26. novembrist 14. detsembrini toimuv festival Jõulujazz 2020 tähistab 25. sünnipäeva. Esinevad hinnatud Eesti artistid ja rahvusvahelised tähed Cyrille Aimée, Dirty Loops, Los Aurora, Daniel Erdmann ja Marcin Masecki. Armastatud vokaalgrupp Estonian Voices tähistab koos sõpradega kümnendat sünnipäeva. Täna ja homme on Jõulujazzi uute artistide kontsertide piletid 50% soodsamad.
Festivali kontserdid toetavad jõulueelset ootuse ja rõõmu sõnumit, traditsioonikohaselt on Jõulujazzi fookuses inimhääl. 13 päeva jooksul annavad muusikud 17 eriilmelist kontserti Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Pärnus. Jõulujazzilt sai tuule tiibadesse unikaalne vokaalansambel Estonian Voices. Kümnendat sünnipäeva tähistab koosseis erilise kontserdiga “Estonian Voices 10 & Sõbrad”, külakostiks oma rikkaliku repertuaari parimad palad, koos sõpradega küpsenud lood ja uued laulud.
Festivalile jõuavad ka rahvusvahelise haardega muusikud. Kevadisel Jazzkaarel esinema pidanud särav prantsuse lauljatar Cyrille Aiméeavab juubelihõngulise Jõulujazzi, tuues kuulajateni jazziklassikat ja lood 2019. aastal Grammy nominatsiooni pälvinud albumilt “Move on: Soundheim Adventure”. Fenomenaalse Rootsi bändi Dirty Loopsi helikeel on unikaalne segu popist, fusion‘ist, jazzist, funk‘ist ja r’n’b‘st, nende kontserdilt tasub oodata erakordset energialaengut. Otse Barcelonast jõuab Eestisse uue generatsiooni flamenkokvintett Los Aurora kaasas 20. sajandi suurima Hispaania helilooja Manuel de Falla lood ja laulud kirglikus flamenkovõtmes. Auhinnatud saksa-prantsuse-inglise trio Daniel Erdmann’s Velvet Revolutionkoos Eesti ühe aktiivsema jazzmuusiku Jaak Sooääregatoob kuulajateni ootamatuid pöördeid pakkuva seiklusliku kontserdi.
Meeles peetakse ka suurkujusid, kelle pärand inspireerib ka tänaseid muusikuid. Helilooja ja bassisti Peedu Kassi kammeransambel koos solistide Marianne Leiburi ja Lauri Saatpaluga kutsub Jaani kirikusse mõnusat õhtut veetma jazziliku rüü saanud Johann Sebastian Bachi muusika seltsis. Erakordse tõlgituslaadiga pianist ja helilooja Marcin Masecki serveerib kuulajatele Frederyk Chopini Nokturne vürtsikas kastmes. Lauljatar Susanna Aleksandra teeb sügava kummarduse Ameerika jazzilegendile Nancy Wilsonile.
Maitsva muusikalise kingikoti avab kontsert “Käbid & Kännud: Leiburid, Remmelid, Tafenaud”. Lavale astuvad isad ja nende muusikutest lapsed. Kitarrist ja helilooja Andre Maaker koos keelpillikvartett Preziosoga esitleb uut kava, mis sündis mõtisklustest vana lossi varemetes. Gypsy-jazzi nostalgia ja virtuoosse võlu toovad kuulajateni keelpillitrio Titoks ja Saksamaa nimekas jazzkitarrist Joscho Stephan. Jõulujazzi debüüdi teeb noor laulja-laulukirjutaja ning konkursi “Noortebänd 2019” võitja Kelly Vask esitledes EP-d “She Sin(g)s” ning oma uusimaid lugusid.
Samuti annab festival Jõulujazz 2020 korraldusmeeskond teada, et 27. novembril (algselt 18. aprillil) Vabal Laval toimuma pidanud Jazzkaar 2020 kontsert Trilok Gurtu Band (India) jääb ära seoses COVID-19 levikuga maailmas. Piletid saab tagastada või vahetada Jazzkaare kinkekaartide vastu perioodil 3. november kuni 3. detsember 2020, automaatset tagasiostu ei toimu. Kinkekaardid kehtivad üks aasta alates väljastamisest. Tagasiostu või vahetuse soovist andke teada siin. Tavapileti omanikud saavad piletid tagastada ka Piletilevi müügipunktides, v.a Circe-K teenindusjaamades ja Viru keskuse infopunktis. Festival Jazzkaar kutsub kultuurisõpru toetama festivali ellujäämist jättes piletid tagasi müümata. Täname mõistva suhtumise ja koostöö eest oma partnereid, avalikkust ja kõiki jazzisõpru.
Jõulujazz 2020 jälgib sündmuse läbiviimisel riiklikult kehtestatud nõudmisi ürituste korraldamiseks ning koostöös Terviseametiga on läbimõeldud lisameetmed, et publikul, muusikutel ja korraldajatel oleks võimalikult turvaline sündmusel osaleda. Turvalise festivalikogemuse pakkumiseks on välja töötatud ka “Turvalise festivali juhendi”, mis on leitav Jazzkaare kodulehelt.
