11. novembril ilmub Metsatöllu kogumikplaat ”Vana jutuvestja laulud“, millelt leiab tunnustatud koosseisu parimad palad ning täna ilmunud loole „Vimm“ lisaks maandub plaadil veel üks uhiuus lugu.
Alates Metsatöllu kõige esimesest demoplaadist ”Terast mis hangund me hinge” on 17-aasta jooksul ilmunud ansamblil oma muusikaga seitse täispikka stuudioalbumit, lisaks on Metsatöll üllitanud kontsertsalvestusi, DVD-sid, teinud koostööd väga heade heliloojate, muusikute, dirigentide ning laulukirjutajatega. Tuntumad neist; Kukerpillid, RAM, Veljo Tormis, Valter Ojakäär ei jäta kindlasti külmaks ei eesti- ega muumaalasi. Metsatöllu laulupagasis on pea sada oma laulu, lisaks paar tosinat seadet Eesti heast muusikast. Nüüd oli ülim aeg kokku panna üks kogumik ”jutuvestja lauludest” – Metsatöllu loost ning mõtetest kõigest sellest, mis Metsatöllu südamel on.
Lauri Õunapuu: ”Meilt on mitut puhku küsitud, et millisel plaadil oli see või too lugu, mida te just mängisite. Millisel albumil oli see lugu, kus oli see refrään mis läks nii… Kaunis raske on soovitada kõiki plaate korraga, ka arusaam parimast helipildist muutub aja jooksul. Otsustasimegi nüüd, et vähemalt osa meie parimatest paladest, mida ikka ja alati on meilt küsitud, vajab uut ja värsket valmistlemist, uut lihvi ja kogumist ühele uhkele Metsatöllu verstapostile, plaadile ”Vana jutuvestja laulud”.
Metsatöllu kogumikplaadil on 14 vana ja head laulu, mis on kõik uuesti masterdatud Roundsound stuudios Keijo Koppeli käeall. Viie loo heliread on ka uuesti kokkumängitud. Samas stuudios on salvestatud ka kogumikul olevad kaks täiesti uut lugu: ”Vimm” ning ”Meri ja maa”.
Lugu ”Vimm” räägib eestlaslikust tulest tuha all – igast väikesest muutusest kodukülas saab ühel hetkel täiesti uus arusaam ning elukorraldus. Igast lahkelt pakutud abist muutuda moodsamaks ning edukamaks saab ühel hetkel sõltuvus. Sõltuvus muutuda ühiskonna poolt aksepteeritavaks. Me võime sellega leppida ehk ei, siiani kipub see olema ajalooline paratamatus. Kuipalju, kas ja millal me sellega lepime, on aga täiesti teine küsimus – seniks on käsi rusikas, sõrmenukid sõrmesurumisest valged kui merevaht ning terav silm jälgimas arbuja sõnuvat kirvest. Seniks, kuni ühel hetkel öeldakse: ”Aitab!”.
Video võeti üles 2016 a. suve lõpul Varbuse Muusikamõisa nurmel. Filmis ning lõikas Indrek Kasesalu.
Metsatöllu kogumikplaat ”Vana Jutuvestja Laulud” ilmub 11. novembril plaadipoodides üle Eesti nii CD, vinüüli kui ka kasseti kujul, lisaks on kogumik saadaval enamikes digikanalites. Kogumikplaati saab alates tänasest ette tellida bändi veebipoest, samuti plaadipoodides Lasering, Terminal, Apollo ja Rahva Raamat.
Eesti üks edukamaid rokkbände Elephants From Neptune andis täna välja oma kolmanda täispika stuudioalbumi „Oh No“.
Albumi esitluskontserdid toimuvad 28. oktoobril Tartus, Erinevate Tubade Klubis ning 29. oktoobril Tallinnas, Kultuurikatlas.
Elephants From Neptune‘i eelmine kauamängiv pälvis positiivseid noote nii kohalikelt kui ka välismaistelt kriitikutelt ning sai auhinnatud „Aasta Rokkalbumi“ tiitliga 2015. aasta Eesti Muusikaauhindade jagamisel. Plaadi edu viis bändi tuuridele üle Euroopa ning kontserte anti kümnetes erinevates riikides.
