Laupäeval toimus Eesti suurim noorte moeloojate konkurss ERKI Moeshow. Tänaseks juba kolmekümnendat korda. Vana EKA ehk Eesti kunstiakadeemia hoone asukohta olid püstitatud suured valged telgid, kaheksakümnendate moeshowde vaibi andsid edasi valgesse tülli mähitud tantsijad kruusasel parklateel ning suurejooneline rahvusvaheline žürii istus esialgu legendaarses bussis Ikarus. Kartsin, et 20 kollektsiooni on mulle liig, kujutasin kuidas vaatan mõistava ja pingutatult huvitatud näoga järjekordseid minimalistlike ja kontseptuaalselt väsitavaid kottkleite. Valisin koha, kus saaks kohe minna kohvi võtma, et vastu pidada. Esmase pinge maandasid kohe coolid tantsijad, kuid kerge hirm jäi hinge.
Mis aga laval edasi toimuma hakkas, oli absoluutselt vaimustav. Alates esimesest kollektsioonist kuni kahekümnendani olin konstantselt üllatus-seiundis. Ma ei suudagi tuua ühtki kollektsiooni eraldi esile, sest kõik olid super! Suudaksin vaid neoon-niidina kogu moeetendust läbivaid teemasid välja pakkuda: samuraid ja geišad, maailmarändurid, pariisitarid, Tokyo, Lasnamäe, meie oma Moschino, 2000ndate futu-esteetika, palverändurid ja mahedad sportlikud lahendused. Üle kõige aga taas moes pastellid, pastellid, pastellid – mu täielik arm. Meigitiim ja juuksurid vajaks eraldi peatükki! Kõik need sädelevad silmalainerid, juustesse punutud geomeetria toetasid modellide isikupära ning võimendasid esituselamust.
Vaatamata ERKI’dele omasele hullusele oli hämmastavalt palju loodud rõivaesemeid, mida kohe tahaks selga panna. Mina vähemalt, kes ma kunagi kunstnaha ega jaburate värvilahenduste ees risti ette ei löö. Ka viisakad kontoriinimesed leiaks oma garderoobi värvikaid uuendusi, näiteks kollektsioonist „Feminine. Tropic. Rebellious.” Sel aastal oli 20 kollektsioonist 5 väljastpoolt Eestit pärit noorte disainerite looming. Ka moelava oli ehitatud nõnda, et ka juhuslikud möödujad väljast poolt saaks näha osa catwalki. Nautisin hetki, kus vastasmaja kontorihoone läbipaistvas koridoris inimesed seisatasid ja telefonidega pildistama hakkasid. Parim oli muidugi inimeste pilk EKA bussipeatuses sellele pikalt looklevale pea eranditult fashionistadest koosnevale külalistejärjekorrale.
Pealtvaatajana on konkursside puhul haarav ka teatud võistlusmoment, pakkusin mitmele kollektsioonile oma peas nn kolmandat kohta või eriauhinda, kuni tuli järgmine wow-moment. Mitmed ERKI tänavused kollektsioonid olid loodud meestele. Tauri Västriku laheda punkpoweriga väga hästi läbimõeldud, isiklikust patsifismitunnetusest lähtuv unisex meestekollektsioon „Tyhik” sai muuseas väärika auhinna – noor disainer läheb nüüd Londonisse suvekursustele. Võidu saavutas Frida Jõe borrealistlik introvertsusest lähtuv kollektsioon „Perpetuum mobile”. Võidukollektsioon oli heamõttes häiriva esitusega: härmas-lillakate juustega zombikaunitarid mahedates ajatult stiilsetes läbikomponeeritud rõivastes, omamoodi isoleeritud, samas just seeläbi erilised.
Fotod: Sander Antoniak