by Triina Kalda | nov. 29, 2017 | Kultuur, Persoon
Lennart Brorsson, Stockholm
Prince Ikpe Ekong on Nigeeria jalgpallur, poolkaitsja, kes toodi pärast 1994. aasta World Cupi Itaaliasse ning asus mängima Itaalia klubi A. C. Reggianas, mille treeneriks oli Carlo Ancelotti. Ta on võitnud African Cup of Nationsil Tuneesias 2004. aastal pronksmedali. Praeguseks on Prince Ikpe oma karjääri jalgpallurina lõpetanud ning tegeleb Rootsis jalgpalliskaudina ning juhib Nigeerias jalgpalliakadeemiat.
Milline on sinu taust jalgpallurina?
Sündisin Nigeerias Lagoses Ajegunles, kohas mida kutsuti getoks ja kus elutingimused olid rasked. Nüüd soovivad paljud end sealse päritoluga seostada. Mitu staari, jalgpalli- ja muusikatalenti on avastatud just sealt piirkonnast. Kummalisel kombel on seal väga palju potentsiaalikaid inimesi.
Noore poisina mängisin käsipalli, lauatennist ja jalgpalli. Esindasin oma kooli lauatennises ning olin mõnda aega ka jooksja. Minu isa tõttu oli peres huvi jalgpalli vastu ja seetõttu ostutus minu lõplikuks valikuks just see. Teadsin, et see on valdkond, mida tasustatakse tulevikus paremini. Nii ma tegingi teiste spordialadega lõpu ja keskendusin edaspidi alates 14. eluaastast ainult jalgpallile.
Minu isa mängis jalgpalli ning tema unistus oli saada professionaaliks. Paraku see unistus mitmel põhjusel ei täitunud. Kui ma hakkasin tõsisemalt jalgpalliga tegelema, sain aru, et just minu isa oli mulle sel teel kõige suuremaks julgustajaks. Nigeerias suhtuti tol ajal (kaheksakümnendate lõpp, üheksakümnendate algus) jalgpalluritesse kui huligaanidesse, kel polnud tõelist tulevikku.
Kuidas sa ise noorena treenisid?
Minul puudusid sellised võimalused, nagu on tänapäeva noortel. Sain oma esimesed jalgpallikingad alles 15aastaselt, enne seda mängisin paljajalu.
Milline on olnud sinu elu kõige põnevam hetk?
Usun, et kõige põnevam moment oli minu jaoks 1996. aastal, kui minust sai professionaalne jalgpallur. Lahkusin Nigeeriast Itaaliasse, mis oli suure unistuse täitumine. Lennuk startis Nigeeriast õhtul kell 23 ja saabus Itaaliasse hommikul kell 6. Tundus, nagu oleksin viibinud unenäos, saamata reaalselt sõbagi silmale. Lubasin endale, et sellest unenäost ei ärka ma mitte kunagi üles. See oli kõige suurem ja põnevam hetk minu kui jalgpalluri elus.
Ja kõige raskem hetk?
Klubi, kus ma 2010. aastal mängisin, sai uue treeneri. Ma olin kaks aastat olnud võtmemängija, kõige kõrgemini tasustatud mängija meeskonnas. Ühtäkki otsustas uus treener teised poisid mängu lasta ja mind pingile jätta. Ma pingutasin igas trennis ja sain aina paremaks. Mingil põhjusel ei saanud ma aga mänguvõimalust. Paljud sõbrad imestasid ning soovitasid mul klubi vahetada, aga ma ei teinud seda. Jäin paigale ja lõin selle tagajärjel mõned väga tähtsad väravad.
Kokku kestis see üheksa kuud. Hooaja lõpus tuli treener ja kallistas mind ning ütles, et pole kunagi nii distsiplineeritud mängijat näinud. Ta oli minu üle väga uhke. See oli minu jaoks saavutus, mis tuli äärmise kannatlikkuse kaudu.