Täna ilmunud album on salvestatud Tallinnas, kuid saanud viimistluse Rootsis, kõrgelt hinnatud Fascination Street stuudios. „Meie enda jaoks on kindlasti tegu kõige parema Elephantsi albumiga seni – loodetavasti ka kuulajad nõustuvad sellega,“ lausus bändi trummar Jon Mikiver. „Võtsime eesmärgiks rentida stuudio kaheks nädalaks ning selle ajaga kogu oma hinge plaati sisse valada. Seetõttu usun, et plaat on heliliselt ka mitmekülgsem ning spontaansem.“
Sarnaselt bändi eelmistele albumitele on ka uuel kauamängival kaasatud mitmeid sõpru ning kohalikke legende eesotsas Jaanus Nõgisto (Ruja, Led R) ja Aleksander Vanaga (Kosmikud). Plaadi miksimine usaldati Bert Prikenfeldile (DJ Critikal).
„Alustame albumi esitlustuuri kahe kontserdiga Eestis, seejärel võtame juba suuna lähiriikidesse. Teeme kõik selleks, et pakkuda kontserdikülalistele midagi väga erilist ja võimsat,“ lausub bändi kitarrist Markko „Linnu“ Reinberg.
Albumi samanimeline esiksingel on mitu nädalat erinevates raadiojaamades väga head tagasisidet saanud ning seda kindlasti ka tänu režissöör Maria Reinupi vändatud humoorikale muusikavideole. „Uute videote ideed on juba realiseerimisel ning neid tasub väga oodata,“ vihjas Mikiver veel ilmumata ning latti tõstva materjali teemal.
Elephants From Neptune‘i uus album „Oh No“ on tänasest müügil enamikes plaadipoodides nagu Lasering, Terminal ja Apollo ning saadaval erinevates digikanalites. Albumi „Oh No“ esitluskontserdid toimuvad 28. oktoobril Tartus, Erinevate Tubade Klubis ja 29. oktoobril Tallinnas, Kultuurikatlas. Piletid Tallinna esitluskontserdile on juba praegu müügil Piletilevi veebilehel ja müügipunktides üle kogu Eesti, samuti veebipoes www.311.ee koos valiku fännitoodetega.
Eesti Jazzliit alustas septembris järjekorras 13. hooaega ning selle sügise jooksul saab näha üle 30 kontserdi.
Avakontserdil NO99 jazzklubis esines legendaardne Tafenau-Aimla Kvintett ning kontsert toimus täismajale. Hooaja avaüritusel tutvustati ka liidu uut juhatust eesotsas Laura Põldverega ja uut tegevmeeskonda.
Sellel sügishooajal korraldab Eesti Jazzliit koostöös oma koostööpartneritega üle 30 jazzmuusika kontserdi. Jazzmuusika jõuab lisaks Tallinnale Rakverre, Sillamäele, Narva, Viljandisse, Võrru ja Pärnusse. Kontsertkava on mitmekülge, tuues publiku ette nii tuntud rahva lemmikuid kui ka nooremaid jazzmuusikuid. Publiku suurtest lemmikutest astuvad lavale Sofia Rubina, Villu Veski, Raivo Tafenau, Siim Aimla jt, nooremat generatsiooni esindavad näiteks Pae Kollekiiv, Quid Novi? ja Joel Remmel Trio. Jazzmuusika piire avardatakse selliste muusikute kontsertidega nagu Mick Pedaja ja Argo Vals. Kokku annavad kontserte ligi 30 erinevat koosseisu.
Lisaks Eesti hinnatud jazzmuusikutele tuuakse Eesti publikuni koostöös Soome Jazzliiduga Alexi Tuomarila Trio, kes annab kontserdi novembris Philly Joe´s Jazziklubis. Alexi Tuomarila Trio, mis ühendab pianisti Alexi Tuomarila, trummari Olavi Louhivuori ja kontrabassist Mats Eilertseni, alustas tegutsemist 2004. aastal. Nende debüütlabum „Constellation“ viis nad kohe tuurile Soome, Norra, Belgiasse, Hollandi ja Luksemburgi. „The Observer“ on nimetanud koosseisu juhtfiguuri, pianisti Alexi Tuomarila, kuue tuleviku talendi hulka ning Jazztimes on tema kohta sõnanud: “Alexi Tuomarila on järgmine suur tegija jazzklaveril.”