Juubelihõnguline 25. korda toimuv festival Jõulujazz teeb hingele head 26. oktoobrist 14. detsembrini. Tutvu festivali kava ja artistidega kodulehel. Pileteid Jõulujazzile saab osta Piletilevi müügipunktidest ja kodulehelt www.piletilevi.ee. 3. ja 4. novembril on Jõulujazzi uute artistide kontserdipiletid 50% soodsamad. Soodushinnaga tuleb müüki ligi 500 piletit.
Pressipildid leiad siit.
Jõulujazz 2020 põhiprogramm:
Andre Maaker & Prezioso; Cyrille Aimée (Prantsusmaa); Daniel Erdmann’s Velvet Revolution (Saksamaa-Prantsusmaa-Inglismaa) feat. Jaak Sooäär; Dirty Loops (Rootsi); Estonian Voices & Sõbrad; Kelly Vask; Peedu Kass kammeransambel feat. Lauri Saatpalu & Marianne Leibur, Los Aurora (Hispaania); Marcin Masecki (Poola); Käbid & Kännud: feat. Raivo ja Ramuel Tafenau, Taavo ja Joel Remmel & Arvo ja Marianne Leibur; Susanna Aleksandra; Titoks feat. Joscho Stephan (Eesti-Saksamaa) ning mitmed teised!
Festivali peasponsorid on JURA, Jazz Pesulad ja Eesti Päevaleht. Aastatoetajad on BMW, Tallink ja Aktaprint. Jõulujazzi toetavad Tallinna linn, Kultuurkapital Kultuuriministeerium, Tartu linn, Pärnu linn, Hispaania Suursaatkond, Rootsi Suursaatkond, Poola Vabariigi Suursaatkond, Adam Mickiewicz Instituut, Noblessneri sadamalinnak ja Reval Café.
Kas oled vahepeal mõelnud, et miks enamus inimesed jälgivad moetrende kui nad saaksid riietuda just nii, nagu nad ise päriselt tahaksid? Kindlasti on ka Sinul endal tekkinud mõni idee, kuidas või kelle järgi Sa sooviksid riietuda. Kui mitte, leiad siit juhise ja paar ideed Sind julgustamaks.
Vaata oma riidekappi
Kui Sul on ajaga kogunenud riidekappi riided, mis on jäänud seisma ning ei leia kasutust, kuna need lihtsalt Sulle enam ei meeldi või Sul ei ole millegagi neid kanda, on aeg nendest lahti öelda. Kõik Sinu olemasolevad riided peaksid panema Sind tundma hästi ning komplekteerima Sinu keha kui ka vastama Sinu iseloomule. Proovi oma riideid ning jäta alles need, mis panevad Sind tundma kui Sina ise.
Otsi uusi võimalusi kandmiseks
Kuigi võib peale vaadates tunduda, et vastavad riided ei ole ikka Sulle, proovi neid kombineerida teiste riietega. Isegi kui leiad pluusi või püksid, mis Sulle muidu ei istu, võivad nad riidekomplektina tegelikult päris ägedad välja näha. Otsi internetist inspiratsiooniks ka erinevaid tehnikaid, kuidas saaksid tavalisi riideid sättida nii, et need näeksid stiilsemad välja – keri varrukad üles, säti särk püksi sisse või õmble juurde paar detaili. Ära karda olla loominguline – see ongi isikupärasuse aluseks.
Otsi inspiratsiooni
Kes meist ei ole näiteks tänaval või muus avalikus kohas märganud kedagi, kelle stiil tundub nii äge ja omapärane ning kannaks isegi, kui julgeks? Tänapäeval ei ole enam midagi karta, sest inimesed on veelgi rohkem empaatilisemad ja avatumad uutele asjadele kui kunagi varem. Seetõttu otsi internetist näiteks kuulsuseid, kelle stiil kõnetab Sind – näitlejaid, lauljaid, modelle, sportijaid, fashionistasi ja teisi. Nendelt on sageli õppida palju.
Loo endale kaust, kust alati saada inspiratsiooni
Kui oled avastanud selle õige stiili, on aeg koguda inspiratsiooniallikad kokku ning luua kaust või fotoalbum, kust iga hetk vaadata kogutud ideid. Üks viis on luua endale Pinterest konto ning koguda näiteks sinna erinevaid pilte riidekomplektidest, aksessuaaridest, kingadest, välisriietest ning paljust muust. See saab olema väga kasulik allikas, millele enne shoppamist pilk peale heita.
Unusta kiirmood
Kui lähed ostlema, siis pigem väldi kiirmoe trende. Need riided võivad esmapilgul tunduda ägedad, kuid üsna pea on need trendid asendunud uutega ning need riided jäävad peagi Sinu riidekappi lihtsalt seisma. Ainuke erand on siis kui tunned, et see riideese või aksessuaar on tõesti Sinu stiili ning on kooskõlas ka varasemalt kogutud inspiratsiooniga. Võid kombineerida ka erinevatest moetrendidest riideid, kuid kindlasti kuula oma südant ning vali see, mis tundub õige.
