Eestlanna New Yorgis maailmakuulsas Alexander Wangi moemajas

Eestlanna New Yorgis maailmakuulsas Alexander Wangi moemajas

Umbes kell kümme hommikul peatub Hiiumaalt pärit Gerli Pesor Manhattanil ühe päevi näinud kuuekorruselise hoone ees. Süda lööb ootusärevusest valjemini kui vaibaklopits. Eesti kunstiakadeemia nahadisaini eriala lõpetanud eesti tüdruk on teinud läbi suure kadalipu ning osutunud sadade soovijate seast üheks õnnelikuks, kes pääses Balti-Ameerika vabaduse fondi programmis väljavalituks ja saadeti nüüd New Yorki tippdisainer Alexander Wangi moemajja.

Tavaliselt antakse praktikantidele selline võimalus paariks-kolmeks kuuks, ent lahke saatus pakkus eesti tüdrukule sellise privileegi suisa terveks aastaks. End pisut kogunud, vajutab Gerli lõpuks linki ning astub moemaja uksest sisse.

Esimene emotsioon

Õhus heljub eriline aura. Kohe on selge, et loomingule ja töötegemisele on siin rohkem rõhku pandud kui sisustusele. Ujudes läbi bürokraatiamere, visatakse Gerli ilma igasuguse eelmänguta mustades-valgetes toonides kontorisse. Ei ole siin aega esimesel päeval kohvinurgas vaikselt sisse elada ja uue keskkonnaga harjuda, vaid tuleb kohe hakata kotivisanditele värvilahendusi välja pakkuma. Suures avatud kuubikus töötab kõige rohkem viis inimest. Leping keelab lilled, fotod ning akvaariumikalad. Samuti on reguleeritud, milliseid pastapliiatseid ning märkmepabereid moemajas kasutada võib. Isegi riietumisstiil on paberil must-valgelt kirjas just nagu kogu ülejäänud moemaja värvigammagi. Kõige selle eesmärk pole aga mitte niisama reeglite väljamõtlemiseks, vaid tootemargi imago hoidmiseks, et moemaja külastaja saaks samasuguse emotsiooni, mis neil esindus- või internetipoodi külastades tekib.

Lisaks käekotitiimile, kuhu ka Gerli kuulus, asusid samal korrusel veel kinga- ja produktsioonitiim, tarbegraafika-, tootedisaini-, transpordi- ning logistikaosakond ja tehnoloogid. Ülemisel korrusel asetsesid meeste- ja naisterõivaste meeskonnad. Lisaks müügitiim, showroom’i meeskond ning õmblejad. Hoolimata suurtootmisest õmmeldi kohapeal ka näidiseid. „Tegemist on tootmisettevõttega, kus käsitööd tehakse vaid eritööna – eriprojektid kuulsuste jaoks. Minu sealviibimise ajal valmisid lavariided näiteks bändile The Weeknd,“ räägib Gerli, kuid lisab, et Wangi rõivaid on kandnud teiste seas ka Rihanna, Beyonce, Kanye West, Madonna, Kylie Jenner.

Alexander Wangi kontor oli iseenesestmõistetavalt aknaga ning asetses hoone kõige kõrgemal korrusel.

Tööülesanded

Kuna Eestis ei saa omandada kogemusi kahesajapealises moemajas, siis polnud Gerlil aimugi, kuidas New Yorgis suures ettevõttes töö päriselt käib. „Ma olin alguses ikka väga roheline, aga nad teadsid ja arvestasid sellega ning õpetasid igal sammul ning olid mulle toeks,“ räägib Gerli ning lisab, et üksi ei peagi seal esialgu hakkama saama. Igale praktikandile antakse oma isiklik juhendaja, kellega koos pannakse paika mitme lehekülje pikkune plaan, kus on üles märgitud kohustused ja ülesanded ning isiklik arengukava ettevõttes viibimise ajal. Gerli juhendajaks sai käekotitiimi nooremdisainer Simona Caruso, kes tegeles põhiliselt väikeste aksessuaaride ja furnituuridega. Otseloomulikult sai nendest tegevustest ka Gerli peamised töökohustused. Kui aga vähegi võimalik, siis abistas ta ka produktsioonitiimi, kellega tihedalt koostööd tehti. Gerli on realist ega loonud muinasjutu keskele sattudes endale mingeid illusioone. „Nautisin kõike ning igat tööd, mis mulle anti, tegin suure rõõmuga,“ meenutab Gerli.