Eesti Jazzliidu eesmärgiks on Eesti jazzmuusika arendamine ja propageerimine nii kodu- kui välismaal. Eesti Jazzliit korraldab kontserte ja üritusi, kogub ja jagab teavet Eesti jazzmuusikast ja jazzmuusikutest, korraldab jazzialast koostööd muusikute ja organisatsioonide vahel ning otsib jazzmuusika arendamiseks rahalisi vahendeid.
Ehtekunstnik Kadri Mälgu viimaste aastate ehteloomingut saab näha Tallinna Niguliste kirikus ja tema joonistuste, ehete ning erakollektsiooni näitust Portreegaleriis 28. septembrist kuni 27. oktoobrini.
Näituste ning samal ajal ilmuva raamatu pealkirjaks on “Kadri Mälk. Testament.”.
Nõtke ja peen, samas metsik ja iseseisev, on Kadri Mälgu, rahvusvaheliselt tuntud eesti ehtekoolkonna looja ja selle hinnatuima esindaja looming. Talle piisab täiesti ehtest kui ehtest, ta ei kipu välja selle intiimsusest, selle väärisobjektilisusest ja ihulähedusest. Kõik, mida võiks nimetada traditsiooniks, aitab tal oskuslikult ohjata kontrollimatut pulbitsevat jõudu, meeleheitlikku kirge ja elutahet kõiges oma leppimises ja leppimatuses, allumises ja allumatuses ühtaegu.
Kadri Mälgu töid on muuhulgas omandanud Victoria ja Alberti Muuseum Londonis, Alice ja Louis Koch Sammlung Zürichis, Riiklik Ermitaaži Kunstimuuseum Peterburis, muuseumid Moskvas, Hamburgis, Berliinis, NY-s, LACMA Los Angeleses, Espace Solidor Cagnes-sur-Mer´is Prantsusmaal ja arvukad erakogud.
Kadri Mälgu viimaste aastate ehteloomingut saab näha 28. septembrist 27. oktoobrini Tallinna Niguliste kirikus ja Portreegaleriis, viimases on kõrvuti kunstniku enda ehetega eksponeeritud ka tema joonistusi ja valik 1997. aastal alguse saanud ehtekollektsioonist.
Näitusega paralleelselt ilmuva samanimelise raamatu kaaskirjastaja on Arnoldsche Art Publishers.
Testament on Kadri Mälgu kokkuvõte ja sissevaade tema kunsti ja elu käiku, mida ta üht teise kõrvalt, üht teise eeldusena või üht teisest hoolimata on visalt ja kirglikult lihvinud. Äärmuslik vaoshoitus kõrvuti äärmusliku kõikelubavuse ja meelevaldsusega peegelduvad nii pikast ja intensiivsest loominguperioodist sündinud aukartustäratavas hulgas töödes kui ka neid saatvas raamatus. Kunstnik ja tema looming avaldub neis elujanulisema ja sitkemana kui kunagi varem, tehes selgeid, kõik-kaardid-laual käike aja seljatanu mõnu ja vabadusega. – Tamara Luuk. Raamatust Kadri Mälk. Testament. Tallinn, 2016.
… suured sasitud juuksed, kotka nina, sügavad metsikud silmad, mitu kihti varjundite ja peidetud mustritega rõivaid, üks ehe rinnal, teine kübaral, terava ninaga kingad – kõik muidugi must või siis veel tumedam. Nõid, põhjala šamaan. … Olete laadinud minusse usku, et kunstis võib (see `võib` siin peaks olema rõhutatud haruharvasuse märgiga) peituda tõde. … „Ma ei tee iluasjakesi,“ ütlesite kord. See on jäänud minu mõõdupuuks kogu ülejäänud kunsti suhtes. Halastamatuks mõõdupuuks. – Tanel Veenre. Kadrile. Raamatust Kadri Mälk. Testament. Tallinn, 2016.
25. septembril kell 14.00 avatakse kuraatoriekskursiooniga näitus „Maailma loomine. Näitus projekteerimise ajaloost“, mis keskendub arhitekti töövahenditele alates joonisest ja lõpetades arvutiprogrammidega.
