Ave Rüütel: mis on nude-jumestuse puhul oluline?

Ave Rüütel: mis on nude-jumestuse puhul oluline?

Modell: Meisi Volt

Foto: Marin Sild

Nude-jumestus on meigistiil, mis muudab ilme värskeks ning veatuks, kuid mida pole nahal märgata. Nude-jumestuse ehk naturaalse meigi eesmärk on välja tuua naise ilu ja omapära ning selle põhirõhk on loomulikkusel ja kontrastide hajutamisel.

Soovitan jumestustoodete valikul rõhku panna kreemjatele tekstuuridele, mida on hea hajutada ja mis näevad nahal loomulikumad välja. See tähendab oskust leida õiged värvitoonid, mis panevad näo särama ja toovad esile isikupära. Just seetõttu ongi nude mu lemmikuid stiile, mida tasub kindlasti katsetada.

 

Mis on nude-jumestuse puhul oluline?

* Hoolitsetud nahk
* Väga tähtsal kohal on toodete hajutamine  ja selgete joonte puudumine
* Mahedate, maalähedaste ja õrnade toonide kasutamine (beež, pruun, õrnroosa)
* Värsked õhetavad põsepuna toonid (lõheroosa, korall)
* Huulevärvi valides võiks toon olla läbikumav ja omadustelt pigem niisutav

Modell: Anastasija Jelisejeva
Fotod: Aliis Sinisalu

Küsisin Instagrami vahendusel enda jumestushuvilistelt jälgijatelt, mis neil nude jumestuse puhul kõige rohkem küsimusi või raskusi tekitab

 

Kuidas saavutada veatu meigipõhi?

 

Esiteks on väga tähtis igapäevane nahahooldus. Õhtuseks rutiiniks peaks kujunema meigi eemaldamine, näo pesemine puhta veega, näotoonikuga puhastamine ning vajadusel seerumi ja näokreemi kasutamine. Mida enam hoolitsed oma naha eest, seda kaunima meigipõhja saavutad. Nahahooldustoodete valimisel küsi kindlasti nõu spetsialistidelt, sest see mis sobib sõbrannale, ei pruugi sobida sinule.

 

Mis on soovitused ja nipid inimesele, kes proovib seda stiili esimest korda?

 

Vähem on rohkem. Pigem pane rõhku ilusale meigipõhjale. See on esimene, mida teised sinu juures märkavad.

 

 

Mis on kõige keerulisem ja tähtsam osa nude– jumestuse juures?

 

Kõige tähtsam on kontuuri, põsepuna ja lauvärvide hajutamine ilma et nähtavale jääks konkreetseid piirjooni. Jumestusest peaks jääma mulje, et tooteid on kasutatud minimaalselt.

 

Kuidas valida sobiv huuletoon?

 

Soovitan kõigepealt selgeks teha enda näonaha alatoon. Enamasti on selgelt näha, kas meie nahk on pigem kollaka või veidi roosaka alatooniga. Vastavalt sellele soovitan kollakale alatoonile õrnu koralle ja virsiku toone ning roosale alatoonile pigem puhtaid külmemaid roosasid toone. Kasutan tavaliselt nude-jumestuses huulevärvina kreemjat põsepuna, mida kasutan ka modelleerimisel põskedele. Nii muutub kogu jumestus kauniks ja ühtlaseks tervikuks.

 

Milline on minu lemmik jumestuskreem õrna meigipõhja saavutamiseks?

 

Üheks lemmikuks tooteks on mul väga kaua aega olnud M·A·C STUDIO FACE & BODY FOUNDATION. See on ehitatava katvusega niisutav jumestuskreem, mis jätab naha peal naturaalse mulje. Sobib üldjuhul kõikidele nahatüüpidele.

Minu kolm lemmikut kreemja tekstuuriga toodet jumestuspõhja tegemisel:

1. Kreemjas kontuur – Makeup Atelier cream concealer C/C1
2. Kreemjas põsepuna – Makeup Atelier HD blush, Natural pink
3. Highlight/Sära – SHISEIDO Synchro Skin Illuminator valgustpeegeldav särageel, Pure gold

 

„Ilma meigita meik“ on ajatu ning sobilik nii pidulikematele üritustele kui ka argipäevadeks.

 

Agency Icon ja Evelyn Mikomägi ühendasid jõud

Agency Icon ja Evelyn Mikomägi ühendasid jõud

Hiljuti liitus maineka modelli- ja castinguagentuuriga, Agency Icon, rahvusvahelise taustaga ettevõtja Evelyn Mikomägi, kelle põhiülesanne on uute modellide värbamine.

 

Agency Icon on ühe asutaja ja juhi, Terje Kissa, käe all tegutsenud pea üheksa aastat. Praeguseks on agentuur nii modelli kui ka castingu osakonnas esindatavate inimeste poolest suurim ning ettevõtte käibe poolest edukaim Eestis, olles kvaliteetne partner kasvavale kliendibaasile nii kodu- kui ka välisturul.

 

Agentuuri modelliosakonna edulugude hulka kuulub näiteks 19-aastane Tallinnast pärit Braien Vaiksaar, kes on praegu Models.com edetabelites maailma üks kuumem meesmodell. Braien on teinud koostööd tipp-brändidega nagu Dior, Prada, Hugo Boss, Valentino, Lanvin, Hermes, Berluti, Givency, Versace jt ning figureerinud ajakirjade Vogue, Numero, Document, Icon, Hero kaanepiltidel. Agentuuri castinguosakonna teenuste kasutajatest on tuntumad kliendid näiteks Paramount Pictures, Netflix, Mercedes-Benz, Sony, Fazer, Samsung, Dacia Duster, Elisa, Telia, Coop, Tallink jt.