Ostlemisel planeeri juba ette
Me kõik teame, mis tunne on minna ostlema ja osta suures koguses riideid, kuna need esmapilgul meeldivad meile. Paar korda peale kandmist võid aga tunda, et valitud riided pole ikkagi Sinu maitse. Seepärast juba shoppamise ajal mõtle kolm korda, kas saad seda riietuseset kanda ka ülejäänud Sinu garderoobis olevate esemetega või kas need riided vastavad Sinu inspiratsiooniks kogutud allikatega? See trikk aitab säästa ka raha, sest mõtlematud ostud jäävad tegemata.
Pea meeles ka neid detaile ja küsi nõu
Riiete otsimisel kindlasti lähtu ka enda kehakujust ja iseloomust. Valides sobivad värve, on üks hea nipp uurida, mis värvid sobivad Sinu naha alatooniga. Kuigi saad isikupärase stiili otsustada vaid Sina, võib Sinu sõpradel ja perel olla head nõu pakkuda. Näiteks võivad nad välja pakkuda, mis riided sobivad Sinu kehakujuga või mis riided sobivad paremini Sinu iseloomu omadustega. Need nõuanded aitavad Sul saada aimu, kuhu suunas püüelda.
Vali riided vastavalt oma elustiilile
Pea meeles, et kuigi võib Sinu lemmikstiil olla lohvakad T-särgid, rebitud teksad ja nokamütsid, pead näiteks kontoris hoidma eelkõige viisakat joont. Samamoodi peaks Sul olema igaks juhuks ka mõni kleit või muu riietus, mis sobiks mõnele viisakale üritusele või klubiõhtule koos sõpradega. Lisaks peaks igal inimesel kuuluma riidekappi ka paar teksaseid, kusjuures meelepärased saad leida siit. Igaljuhul ära aga lase piirangutel heidutada, sest ka piiratud riietusega on võimalik omal viisil mängida.
Ole loominguline
Nagu eelnevalt sai mainitud, siis isegi kõige igavamad riided on võimalik luua isikupäraseks. Selleks kasuta aksessuaare nagu sallid, kaelakeed, kellad, kõrvarõngad, mütsid ning muud, mis annavad riietele särtsu juurde. Vajadusel külasta õmblejat või õmble ise riietele sobivad detailid. Kui oled otsimas enda riidekappi riideid, mis täiustaksid Sinu iseloomu ja välimust veelgi, siis naisteriiete e-poest Kaup24 leiad nii ehteid kui ka rõivaid.
Juba sel reedel, loetud tundide pärast, vallutab jazzmuusika Telliskivi Loomelinnaku – algab 31. korda toimuv rahvusvaheline festival Jazzkaar. 9.-15. oktoobrini rõõmustavad publikut palavalt armastatud kodumaised artistid ja rahvusvahelised tähed. Suursündmuse avavad Kristjan Randalu ja Vaiko Eplik kontserdiga “Kooskõla lahkhelid”.
Seitsme päeva jooksul annavad kuuest riigist pärit muusikud 28 kontserti üle Eesti. Koos põhiprogrammi, tasuta kontsertide päevade ja Linnaruumiprojektiga toimub ligi 100 sündmust Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis.
Jazzkaare peaesineja on kaasaja üks säravamaid Ameerika jazzlauljaid Dee Dee Bridgewater, kelle viiskümmend aastat kestnud karjäär on jätnud sügava jälje vokaaljazzi arengusse. Elamusliku kontserdi pakub maailmaklassist Norra tandem – pop-jazz lauljatar Silje Nergaard koos silmapaistva jazzpianisti Espen Bergiga. Sügavaid elamusi pakub skandinaavia supergrupp Rymden, kelle muusika on ühtaegu nii atmosfääriline ja melanhoolne kui ka pingestatud ja virtuoosne. Publiku viib põhjamaisele rännakule Saksa helilooja ja pianist Niklas Paschburg sidudes muusikaliseks tervikuks klaveriminimalismi, klassika ja elektroonika.
Festivali avavad reedel, 9. oktoobril Kristjan Randalu ja Vaiko Eplik kontserdiga “Kooskõla lahkhelid”, millega tähistatakse 10 aasta möödumist esmakordsest muusikalisest kohtumisest ja albumi „Kooskõla“ väljaandmisest. Õhtu jätkub kvaliteetse jazzi lainel Fotografiska Tallinnas, kus Jason Hunter Group mängib haaravat originaalloomingut värskelt albumilt “From Afar”. Soul’i, suitsust r&b’d ja 70ndate maiguga diskot esitav noor soulidiiva Rita Ray jätkab muusikapidu Vabal Laval. Õhtu saab meeleoluka punkti Fotografiska Tallinnas, kus toimub festivali avapäeva jämm bassist Janno Trumpi eestvedamisel.