Näituse kuraatoriks on arhitekt Kalle Komissarov, kes vaatleb tavapäraselt kunstiteadlaste ja muuseumitöötajate valdkonda kuuluvaid teemasid praktiku pilgu läbi ja teeb seda arhitektuurseid tööriistu kasutades. Peateemana tuuakse välja, kuidas joonis kui arhitekti töövahend on viimase saja aasta jooksul mõjutanud arhitektuuri kujutamist ning kuidas see on valmis ehitatud majadesse edasi kandunud. Näitus on kantud veendumusest, et projekt on arhitekti väljund ning vahend mõjutab tulemust.
Komissarovi sõnul otsis ta arhitektiameti algpõhjust: „Mida teevad arhitektid? Nad ei ehita maju – nad projekteerivad neid. Aga see ei saa ju olla kõik! Ei saa ju olla eesmärk joonistada aastakümnete viisi ruutude sisse teisi ruute, trepitõuse, kraanikausse või aknaid. Midagi peab seal taga veel olema. See kõik on maailma loomine! Arhitektid loovad maailma – loovad oma maailmu, olgu need siis kasvõi taskumaailmad. Ja see, mis neid tegema sunnib, on loomisrõõm. See soov on ajatu ja niikaua kui loomisrõõmu jagub, tuleb arhitektuuriga tegeleda.“
Näitus on üles ehitatud mitmekülgse väljapanekuna, kus publik on oodatud ka ise kaasa lööma: proovida saab nii erinevaid joonestusvahendeid kui ka makettide valmistamist.
Töötuba lastele
Pühapäeval 25. septembril ootab Eesti Arhitektuurimuuseum 5−11-aastaseid lapsi arhitekti elukutset tutvustavasse töötuppa. Tutvume üheskoos erinevate joonestusvahenditega ja proovime, kuidas need töötavad. Lõpuks meisterdame ühistööna suure linnamaketi. Osalemine on lastele tasuta, töötuba kestab 1,5−2 tundi.
Tänavu juba seitsmendat korda toimuv Eesti Fotokunstimess on esimene ja ainus kunstimess Eestis, mis leiab aset Telliskivi Loomelinnaku rohelises saalis 30. septembrist 2. oktoobrini.
Täna, 20. septembril, kuulutati välja Fotokunstimessi avalik programm, mis on sel aastal võrdlemisi mitmekülgne – alustades fotomeediumitest ja lõpetades graafilise disainiga.
Messi eesmärk on tutvustada publikule Eesti parimate fotokunstnike uudset loomingut ja jagada teavet fotokunsti kogumise võimaluste kohta, et huvi korral alustada või täiendada oma isiklikku kunstikogu.
Fotokunstimess toimub Fotokunstnike Ühenduse (Foku) eestvedamisel ning koostöös Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusega. Sellel aastal on messi väljapanek eriti laiapõhjaline, kaasates lisaks eesti kunstnikele külaliskunstnikke Saksamaalt, Prantsusmaalt, Soomest, Venemaalt, Lätist ja Leedust.
Kokku on Eesti Fotokunstimessil sel sügisel esindatud 36 rahvusvahelise valikukomisjoni poolt väljavalitud kunstnikku ja kunstnike-duot. Valikukomisjonis olid kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre, Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskuse kuraator Asta Vaičiulytė, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse projektijuht Kadri Laas, Amsterdamis resideeruv kuraator ja kunstnik Jussi Koitela ning Eesti fotokunstnik Tõnu Tunnel. Samuti on kavas põnevaid töötubasid, näiteks esitleb Haus galerii töötuba Piksel Vektoriks, mida juhib fantastiline graafiline disainer Madis Põldsaar.
Teist aastat järjest osalevad messil oma väljapanekutega ka Eesti tugevaimad kommertsgaleriid.
Põhiväljapanekut saadab publikuprogramm: giidituurid, loengud, vestlused, kohtumised kunstnikega ning Rootsi kaasaegsele fotograafiale keskenduv raamatunäitus.
Purjesurfar ja olümpiasportlane Ingrid Puusta sõidab heategevuslikel eesmärkidel purjelauaga Saaremaalt Gotlandile.
Eilses „Terevisioonis” käis Puusta varustust näitamas ning katsumusest rääkimas. Puusta stardib vastavalt tuuleoludele vahemikus 19.−26. septembrini, sõidu eesmärgiks on koguda raha puuetega inimeste purjetamistreeninguteks. Eeldatavasti kujuneb ületus 10−12-tunniliseks.