Kuidas motiveerid ennast spordis?
Motiveerin end Jumala kaudu. Mu elu on usu tõttu palju parem ja huvitavam. Olen vaimsem ja see on mulle paljuski abiks.
Millised iseloomuomadused peavad olema noorel, kes tahab saada jalgpalluriks?
Arvan, et jalgpallur peaks olema järjepidev, distsiplineeritud ning tõeliselt töökas. Oluline on pingutus ja eesmärk, millele oma aega pühendad. See, millele oled keskendunud, selles saad sa ka suurepäraseks.
Mis on hind, mis tuleb sportlase karjääri eest maksta?
See hind on distsipliin. On asju, mida ei saa teha, näiteks alati ei saa sõpradega aega veeta. Ma olen palju ettevõtmisi sõpradega pidanud vahele jätma. Samas on ka palju talendikaid sportlasi, kes on lasknud näiteks alkoholil või mõnuainetel oma energiat ja andeid röövida. Sportlase keha vajab tervet keskkonda, toitu ja ka taastumist. Seega, kui oled valmis maksma hinda, siis võid end suurepäraseks karjääriks valmis panna.
Kas jalgpallurile on tavapärane pärast karjääri lõppu saada treeneriks või milline on loogiline jätk?
Paljudest saavad treenerid või mõne spordiga seotud organisatsiooni juhid, mõned aga lähevad täiesti teisele elualale. Mulle on pakutud treeneripositsioone, aga olen otsustanud jääda jalgpalliskaudiks. Nõustan ka mitut jalgpallimeeskonda. Mul on Nigeerias Lagoses jalgpalliakadeemia. Seal treenivad lapsed ja noored vanuses 6–19. Suviti korraldan Rootsis jalgpallilaagreid, rõõmuga teeksin seda ka Eestis või Lätis. Õpetan noortele jalgpallitehnikaid ning jagan oma teadmisi ja kogemusi jalgpallist. Annan nõu, kuidas saada mentaalselt tugevaks, sest jalgpallur peab olema mentaalselt väga tugev ja enesekindel.
Toimetas: Triina Kalda
E-post: triinakalda@gmail.com
by Triina Kalda | mai 29, 2017 | Elustiil, Ilu & Mood
Sul on hea äriidee aga tunned, et rahastust oma ideele polegi nii lihtne leida? Või oled huvitatud oma vaba rahaga riskima ning investeerima, osaledes uudsete äriideede või toodete arenduses? Juba mõnda aega on Eesti turul tegutsenud nii heategevuslikud, laenude andmisele kui ettevõtlusinvesteeringutele orienteeritud ühisrahastusportaalid, millest kõige kiiresti kasvamaks ongi maailmas hetkel just ettevõtlusinvesteeringutele suunatud ehk firmade ühisrahastus. Firmade ühisrahastus sai erilise hoo sisse just viimase üleilmse finantskriisi ajal, mil raha hankimise võimalused muutusid majanduskeskkonnast tingituna keerulisemaks ning ideede omanikud olid sunnitud otsima uusi ja leidlikke viise raha kaasamiseks ettevõtetesse.
Henri Laupmaa, sina oled mitme Eestis alguse saanud ühisrahastusplatvormi asutaja (Hooandja, Fundwise), selgita palun lühidalt mis on firmade ühisrahastus?
Firmade ühisrahastus toob kokku firmad, kes soovivad leida oma äriidee elluviimiseks raha ja eraisikud või ka teised ettevõtted, kes soovivad neisse äridesse investeerida. Mina olen seotud firmade ühisrahastusplatvormiga Fundwise. Idee luua lisaks heategevuslikule Hooandjale ka “firmade hooandja” nimega Fundwise sündis lihtsal põhjusel. Hooandjat tehes nägime, et firmade ühisrahastamise vastu on Eestis märkimisväärne huvi tekkinud. Mujal maailmas on firmade ühisrahastamine juba kauem levinud. Tänaseks oleme me aidanud firmasid rahastada kokku 551 757 euro ulatuses.
