Intervjuu Eesti parima lumelauduri Siim Aunisoniga

by Marika Juusu | juuni 22, 2016 | Persoon

Kui kaua oled lauda sõitnud ja kuidas selle peale üldse sattusid?

Esimene kokkupuude oli 13 aastat tagasi, kui läksime perega Eesti talvepealinna Otepääle. Isa oli varem sõitnud ja viis ka teised pereliikmed lauasporti proovima. See talv ma rohkem sõitmas ei  käinud, aga pisiku sain sisse nii suure, et järgnevad 12 aastat olen iga võimaliku hetke mäel veetnud.  Alguses kooli ning judo trennide kõrvalt, seejärel õppisin lumelaua erialal Soome talispordi koolis ja nüüd viimasel kolmel aastal olen täiskohaga sporti teinud.

Milline on sinu lemmik sõidukoht ja miks?

Mina olen ise tegelikult puhas pargi sõitja, lumelaudurite keeles ‘’park rat’’, mis tähendab seda, et enamjaolt veedan aega keskuse lumepargis – hüppan hüppeid ja libistan reile. Sellest hoolimata naudin ma täielikult ka niisama sõitmist ja mägedel viibimist. Just seetõttu on mu lemmik sõidukohaks Obertauerni mäekeskus Austria Alpides. See on üks ilmatuma vägev koht – lund on nii palju, et Eestis ei näe viie aasta jooksul ka nõnda palju lund kui seal ühel hooajal. Kolm aastat tagasi, kui tegelesime Eesti suusa- ja lumelauafilmi The Love Life Movie  filmimisega, tutvusin kamba kohalike sõitjatega, kes on seal samas keskuses üles kasvanud. Tegemist on unustamatu kogemusega, kuna mind viidi kohtadesse, kuhu omapäi ealeski ei satuks. Ma ei olnud kunagi nii suurtel mägedel ja nii sügavas lumes sõitnud. Kindlasti pean ka ära mainima enesetunde, mis mäetippudel ronides tekib – adrenaliin ja vabadus, ainult mina ja loodus. Tõeline elu hetkes, kuna kõik muu lihtsalt ununeb. Obertauerni pluss on veel see, et pool tundi eemal asub teine keskus ‘’Absolut park’’, kus on Euroopa üks parimaid lumelauaparke.

Mis on parim, mida lumelauasport sulle andnud on?

Lumelauasport on õpetanud mind ennast ületama. Suur asi on juba see, et läksin 15-aastaselt esimese eestlasena Soome talispordikooli õppima ja trenni tegema. Vanemad toetasid minu õpinguid, aga kedagi mulle füüsiliselt toeks ei olnud. Tegemist oli uue keelekeskonnaga – õpingud toimusid rahvusvahelises IB koolis inglise keeles ning trennid soome keeles. Muidugi on osa eneseületusest ka see hetk, mil õpin uut trikki ja teen midagi, mida varem teinud pole, aga elus edasi viib siiski esimesena väljatoodud vastus. Täna tunnen, et julgen vastu võtta otsuseid ja projekte, mis alguses tunduvad veidi hirmutavad ning raskesti teostatavad, aga tean, et kui ei proovi, siis ei saagi teada, mis kõik on võimalik. Ma arvan, et lumelaud on õpetanud mind elama enda elu nii, nagu ise seda soovin – vabalt ja julgelt.

Kuidas näeb välja sinu treeningperiood suvel?

Kuigi ma olen lumelaudur ei tähenda suvi ja lume puudumine minu jaoks üldse seda, et nüüd on käes aeg, kui käin ainult rannas ja suvitan niisama. On ju teada, et kui tahad lihased vormis hoida tuleb järjepidevalt trenni teha ning selline eelpool nimetatud ‘’puhkus’’ mõjuks minu eesootavale talvele halvasti. See tähendabki seda, et ka suvel liigun ma võimalikult palju. Muidugi proovin ma enda suviseid treeninguid mänguliselt teha, et see nauditav oleks.

Suure osa minu suvisest treeningust mängib akrobaatika ja batuudi trenn. Kaks korda nädalas käingi batuuti hüppamas, mida nüüdsest saan teha eriti efektiivselt Baltikumi suurimas Spot of Tallinn  elamusspordikeskuses. Batuut aitab mul hoida ja arendada õhutunnetust ning kehakontrolli – saan harjutada mitmekordseid saltosid ning tunda ennast trikkidega mugavalt. Samuti toetab see füüsilist vastupidavust. Korra nädalas käin slack line’`imas. Tegemist on lihtsalt öeldes koormarihmal kõndimisega, mis on kahe puu vahele pingule tõmmatud. Aitab kaasa tasakaalule ja keha ning jalgade (põlvede, hüppeliigeste) süvalihaste tugevdamisele ning stabiliseerimisele. Suve esimeses pooles ja keskel tegelen füsioteraapiliste harjutustega. Neli korda nädalas tugevdan süvalihaseid
ja hoian lihaseid toonuses. See on oluline, et jätkata intensiivse jõusaalitrenniga suve teises pooles.
Lisaks sõidan ratast, jooksen ja tegelen venitamise/foam rullimisega, et lihased püsiks elastsed.

Millal ja miks hakkasid kasutama Hyperice Vyperit?

Olen Hyperice Vyper foam roll’i kasutanud veidi üle kolme kuu ning eelnevalt rullinud lihaseid ka n-ö tavalise foam roll’iga. Minul kui lumelauduril on väga oluline lõdvestada pärast treeninguid jala- ja seljalihaseid. Mäel on põhiasendiks kükkisasend ehk palju tööd teevad selg, puusad ning jalad. Olenevalt päevast saavad erinevad lihasgrupid erineva koormuse osaks, seega oluline on lihaseid tasakaalus hoida, et ei tekiks ebavajalikke pingeid, mis võivad viia ülekoormuseni seljas või jalgades. Venitamine on üks osa lihaste korras hoidmisest, foam roll’imine juba tase edasi ja kui asjale lisada veel vibratsioon on tulemus kordades tõhusam. Vibratsioon lõdvestab lihast samal ajal kui rullimine seda masseerib. Nende kahe kombinatsioon aitab leevendada lihaskangust ja lisab elastsust. Vyper parandab ka vereringet ja soojendab lihast. Samuti on see väga tõhus lihaste soojendamisel enne treeningut.
Kannan Vyperit alati kaasas, vahet pole, kas lähen jõusaali, batuuti hüppama või treeningreisile.
Tegu on põhimõtteliselt isikliku masseerijaga ehk kui ma vahel isegi puhkeperioodil tunnen, et mõni lihas pikemast istumisest kangeks jääb, võtan rulli ja rullin pinged ära. Superluks vahend!

Kui sa poleks lumelaudur siis millega sa tegeleksid?

Mul on alati olnud huvi kunsti – tootedisaini ja arhitektuuri – vastu. Samuti meeldib mulle oma kätega luua. Seega tõenäoliselt piiluksin disainimaailma.

Vaata kindlasti ka Siimu blogi ja jälgi tema tegemisi Facebookis ning Instagramis!