 
„Oleme viimastel aastatel silmnähtavalt kasvanud ja otsisime seetõttu oma ridadesse lisajõudu. Evelyni pikaaegne kogemus selles vallas on andnud talle hea silma uute põnevate talentide leidmisel. Ta on avatud suhtleja, suurelt mõtleja, täpne ja põhjalik. Olen meie koostöö osas väga lootusrikas,“ sõnas Terje Kissa.
 

„Võtsin vahepeal hoo maha, et pühenduda lastele ja keskkonna teemadele. Kissa ettepanek lüüa punti oma agentuuriga sütitas minus sädeme naasta valdkonda, mis mulle kaua südamelähedane olnud. Naudin ägedate noorte isiksuste avastamist, nendega koos töötamist, väljakoolitamist ja suunamist,“ põhjendas Mikomägi liitumist modelliagentuuriga. „Meeleldi rakendan oma tugevusi just Agency Icon’is, kuna näen siin kohalikest modelliagentuuridest enim potentsiaali. Tegu on stabiilse ettevõtte, super-tiimi ja läbimõeldud kontseptsiooniga, mis tekitab usaldusväärsust ja turvatunnet. Selle kaasaegse, muutustega kiiresti kohaneva ja elegantse auraga agentuuri puhul hindan väga terviklikku ja vastutustundlikku lähenemist noortele. Agency Icon on oma tegemistes eetiline, mida modellimaailmas ei pruugi alati kohata,“ täiendab Mikomägi.

 

Evelyn Mikomägi on Miss Estonia 2000 tiitlivõitja ja Miss Universumi finalist, lõpetanud Stockholmi Ülikooli meedia-kommunikatsiooni alal. Ta on foto- ja filmistuudio XL-Studios omanik ning ligi 20 aastat kuulus talle tervislikke eluviise propageeriv modelliagentuur, Living Models.

 

Agency Icon’i hubane peakontor asub Tallinna südalinnas Draamateatri vastas, arhitektuurilises juugendstiilis Saarineni Majas, kus igapäevaselt tegutseb ambitsioonikas 6-liikmeline naiskond. Modellide andmebaasis on nii noori alustavaid kui ka juba pikemalt modellindusega tegelenud inimesi ligi 80, kes toimetavad kodumaal ning keda lähetatakse ka moepealinnadesse Euroopas, Aasias ja USAs. Castingu andmebaas hõlmab ligi 10 000 inimest, kelle seas on professionaalsed näitlejad, modellid, talendid ja n-ö tavainimesed tänavalt, keda enamasti vahendatakse mängufilmidesse, reklaamidesse, teleseriaalidesse jms projektidesse eelkõige Eestis, Skandinaavias, Ida- ja Kesk-Euroopas. Väljatöötamisel on esindusfiliaal Soomes.

 
 

Riku moereegleid: ehk kuidas riietuda isikupäraselt?

Riku moereegleid: ehk kuidas riietuda isikupäraselt?

Kas oled vahepeal mõelnud, et miks enamus inimesed jälgivad moetrende kui nad saaksid riietuda just nii, nagu nad ise päriselt tahaksid? Kindlasti on ka Sinul endal tekkinud mõni idee, kuidas või kelle järgi Sa sooviksid riietuda. Kui mitte, leiad siit juhise ja paar ideed Sind julgustamaks.

 

Vaata oma riidekappi

Kui Sul on ajaga kogunenud riidekappi riided, mis on jäänud seisma ning ei leia kasutust, kuna need lihtsalt Sulle enam ei meeldi või Sul ei ole millegagi neid kanda, on aeg nendest lahti öelda. Kõik Sinu olemasolevad riided peaksid panema Sind tundma hästi ning komplekteerima Sinu keha kui ka vastama Sinu iseloomule. Proovi oma riideid ning jäta alles need, mis panevad Sind tundma kui Sina ise.

 

Otsi uusi võimalusi kandmiseks

Kuigi võib peale vaadates tunduda, et vastavad riided ei ole ikka Sulle, proovi neid kombineerida teiste riietega. Isegi kui leiad pluusi või püksid, mis Sulle muidu ei istu, võivad nad riidekomplektina tegelikult päris ägedad välja näha. Otsi internetist inspiratsiooniks ka erinevaid tehnikaid, kuidas saaksid tavalisi riideid sättida nii, et need näeksid stiilsemad välja – keri varrukad üles, säti särk püksi sisse või õmble juurde paar detaili. Ära karda olla loominguline – see ongi isikupärasuse aluseks.

 

Otsi inspiratsiooni

Kes meist ei ole näiteks tänaval või muus avalikus kohas märganud kedagi, kelle stiil tundub nii äge ja omapärane ning kannaks isegi, kui julgeks? Tänapäeval ei ole enam midagi karta, sest inimesed on veelgi rohkem empaatilisemad ja avatumad uutele asjadele kui kunagi varem. Seetõttu otsi internetist näiteks kuulsuseid, kelle stiil kõnetab Sind – näitlejaid, lauljaid, modelle, sportijaid, fashionistasi ja teisi. Nendelt on sageli õppida palju.

 

Loo endale kaust, kust alati saada inspiratsiooni

Kui oled avastanud selle õige stiili, on aeg koguda inspiratsiooniallikad kokku ning luua kaust või fotoalbum, kust iga hetk vaadata kogutud ideid. Üks viis on luua endale Pinterest konto ning koguda näiteks sinna erinevaid pilte riidekomplektidest, aksessuaaridest, kingadest, välisriietest ning paljust muust. See saab olema väga kasulik allikas, millele enne shoppamist pilk peale heita.