Kuidas firma oma äriideele Fundwise kaudu raha leiab?
Ettevõte teeb kampaania ehk avaldab oma äriplaani ja kirjelduse milleks ta raha soovib Fundwise veebis. Investeerimishuvilised registreerivad ennast samuti meie veebis ja tutvuvad seal kampaaniaga, nad saavad meie portaalis ka ettevõtetega ise otse suhelda ja küsimusi küsida. Ettevõtted korraldavad ka külastusi firmadesse, mille jaoks nad raha koguvad. Kui äri tundub investoritele atraktiivne, paigutavad konkreetse idee fännid läbi Fundwise portaali oma raha ettevõttesse ja saavad vastu aktsiaosaluse selles ettevõttes. Investeeritav raha seisab seniks Fundwise vahekontol kui saab täis kogusumma, mille ettevõte omale kampaania alguses eesmärgiks seadis. Juhul kui summat täis ei saada, kannab Fundwise huvilistele nende raha tagasi.
Missugustel ettevõtetel võiks ühisrahastuse kaudu raha kaasamine hästi õnnestuda?
Eelkõige hästi ära kirjeldatud tugeva äriideega ettevõtetel, kelle tootel või teenusel on olemas selge omanäoline eristumine ja turg. Üheks just ühisrahastusportaalide kaudu raha kaasamise õnnestumise teguriks võib pidada ka seda kui ettevõttel on juba eelnevalt olemas investorid või kliendid. Algusjärgus äriideede puhul võivad need leiduda ka nii tuttavate, sõprade kui perekonnaliikmete seast.
Kuidas ettevõtja saab firmade ühisrahastust võrrelda näiteks tavapärase pangalaenuga firmadele?
Firmade ühisrahastuse puhul on investoritele raha tagasimaksmiseks erinevaid võimalusi: võib maksta investoritele kokkulepitud suuruses ja sagedusega dividende või näiteks võimaldada neile ka soetatud osaluste edasimüüki. Aktsiaosaluse pakkumise kaudu on ettevõtjal võimalik investorite sekka kaasata ka näiteks selliseid osanikke, kes aitavad ettevõtet arendada, pakkudes oma “know-how-d”. Tavapärase pangalaaenu puhul toimuvad tagasimaksed kindlaksmääratud laenugraafiku järgi. Samas pean oluliseks ära märkida, et firmade ühisrahastust on võimalik ettevõtjatel kasutada ka samaaegselt pankade poolt pakutava laenu või näiteks EAS rahastusega. Üks ei välista teist meie jaoks.
Kui suured on need summad, mida Fundwise kaudu ettevõte koguda saab? Ja millist summat ühelt investeerijalt oodatakse, et talle osaluse saaks vormistada?
Seni on Fundwise vahendatud projektid olnud vahemikus pisut üle 10 000-st kuni 100 000 euroni. Tulevikus on meil plaanis siiski ka suuremaid, 100 000 kuni 1 000 000 euroseid äriprojekte finantseerida. Summa suurus, kui palju üks investor investeerib, sõltub konkreetsest äri- projektist ja sellest kui suure jagatava osaluse summa ettevõtte omanikud ise määrata soovivad. Kõige väiksemad investeerimissummad meie platvormil on täna olnud saja euro lähedal.
Mõned näited ja fotod edukatest Fundwise kampaaniatest.
Arro Keraamika – Lind Keraamika OÜ kogus 75 802 eurot Liisu Arro loodud kõrge kvaliteediga portselannõude sarja tootmiseks Portugali tehases Vista Alegre. Kaasatud raha on suunatud esimese partii väljatöötamiseks ning turunduse ja PR tegevuste elluviimiseks, tootesarja müümiseks välismessidel.
Ampler Bike – Bikest OÜ kogus ühisrahastuse kaudu 91 500 eurot uue elektrijalgratta välja arendamiseks ja turuletoomiseks, sihtides rahvusvahelisele turule.
