by Carmen Suurkivi | mai 14, 2020 | Avalehele, Blogimine, Disain, Elustiil, Ilu & Mood, Rõivadisain
Üha populaarsemaks muutub läbi erinevate sotsiaalmeedia kanalite riiete ost ja müük. Mida rohkem väldime ebaeetilise tootlusega riietepoode ja ostame neid second hand poodidest, seda rohkem vähendame oma ökoloogilist jalajälge. Vastavalt olukorrale eelistame siiski hetkel ostlemist internetipoodides poes käimisele ning selleks on loodud erinevad platvormid.
Nendeks on näiteks Depop, eBay ja Etsy ning Eestis hiljuti lisandunud Basaar äpp. Nimetatud rakendustest populaarseim on Depop ning seda just sellepärast, et seda on kõige mugavam ja lihtsam kasutada. Depop’is müümiseks on vaja luua PayPal kasutaja, mis vastutab rakenduses tehtud maksete eest nii, et müüja ei pea kartma pettust. Kuna eelnimetatud rakendused võtavad igalt ostult teenustasu, kasutatakse selleks ka Instagrami. Seal on müüjatel vabadus ise valida, kuidas toimub toodete kätteandmine ja kui palju nad oma toodete eest raha soovivad saada. Paljud Instagrami müüjad teevad erinevaid pakkumisi ja allahindlusi ning edukamad korraldavad ostlejate vahel giveaway’sid.
Miks on Instagrami kaltsukad nii populaarsed? Müüjad ja ostjad Instagramis on enamasti kõik noored, ehk neil on mugav üksteise käest riideid osta. Sellest on saanud juba väga kokkuhoidev kommuun ja tänu sellele tekib riideid ostes sama tunne, nagu ostaks neid oma sõbrannadelt. Müüjad toetavad üksteist ja keevat konkurenti sel platvormil paista ei ole. Samuti pole ka väga formaalset müüja ja kliendi vahelist suhet, omavaheline suhtluski toimub peaaegu sõprustasandil.
Oma riiete müümisel kodust on väga oluline roll tootefotodel, mida ilusam pilt, seda paremini tõmbab ostuhuviliste tähelepanu. Väga suvaliste piltidega on võimalik muuta riided vähem atraktiivseks ja selle vältimiseks on kasulik natuke pingutada. Parim valik piltide tegemiseks oleks kasutada kaamerat, aga väga hästi sobivad ka hea valguse käes tehtud telefonipildid. Ja võimalusel ikka taga-, mitte esikaameraga. Kõige parema kvaliteediga pilte saab teha naturaalse päikesevalgusega. Pilvisel päeval piltide tegemiseks läheks juba vaja kaamerat, sest tuhmi valgustusega ei tööta telefoni kaamera värvidega samamoodi, kui hästi valgustatud ruumis. Kvaliteetne valgus on oluline selleks, et pildilt paistaks eseme tekstuur ja täpne värv. Kuna tegemist on kasutatud riiete müügiga, on oluline, et piltidel oleks näha ka võimalikud plekid või defektid.
Muidugi müüvad paremini riided, mis on pildistatud inimese seljas, mitte lihtsalt riidepuu peal rippumas. Kasulik on teha pigem palju erinevaid pilte erinevate nurkade alt ja poosidega.
Kuigi tootepiltide juures on kõige olulisem nende praktilisus, annab neile väga palju juurde nende esteetika. Populaarsemate müüjate puhul märkame, et pildid on näiteks kõik tehtud täiesti valge seina ees, või on taustaks taimed ja muud taolised elemendid. Kindla pildistiiliga tekib müügikontol feed, nagu füüsilistes poodideski on oma kujundusstiil.
by Helena Karu | mai 6, 2020 | Avalehele, Disain, Elustiil, Helena Karu, Kultuur, Kunst, Persoon, Rõivadisain
Kui vana oled ja millega tegeled?
Olen 19-aastane ning töötan restoranis.
