Kaheksa naist kümnest ei söanda kanda sellist soengut nagu nad sooviksid, selgus Dove ülemaailmsest uuringust.
Inspireeriva #YourHairYourChoice kampaaniaga soovib Dove aga neid murettekitavaid numbreid muuta.
„Juustega seotud arutelude taga on sageli ilunormid ning alusetud stereotüübid. Naised lasevad kahjuks liiga tihti neil mõjutada oma soengustiili,“ sõnas Dove brändijuht Marit Soha. „Meie usume, et naised ei peaks ühiskondlikule survele järele andma. Igal naisel tuleks vabastada end üldlevinud normidest ja kujundada oma soengut täpselt nii, nagu tema seda soovib,“ innustas Soha.
Dove käivitas #YourHairYourChoice kampaania, millega kutsub üles naisi kogu maailmas kandma uhkusega omanäolisi soengustiile ja tähistama seeläbi juuste mitmekesist ilu. Kampaania keskmes on inspireeriv lühifilm naistest, kes on murdnud niinimetatud soengureegleid ning demonstreerivad uhkusega oma juukseid kui vabaduse märki.
Filmis kuvatud naised jutustavad südantliigutavaid lugusid sellest, kui oluline on kanda juukseid just nii nagu nemad soovivad – olgu selleks siis pikkade juuste kandmine väärikas eas, otsus värvida juuksed lillaks või mitte toonida halle juukseid, või sootuks soov sirgendada oma lokkis juukseid. See nõuab sageli ühiskonnas juurdunud tõekspidamiste murdmist. Mõned neist kannavad oma loomulikke juukseid, teised aga uhkeldavad ekstravagantsete soengutega. Küll aga on nende sõnum ja eesmärk üks – tähistada valikuvabadust ja rõhutada, et iga naine saab ise otsustada oma juuste saatuse üle.
„Me soovime inspireerida naisi olema ainulaadsed ja isikupäraselt ilusad. Mis puutub juustesse, siis julgustame unustama reeglid ja väljendama end soengute kaudu. Ühtlasi kutsume kõiki osa võtma #YourHairYourChoice liikumisest ning jagama sotsiaalmeedias samanimelise märksõnaga meeleolukaid soengufotosid,“ lisas Soha.
Ameerika Ühendriikides, Brasiilias, Kanadas, Argentiinas, Suurbritannias ja Prantsusmaal läbi viidud uuringu korraldas 2015. aasta detsembris agentuur Edelman Intelligence.
Ilusalongi Salon SIS juuksur Jane annab nõu, mida kevad-suvisel hooajal juustega teha ning millised soengud on eriti moes.
Naised, kellel on võrratud lokid, selline korralik lõvilakk, ärge peitke neid sirgendamisega, vaid hoopis rõhutage neid. Sellise soengu aluseks on õige hooldus, mis algab niisutavatest toodetest. Lisaks palsamile võiks kasutada ka juukseõli. Parima tulemuse saavutamiseks tuleb juukseõli kanda rätikukuivadele juustele kogupikkuses. Viimase tõuke andmiseks ei saa ära unustada viimistlusvahendeid, mis on mõeldud spetsiaalselt lokkis juustele: lokikreemid, -vahud, -vedelikud ja muu.
Ei saa üle ega ümber juba pikka aega võimutsenud juukselõikusest, kus küljed on võimalikult lühikeseks lõigatud ja pealaele on jäetud kohev juuksepahmakas. Sellisele lõikusele võib lisada midagi uut, näiteks rõhutada seitlit.
Ilusate ja püsivate lokkide saamiseks tuleb juuksesalgule pihustada enne lokipulgale asetamist lakki. Tuleb jälgida, et juukselakk sisaldaks kuumakaitset ja sobiks kasutamiseks kuumade tangidega! Kui juuksetarviku kuumust on võimalik reguleerida, siis ei tasu üle 200 °C minna. Enne soengusse sättimist lase lokkidel maha jahtuda. Ilusate, pehmete ja ühtlaste lokkide saavutamiseks tuleb juuksed läbi kammida pehme harjaga. Kui soeng jääb liiga kohev, siis heaks abimeheks on soengukreem, millega juuksed siluda ja lokid kenasti välja tuua. Soengu kinnitamiseks lisa juukselakki!
On väga glämm, kui meesterahva juuksed näevad välja nagu poleks neid soengusse sätitud, tekitatud on messylook (korrapäratu välimus – toim). Et sellist tulemust saavutada, tuleb kindlasti pärast hooldust föönitada juukseid suunaga selja taha. Viimistlemisel on abimeheks kindlasti vaha, aga unustada ei tohi ka juukselakki! Vahaga saab anda tekstuuri, aga soengu jätab paika juukselakk. Mehed, ärge kartke juukselakki kasutada!
Fotod: Kadri Palta
Toimetaja Raili Salvet
raili@yu.ee
YU Magazine on ajakiri inimestest, kes inspireerivad ning suunatud lugejaskonnale, kes soovib olla inspireeritud. Väljaannet saab osta nii müügipunktidest üle Eesti, tellida postiga (üksiknumbri hind 6,50 €) või lugeda hoopis digiversioonis (üksiknumber hinnaga 1,99 €).
