultuur

Laupäeval, 4. augustil algasid Türil uue Eesti Noorte Muusikaliteatri muusikali proovid. Eesti Noorte Muusikaliteater on tegutsenud juba viis aastat, lavalaudadelt on läbi käinud pea 300 noort ja andekat lauljat, näitlejat ja tantsijat. Esimese tegevusaasta puhul toob teater lavale varasematest veelgi võimsama ja uhkema muusikali „Sofia“.
Muusikal räägib inimlikkuse ja kuulsusrikkuse vahelisest tasakaalust ning mõistmisest, et vahel ei mahu need kaks ühte tuppa. Väikelinnast pärit Sofia suurim soov on vallutada lavasid ning astuda maailmakuulsate lauljate kõrval punasele vaibale. Unistused võivad täituda aga oodatust kiiremini ning peagi leiab Sofia end showbusiness’i säravast maailmast, kus kõik ei pruugi olla alati selline, nagu paistab. Kes kellele hammast ihub? Millised kleidid kuulsustel seljas on? Kes kellega käib? Milliseid valikuid peab Sofia tegema ja mis on elu mõte?
Muusikalis löövad kaasa „Eesti otsib superstaari“ saates tuntuks saanud Ketter Orav, Jaagup Tuisk, Hele-Mai Mängel, Mait Mikussaar ja veel paljud teised andekad noored. Lavastaja ja üks muusikali autoritest on samuti saates tuntust kogunud Kaarel Orumägi. Teine autor on Vanemuise solist ja uue Eesti mängufilmi „Klaver, kits ja silikoonid ehk Kõigil on õigus õnnele“ näitleja Kärt Anton.
Mis peamine: muusikal õpitakse ära laagri formaadis vaid viie päevaga. See on kolm vaatust pikk, mis tähendab, et õppimist on palju ja proove tehakse varahommikust hiliste öötundideni. Kõik 50 muusikalis osalevat noort on väga andekad, seega ei ole see nende jaoks probleem. Muusikali teeb veel eriliseks see, et kõik eestvedajad on noored. Lavastaja, helilooja, muusikajuht, koreograaf, rekvisiitorid, valgustajad, näitlejad, lauljad ja tantsijad on ise huvi üles näidanud ja tänu sellele vahva võimaluse saanud.
Etendused on Türi kultuurikeskuses 11.–13. augustini ja 22.–25. augustini. Pileteid saab broneerida telefonil 387 8248 ja aadressil broneerimine.muusikaliteater@gmail.com.
Rohkem infot Eesti Noorte Muusikaliteatri kohta leiab teatri Facebooki lehelt https://www.facebook.com/ENMTeater/.
Autor Carol Leiste
Toimetaja Merily Šmidt
by Greetel Kala | aug. 7, 2018 | Avalehele, Disain, Elustiil, Ilu & Mood, Z fashion
Kui ilm on kodus peitumiseks liiga ilus, kuid rand on rahvast täis, on ideaalne aeg minna pühapäevasele kaltsukatuurile. Öeldakse küll, et tasuta lõunaid pole olemas, aga kui jõudsin Põhja-Tallinnas asuvasse Paavli kaltsukasse, sain enesegi suureks üllatuseks osa tasuta hoovimüügist ehk kes otsib, see leiab ja raha kokku hoiab, sest südame võitnud asjadega võis lahkuda nende eest maksmata.
42–44 suuruses rõivaid kandva naisena on taaskasutuspoodidest tihtipeale raske leida ilusaid, meelepärases stiilis ning soodsa hinnaga esemeid. Kuid hoovimüügilt sain kapitäiteks tuua suisa mitu ägedat rõivaeset!

Helesinine põlvini ulatuv plisseeseelik ning pesukarudega triiksärk annavad koos edasi töökat, kuid samas suvist meeleolu, mis on täiuslik kombinatsioon nii aiapeole kui ka suvehooajal kontorisse.

Seeliku ja pluusi kombinatsioonile võib alati lisada jaki, et vastu astuda jahedale õhtule või muuta komplekt kontorikeskkonna jaoks ametlikumaks. Mina leidsin hoovimüügilt kolmveerandvarrukatega tumelilla bleiseri, mis harmoneerub seeliku värviga.

Väikese “That ‘70s Show” vibe’i toob riidekappi sinepikollane lillemustriga seelik, millel annavad aktsenti taskud, kuhu mahutab nii telefoni, võtmed kui ka rahakoti. See seelik on üks parimaid viimase aja “oste”: täiesti tasuta! Punase-valgekirju pikkade varrukatega kehasse hoidev kampsik on oma mustri poolest inspireeritud seitsmekümnendatest, kuid kandub stiilselt üle ka kahekümne esimesse sajandisse ja sobib talvel vaikselt jõulumeeleolule vihjama.

Volangidega roosa kleit on tänu poolde säärde ulatuvale pikkusele täiuslik valik romantiliseks jalutuskäiguks rannas, kuna kleidi äärt ei peagi üles keerama, et läbi lainete astuda! Asümmeetriline kaelus on lustakas ning flirtiv, seejuures üleliia paljastamata. Üle kõhu voolavat volangi ei tasu karta. Teades isiklikust kogemusest, kui ebakindlaks võib kõhupiirkond naise muuta, võin kinnitada, et rõhutamise asemel aitab volangi liikuvus nn murepiirkonda hoopis peita.

Oma stiili poolest kuumi kuuekümnendaid imiteeriv luitunudpruun kleit peidab endas mitmeid väikeseid detaile — plisseeritud alla põlve seelik, täpiline muster, väikesed valged nööbid rinnal ning triiksärgi kaelus —, mis talle igal kandmiskorral uue hingamise annavad. Kleidi materjal on kerge, läbipaistmatu ning hingav, ainus pahe on väike topilisus, kuid selle vastugi on rohtu: topieemaldaja, mille võib leida Koduekstra kauplustest.
Autor Greetel Kala
Toimetaja Kadri Toomsalu