Jazzkaar on toetanud läbi aastate noori talente. Sel korral tähistavad ümmargusi tähtpäevi festivali kontsertidel Kadri Voorand ja Liisi Koikson. Kadril täitub 15 aastat Jazzkaare debüüdist. Kadri Voorand ja Mihkel Mälgand tähistavad seda sündmust eriprojektiga, kus mahedaid värve lisavad keelpillid. Liisi Koikson esitab aga 15 aastat tagasi ilmunud debüütalbumi “Väike järv” lugusid uues kuues ja ka üllatused ei jää tulemata.
Festivali lõpetab eepiline suurteos “Antarktika 200”, kus navigeerib helilooja Raun Juurikas üheks tervikuks purjelaev “Admiral Bellingshauseni” mereekspeditsioonil salvestatud Antarktika maastikuhääled ning elektroonika, jazzi ja klassikalised helid. Külmakõrbe olemust interpreteerivad helikeelde kolme riigi tunnustatud muusikud – Eesti jazzpianist, helilooja, arranžeerija ja muusikaprodutsent Raun Juurikas; Norra auhinnatud trompetist, vokalist ja helilooja Arve Henriksen; Šveitsi löökpillimängija Brian Quinn ning Veronika Portsmuthi Kooriakadeemia kammerkoor Veronika Portsmuthi juhatusel. Teose müstilised loodushääled on salvestanud polaarrändur Timo Palo, helikogemust täiendavad CJ Kase ebamaised visuaalid.
Lisaks põhikontsertidele jõuab muusika 5.-15. oktoobrini toimuva Linnaruumiprojekti vahendusel väljakutele, teatritesse, kohvikutesse, liiklusummikutesse jmt kohtadesse. Tallinlasi kostitatakse 10.-12. oktoobrini Telliskivis tasuta kontsertidega, jazzijuttude, plaadituru jt põnevate sündmustega, mis on kõigile osalejatele priid.
Jazzkaar 2020 artistid toovad 9.- 11. oktoobrini külakosti Tartusse ja Pärnusse. Ülikoolilinnas esinevad Norra populaarseim jazzvokalist Silje Nergaard pianist Espen Bergiga, laulja ja näitleja Hanna-Liina Võsa vahva perekontserdiga ja elektroonilist klaveriminimalismi viljelev Saksa pianist Niklas Paschburg, Pärnu kontserdimajas kõlab armastatud lauljatari Liisi Koiksoni imearmas “Väikese järve” muusika. Ammende Villas tutvustab rahvusvaheline trio Sooäär/Yaralyan/Ounaskari oma uut albumit “Goodbye July.”
Telliskivi Loomelinnak muutub kuuendat aastat järjest jazzimekaks, kus kontsertide kõrval saab külastada fotonäituseid ja kohvikuid, osta jazziplaate, kuulata kvaliteetset muusikat ning veeta vastutustundlikult aega sõpradega. Lisaks traditsiooniliseks kohtumispaigaks kujunenud Vabale Lavale võõrustab publikut fotokunstikeskuse Fotografiska Tallinn kontserdiruum, millest saab festivali ajaks Jazzkaare väike saal.
Festival Jazzkaar 2020 jälgib sündmuse läbiviimisel riiklikult kehtestatud nõudmisi ürituste korraldamiseks, juhendit “COVID-19 käitumisjuhend avalike ja kultuuriürituste korraldajatele ning kultuuriasutustele” ning koostöös Terviseametiga on läbimõeldud lisameetmed, et publikul, muusikutel ja korraldajatel oleks võimalikult turvaline sündmusel osaleda. Turvalise festivalikogemuse pakkumiseks töötas Jazzkaar välja ka “Turvalise festivali juhendi” külastajatele, muusikutele ja korraldajatele. Juhendist lähtutakse Jazzkaare ajal ning see saadeti enne sündmust kõigile elektrooniliselt pileti ostnud külastajatele, esinejatele ja korraldusmeeskonnale. Juhend külastajatele on leitav Jazzkaare kodulehelt.
31. Tallinna Rahvusvaheline Festival Jazzkaar toimub 9.-15. oktoobrini 2020 Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis ning 3. novembril Alexela Kontserdimajas. Programmiga tutvu festivali kodulehel. Hoidkem üksteist ja ilusat turvalist festivali meile kõigile!
Jazzkaare tegemistel hoia silma peal ka Facebookis ja Instagramis.
Ma olen põhimõtteliselt terve elu kunstiga tegelenud, aga umbes üheksa aastaselt avastasin, et oskan maalida päris realistlikult. Kui olin 12, hakkasin igapäevaselt kunstiga tegelema. Võtsin mõne kursuse, joonistasin, maalisin, tegin skulptuure jne. Teen seda kõike siiani.
Millal jõudsid ehtekunstini? Mis stiilis ehteid Sa valmistad?
Ehtekunstini jõudsin samuti umbes 12-aastasena. Ma ei leidnud endale sellist sõrmust, nagu soovisin ja siis otsustasin selle ise meisterdada. Valmistan ehteid Wire wrapping tehnikas ehk traati punudes. See on väga vana kunst.
Mida tähendab Sinu kunstnikunimi Hirvedd?