Puusta selgitas veel eile enne sõitu: „Oleme katsetanud oma turvavarustust ja kõik toimib. Kaatri pakkimine läks sujuvalt ja nüüd oleme teel juba Saaremaale.” Stardipaika jõuti kella 19−20 paiku. Puusta sõnul plaanivad nad esialgu startida kolmapäeval, kuna tundub, et siis on mõõdukas tuul.
Algselt pidi Puusta startima Gotlandilt, aga tuuleolude tõttu muudeti plaani. „Kuna tundub, et tuul on keeranud itta, siis sõidame Gotlandile ehk siis allatuult,” ütles Puusta „Terevisioonis”. Mida selline plaan sportlase ettevalmistusele tähendab? „See on teine olukord. See on sportlasele hea ettevalmistusele, sest sellist olukorda ei saa väga keegi väga kuskil võistlussportlasena proovida, et nii pikalt arendada erialast vastupidavust ühel päeval,” rääkis idee autor ja treener Jaak Lukk „Terevisioonis”. „Tavaliselt need treeningud on paaritunnised ja mitu korda päevas, aga sellist vastupidavusele suunatud asja ei saa, see on väga hea kogemus ja kindlasti annab väga hea põhja edaspidiseks”, selgitas ta.
Kas nii pika sõidu ees hirmu ei ole? „Mul ei ole hirmu, sest ma lähen surfama nagu iga päev,” kinnitas Puusta. „Tunnen isegi ennast turvalisemana, sest mul on see suur kaater kõrval. Vahel tunnen isegi rohkem hirmu, kui lähen üksinda treenima”, põhjendas naine.
Puusta ülesõit on jälgitav satelliitjälgimisseadme vahendusel siit.
Pikal meresõidul turvab sportlast saatekaater, mille meeskonnas on koduklubi Noblessneri Jahtklubi Purjetamiskooli treenerid Jaak Lukk, Matthew Rickard ja Ainar Annus.
Erivajadustega inimeste purjetamistreeninguteks saab annetada kas helistades numbril 900 7019 (annetus 5 eurot, number avatud 19.−26.09) või tehes ülekande Eesti Paraolümpiakomitee kontole SEB panka, IBAN: EE121010002019563005. Selgitustesse palutakse märkida „Annetus-purjetamine“.
Eesti Arhitektuurimuuseumil on käimas arhitektuurifoto võistlus, mille peamiseks eesmärgiks on arhitektuurifoto kui spetsiifilise fotožanri elavdamine.
Professionaalsetele fotograafidele ja tõsimeelsetele asjaarmastajatele suunatud võistluse teemaks on arhitektuur ja ehitatud keskkond Eestis.
Võistlus koosneb kahest teemaplokist ning esitamisele kuuluvad kahest kuni neljast fotost koosnevad seeriad. Esimese ploki teemaks on klassikaline portreteeriv arhitektuurifoto, mis dokumenteerib objektiivselt Teise maailmasõja järgselt rajatud ja Eestis asuvat arhitektuuriteost või linnaruumi. Teises plokis saab aga kohalikule arhitektuuripärandile läheneda täiesti vabalt, ainsaks piiriks pildistaja fantaasia. Teine plokk on ühtlasi ajaliselt määratlemata.
Kummagi teemaploki peaauhinnaks on 1000 €.
Viimane muuseumi korraldatud arhitektuurifoto võistlus toimus 15 aastat tagasi, 2001. aastal. Toonane võistlus koosnes samuti kahest teemaplokist: arhitektuur enne ja pärast 1990. aastat. Ajaloolise arhitektuuri kategoorias võitis rootslane Michael Perlmutter seeriaga Tallinna Liiva kabeli interjöörist, uuema arhitektuuri kategoorias läks võit jagamisele Arne Maasiku Tallinna botaanikaaia palmimaja ning Peeter Sirge Coca-Cola Plaza kinohoone seeriate vahel.
Käesoleva võistlusega loodab Eesti Arhitektuurimuuseum panna aluse arhitektuurifoto võistluse traditsioonile ning ühtlasi avastada fotograafe, kellega edaspidi koostööd teha. Fotode esitamise tähtaeg on 27. november 2016. Näitus võidutöödest ja ülejäänud fotode paremikust avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis 2017. aasta kevadel. Jooksvat infot võistluse kohta saab võistluse kodulehel.
Võistluse täpsemad tingimused saad alla laadida siit.
