by | juuni 16, 2015 | Elustiil
Tekst: Kaili Viljak
On viimane aeg alustada puhkuse plaani koostamisega. Kapp kriitilise pilguga läbi kammida, viimased muudatused teha ning suveajale üle minna.
Minu selle suve märksõnadeks on seiklused, unikaalsus ning ennekõike armastus.
Esimesed soojemad ilmad viivad suure osa Eestimaa rahvast kas maale või randa uudistama. Kel pole soovi saada grillkana tooni, sel peaks päikesekreem kindlasti rannakotis kaasas olema. Olen nii mõnigi kord pärast paaritunnist suplust pidanud koju minema punane nagu krabi. Veel ebamugavam on öösel sobivat asendit leida. Mõtlesin küll, et päike vette kaasa ei tule, aga võta näpust. Parem on panna see kreem peale kohe, kui pärast valus piinelda.
Tean, et paljude jaoks tähendab suvi pidutsemist, millega käivad kaasas vägijoogid ning vähene söömine. Sellest tulenevalt teine ja tähtsuselt samaväärne rannakotis on pudel vett. Grill-liha on küll maitsev, kuid suurtes kogustes võib olla koormav kehale ning seede-elundkonnale. Suurematel istumistel soovitan juua rohkesti vett ning olla lahke oma keha vastu. Kuumade ilmade puhul oleks targem hoiduda külmade jookide tarbimisest – hetkeline jahutus küll, kuid keha suudab leiget vedelikku paremini omistada. Suvi on sobiv aeg, et taastada oma keha looduslikku tasakaalu. Seega soovitan süüa võimalikult palju puu- ning juurvilju. Viimasel ajal on morsipeod suuremat populaarsust koguma hakanud, miks ka mitte proovida midagi uut ning tervislikku.
Justin Timberlake’i kuulsaks saanud laulu sõnad on järgmised: “What goes around, comes around.” Sellest tulenevalt kolmas ese, mis kõigil rannalistel, autoga sõitjatel, kui ka metsas matkajatel kaasas võiks olla on kile- või prügikott. Olen paar aastat Teeme Ära talgutel osalenud ning endiselt imestan, kui ükskõiksed inimesed on. Isegi siis, kui kogu praht on korralikult kotti ära mahutatud, on see visatud kuskile männi juure alla, arvates, et keegi ei leia. Kole pilt avaneb aga ka rannas sügis-talvisel perioodil, mil kõik mahavisatud ülejäägid kilomeetrite pikkuse prügihunnikuna rannaäärt ääristavad. Kui aus olla, pole meeldiv näha, millises vees on rahvas terve suve supelnud ning missuguseid kemikaale erinevad loomad tänu meie lohakusele sisse söövad.
Mida aeg edasi, seda vähem mäletan suvepuhkuseid, kuid miks nii? Peamiseks põhjuseks on vast see, et maailm on läinud üle digitaalsele meediale. Aina vähem fotosid satub kunagisse pildialbumisse, mida õhtutel lehitseda ja meenutada. Sellel suvel soovitan kätte võtta mõne vihiku, kuhu kirjutada kõige meeldejäävamad hetked. Kel kirjutamine ei suju, võiks kasutada pildimaterjali. Kõige lahedam kogu asja juures on see, et kõik on teie endi kujundada. See on see miski, mida saab vihmastel õhtupoolikutel nokitseda nii üksi, kui ka koos pere ja sõpradega. Nii saavad kõik mälestused jäädvustatud ning igavad õhtutunnid sisustatud.
Tänapäeva eestlasest on jäänud mulje, et puhkuse saabudes alustab ta lisatöö tegemisega. Sellel suvel soovitan võtta ühe päeva endale, et teha midagi uudset. Midagi mida oled kaua aega tahtnud teha, aga pole leidnud aega/julgust. Lõpeta ettekäänete tegemine ja pooleli olevad asjad. Leia endale uus hobi, lülita ennast nutiseadmest välja ning tunneta ümbrust. Peale ranna saab sõpradega minna avastama Eesti saari, võtta osa jalgrattamatkast või panna end proovile seiklusrajal… Ükskõik mida, aga see on päev, kui ütled ei tööle ja puhkad.