Mäng Overstep – Gamecan OÜ kogus Fundwise kaudu 60 840 eurot mänguarenduseks. Overstep on uue generatsiooni first person shooter. Tasuta allalaetav mäng Xbox One konsoolil ja lauaarvutil, mille arendamise fookus on e-spordil.
Karli puidust prilliraamid – Karl Disain OÜ kogus Fundwise kaudu 35 192 eurot personaliseeritavate, naturaalpuidust prilliraamide ekspordiprogrammi elluviimiseks.
Kommentaarid:
Aktsiaosaluspõhine investeerimine firmadesse, mida teevad Fundwise ja ka Funderbeam on üsna huvitav võimalus saada osa kiirest innovatsioonist ja arengust. Investor saab investeerida väikese rahaga projektidesse, mis võivad olla väga edukad ja muuta nii Eestit kui maailma paremaks. Küll aga võivad kaasneda sellega ka kõik tavapärased ettevõtlusega seotud riskid, näiteks ettevõtte juhtide kogenematus, äriideede nõrkus ning ka konkurentsile haavatavus. See teeb firmade ühisrahastuse kui investeerimisviisi riskantseks. Kui firmade ühisrahastuse kaudu investeerida, peaks kindlasti hajutama riske. See tähendab, et investeerida ei tasuks ainult ühte ettevõttesse vaid hajutada oma investeering erinevate ettevõtete vahel. Kindlasti tuleks teha ka väga tugevat äriprojekti analüüsi, vaadata kriitilise pilguga ettevõtete äriideed läbi. Tõenäosus, et üks ettevõte saab edukaks on näiteks start -up’i maailmas väike, sest start -up’dega seotud riskid on suured. Investeerimise otsus peaks olema pikaajaline ja selleks oleks vaja leida mitu tugeva äriidee või kontseptsiooniga ettevõtet. Kõige kindlamad ettevõtted millesse investeerida oleksid need, mis on turul eksisteerinud pikemat aega, omavad stabiilset käivet ja soovivad laiendada, tugevdada oma haaret turul. Tuleb ka eristada, kas tegemist on aktsiaosaluspõhise investeeringuga või laenupõhise investeeringuga. Esimese puhul on võimalik investoril teenida ka näiteks mingi % ettevõtte kasumist, teisel juhul aga kindel % antud laenust. Kokkuvõtteks, peamine on hinnata ettevõttesse investeerimisega seotud äririske kriitilise pilguga, hajutades riske investeerides mitmesse ettevõttesse, seda tugevam saab olla investeerija portfell ning hajutamise otsus tuleb langetada juba varakult. Ettevõtlusprojektidesse investeeritud raha võib tagasi teenida alles väga pikkade aastate pärast, seetõttu on see investeerimisviis pigem väga kannatlikule investorile. Teisest küljest on see aga võimalus omandada suhteliselt väikese rahaga osa ettevõttest. Tõnis- Denis Merkuljev, Investeerimisklubi asutaja ja visionäär
Mina investeerisin Fundwise läbi ettevõttesse Gamecan. Põhjus selleks oli lihtne, see oli minu võimalus toetada oma lähedasi sõpru ja nende ettevõtmist. Lisaks sellele inspireeris mind, kuidas kogu Gamecani inimesed olid selleks hetkeks peaaegu 2 aastat tasuta tööd teinud – tõelise tiimina ühe eesmärgi nimel. Kuna Pärnu on minu kodulinn, meeldis mulle ka nende idee tuua justnimelt Pärnusse sooja sisekultuuriga mänguarenduse firma. Teistele tulevastele investoritele soovitaksin huvipakkuvat investeerimisvõimalust võimalikult palju tundma õppida. Start-up´idesse investeerimisel on kõrgemad riskid ja sellega tuleks arvestada. Liisa Paal
Toimetas: Triina Kalda
E-post: triinakalda@gmail.com