 

Unusta kiirmood

Kui lähed ostlema, siis pigem väldi kiirmoe trende. Need riided võivad esmapilgul tunduda ägedad, kuid üsna pea on need trendid asendunud uutega ning need riided jäävad peagi Sinu riidekappi lihtsalt seisma. Ainuke erand on siis kui tunned, et see riideese või aksessuaar on tõesti Sinu stiili ning on kooskõlas ka varasemalt kogutud inspiratsiooniga. Võid kombineerida ka erinevatest moetrendidest riideid, kuid kindlasti kuula oma südant ning vali see, mis tundub õige.

 

Ostlemisel planeeri juba ette

Me kõik teame, mis tunne on minna ostlema ja osta suures koguses riideid, kuna need esmapilgul meeldivad meile. Paar korda peale kandmist võid aga tunda, et valitud riided pole ikkagi Sinu maitse. Seepärast juba shoppamise ajal mõtle kolm korda, kas saad seda riietuseset kanda ka ülejäänud Sinu garderoobis olevate esemetega või kas need riided vastavad Sinu inspiratsiooniks kogutud allikatega? See trikk aitab säästa ka raha, sest mõtlematud ostud jäävad tegemata.

 

Pea meeles ka neid detaile ja küsi nõu

Riiete otsimisel kindlasti lähtu ka enda kehakujust ja iseloomust. Valides sobivad värve, on üks hea nipp uurida, mis värvid sobivad Sinu naha alatooniga. Kuigi saad isikupärase stiili otsustada vaid Sina, võib Sinu sõpradel ja perel olla head nõu pakkuda. Näiteks võivad nad välja pakkuda, mis riided sobivad Sinu kehakujuga või mis riided sobivad paremini Sinu iseloomu omadustega. Need nõuanded aitavad Sul saada aimu, kuhu suunas püüelda.

 

Vali riided vastavalt oma elustiilile

Pea meeles, et kuigi võib Sinu lemmikstiil olla lohvakad T-särgid, rebitud teksad ja nokamütsid, pead näiteks kontoris hoidma eelkõige viisakat joont. Samamoodi peaks Sul olema igaks juhuks ka mõni kleit või muu riietus, mis sobiks mõnele viisakale üritusele või klubiõhtule koos sõpradega. Lisaks peaks igal inimesel kuuluma riidekappi ka paar teksaseid, kusjuures meelepärased saad leida siit. Igaljuhul ära aga lase piirangutel heidutada, sest ka piiratud riietusega on võimalik omal viisil mängida.

 

Ole loominguline

Nagu eelnevalt sai mainitud, siis isegi kõige igavamad riided on võimalik luua isikupäraseks. Selleks kasuta aksessuaare nagu sallid, kaelakeed, kellad, kõrvarõngad, mütsid ning muud, mis annavad riietele särtsu juurde. Vajadusel külasta õmblejat või õmble ise riietele sobivad detailid. Kui oled otsimas enda riidekappi riideid, mis täiustaksid Sinu iseloomu ja välimust veelgi, siis naisteriiete e-poest Kaup24 leiad nii ehteid kui ka rõivaid.

 

Algab armastatud festival Jazzkaar 2020

Algab armastatud festival Jazzkaar 2020

Juba sel reedel, loetud tundide pärast, vallutab jazzmuusika Telliskivi Loomelinnaku – algab 31. korda toimuv rahvusvaheline festival Jazzkaar. 9.-15. oktoobrini rõõmustavad publikut palavalt armastatud kodumaised artistid ja rahvusvahelised tähed. Suursündmuse avavad Kristjan Randalu ja Vaiko Eplik kontserdiga “Kooskõla lahkhelid”.

 

Seitsme päeva jooksul annavad kuuest riigist pärit muusikud 28 kontserti üle Eesti. Koos põhiprogrammi, tasuta kontsertide päevade ja Linnaruumiprojektiga toimub ligi 100 sündmust Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis.

 

Jazzkaare peaesineja on kaasaja üks säravamaid Ameerika jazzlauljaid Dee Dee Bridgewater, kelle viiskümmend aastat kestnud karjäär on jätnud sügava jälje vokaaljazzi arengusse. Elamusliku kontserdi pakub maailmaklassist Norra tandem – pop-jazz lauljatar Silje Nergaard koos silmapaistva jazzpianisti Espen Bergiga. Sügavaid elamusi pakub skandinaavia supergrupp Rymden, kelle muusika on ühtaegu nii atmosfääriline ja melanhoolne kui ka pingestatud ja virtuoosne. Publiku viib põhjamaisele rännakule Saksa helilooja ja pianist Niklas Paschburg sidudes muusikaliseks tervikuks klaveriminimalismi, klassika ja elektroonika.

 

Festivali avavad reedel, 9. oktoobril Kristjan Randalu ja Vaiko Eplik kontserdiga “Kooskõla lahkhelid”, millega tähistatakse 10 aasta möödumist esmakordsest muusikalisest kohtumisest ja albumi „Kooskõla“ väljaandmisest. Õhtu jätkub kvaliteetse jazzi lainel Fotografiska Tallinnas, kus Jason Hunter Group mängib haaravat originaalloomingut värskelt albumilt “From Afar”. Soul’i, suitsust r&b’d ja 70ndate maiguga diskot esitav noor soulidiiva Rita Ray jätkab muusikapidu Vabal Laval. Õhtu saab meeleoluka punkti Fotografiska Tallinnas, kus toimub festivali avapäeva jämm bassist Janno Trumpi eestvedamisel.

