Interneti kasutamise populaarsus on hakanud avaldama mõju inimestevahelisele suhtlusele.
Interneti kaudu on kõige lihtsam infot levitada ja oma tegemistest teada anda. Tänapäeval on internetisuhtluse kättesaadavus ja lihtsus viinud sotsiaalsete sidemete nõrgenemiseni. Enam ei nähta mõtet arvuti tagant püsti tõusmisel ja teistega näost näkku kohtumisel, kui kõik vajalik saab ju interneti teel ära arutatud.
Olen tihti kuulnud oma tuttavaid kurtmas, et nad on saanud kelleltki müstilise sisuga tekstisõnumi või teate mõne suhtlusvõrgustiku kaudu. Tavaliselt on tegemist ritta seatud naerunägude, õhupalli-, kleidi- ja lillepiltide jadaga, mille lõppu on lisatud kellaaeg ja kuupäev. Otseloomulikult puudub sellises tekstis sõnaline osa. Hiljem, märgitud kuupäeva ja kellaaja möödudes, saabub aga juba hoopis süngemates toonides ja ähvardavamate pildikestega sõnum. Selle ignoreerimisele järgneb lühike ja tige meilivahetus või telefonikõne selle kohta, et kirja saaja võiks olla moodsam ja tänapäevasem. Ajapikku selgub, et sõnumite saajad olid jätnud ilmumata oma parima sõbranna moekollektsiooni esitlusele, uue moebutiigi avamisele, kosmeetiku juurde või kohtumisele stilistiga. Või olid nad hoopis jätnud tegemata mõne vajaliku asjatoimetuse, millest neile selle pildijada abil teada anti.
Oleme jõudnud aega, kus inimestevahelises suhtluses on traditsiooniline sõnaline osa vähenenud või lausa kadunud ja see on asendunud kiirest elustiilist tulenevate emotikonide, sõnalühendite või ainult teatud vanusegrupile arusaadava slängiga. Kui traditsioonilise suhtlusega kaasnes tavaliselt ka üleüldine viisakus, siis nüüd üritatakse seda aja ja ruumi kokkuhoiu mõttes asendada või hoopis ära jätta.
Tõsiasi on see, et reaalne suhtlus on mitu korda kvaliteetsem ning mõjub inimeste heaolule ja tervisele hästi. Näost näkku suhtlemisel peitubki tõeline elu, internet on ju kõigest vaid vahend. Kõnelemise ja sellest aru saamise jaoks on tähtis kiiresti mõelda. Näost näkku suhtlemisel usaldatakse ning mõistetakse teise kõnet ja tema häälevarjundeid. Kohe on näha miimikat ja seda osatakse ka lugeda. Virtuaalselt suheldes võivad emotsioonid varju jääda ja nii võib tekkida arusaamatusi. Silmast silma rääkides on hoopis raskem näiteks ka valetada, kui kirjalikult suheldes.
Vahel on aga ehk lihtsalt hea korraks peatuda, sisse-välja hingata ja mõtiskleda, kas suhtluspartner ikka saab aru meile endile nii loomulikuna tunduva kõnepruugi aspektidest. Intelligentsete inimestena on just sõnumi edastajatel ja suhtluse alustajatel kohtustus arvestada oma suhtluspartneritega, neile või nende vanusegrupile omase keelekasutuse erisustega. Need on sarnased põhimõtted nendele, mida ma ise rakendan oma igapäevatöös stilistina. Minul kui stilistil on ju kohustus ja vajadus arvestada rõivakollektsiooni valimisel sellega, mis sõnumit riiete kandja tahab oma välimusega suhtluspartneritele teatud ajahetkel edastada. Ilmselgelt on suur vahe, kas kanda roosat miniseelikut diskol või kohtuistungil.
Tõenäoliselt on noortel virtuaalses keskkonnas lihtsam eri teemadel rääkida, sealhulgas ka isiklikest asjadest. Nende jaoks on kindlasti internetis lihtsam suhelda ning ollakse oluliselt julgemad, otsekohesemad ja avatumad, sest suhtlusportaali kaudu kaob justkui isiklikkus, mis on silmast silma suhtluse juures rohkem esiplaanil. Interneti vahendusel saab olla anonüümsem, mis sageli annab justkui õigustuse käituda nii nagu ise heaks arvatakse. Suhtlusportaalides on noorte arvates kõik lubatud ja keegi ei saa teisele öelda, kuidas käituda. Aga mis saab siis kui maailmast virtuaalne suhtlus kaob?
Oleme oma kiirustamises unustamas lihtsaid sõnu nagu kasvõi „palun“, „tänan“ või „vabanda“. Need on nii lihtsad sõnad. Neid ei ole keeruline kasutada ja nad peaksid olema meie ümber, meie kasutuses igal päeval, igal tunnil ja igal hetkel, mil suhtleme teiste inimestega, olgu selleks siis meie sõbranna, juuksur või lehekioski müüja. Olen märganud, et elu tundub ka endale hulga ilusam, kui nendele sõnadele ka üks kena naeratus lisada. Öeldakse, et peaksime iga päev tegema vähemalt ühe heateo. Pole midagi ilusamat kui see, et saame teha mõne oma kaaslase tuju paremaks ja elu sellega ilusamaks. Naeratagem rohkem, see on tasuta! Naeratus võiks olla sama lai, särav ja rõõmus nagu see kõige suurem kollane smiley-emotikon, mille me oma tekstisõnumites iga päev kõige lõppu lisame.
Toimetaja: Janar Juhkov
YU Magazine on ajakiri inimestest, kes inspireerivad ning suunatud lugejaskonnale, kes soovib olla inspireeritud. Väljaannet saab osta nii müügipunktidest üle Eesti, tellida postiga (üksiknumbri hind 6,50 €) või lugeda hoopis digiversioonis (üksiknumber hinnaga 1,99 €).