Õige nimi on Hirvet, aga kasutan ka Hirvedd, sest Instagramis olevat keegi seda nime juba kasutanud. See on mu hüüdnimi olnud pikka aega, isa pani selle. Ei oska öelda, kuidas see tuli. See võis tulla ühest laulust Olav Tryggvasonist ja kuidagi muutus see nimi Hirvetiks. Juhtumisi tähendab Hirvet soome keeles Hirvesid ja kuna nad on lahedad ja väga majesteetlikud loomad, otsustasin neid ka oma kunstis palju kasutada.
Millega Sulle veel peale kunsti meeldib tegeleda?
Mul on väga palju erinevaid huvisid, aga põhiliselt tegelen enda arendamisega vaimselt ja füüsiliselt. Sellest võiks omaette jutu kirjutada. Tegelen ka muusikaga- mängin kitarri, klaverit ja ukulelet. Enamasti mängin oma loomingut ja klassikalist muusikat, aga on ka erandeid. Mängime perega tihti lauamänge, sest sealt saab uskumatult palju teadmisi, aga samas on see ka lõbus tegevus. Tore on ka uurida ajalugu, eriti tsaariaegset Venemaad. Üritan ka õppida võimalikult palju keeli, praegu keskendun alles vene keelele. Kui ma kõik ära räägiks, siis kisuks see intervjuu üpris pikaks.
Kui raske või kerge on leida kooli kõrvalt aega loomingu jaoks?
Aja leidmine on alati raske, eriti nii paljude huvide kõrvalt, nagu mul neid on. Tänu sellele on mul peaaegu kõik päevad planeeritud, aga üritan ka leida puhkepäevi.
Kus kohast oled ehtekunsti õppinud, kas oled mõnel koolitusel käinud?
Õpin tavaliselt youtubest, aga ka erinevatest blogidest. Kursustel on ka hea käia.
Millised on sinu lemmik materjalid mida kasutad?
Mu lemmikmaterjal on vask, sest see on suhteliselt odav, aga väga ilus. Mulle meeldib lisada ka oma meisterdustele poolvääriskive.
Kus kohast või kellelt saad inspiratsiooni?
Mu elustiili peamine inspiratsioon on Arnold Schwarzenegger, aga on ka erinevaid filosoofe ja kunstnikke. Mulle meeldivad 19. sajandi kunstnikud, nt William-Adolphe Bouguereau. Ehtekunsti suureks iidoliks on Peter Carl Fabergé, kes lõi oma isa loodud firma ülemaailmseks kunstiimpeeriumiks. Tasub mainida, et ta isa oli Pärnust pärit. Samuti inspireerivad mind erinevad kunstnikud, kes teevad youtube õpetusvideosid. Tänapäeval võib igalt poolt inspiratsiooni leida.
Millised on sinu eesmärgid ja unistused? Kuhu tahaksid jõuda?
Minu elu põhieesmärk on osta endale mõis ja see võimalikult restaureerida. Teine on teha endale nimi, mida kuuldes vähemalt eestlased teavad, kellest on jutt. Teiste eesmärkidega hakkan siis põhjalikumalt tegelema, kui eelmised kaks on täidetud. Neid on palju. Mu eesmärgid on ka mu unistused.
Kus saab sinu tegemisi sotsiaalmeedias jälgida?
Mu tegemisi saab jälgida facebookis Hirveti Ehted leheküljel: https://www.facebook.com/Hirvedd
ja Instagramis hirvetart. Kavatsen luua ka interneti lehekülje.
Laupäeval, 15. augustil toimus Telliskivi Loomelinnakus Ööturg: Berliin-London-Tokyo. Aset leidis vintaažriiete poe Kopli Couture värvikas moeetendus “London is calling”, kus astusid ülesse nii näitlejad, tantsijad ja isegi poliitikud.
Suurlinnast inspireeritud moeetendus oli kummardus nii taaskasutusele kui vabadusele. Loomelinnaku murulaval toimunud show oli kantud Kopli Couture deviisist päästa maailm stiilselt. Unikaalsete kostüümidega astusid ülesse legendaarne fotograaf Herkki Erich Merila koos abikaasa Britta Laumets-Merilaga, näitleja Kaisa Selde, Rahvusooper Estonia esisolist Jevgeni Grib koos abikaasa Olgaga, keskkonna-aktivist Zuzu Izmailova koos abikaasa Joonasega, poliitik Raimond Kaljulaid ja paljud teised.
Metropolide mekiga ööturul kaubeldi nii vintaažriiete, vanavara ja tehnikaga. Tokyo-stiilis karaoket viis läbi Riina Rada Maidre, muusikad mängisid särtsakad DJ’d Kristel Aaslaid ja Gita Siimpoeg. Videomängude muuseum LVLup! avas oma Loomelinnakus asuva pop-up mängusaali ees bändi prooviruumi.
Umbes pool aastat tagasi tabas ming tõsine huvi luule vastu, eriti just lühikese, tänapäevase ja kiirelt leitava vastu. Minu teejuhiks sai instagram, mida mööda leidsin tee mitme Eestis tuntuks saanud instagrami poeedi lehele. Nende looming köitis mind.