Kohtumine Alexander Wangiga

Iga päev toimusid moemajas koosolekud, kuhu praktikante reeglina ei lubatud. Kuna Gerli oli sinna saadetud aga terveks aastaks, siis lubas juhendaja tal vaikselt nurgas kuulata. „Koosolekul kohtusingi esimest korda Alexander Wangiga. Ta on ääretult konkreetne ja distsiplineeritud inimene. Kuna ta viibis samal ajal tihti Pariisis, olles Balenciaga kunstiline juht, sattus ta New Yorki vaid iga paari nädala tagant. Seetõttu olid koosolekud üsnagi intensiivsed,“ meenutab Gerli. Wangi fenomeniks peab eestlanna seda, et kuna kuulus moelooja on ka ise noor, siis ta teab täpselt, mida noored tahavad. Alexander Wangi peamine liin on streetwear, millega ta ka oma karjääri alustas. „Võite arvata, et ta rõivastab end iga päev uhketesse kostüümidesse, aga tegelikult kannab ta lihtsat musta T-särki ja musta värvi teksaseid,“ räägib Gerli.

Tavaline tööpäev Alexander Wangi moemajas

Peamiselt töötas Gerli käekotivisanditega. Tema ampluaaks olid värvi- ja materjalilahenduste välja pakkumine. Samuti valdas ta arhiive, tegeles prototüüpidega, pildistas tooteid ning töötles neid arvutis. Viimane oli Gerli jaoks esialgu võõras. Ta oli kunstiakadeemialikult harjunud kõike käsitsi tegema, kuid tehases nii käekotte ei valmistata. Seetõttu õppis Gerli kiiresti ära kõik kujundusprogrammid. Samuti pidi ta iga päev nahaagentidega suhtlema ja neid külastama. „Pidin tihti mööda linna ringi jooksma ning näidiseid koguma. Aga see meeldis mulle väga. Nägin lähedalt valdkonnas tegutsevaid ettevõtjaid, tööd materjali vahendamisega ning sain palju häid kontakte. Tunnen New Yorki nüüd nagu oma peopesa,“ räägib Gerli.

Ametlikult kestsid tööpäevad kella seitsmeni õhtul, kuid tihti tuli teha ületunde. Eriti šõueelsetel perioodidel. Lõunapausid venisid see-eest aga tihti paaritunnisteks. Gerli lemmikkohvikute ja -restoranide hulka kuulusid Baked, La Colombe ning Five Leaves. Viimane on varalahkunud Heath Ledgeri loodud restoran, kus Gerli sõnul pakutakse maailma kõige paremaid burgereid. „Meil oli tore pere, mis koosnes mõnusatest sõbralikest, lahketest ning avatud inimestest. Veetsime palju aega koos ka tööväliselt. Käisime väljas ning üksteisel külas,“ kirjeldab Gerli oma töökaaslaseid hea sõnaga. Praktika lõpuks usaldati talle juba piisavalt palju disainiülesandeid. „Olin lõpuks disaineri assistent ning mu tööülesanded olid väga vastutusrikkad. Ma ei tundnud ennast enam praktikandina. Olin Alexander Wangi moemajas töötavate disainerite kolleeg,“ meenutab Gerli.

