Pildistamise protsess on Kirilli jaoks nagu meditatsioon. Ta läheb sinna sügavuti nii sisse, et ei kuule ega näe mis ümberringi toimub. Kirg fotograafia vastu ning hetkeline rahulolematus ja soov teha paremini panevad teda keskenduma sellele, et olla veelgi parem fotograaf. Alljärgnev intervjuu pärineb YU ajakirja sügisnumbrist (2016).
Millal avastasid endas fotokire? Kuidas see toimus? Kas mäletad seda päris esimest hetke ja emotsiooni?
Fotokire avastasin endas suhteliselt hilja. Ütleme nii, et mulle on alati meeldinud visuaalne kunst, kuid tunne, et tahaksin midagi luua tekkis peale mu esimese kaamera soetamist. See oli 5-6 aastat tagasi, kusjuures fotograafiaga ma siis üldse ei plaaninud tegeleda. Soov kaamera soetamiseks tekkis hoopis vajadusest seda omandada. Ma ostsin kaamera selleks, et saaksin ta võtta kaasa reisidele ning et oleks võimalus pildistada muid olulisi asju. Kuna mul on oma lapsepõlvest väga vähe pilte siis tundsin kaamera olemasolust lihtsalt puudust.
Valides seebikarbi ja amatöör peegelkaamera vahel otsustasin siiski peegelkaamera kasuks. Hind oli mõlema kaamera puhul suhteliselt sarnane, ometi pakkus peegelkaamera rohkem võimalusi. Lisaks võisin vajadusel juurde soetada teise objektiivi, välgu jne.
Tundsin end nagu laps kes sai just uue mänguasja ning loomulikult hakkasin ma ka pildistama absoluutselt kõike mida nägin või mis tundus sel hetkel ilus ja huvitav.
Millised fotograafid on sind mõjutanud? Kuidas nad on mõjutanud sinu mõtlemist, pildistamismeetodit ja teekonda fotograafina?
Algusest peale on mind enim huvitanud moemaailm. Lemmikud fotograafid on Peter Lindbergh, Steven Meisel, Richard Avedon, Patrick Demarchelier, Steven Klein, Nick Knight ja teised. Neid on palju ja need on inimesed kes kasvatavad minus nägemust, maitset ja sügavust, õpetavad nägema valgust, et sellega luua tuju ning tunnet. Mulle väga meeldivad Peter Lindberghi must-valged portreed, kus on kasutatud võimalikult vähe photoshopi, püüdes üle kanda naturaalset ilu.
Millist tehnikat, tarkvara ja kaamerat kasutad?
Ma kasutan Nikoni tehnikat. Tarkvarana aga Adobe Photoshop, Lightroom ja Capture One.
Milline on sinu töökulg?
Mulle meeldib, et enne võtet on pildistamine hästi läbi mõeldud. Samuti meeldib mulle, kui ma ei pea modelli juhendama ning ta saab end väljendada selliselt nagu ta on või tahaks olla.
Mis sind motiveerib majanduslikult, poliitiliselt, intellektuaalselt ja emotsionaalselt, et jätkata oma tööd fotograafina?
Fotograafia on mu hobi ja teine töö, mistõttu ei ole tegemist ainsa ja põhilise tuluallikaga. Poliitikast püüan eemale hoida. Intellektuaalselt tunnen aga võimalust õppida midagi uut ning arendada seda mida juba tean. See annab võimaluse katsetada, eksida ja siis jälle uuesti katsetada. Emotsionaalne külg on neist kõigist tugevaim, sest saan võimaluse läbi elada ja mingil määral viia ellu oma nägemuse, fantaasiaid ja võimalust ennast väljendada ning jäädvustada hetke mida näen kaameras.
Kas loomingulise töö kõrval vajad tegevusi, mis sind tasakaalustaks? Kuidas ennast laed?
Jah, kindlasti. Need on muusika, sport, kino ja reisimine. Ma kuulan palju muusikat ning käin tihti ka kontsertidel. Mõni aeg tagasi loobusin suitsetamisest misjärel tunneb keha vajadust spordi järele. Sõidan jagrattaga, mängin tennist, teen joogat ja ujun. Kino puhul meeldivad mulle filmid kus tuleb kaasa mõelda. Reisimine mängib samuti olulist rolli, sest see annab võimaluse laiendada horisonte, pakub uusi kogemusi, tutvustab uusi kultuure ning inimesi.
Mis on sinu lemmikteemad või -žanrid fotograafias?
Moefotograafia ja portreefotograafia, kuigi meeldivad ka loodus ja reportaaž fotograafia.
Mis on sinu lemmiktsitaat?
Hetkel on Peter Lindberghi tsitaat: „Kui fotograafide vastutus on luua või peegeldada naise kuvandit ühiskonnas, siis mina ütlen, et selle jaoks on tulevikus ainult üks võimalus – defineerida naist kui tugevat ning iseseisevat isiksust. See peaks olema fotograafide vastutus täna, et vabastada naine ja lõpuks igaüks nooruse terrori ja perfektsionismi käest.”
Fotograaf: Kirill Gvozdev
Modell: Ingrid Marus
Stiil ja MUAH: Mari-Liis Lõnsu