Mõni aeg peale huvi tekkimist sain ma sünnipäevaks Nete Tiitsaare teise luulekogu “Murtud südamete hooldusraamat”. Raamat kihab sõnamängudest ja isiklikest mõtetest, mis on üheaegselt õrnad ja meelad ning täis kurbust. Pärast selle lugemist mu huvi vaibus kuid nüüd, kus mul aega kordades rohkem on avastasin ma selle taas.
Esmalt lugesin läbi raamatu, mis seisis mu riiulil juba aasta. Ostsin too puhtalt kaante ilu ning kutsuva pealkirja “Värske rõhk” pärast, kuid siis sai ta kiirelt sahtlisse lükatud ning sinna ta ununes. Tundsin, et nüüd on õige aeg asuda seda raamatut otsast avastama. Vaid mõne tunniga olin kogu sisu endasse neelanud ja tundsin, et tahan midagi kergesti mõistetavat.
Pika otsimise peale leidsin Keiti Vilmsi, Mart Juure, Contra,Oliver Lombi ja Ave Taaveti koostööl valminud raamatu “Poeetiliselt korrektne”. See on pungil kalambuure ja ilmestavaid pilte. Seda lugedes oli lausa naljakas näha, kuidas sõnad, mida me tihti kasutame on nii mängulised. Minu lemmikuks sai sõnapaar “luulest viidud” ning laused “ma härmastan sind” ja “olen lootuskaitse all”. Need kolm puudutasid mind eriliselt. Ma ei oska seletada, kuidas või miks, aga ma tundsin neid lugedes suuremat heameelt kui teisi lugedes.
Kuid ka selle raamatu sisu sai endasse üpris kiirelt ahmitud. Huvi luule vastu, aga ei kadunud. Mulle meenus, et möödunud suvel käisin ma kuulamas Kristiina Ehini luulekogu “Aga armastusel on metsalinnu süda” tutvustust. Tol õhtul oli ta koos Silver Seppaga seda esitamas ja tunne, mis tekkis neid kuulates oli pehmeltöeldes maagiline.
Maalige endale ette pilt soojast suveõhtust, kus päike on alles taevas ning hakkab alles mõtlema loojumisele. Linnud siristavad ümberringi. Sina ja veel umbes 20 luulehuvilist istute vanadel puitpinkidel, teie ümber on vaid sahisevad lepad, kuused,toomingad ja mõni üksik kask. Inimesed naudivad õhtut, päike loojub vaikselt ning silitab oma viimaste kiirtege hellalt su põski. Minus tekitas see kustumatu mulje ning nüüd seda meenutades tuli lausa karjuv isu lugeda veel Ehini luulet. Seega hankisin endale tema luulekogu pealkirjaga “Noorkuuhommik”.
Tahaksin tuua raamatust välja tuua nii mitmeid luuletusi, mis pugesid mulle hinge, kuid siis kirjutaksin ma valmis juba väikestviisi romaani tunnetest, mis mind neid luuletusi lugedes valdasid. Säästan teid sellest ja toon teieni vaid ühe.
noorus voolab aeglaselt välja mu silmade järvedest
kas sa jõuad enne neist jooma
lehed kukuvad juba selle suve puudelt
ja selle suve puudelt
pudenevad
mu armusõnadki
sandaalid kotis lähen alla orgu
ööõhk hõlmade vahel
mina unetu
üha uute tiibade kaotaja ja kõrvetaja
Kui ma seda luuletust esimest korda lugesin ei osanud ma seda enda jaoks kuidagi tõlgendada. Ma usun, et ühtegi luuletust siin ilmas ei saa tõlgendada üheselt. Kõikidel on isiklikud tunded, mida nad leiavad luuletusest. Minu jaoks oleks isegi väär mõnda luuletust tõlgendada üheselt, et vot see luuletus räägib kindlasti sellest ning see ja see rida tähendavad seda ja seda. See on luule suretamine. Luule on eneseväljendaja. Lugedes neid ridu tunnen ma emotsioone ja tõlgendan sedaviisi lahti enda tunded.
Just välja kirjutatud luuletus räägib noorte ihast, mis vanuse lisandudes asendub selge mõistusega. Seda iha ja tahet, mis noorte sees keeb tahab igaüks meist jagada kogu maailmaga. Tahame õppida maailma tundma läbi hulljulguse ja katsetamise. Tahame tunda armastuse ilu. Kuid selle iluga tuleb tihtipeale kaasa ka valu. Me ei saa neid ebaõnnestumisi ja kurbusest kisendavaid tundeid suruda nurka. Kui me seda teeme lähemegi me orust alla nii, et meie südamest puhub läbi öiselt jahe tuul ning selles südames ei ole kohta enam mõistusele. Me tunneme, et oleme kaotanud selle ainsa inimese, kes andis meile tiivad.
Selle asemel, et neid tundeid selgeks mõelda ja teha rahu eelkõige iseendaga kõrvetame me tihtipeale teiste tundeid ja tiibasid ehk õnne, et anda endale sellega kuidagi rahu. Vahel juhtub, et enda elust kõrvetatakse ehk tõrjutakse välja ka inimesed, kes soovivad olla sinu juures, et parandada su tiibu. See on osa nooreks olemise elust ja valust. Valus ja vahel äärmusteni viiv, aga vajalik.