 

Jazzkaar on toetanud läbi aastate noori talente. Sel korral tähistavad ümmargusi tähtpäevi festivali kontsertidel Kadri Voorand ja Liisi Koikson. Kadril täitub 15 aastat Jazzkaare debüüdist. Kadri Voorand ja Mihkel Mälgand tähistavad seda sündmust eriprojektiga, kus mahedaid värve lisavad keelpillid. Liisi Koikson esitab aga 15 aastat tagasi ilmunud debüütalbumi “Väike järv” lugusid uues kuues ja ka üllatused ei jää tulemata.

 

Festivali lõpetab eepiline suurteos “Antarktika 200”, kus navigeerib helilooja Raun Juurikas üheks tervikuks purjelaev “Admiral Bellingshauseni” mereekspeditsioonil salvestatud Antarktika maastikuhääled ning elektroonika, jazzi ja klassikalised helid. Külmakõrbe olemust interpreteerivad helikeelde kolme riigi tunnustatud muusikud – Eesti jazzpianist, helilooja, arranžeerija ja muusikaprodutsent Raun Juurikas; Norra auhinnatud trompetist, vokalist ja helilooja Arve Henriksen; Šveitsi löökpillimängija Brian Quinn ning Veronika Portsmuthi Kooriakadeemia kammerkoor Veronika Portsmuthi juhatusel. Teose müstilised loodushääled on salvestanud polaarrändur Timo Palo, helikogemust täiendavad CJ Kase ebamaised visuaalid.

 

Lisaks põhikontsertidele jõuab muusika 5.-15. oktoobrini toimuva Linnaruumiprojekti vahendusel väljakutele, teatritesse, kohvikutesse, liiklusummikutesse jmt kohtadesse. Tallinlasi kostitatakse 10.-12. oktoobrini Telliskivis tasuta kontsertidega, jazzijuttude, plaadituru jt põnevate sündmustega, mis on kõigile osalejatele priid.

 

Jazzkaar 2020 artistid toovad 9.- 11. oktoobrini külakosti Tartusse ja Pärnusse. Ülikoolilinnas esinevad Norra populaarseim jazzvokalist Silje Nergaard pianist Espen Bergiga, laulja ja näitleja Hanna-Liina Võsa vahva perekontserdiga ja elektroonilist klaveriminimalismi viljelev Saksa pianist Niklas Paschburg, Pärnu kontserdimajas kõlab armastatud lauljatari Liisi Koiksoni imearmas “Väikese järve” muusika. Ammende Villas tutvustab rahvusvaheline trio Sooäär/Yaralyan/Ounaskari oma uut albumit “Goodbye July.”

 

Telliskivi Loomelinnak muutub kuuendat aastat järjest jazzimekaks, kus kontsertide kõrval saab külastada fotonäituseid ja kohvikuid, osta jazziplaate, kuulata kvaliteetset muusikat ning veeta vastutustundlikult aega sõpradega. Lisaks traditsiooniliseks kohtumispaigaks kujunenud Vabale Lavale võõrustab publikut fotokunstikeskuse Fotografiska Tallinn kontserdiruum, millest saab festivali ajaks Jazzkaare väike saal.

 

Festival Jazzkaar 2020 jälgib sündmuse läbiviimisel riiklikult kehtestatud nõudmisi ürituste korraldamiseks, juhendit “COVID-19 käitumisjuhend avalike ja kultuuriürituste korraldajatele ning kultuuriasutustele” ning koostöös Terviseametiga on läbimõeldud lisameetmed, et publikul, muusikutel ja korraldajatel oleks võimalikult turvaline sündmusel osaleda. Turvalise festivalikogemuse pakkumiseks töötas Jazzkaar välja ka “Turvalise festivali juhendi” külastajatele, muusikutele ja korraldajatele. Juhendist lähtutakse Jazzkaare ajal ning see saadeti enne sündmust kõigile elektrooniliselt pileti ostnud külastajatele, esinejatele ja korraldusmeeskonnale. Juhend külastajatele on leitav Jazzkaare kodulehelt.

 

31. Tallinna Rahvusvaheline Festival Jazzkaar toimub 9.-15. oktoobrini 2020 Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis ning 3. novembril Alexela Kontserdimajas. Programmiga tutvu festivali kodulehel. Hoidkem üksteist ja ilusat turvalist festivali meile kõigile!

 

Jazzkaare tegemistel hoia silma peal ka Facebookis ja Instagramis.

 

Robert Idvani-Hirvedd: Igapäevaselt hakkasin kunstiga tegelema 12-aastaselt

Robert Idvani-Hirvedd: Igapäevaselt hakkasin kunstiga tegelema 12-aastaselt

Kirjelda ennast kolme sõnaga

Loominguline, praktiline ja sihikindel
 

Millal sai alguse Sinu teekond kunstimaailmas?

Ma olen põhimõtteliselt terve elu kunstiga tegelenud, aga umbes üheksa aastaselt avastasin, et oskan maalida päris realistlikult. Kui olin 12, hakkasin igapäevaselt kunstiga tegelema. Võtsin mõne kursuse, joonistasin, maalisin, tegin skulptuure jne. Teen seda kõike siiani.
 

Millal jõudsid ehtekunstini? Mis stiilis ehteid Sa valmistad?

Ehtekunstini jõudsin samuti umbes 12-aastasena. Ma ei leidnud endale sellist sõrmust, nagu soovisin ja siis otsustasin selle ise meisterdada. Valmistan ehteid Wire wrapping tehnikas ehk traati punudes. See on väga vana kunst.
 