Elukoht

Kui Tallinnas on raske korterit saada, siis New Yorgis on omaette väljakutse endale tuba leida. Gerlil õnnestus esialgu saada elamine Brooklynis Crown Heightsis. See on endine geto, kus ühel pool elavad hassiidi juudid ja teisel pool jamaicalased. 20 aastat tagasi oli juutide ja jamaicalaste vahel tulistamine, mis New Yorgi eliiti siiani kohutab. „Mu töökaaslased ahhetasid, kui kuulsid, et Crown Heightsis elan, ja soovitasid mul sealt kiiresti ära kolida. Aga mina nautisin sealset elu, sest minu meelest on jamaicalased lahedad, kuulavad oma reggae-muusikat ja juudid samal ajal tegelevad oma asjadega – kõik oli okei. Inimesed teretasid mind hommikuti, uurisid, kuidas läheb, ja soovisid head päeva. Üks naine jooksis mulle ühel vihmasel hommikul isegi vihmavarjuga järele ja muretses, et ma märjaks ei saaks. Inimesed olid hästi sõbralikud ja vastutulelikud,“ meenutab Gerli Brooklyni elu. Hiljem pakuti tüdrukule aga paremat tuba ning ta kolis Queensi Forest Hillsi, mis oli Brooklyni täielik vastand. Äärelinna elu oli vaikne ning see oli igav rajoon, kus oli palju eramaju ning lastega peresid.

New Yorgis elavad üksinda vaid hea palgaga kõrgetel kohtadel töötavad inimesed. Alexander Wangi moemajas said sellist luksust lubada endale vaid peadisainerid. „Tihti jagavad isegi abieluinimesed korterit kaaslastega. Meie vanemdisainer, kes oli rase, sai oma elukaaslasega eraldi elamise alles vahetult enne sünnitust,“ räägib Gerli ning ütleb, et keeruline on üksi elada, sest hinnad Suures Õunas on tohutult kõrged.

Praktikandid on hoitud

Igas kvartalis planeerib moemaja praktikantidele näitusi ja muuseumikülastusi. Kord kuus toimub ka ühine inspireeriv lõunasöök, kus osaleb ettevõttest mõni disainer, kes jagab noortega oma kogemusi ja läbielamisi. See näitab, et praktikante ei rakendata tuimalt tööd tegema, vaid hoolitsetakse nende arengu eest.

Ettevalmistused suurteks moesõudeks

Gerli sai New Yorgis viibimise ajal kaasa lüüa kahel moenädalal, olles backstage’i assistent. Kuigi tagaruumides pole glamuuri, vaid tohutu soengute tegemine ja jumestamine, riiete ning aksessuaaride parandamine ning proovikõndimised, pühenduvad kõik asjaosalised siiski palju. Sõule eelneb alati tohutu ettevalmistus ja töö. Alexander Wang põhimõtteliselt elab sõuruumis, et panna paika etenduse pisimadki detailid. Ta on oma modellidega parim sõber. Tal on omad muusad ja lemmikud, nende seas muide ka kaks eesti modelli: Harleth Kuusik ja Kätlin Aas. Vahetult enne Gerli Tallinnasse naasmist toimus Alexander Wangi suurejooneline 10. tegevusaasta sõu. Pärast etendust avanesid lava külgedel uksed, kutsudes rahvast järelpeole. Tavaliselt praktikante nendele ei lubata, kuid õnnesärgis sündinud Gerli sai ka sinna prii pääsme. Seal esinesid muu hulgas Lil Wayne, Tinashe ja Ludacris.

Soovitus ja plaanid

Moemajas kogemust hankides tegi Gerli järelduse, et oluline on teiste valdkondade inimestega rohkem koostööd teha. Üksi ei jõua nii palju ja hästi. „Kui üks disainer võtab enda kanda üheksa ametit, siis see kurnab ja põletab läbi. Edu alus on hea tiimitöö. Teisi inimesi võib usaldada. „Edu saab tulla ainult tänu meeskonnale, mille kõik liikmed töötavad suure kirega ühise eesmärgi nimel,“ kinnitab Gerli.