Igat luuletust ma enda jaoks lahti ei mõtesta. Mulle meeldib luuletusi vaikselt oma mõtetes endale ettelugeda. Nautida sõnade voolavust ja ilu, mida need sõnad endaga kaasa toovad. Kui selle raamatuga lõpule jõuan ootavad minu raamaturiiulil veel Hendrik Visnapuu “Mu ahastus ja armastus” ning Andres Ehini “Udusulistaja”. Loodan, et kellegil tekkis huvi kasvõi lühema ning lihtsama luule vastu, mis on leitav Instagrammist.
Kuidas leidsite enda tee feminismini ning kuidas jõudis asi veebiväljaandeFeministeerium loomiseni?
Mulle on topeltstandardid ja ebaõiglane kohtlemine noorest peale silma jäänud, aga murdepunktiks võib vast pidada hetke 10 aastat tagasi, kui otsustasin juuksed lühikeseks lõigata ja kogesin igapäevareaalsust seetõttu teisiti.( Pikem kogemuslugu siin artiklis.) Teadlikult tajusin feministliku hoiakut enda mõttemaailmas paar aastat pärast juukselõikust, kui veetsin vabatahtliku programmi raames aasta Madriidis. Kohtasin seal vägevaid feministe, kes ja elavat sotsiaalpoliitilist liikumist, mis mõtestasid igapäevaseid personaalseid ja poliitilisi küsimusi feministlikust perspektiivist.
Eestisse naastes hakkasin otsima kohalikku skeenet ja leidsin feministliku kultuurifestivali LadyFest Tallinna tegijaid, muuhulgas Aet Kuusiku ja Brigitta Davidjantsi. Feministeeriumi tiimi kutsus meid kuus aastat tagasi Kadi Viik. Teda häiris pikka aega, et naiste häält polnud ühiskonnas kuulda. Soolisest võrdõiguslikkusest ja feminismist räägiti riigiametnike ja organisatsioonide tasemel, aga puudu oli platvorm, kus saavad sõna erinevad feministid ja feminismi suunad. Nii alustasime neljakesi – Kadi Viik, Aet Kuusik ja Brigitta Davidjants ja mina – Feministeeriumi veebiväljaandega, mis tähistas sel aasta viiendat tegutsemisaastat. Praegu töötab toimetuses eestikeelse lehe toimetajatena Kadi Viik ja Aet Kuusik, venekeelse lehe toimetajana Tanja Muravskaja ja projektijuhi-korraldajana mina.
Mis fraas, sõna või lause ärritab Teid enim, kui juttu tuleb feminismist?
Kui inimesed alustavad oma arvamuse avaldamist lausega “Ma pole feminist, aga…” ja millele järgneb ilmselge feministlik seisukoht.
Tänapäeval tunnevad aina nooremad neiud, et ei vasta ilustandarditele, mis ühiskond loonud on. Miks on need standardid nii ranged ja mõjutavad juba väga noorte neidude enesehinnangut
Toimetaja Aet Kuusik on kirjutanud kehapositiivsusest, mille idee lähtub arusaamast, et ilu on konstruktsioon ning et see konstruktsioon ei tohiks rikkuda inimese võimet tunda enesekindlust või eneseväärikust, sõltumata sellest, millise kehaga on tegemist. Noorena oleme igasugustele sõnumitele vastuvõtlikumad. Pealegi tuleb reklaam ka aknast ja uksest sisse pidevalt. Kahjuks on nii, et kui ümberringi ei kõla alternatiivseid kehapositiivsemaid hääli, siis jääbki mulje, et on üks õige standard ning et seda saavutamata pole me kunagi piisavalt head.
Kuidas saab üks noor tütarlaps olla üle meediamaastikul levinud ilustandarditest?
Mina soovitan võtta hetke ja vaadata kriitilise pilguga üle, milliseid inimesi ja organisatsioone sotsiaalmeedias jälgid. Tarbime igapäevaselt nii palju sõnumeid ja visuaale, vahel isegi aru saamata, et üks või teine paneb meid halvasti tundma. Küsi endalt, kes tekitab sulle tunde, et sa pole piisav, et sul on midagi puudu või et sa jääd millestki ilma. Eemalda julgelt need allatirijaid ja otsi juurde teisi, kehapositiivsemaid eeskujusid.
Tihtipeale on just noortel millegipärast arusaam, et feministid on tusased ning vihkavad mehi. Miks selline arusaam on levinud?
Kahtlustan, et samal põhjusel miks on selline arvamus teisteski vanusegruppides levinud. Enda keskkoolikogemuse peale mõteldes ei meenu just palju hetki, kus võrdsest kohtlemisest, süsteemsest ebavõrdsusest ja ebaõiglusest tähenduslikult ja mõistetavalt räägitud oleks. Vanemate eeskuju mõjutab ka kindlasti suhtumist, kuid mulle on jälle jäänud mulje, et Eesti noored on juba palju teadlikumad erinevatest teemadest, kaasa arvatud feminismist ja sellest mis selle point on.