Mida tähendab Sinu kunstnikunimi Hirvedd?

Õige nimi on Hirvet, aga kasutan ka Hirvedd, sest Instagramis olevat keegi seda nime juba kasutanud. See on mu hüüdnimi olnud pikka aega, isa pani selle. Ei oska öelda, kuidas see tuli. See võis tulla ühest laulust Olav Tryggvasonist ja kuidagi muutus see nimi Hirvetiks. Juhtumisi tähendab Hirvet soome keeles Hirvesid ja kuna nad on lahedad ja väga majesteetlikud loomad, otsustasin neid ka oma kunstis palju kasutada.
 

Millega Sulle veel peale kunsti meeldib tegeleda?

Mul on väga palju erinevaid huvisid, aga põhiliselt tegelen enda arendamisega vaimselt ja füüsiliselt. Sellest võiks omaette jutu kirjutada. Tegelen ka muusikaga- mängin kitarri, klaverit ja ukulelet. Enamasti mängin oma loomingut ja klassikalist muusikat, aga on ka erandeid. Mängime perega tihti lauamänge, sest sealt saab uskumatult palju teadmisi, aga samas on see ka lõbus tegevus. Tore on ka uurida ajalugu, eriti tsaariaegset Venemaad. Üritan ka õppida võimalikult palju keeli, praegu keskendun alles vene keelele. Kui ma kõik ära räägiks, siis kisuks see intervjuu üpris pikaks.
 

Kui raske või kerge on leida kooli kõrvalt aega loomingu jaoks?

Aja leidmine on alati raske, eriti nii paljude huvide kõrvalt, nagu mul neid on. Tänu sellele on mul peaaegu kõik päevad planeeritud, aga üritan ka leida puhkepäevi.
 

Kus kohast oled ehtekunsti õppinud, kas oled mõnel koolitusel käinud?

Õpin tavaliselt youtubest, aga ka erinevatest blogidest. Kursustel on ka hea käia.
 

Millised on sinu lemmik materjalid mida kasutad?

Mu lemmikmaterjal on vask, sest see on suhteliselt odav, aga väga ilus. Mulle meeldib lisada ka oma meisterdustele poolvääriskive.
 

Kus kohast või kellelt saad inspiratsiooni?

Mu elustiili peamine inspiratsioon on Arnold Schwarzenegger, aga on ka erinevaid filosoofe ja kunstnikke. Mulle meeldivad 19. sajandi kunstnikud, nt William-Adolphe Bouguereau. Ehtekunsti suureks iidoliks on Peter Carl Fabergé, kes lõi oma isa loodud firma ülemaailmseks kunstiimpeeriumiks. Tasub mainida, et ta isa oli Pärnust pärit. Samuti inspireerivad mind erinevad kunstnikud, kes teevad youtube õpetusvideosid. Tänapäeval võib igalt poolt inspiratsiooni leida.
 

Millised on sinu eesmärgid ja unistused? Kuhu tahaksid jõuda?

Minu elu põhieesmärk on osta endale mõis ja see võimalikult restaureerida. Teine on teha endale nimi, mida kuuldes vähemalt eestlased teavad, kellest on jutt. Teiste eesmärkidega hakkan siis põhjalikumalt tegelema, kui eelmised kaks on täidetud. Neid on palju. Mu eesmärgid on ka mu unistused.
 

Kus saab sinu tegemisi sotsiaalmeedias jälgida?

Mu tegemisi saab jälgida facebookis Hirveti Ehted leheküljel: https://www.facebook.com/Hirvedd
ja Instagramis hirvetart. Kavatsen luua ka interneti lehekülje.

Rosanna Arba: grimmist, õppimisest ja vabakutselise tööst

Rosanna Arba: grimmist, õppimisest ja vabakutselise tööst

Kui vana oled ning millega tegeled? 

Olen Rosanna Arba, vabakutseline jumestaja-grimmikunstnik. Hetkel olen 21-aastane. Lõpetasin õpingud Grimmikoolis 2019. aastal ning pärast seda alustasin kohe tööd jumestajana ning grimeerijana erinevate projektide raames. Iluvaldkonna kõrvalt tegelen juba kolm aastat ka promotööga ning toodete reklaamimisega. Promootorina töötan erinevatel üritustel, poodides ja klubides.

 

Läbi milliste loominguliste tegevuste ja kunstivormide meeldib sulle end väljendada?

Armastan väljendada enda loomingulist poolt läbi käsitöö ja joonistamise. Olen väga suur realismi austaja ning armastan luua töid, mis on silmaga nähtavad ja katsutavad. Kõige rohkem meeldib mulle luua enda kätega, kuna tunnen, et sellisel viisil on mul kõige rohkem kontrolli ja tunnetust oma töö üle. Teen  eriefektidega grimmitöid ning ilujumestusi. Tööde teostamisel läheb lisaks kätele veel muid vahendeid vaja, seega on mul 90% ajast abiks pintslid, spaatlid või švammid. Nende abiga saan lisada oma töösse kindlaid detaile, mida soovin näha lõpptulemuses.

Joonistamine ja maalimine ei ole küll mu kõige tugevamad küljed, kuid vahel siiski haaran kätte pliiatsi või pintsli ning loon paberile midagi, mis on mind inspireerinud. Üldjuhul aitavad joonistamine ja maalimine mul emotsioone väljendada ning samuti on see hea viis lõõgastumiseks.

 

Grimmikooli eksamitööd. Vasakul: The Revenant – Hugh Glass (habe ja vuntsid on Rosanna tehtud), foto autor Janika Olup; paremal: Zombie (Rosanna tehtud on mask ja parukas), foto autor Rosanna Arba.