Lähitulevikus on Gerli huvitatud eelkõige aksessuaaride tootmisest. Ideaalis püüdleb ta sinnapoole, et Eestisse võiks tekkida üks uus ja vinge moemaja. Selleks on tarvis aga head tiimi, mis tegeleks majandusliku poolega, brändingu ning imagoga. Seetõttu on Gerli avatud igasugustele koostööpakkumistele ja tutvub hea meelega nendega, kes on huvitatud massproduktsioonist ning näevad üldpilti natukene laiemalt.

RAHVUSVAHELINE TÖÖKOGEMUS USAs KOOS EKSKLUSIIVSE KUNI 30 000EUROSE STIPENDIUMIGA!

Balti-Ameerika vabaduse fond (BAFF) tegutseb Baltimaades alates 2010. aasta sügisest. Fondi missioon on tugevdada sidet USA ning Eesti, Läti ja Leedu vahel, korraldades majanduskasvule ja demokraatlike protsesside arengule suunatud hariduslikke vahetusprogramme. Fond investeerib Baltimaade inimvarasse, pakkudes perspektiivikatele tudengitele ja teadlastele kolme stipendiumiprogrammi, mis võimaldavad saada raha praktikaks, õpinguteks ja uurimistööks Ameerika Ühendriikides.

BAFFi erialapraktika stipendium

Üliõpilastel ja äsja kõrgkooli lõpetanutel, kes soovivad saada rahvusvahelist töökogemust ning on valmis kiireks isiklikuks ja ametialaseks arenguks, on võimalus taotleda BAFFi eksklusiivset stipendiumit (Professional Internship Program). Parimad kandidaadid saavad võimaluse oma erialale vastavat praktikat teha USA-s neile otsitud ettevõttes või organisatsioonis. Stipendium, kuni 30 000 dollarit aastas, katab kõik kulud: lennupiletid, tervisekindlustuse ning võimaldab ka ära elada (majutus, toitlustus ja muu).

Balti-Ameerika vabaduse fond tagab programmi sissesaanutele kuus kuni 12 kuud kestva praktika (praktika pikkus sõltub kandidaadi enda soovidest) mõnes USA ettevõttes või organisatsioonis vastavalt konkreetse inimese erialale. Fondi abil on praktikal käinud pea 80 eestlast, kes on olnud väga erineva haridusliku taustaga: avalik haldus ja avalikud suhted, ajakirjandus, ettevõtlus, infotehnoloogia, geneetika, kunst, filmindus, heategevus, haridus, energeetika, ehitus, turism, põllumajandus ja teised. Tuntuimad organisatsioonid, kus praktikal on käidud, on Skanska, ABB, Techstars, Alexander Wangi moemaja, JBANC, Independent Diplomat, Aon.

Järgmine kandideerimistähtaeg on 02.04.2017.

Kandideerimiseks vajalikud dokumendid (vt ka: http://www.balticamericanfreedomfoundation.org/internship/apply.aspx):

  • kandideerimisavaldus
  • motivatsioonikiri
  • foto
  • elulookirjeldus
  • tõend õppetulemuste kohta ja/või diplom
  • inglise keele oskust tõendav dokument (keeletesti tõend või näiteks ülikoolist või õppejõult, juhendajalt saadud keeleoskust kinnitav tõend)
  • akadeemiline soovituskiri (õppejõult, juhendajalt või mõnelt teiselt)
  • professionaalne soovituskiri

Dokumendid võib otse saata Eva Kaubale, kes on BAFFi esindaja Eestis.
E-posti aadress: ekauba@ciee.org.