Kuidas suhtute lausesse “ Mehed ei saa olla feministid”?
Ikka saavad. Minu partnerid on olnud ja on feministid. Oluline on, et inimene on valmis tegema vajalikku mõttetööd, et mõista ühiskonnas levinud ebavõrdsust ja ebaõiglust ning reflekteerima enda positsiooni suures pildis. Meestel võib olla seda keerulisem teha, kuna nad pole kogenud sellist, igapäeva pisiasju mõjutavat ebavõrdsust omal nahal ning kui on, siis tihti jääb puudu vestluskaaslastest, kellega neid kogemusi mõtestada. Pingutada tasub, sest tulemuseks on kõigile mõnusam elu.
Ehk said nüüd mõtted selgemaks ja loodan väga, et tekkis ka sügavam huvi uurida Feministeeriumi veebiväljaaannet. Lisaks sellele soovitab Nele Laos uurida ka Bitch Media veebiväljaannet,Ann Friedemani uudiskirjaDebuki blogi. Kui lugemisest juba väsimus tekib kuula Feministeeriumi ” Ära kaaguta!” ning Guilty Feministi podcast’i. Kui oled aga rohkem intagrammi inimene leiad mitmeid influentsereid kasutades hastage. Näiteks, #sexistads#bodypositive#bodyneutrality#bodykindness#uglymakeuprevolution
Feministeeriumi kollektiiv nende 5. sünnipäeva peol. Vasakult: Nele Laos, Kadi Viik ja Aet Kuusik. Pildilt puudub Tanja Muravskaja.
Järgmise Tallinna rakenduskunsti triennaali kuraatoriks saab Taani klaasikunstnik ja kunstiajaloolane Stine Bidstrup, kelle pakutud kontseptsioon keskendub läbikumavuse fenomenile kaasaegses kunstis ja ühiskonnas laiemalt. 8. Tallinna rakenduskunsti triennaal avatakse Kai kunstikeskuses 28. mail 2021.
Stine Bidstrupi kuraatorikontseptsiooni keskmes olev läbikumavuse idee saab aluseks triennaali peanäitusele “Kumab läbi”, kus teeb kaasa paarkümmend kunstnikku. Neljandik neist valitakse välja Eesti kunstnike seast, selle tarvis teeb kuraator suvel Eestisse ka stuudiovisiite.
Triennaali peakorraldaja Merle Kasoneni sõnul võlus välja valitud kontseptsiooni puhul, et teema võimaldab suhestumist erinevatel rakenduskunsti valdkondadel, ent samuti selle laiem ühiskondlik kõlapind. “Nagu Stine välja tõi, siis olenevalt kontekstist võib läbikumavus paljastada midagi varjatut või varjata midagi näiliselt nähtavat,” selgitas Merle Kasonen.
Näiteks viitab Stine Bidstrupi sõnul laialdane klaasi kasutamine ja läbipaistvuse taotlemine kaasaegses linnakeskkonnas võimule ja majanduslikule jõukusele ning läbipaistvus võrdsustatakse avatusega. Samas võib selle taga – olgu siis arhitektuuris või poliitikas -, olla hoopis soov midagi varjata. “Sisse ja välja vaatamine ei toimu alati võrdsetel tingimustel – väline läbipaistvus võib endas peita kinniseid võimustruktuure ning hierarhiaid. Ka läbipaistmatus võib olla väärtus ning vahel lausa hädavajalik,” selgitab Stine Bidstrup, kes soovib oma kuraatorinäitusel keskenduda nende kahe ala vahele ehk läbikumavusele.
Taani klaasikunstnik, kunstiajaloolane ja õppejõud Stine Bidstrup uurib oma loomingus optilisi fenomene ning tõlgendab ja loob klaasskulptuuride, -installatsioonide ning videote kaudu utoopilisi arhitektuurseid visioone. Teda huvitab taju, konteksti ja vaatenurga mõju visuaalse info mõistmisele ning ka see, kuidas inimese silm ja aju tegelevad pidevalt ümbritseva määratlemise ja mõtestamisega.
Bidstrup on lõpetanud Rhode Islandi disainikooli ja Taani Kuningliku Kunstiakadeemia disainikooli ning kunstiajaloo eriala Kopenhaageni Ülikoolis. Ta on õpetanud nii Taanis kui ka mujal riikides. Bidstrupi stuudio asub Kopenhaagenis, klaasi käib ta puhumas Rootsis. Teda esindavad Helleri galerii New Yorgis ja FUMI galerii Londonis.
8. Tallinna rakenduskunsti triennaal avatakse Kai kunstikeskuses Tallinnas Noblessneri sadamalinnakus 28. mail 2021 ning see jääb külastajatele avatuks 15. augustini 2021.
Tallinna rakenduskunsti triennaal on aastast 1997 toimuv rahvusvaheline kunstisündmus, mida korraldab MTÜ Tallinna Rakenduskunsti Triennaali Ühendus. Triennaali eesmärgiks on aidata kaasa kaasaegse aktuaalsete teemadega tegeleva probleemi- ja ideepõhise rakenduskunsti arengule.