Oled õppinud nii Grimmikoolis, käinud koolitustel kui ka arendanud end omal käel. Kuidas võrdleksid erinevaid õppimis- või enesetäiendamisviise, millega kokku puutunud oled? 

Soov õppida grimmikunstnikuks tekkis mul gümnaasiumi viimasel aastal. Selle eesmärgi ma endale seadsin ja ka saavutasin. Kuid nagu iga uue ametiga, ei õpi sa kõike selgeks ühe kooli, aasta või kursusega. Õppimine jätkub ka peale kooli lõpetamist, seetõttu õpin jätkuvalt juurde.

Tõsi on see, et sain kätte Grimmikooli tunnistuse ja kutsetunnistuse, aga koolist sain ma ainult  baasteadmised. Neile tuginedes hakkasin pärast kooli iseseisvalt tegutsema. Reaalseid kogemusi hakkasin saama tööd tehes. 

Selleks, et saada töös nii heaks kui võimalik, võtsin juurde nii kooli ajal, kui ka pärast kooli lisakursuseid, mis olid seotud jumestamisega ja soengute tegemisega. Need koolitused on kahtlemata väga kasuks tulnud, et osata klientide soove täita. 

Kuna jumestamise ja grimmikunsti õppimine algas iseseisvalt, siis olen väga palju märganud erinevust selles, kas õpid omal käel internetile ja raamatutele tuginedes või  kas õpid aastatepikkuse kogemusega ekspertide käe all. Mõlemal õppimise viisil on omad eelised ja puudused.

Isiklikult soovitan käia ka koolis või koolitustel. Põhjuseks toon välja asjaolu, et õpetajate abil saavad selgeks õiged tehnikad, mille abil saab hiljem ise ennast iseseisvalt edasi arendada või luua õigetele tehnikatele tuginedes omaenda stiil. Samuti märkab koos juhendajaga õppides rohkem olulisi nüansse, mida sa teed õigesti või valesti. Selle põhjal oskavad juhendajad sind suunata paremate ja lihtsamate moodusteni, et saaksid saavutada soovitud tulemuse.

Kuidas jõudsid grimmi ja üleüldse jumestuse juurde? 

Ilujumestus on olnud mu elus juba väga noorest east. Tegelesin iluvõimlemisega ligi kümme aastat, kuni sain neliteist. Viimastel aastatel kasutasime rühmaga võistlustel jumestust, et välimused oleksid esinedes sarnased ja efektiivsemad. Nendest kogemustest sain endale põhiteadmised meikimisest, kuid tol ajal ei oleks arvanud ega uskunud, et jumestamine saab minu elukutseks.

Grimmikunstiga puutusin kokku esmakordselt 16-aastaselt, kui hakkasin uudishimust netiõpetuste järgi katsetama Halloween’i jaoks grimme. Soetasin odavad materjalid, mis sobisid algajale, ning nendega katsetamisest tärkas minus armastus grimmi vastu. Kuna eelnevalt meeldis ja ka praegugi meeldib mulle kõik, mis on seotud horror’i ja õudusfilmidega, siis grimmikunsti avastamine oli minu jaoks kui saatuse poolt määratud. Kui hakkasin õppima ja katsetama erinevaid viise ja tehnikaid, siis enamasti ammutasingi inspiratsiooni kas filmidest/sarjadest või sotsiaalmeediast teiste kunstnike töödest.

Grimmi- ja jumestuskunsti avastamine on mulle ainult positiivselt mõjunud. Tänu sellele olen saanud aastate jooksul seada endale arendavaid eesmärke, mille tulemusena olen saanud muuta hobi oma tööks.  

Mis on sinu meelest parimad veebilehed ning sotsiaalmeediaplatvormid  inspiratsiooni saamiseks ja/või õppimiseks?

Kõige olulisemateks inspiratsiooniallikateks võin julgelt pidada Instagrami ja Youtube’i. Instagramis leidub tuhandeid kontosid kõigist valdkondadest, mida saab jälgida just selle eesmärgiga, et oma mõttemaailma ja väljavaateid laiendada. Kontodelt leiab väga palju pilte ja videoid, mis panevad tahtma katsetada uusi asju või annavad just hoogu juurde enda ideede arendamisele.

Youtube on suurepärane keskkond õppevideote leidmiseks. See leht sisaldab tänapäeval õpetusi kõige kohta, mida hing vaid ihaldada võib. Kui ei leidu konkreetset õpetust, siis saab vähemalt kindla peale erinevaid näpunäiteid, mida oma tegevuses rakendada.

Mis on vabakutselise töö plussid ja miinused?

Usun, et paljud, kes töötavad vabakutselisena mingil alal, tunnevad aega-ajalt erinevaid tõuse ja mõõnasid. Olen leidnud, et selline eluviis on tegelikkuses väga põnev, kuna aastate jooksul satub ette mitmeid väljakutseid, mis kujundavad sinust omapärase ja kogenud inimese.

+ Suureks eeliseks vabakutselise elustiili juures on vaba graafik. Sul on võimalus luua selline graafik, nagu sulle endale sobib vastavalt sellele, kui tihti või harva soovid tööd teha. Saad võtta vastu just nii keerukaid või lihtsaid töid, nagu soovid. Kuid sellega ei tasu minna liiga mugavaks ja tasub siiski võtta vastu uusi ja põnevaid väljakutseid, mis aitavad arengule kaasa.