Hiiumaa tüdruk maailmakuulsas moemajas

Hiiumaa tüdruk maailmakuulsas moemajas

Umbes kell kümme hommikul peatub Hiiumaalt pärit Gerli Pesor Manhattanil ühe päevi näinud kuuekorruselise hoone ees. Süda lööb ootusärevusest valjemini kui vaibaklopits. Eesti kunstiakadeemia nahadisaini eriala lõpetanud eesti tüdruk on teinud läbi suure kadalipu ning osutunud sadade soovijate seast üheks õnnelikuks, kes pääses Balti-Ameerika vabaduse fondi programmis väljavalituks ja saadeti nüüd New Yorki tippdisainer Alexander Wangi moemajja. Tavaliselt antakse praktikantidele selline võimalus paariks-kolmeks kuuks, ent lahke saatus pakkus eesti tüdrukule sellise privileegi suisa terveks aastaks. End pisut kogunud, vajutab Gerli lõpuks linki ning astub moemaja uksest sisse.

Esimene emotsioon
Õhus heljub eriline aura. Kohe on selge, et loomingule ja töötegemisele on siin rohkem rõhku pandud kui sisustusele. Ujudes läbi bürokraatiamere, visatakse Gerli ilma igasuguse eelmänguta mustades-valgetes toonides kontorisse. Ei ole siin aega esimesel päeval kohvinurgas vaikselt sisse elada ja uue keskkonnaga harjuda, vaid tuleb kohe hakata kotivisanditele värvilahendusi välja pakkuma.

Suures avatud kuubikus töötab kõige rohkem viis inimest. Leping keelab lilled, fotod ning akvaariumikalad. Samuti on reguleeritud, milliseid pastapliiatseid ning märkmepabereid moemajas kasutada võib. Isegi riietumisstiil on paberil must-valgelt kirjas just nagu kogu ülejäänud moemaja värvigammagi. Kõige selle eesmärk pole aga mitte niisama reeglite väljamõtlemiseks, vaid tootemargi imago hoidmiseks, et moemaja külastaja saaks samasuguse emotsiooni, mis neil esindus- või internetipoodi külastades tekib.

Lisaks käekotitiimile, kuhu ka Gerli kuulus, asusid samal korrusel veel kinga- ja produktsioonitiim, tarbegraafika-, tootedisaini-, transpordi- ning logistikaosakond ja tehnoloogid. Ülemisel korrusel asetsesid meeste- ja naisterõivaste meeskonnad. Lisaks müügitiim, showroom’i meeskond ning õmblejad. Hoolimata suurtootmisest õmmeldi kohapeal ka näidiseid. „Tegemist on tootmisettevõttega, kus käsitööd tehakse vaid eritööna – eriprojektid kuulsuste jaoks. Minu sealviibimise ajal valmisid lavariided näiteks bändile The Weeknd,“ räägib Gerli, kuid lisab, et Wangi rõivaid on kandnud teiste seas ka Rihanna, Beyonce, Kanye West, Madonna, Kylie Jenner.
Alexander Wangi kontor oli iseenesestmõistetavalt aknaga ning asetses hoone kõige kõrgemal korrusel.

Tööülesanded
Kuna Eestis ei saa omandada kogemusi kahesajapealises moemajas, siis polnud Gerlil aimugi, kuidas New Yorgis suures ettevõttes töö päriselt käib. „Ma olin alguses ikka väga roheline, aga nad teadsid ja arvestasid sellega ning õpetasid igal sammul ning olid mulle toeks,“ räägib Gerli ning lisab, et üksi ei peagi seal esialgu hakkama saama.

Igale praktikandile antakse oma isiklik juhendaja, kellega koos pannakse paika mitme lehekülje pikkune plaan, kus on üles märgitud kohustused ja ülesanded ning isiklik arengukava ettevõttes viibimise ajal. Gerli juhendajaks sai käekotitiimi nooremdisainer Simona Caruso, kes tegeles põhiliselt väikeste aksessuaaride ja furnituuridega. Otseloomulikult sai nendest tegevustest ka Gerli peamised töökohustused. Kui aga vähegi võimalik, siis abistas ta ka produktsioonitiimi, kellega tihedalt koostööd tehti. Gerli on realist ega loonud muinasjutu keskele sattudes endale mingeid illusioone. „Nautisin kõike ning igat tööd, mis mulle anti, tegin suure rõõmuga,“ meenutab Gerli.