by | mai 12, 2015 | Elustiil
Tekst: Kaili Viljak
Kaili Viljak
Üks tark mees ütles mulle kunagi, et Eestis on kaks aastaaega märg ja porine kevad, mis kestab pool aastat. Selle sisse mahub kolm päeva suve ning teine pool aastast on külm ning vihmane sügis mustade jõuludega. Ei tahaks nõustuda selle väljendiga, kuid selle aastane kevad on nagu teismeline, kes ei suuda ära otsustada, mida täpsemalt tahab, kas sooja päikeselist ilma või tuult ja vihma. Nii nagu kevad, on kultuur kirju ning leidub igale maitsele midagi, ka siis, kui ilm kõige soosivam pole.
17. aprill 16. august saab minna Kumu näitusesaali uudistama “Kunstirevolutsioon 1966” kollektsiooni, tolleaegsete noorte tegijate kunstis ilmnenud uuenduste ning strateegiatega. Tööd olid küll vastuolus nõukogudeaegsete vaadetega, kuid sellegi poolest nägi valminud kunst ilmavalgust ning avardas nii mõnegi vaatleja piiri keelatu ning lubatu vahel.
Vanemast ajast uuemasse tulles, on 14. märts 25. mai Uue kunsti muuseumis üleval Eesti kaasaegne maalikunst koos taaskasutusteemalise näitusega nimega “Anna uus elu: Disain.” Viimane on juba kolmas oma sarjas ning vaatajaskonnas populaarsust kogunud näitus, sest lisaks silmailule pakub see ka põnevaid ideid, kuidas anda uus elu kasutamiskõlbmatule ning leida sellele koht kodusesse miljöösse.
Vastuolu on sütitanud alati meeleolukaid arvamusavaldusi, nii soovitan minna näituse saali ka neil, kes tavaliselt sellistesse kohtadesse ei satu ning kindlasti võtta kaasa mõni sõber, kellega saab hiljem muljetada antud teemadel. Leian, et see avardab meeli ning mõned tunnid kunsti nautides annab tavalisse sombusesse kevadilma veidikene vürtsi ning värskust.
See aasta on kuulutatud muusikaaastaks. Selle raames toimuvad üle Eesti erinevad musikaalsed üritused muuseumides, mille eesmärgiks on kutsuda märkama vaikust ja helisid. Tammsaarest ei saa üle ega ümber MÖÖ raames, soovitan käia ära A. H. Tammsaare muuseumis kuulamas Urmo Kütismaa esinemist, proovida keerukat kandlemängu ning laulda ühine regilaul. Väiksematele jagub tegevust mängunurgas, kus saab mängida karjalaste mänguasjadega ja võtta osa maastikumängust. C. R. Jakobsoni talumuuseumis saab valmistada oma enda muusikariista ning kuulata Silver Sepa esinemist enda valmistatud fantaasiapillide saatel. Lisaks sellele, saab Uue kunsti muuseumis peale eespool mainitud näituste vaadata musikaalseid dokumentallfilme erinevatest riikidest.
Kel aga siseruumidest kõrini saab, siis kummikud jalga ja kevadet otsima. Ka looduses on oma kultuur ning kunst, mille nägemiseks tänapäeva kiire tempo juures kõigil aega ei jagu. Mõeldakse küll, et tean väga hästi, milline on kevad, kuid nagu vanasõna ütleb, et aastad pole vennad, nii on ka iga päev kevades erinev. Pärast kõike seda inimkultuuri, soovitan võtta aeg maha ja keskenduda mõne hetke ka sellele, mis on meie ümber ning nagu muusikaaasta motoks kujunes, kuulata vaikust ning helisid. Muuseumi Öö erinevate programmidega saab tutvuda all olevatel linkidel.
Kumu kunstimuuseum
http://programm.muuseumioo.ee/map/museum?id=158
Uue kunsti muuseum
http://programm.muuseumioo.ee/map/museum?id=217
A. H. Tammsaare muuseum
http://programm.muuseumioo.ee/map/museum?id=107
C. R. Jakobsoni talumuuseum
http://programm.muuseumioo.ee/map/museum?id=146
Välja jäänud muuseumide programme ja eksponaate saab uurida siit:
http://programm.muuseumioo.ee/