+ Vaheldusrikas eluviis. Enamik tööotsi tuleb pakkumistena erinevatelt isikutelt või firmadelt, kes soovivad tellida meigiteenust erakliendina või projektide jaoks ning üldjuhul samasugust tööpäeva ei esine kunagi. Kliendid ja üritused on juba ise erinevad ning kogemused, mis nendega kaasnevad, on samuti eriilmelised.

– Tööde leidmine on vahel keerukas. Kui ei ole hooaeg, mil toimuksid mitmed üritused, peod või sündmused, mille jaoks tellitakse meiki või grimmi, siis võib olla töö osas kerge põud. Nendel momentidel, kui jumestustööde nõudlus ei ole piisavalt suur, tuleks ikkagi end sotsiaalmeedias nähtaval hoida ning igal võimalusel ennast välja pakkuda.

– Üheks suurimaks miinuseks on ebastabiilne sissetulek. Kunagi ei tea, milline võib tulla järgmise kuu klientuur ning kas või kui palju sind kutsutakse projektidele.

 

Mis on su eesmärgid ja unistused? Mida tahaksid kindlasti saavutada? 

Unistuste peale olen tihti mõelnud, kuid pole siiani suutnud endale tekitada kindlat suurejoonelist unistust. Minu ainus suurim unistus on alati olnud saada õnnelikuks ja püsida õnnelik. Selle nimel töötan ma pidevalt. Üldjuhul leian õnne läbi eesmärkide saavutamise. Eesmärgid ongi minu jaoks nagu väikesed unistused. Näiteks kui olen avastanud, et soovin saavutada mõne kindla unistuse ehk eesmärgi, siis pean eelnevalt läbi töötama paar teist etappi, et selle unistuseni jõuda.

Etappide läbimine võib vahel kujuneda keerukaks, kuid kui olen ülesannetega hakkama saanud, siis on tunne fantastiline. Iga katsumuse ületamine on alati olnud seda väärt. Samuti need kogemused ja teadmised, mida oma teekonnal saanud olen, on nagu pusletükid, mis aitavadki moodustada unistuste elu.

Nooruse tõttu ei ole ma ka avastanud kõiki võimalusi, mis maailmal pakkuda on. Iga aastaga olen juurde leidnud uusi ja huvitavaid tegevusi, millega tahaksin ka ise mingil määral tegeleda. Selle tõttu on ka raske seada endale ühte kindlat suurt unistust. Tänapäeval on piiramatult palju häid viise enda arendamiseks.

Mida sulle veel teha meeldib peale ilu- ja kunstivaldkonnas tegutsemise?

Armastan väga sportimist ja tantsimist. Leian, et kõige parem viis stressist ja kogunenud pingetest vabanemiseks on just korralik treenimine või tantsimine, mille abil saab enda emotsioone välja elada. Isiklikult naudin akrobaatilisemaid treeninguid, kuna pidevale seisvale tööle vahelduseks on hea keha venitada ja energia voolama panna. 

Akrobaatika ja venitamisega saan arendada keha painduvust ja graatsilisust, kuid samal ajal ka jõudu ja vastupidavust. Töötan pidevalt selle nimel, et leida tasakaal töö ja trenni vahel.

Enne meigitöösse süvenemist pakkus mulle rohkelt huvi fotograafia. Põhiteadmiste kättesaamiseks läbisin ka kaks fotograafia kursust, mis olid mulle suureks abiks, et tegutseda edasi iseseisvalt. Grimmimaailmas tegutsedes olen oma fotograafia-alaseid teadmisi rakendanud meigitööde pildistamisel. Esimeste grimmitööde pildid tegin peegelkaameraga katsetades ja oma stiili avastades.

Hobikorras tegelesin paar aastat tagasi ka muusikaga. Olen õppinud kitarrimängu, mis on  mulle siiani väga südamelähedane, kuid viimastel aastatel ei ole ma sellega kuigi tihti tegelenud. Muusika üleüldiselt on olnud ka suur osa mu elust kogu aeg ja igal moel, seetõttu loodan, et saan siiski muusika tegelemisega tagasi järje peale.

Too välja mõni inspireeriv moto või tsitaat, mis sind innustab. 

Minuga on aastaid kaasas käinud lause do what you love, love what you do (tee, mida  armastad ja armasta seda, mida teed). Olen juba noorest east teadnud, et tulevikus tahan kindlasti omada ametit, mida ma tõeliselt naudin. Selle nimel olen alati olnud valmis töötama ja end pidevalt arendama, et jõuda selle eesmärgini, kuna selles peitub ka suur osa õnnelikkusest.

Antud tsitaat võib paljude jaoks suhteliselt klišeelikult mõjuda. Isegi mind on see lause vahel pigem naerma pannud ning teiste töökaaslastega oleme selle üle nalja visanud, kuid reaalsuses on tsitaadi põhimõte siiski väga motiveeriv.

Kes on su eeskujud ja mida oled neilt õppinud? 

Rohkelt on mind inspireerinud  USA jumestaja-grimmikunstnik Lauren Mychal, keda tuntakse rohkem Youtube’i keskkonnas ilutegijana ning hüüdnime Mykie järgi. Tema Youtube’i kanali Glam&Gore avastasin 2016. aastal, kui otsisin grimmikunsti kohta infot ja inspiratsiooni.

Minu kõige esimesed terviklikud grimmikunsti-tööd valmisid just nimelt tema õpetlike videote järgi. Õppisin Mykie’lt palju erinevate tehnikate ja materjalide kohta, millega oli võimalik luua erinevaid efekte või luua terviklikke töid. Kuni tänase päevani kasutan tihti just samu tehnikaid, mida õppisin temalt juba alguses.