Kohtumine Alexander Wangiga
Iga päev toimusid moemajas koosolekud, kuhu praktikante reeglina ei lubatud. Kuna Gerli oli sinna saadetud aga terveks aastaks, siis lubas juhendaja tal vaikselt nurgas kuulata. „Koosolekul kohtusingi esimest korda Alexander Wangiga. Ta on ääretult konkreetne ja distsiplineeritud inimene. Kuna ta viibis samal ajal tihti Pariisis, olles Balenciaga kunstiline juht, sattus ta New Yorki vaid iga paari nädala tagant. Seetõttu olid koosolekud üsnagi intensiivsed,“ meenutab Gerli.

Wangi fenomeniks peab eestlanna seda, et kuna kuulus moelooja on ka ise noor, siis ta teab täpselt, mida noored tahavad. Alexander Wangi peamine liin on streetwear, millega ta ka oma karjääri alustas. „Võite arvata, et ta rõivastab end iga päev uhketesse kostüümidesse, aga tegelikult kannab ta lihtsat musta T-särki ja musta värvi teksaseid,“ räägib Gerli.

Tavaline tööpäev Alexander Wangi moemajas
Peamiselt töötas Gerli käekotivisanditega. Tema ampluaaks olid värvi- ja materjalilahenduste välja pakkumine. Samuti valdas ta arhiive, tegeles prototüüpidega, pildistas tooteid ning töötles neid arvutis. Viimane oli Gerli jaoks esialgu võõras. Ta oli kunstiakadeemialikult harjunud kõike käsitsi tegema, kuid tehases nii käekotte ei valmistata. Seetõttu õppis Gerli kiiresti ära kõik kujundusprogrammid. Samuti pidi ta iga päev nahaagentidega suhtlema ja neid külastama. „Pidin tihti mööda linna ringi jooksma ning näidiseid koguma. Aga see meeldis mulle väga. Nägin lähedalt valdkonnas tegutsevaid ettevõtjaid, tööd materjali vahendamisega ning sain palju häid kontakte. Tunnen New Yorki nüüd nagu oma peopesa,“ räägib Gerli.

Ametlikult kestsid tööpäevad kella seitsmeni õhtul, kuid tihti tuli teha ületunde. Eriti šõueelsetel perioodidel. Lõunapausid venisid see-eest aga tihti paaritunnisteks. Gerli lemmikkohvikute ja -restoranide hulka kuulusid Baked, La Colombe ning Five Leaves. Viimane on varalahkunud Heath Ledgeri loodud restoran, kus Gerli sõnul pakutakse maailma kõige paremaid burgereid.

„Meil oli tore pere, mis koosnes mõnusatest sõbralikest, lahketest ning avatud inimestest. Veetsime palju aega koos ka tööväliselt. Käisime väljas ning üksteisel külas,“ kirjeldab Gerli oma töökaaslaseid hea sõnaga. Praktika lõpuks usaldati talle juba piisavalt palju disainiülesandeid. „Olin lõpuks disaineri assistent ning mu tööülesanded olid väga vastutusrikkad. Ma ei tundnud ennast enam praktikandina. Olin Alexander Wangi moemajas töötavate disainerite kolleeg,“ meenutab Gerli.

Elukoht
Kui Tallinnas on raske korterit saada, siis New Yorgis on omaette väljakutse endale tuba leida. Gerlil õnnestus esialgu saada elamine Brooklynis Crown Heightsis. See on endine geto, kus ühel pool elavad hassiidi juudid ja teisel pool jamaicalased. 20 aastat tagasi toimus juutide ja jamaicalaste vahel tulistamine, mis New Yorgi eliiti siiani kohutab. „Mu töökaaslased ahhetasid, kui kuulsid, et Crown Heightsis elan, ja soovitasid mul sealt kiiresti ära kolida. Aga mina nautisin sealset elu, sest minu meelest on jamaicalased lahedad, kuulavad oma reggae-muusikat ja juudid samal ajal tegelevad oma asjadega – kõik oli okei. Inimesed teretasid mind hommikuti, uurisid, kuidas läheb, ja soovisid head päeva. Üks naine jooksis mulle ühel vihmasel hommikul isegi vihmavarjuga järele ja muretses, et ma märjaks ei saaks. Inimesed olid hästi sõbralikud ja vastutulelikud,“ meenutab Gerli Brooklyni elu. Hiljem pakuti tüdrukule aga paremat tuba ning ta kolis Queensi Forest Hillsi, mis oli Brooklyni täielik vastand. Äärelinna elu oli vaikne ning see oli igav rajoon, kus oli palju eramaju ning lastega peresid.
“New Yorgis elavad üksinda vaid hea palgaga kõrgetel kohtadel töötavad inimesed. Alexander Wangi moemajas said sellist luksust lubada endale vaid peadisainerid. Tihti jagavad isegi abieluinimesed korterit kaaslastega. Meie vanemdisainer, kes oli rase, sai oma elukaaslasega eraldi elamise alles vahetult enne sünnitust,“ räägib Gerli ning ütleb, et keeruline on üksi elada, sest hinnad Suures Õunas on tohutult kõrged.

Praktikandid on hoitud
Igas kvartalis planeerib moemaja praktikantidele näitusi ja muuseumikülastusi. Kord kuus toimub ka ühine inspireeriv lõunasöök, kus osaleb ettevõttest mõni disainer, kes jagab noortega oma kogemusi ja läbielamisi. See näitab, et praktikante ei rakendata tuimalt tööd tegema, vaid hoolitsetakse nende arengu eest.

Ettevalmistused suurteks moesõudeks
Gerli sai New Yorgis viibimise ajal kaasa lüüa kahel moenädalal, olles backstage’i assistent. Tagaruumides pole glamuuri, on vaid tohutu soengute tegemine ja jumestamine, riiete ning aksessuaaride parandamine, proovikõndimised, ja pühendunud asjaosalised.  Sõule eelneb alati meeletu ettevalmistus ja töö. Alexander Wang põhimõtteliselt elab sõuruumis, et panna paika etenduse pisimadki detailid. Ta on oma modellidega parim sõber. Tal on omad muusad ja lemmikud, nende seas muide ka kaks eesti modelli: Harleth Kuusik ja Kätlin Aas.

Vahetult enne Gerli Tallinnasse naasmist toimus Alexander Wangi suurejooneline 10. tegevusaasta šõu. Pärast etendust avanesid lava külgedel uksed, kutsudes rahvast järelpeole. Tavaliselt praktikante nendele ei lubata, kuid õnnesärgis sündinud Gerli sai ka sinna prii pääsme. Seal esinesid muu hulgas Lil Wayne, Tinashe ja Ludacris.

Soovitus ja plaanid
Moemajas kogemust hankides tegi Gerli järelduse, et oluline on teiste valdkondade inimestega rohkem koostööd teha. Üksi ei jõua nii palju ja hästi. „Kui üks disainer võtab enda kanda üheksa ametit, siis see kurnab ja põletab läbi. Edu alus on hea tiimitöö. Teisi inimesi võib usaldada. Edu saab tulla ainult tänu meeskonnale, mille kõik liikmed töötavad suure kirega ühise eesmärgi nimel,“ kinnitab Gerli.
Lähitulevikus on Gerli huvitatud eelkõige aksessuaaride tootmisest. Ideaalis püüdleb ta sinnapoole, et Eestisse võiks tekkida üks uus ja vinge moemaja. Selleks on tarvis aga head tiimi, mis tegeleks majandusliku poolega, brändingu ning imagoga. Seetõttu on Gerli avatud igasugustele koostööpakkumistele ja tutvub hea meelega nendega, kes on huvitatud massproduktsioonist ning näevad üldpilti natukene laiemalt.

Portreefoto: Sander Antoniak