Kui grimmikunsti rohkem süvenesin, siis avastasin endale juurde kaks äärmiselt andekat meigikunstnikku, kelleks on Vincent Van Dyke ja Ve Neill. Nende kahe kunstniku tööd andsid mulle aimu, kuhu tahaksin ka ise oma töödega jõuda.

Eriti inspireerivad mind Vincent Van Dyke’i tööde eriefektid. Tema looming on väga elutruu ning vahel isegi petab täielikult ära, et tegu pole reaalsete objektidega. Just sellisele tasemele sooviksin ka ise jõuda ning seetõttu hoian end kursis oma lemmikkunstnike tegemistega, kelle tööde tõttu olen grimmikunsti armastama hakanud.

Kus saab sinu tegemisi ja loomingut sotsiaalmeedias jälgida?

Minu jumestus- ja grimmikunsti töid saab jälgida nii Instagramis kui ka Facebookis.

Instagram: @rosannamakeup

Facebook: Makeup by Rosanna A.
https://www.facebook.com/makeupbyRosannaA/

Minu personaalne Instagrami konto on @rosanna.arba. Seal postitan ka oma vabaaja tegevustest ning muust huvitavast.

Intervjueerija Helena Karu 

Moedisainer Perit Muuga esitleb oma uut kollektsiooni “Põhjavalgus”

Moedisainer Perit Muuga esitleb oma uut kollektsiooni “Põhjavalgus”

Perit Muuga uus kollektsioon ´´Põhjavalgus“ on inspireeritud põhjamaade pikkade pimedate talveööde müstilisest valgusest. Kangaste abstraktsed mustrid peegeldavad virmaliste lummavat ilu. Ka Periti rõivastelt tuntud hundid on seekord läinud kosmosesse rändama. Kasutatud materjalid on kehahellitavalt pehmed ja mugavad. Soojad kampsunikangad, luksuslikud sametid ja sillerdavad litrid loovad küllusliku ja põneva terviku. Kollektsioonist leiab nii igapäevaseks kandmiseks sobivaid riideid, kui ka tõeliselt pidulikke õhtukleite, samuti isikupäraseid naturaalsetest kividest ehteid.

Kollektsiooni esitlus toimub 14. novembril Triinude Toiduministeeriumis aadressil Masina 20, Tallinna bussijaama lähedal.

Uksed avatakse kell 18.00, show algus 19.00.

Laulab imeline Laura Põldvere.

Müstilise LED tulede showga esineb Kelfirius.

Üritus on tasuta.

Palume eelnevalt registreerida perit.muuga.fashion@gmail.com.

Kollektsiooniga tutvumise salongiõhtu toimub 20. novembril kell 17.00-20.00 aadressil Masina 22, Tallinn.

Kinodesse jõuab film Peeter Volkonskist

Kinodesse jõuab film Peeter Volkonskist

Foto: Ken Mürk

Sel nädalal jõuab kinodesse Kaupo Kruusiaugu dokumentaalfilm “Viimane vürst”, mis heidab pilgu Eesti kultuurimaastiku ühe värvikaima tegelase Peeter Volkonski argipäeva.

Eeskätt on tegemist vaatleva dokumentalistikaga, kus portreteeritav avaneb oma tegevuse, mitte niivõrd teiste kirjelduste kaudu. “Kolme aasta jooksul sain jälgida kõrvalt Volgi loometegevust, aga ka tema argiaskeldusi, tundlikke vestlusi pojaga, operatsioonist taastumist, avatud korkide perioode ja paljut muud,” sõnas režissöör Kaupo Kruusiauk. “Volk on kahtlemata väga mosaiikne persoon ja filmi teatud fragmentaalsus teadlik valik, et avada tema jõulist natuuri uue külje alt.”

Auväärse sugupuuga Peeter Volkonski on eesti laulja, näitleja, lavastaja ja tõlkija. Punkbändiga Propeller kuulsaks saanud Volk jätkab praegugi laulmist Propelleris ja Rosta Akendes, lisaks mängib ta rolle Vanemuises ja annab loenguid Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias. Eelmisel aastal jõudis kaante vahele Volgi suur tõlketöö, vanaarmeenia keelest eesti keelde pandud Nareki Grigori “Nutulaulude raamat”. Hetkel on ta aktiivselt seotud projektiga “Sünnipaik”, mille tulemusel tekib ERMi kodulehele virtuaalnäitus meie suurkujude sünnikohtadest.

Foto: Ken Mürk

“Viimane vürst” esilinastub Tallinnas sel neljapäeval, 27. septembril Apollo Kino Solarises. Tartu esilinastus toimub reedel, 28. septembril Tasku keskuse Cinamonis. Huvilistel on võimalik filmi eelvaadata juba ka Raadio 2 eriseansil sel kolmapäeval, 26. septembril Coca-Cola Plazas.

“Viimane vürst” hakkab jooksma Eesti kõigis suuremates kinokettides (Apollo, Forum Cinemas, Cinamon), aga ka Artises, Sõpruses, Tartu Elektriteatris ja paljudes teistes kinodes ja kultuurimajades üle Eesti. Täpse linastusgraafiku ja planeeritud eriseansside info leiab filmi kodulehelt www.viimanevürst.ee.

Režissöör Kaupo Kruusiauk on varem teinud dokfilmi “Mängija” maletaja Jaan Ehlvestist ning mitu lühimängufilmi. Tema esimene täispikk mängufilm “Sandra saab tööd” jõuab kinodesse tuleva aasta sügisel.

“Viimase vürsti” tootjaks on Flo Film ja selle valmimist toetas Eesti Filmi Instituut ja Kultuurkapital.

Foto: Ken Mürk