Foto autor Avely Tamm
Kas praegune eriolukord seoses COVID-19 pandeemiaga on võimaldanud sul rohkem kunstile pühendada ja näiteks loomingulisusele kaasa aidanud või mitte?
Kindlasti on mul viimasel ajal olnud palju rohkem aega, et kunstiga tegeleda, aga samas olen märganud, et motivatsiooni on vähem. Eriolukorra esimesed nädalad olid eriti rasked, kuna teadsin, et mul on üle pika aja rohkem vaba aega, et midagi luua, aga inspiratsiooni ja ideid ei olnud peaaegu üldse. Viimasel ajal olen aga oma loomingulisuse tagasi saanud ning proovin pea iga päev kasvõi midagi joonistada või maalida.
Kas oled kunstiga tegelenud juba pikemat aega, näiteks terve elu, või on tegu mõne värskema huviga?
Olen olnud kunstihuviline nii kaua, kui ennast mäletan. Kunstnikuks saamine oli ka minu esimene suur unistus. Põhjalikult hakkasin sellele pühenduma umbes 4-5 aastat tagasi, kui seadsin endale eesmärgiks õppida inimesi realistlikult joonistama.
Kas oled käinud kunstikoolis või -ringis?
Võib-olla lasteaias või algklassides osalesin ka mõnes ringis, aga otseselt kunstikoolis ei ole ma mitte kunagi käinud. Põhiliselt olen kõik ise õppinud.
Kust saad inspiratsiooni?
Peamiselt saan inspiratsiooni internetist. Jälgin juba pikemat aega Instagramis erinevaid kunstnikke ning nende töid. Kasutan ka Pinteresti, kuna sealt on võimalik leida väga huvitava kompositsiooni või värvivalikuga pilte. Kuna olen keskendunud peamiselt realismile, siis on erinevate kuulsuste ning tuntud fotograafide pildid samuti suureks abiks. Samuti inspireerivad mind loodus ja inimesed mu ümber.
Millised tehnikad on kõige meelepärasemad? Milliseid tehnikaid tahaksid juurde õppida või paremini omandada?
Ise eelistan kindlasti traditsioonilist kunsti, kuid olen mõned korrad proovinud ka digitaalselt midagi luua. Kasutan väga erinevaid töövahendeid, aga minu isiklikeks lemmikuteks on värvipliiatsid, erinevad markerid ning akrüülvärvid. Lisaks neile armastan kasutada ka tekstiilivärve ja -markereid. Kindlasti soovin ennast veelgi arendada ning alles hiljuti hakkasin rohkem kasutama akvarelle. Järgmiseks suuremaks eesmärgiks on õlivärvidega katsetamine.
On sul mõni iidol? Kes?
Mulle on alati olnud suureks inspiratsiooniks ja eeskujuks tuntud kunstnik Vincent van Gogh ning tema tööd. Nende stiil ja värvikasutus on mulle algusest peale väga meeldinud. Lisaks sellele on tema lugu samuti inspireeriv, kuna oma elu jooksul puutus ta kokku väga mitmete takistustega. Vaatamata kõigele jäi ta siiski alati endale kindlaks ning püüdles oma unistuste poole. Ta on öelnud, et kõik, mis on tehtud armastusega, on tehtud hästi. Kunsti tehes olen päris mitmeid kordi olnud olukorras, kus ma ei ole oma loominguga rahul, kuid see tsitaat on mind alati inspireerinud ning seetõttu olen oma töid hakanud vaatama hoopis teise pilguga.
Millega tegeled vabal ajal peale kunsti?
Olen huvitatud filmindusest, armastan vabal ajal erinevaid filme ning sarju vaadata. Tegelen natuke ka fotograafiaga, mängin ukulelet ja loen raamatuid. Lisaks sellele meeldib mulle väga reisida, muusikat kuulata, kontsertidel käia ja sõpradega aega veeta.
Millised on su tulevikuplaanid?
Hetkel on plaanis kandideerida erinevatesse ülikoolidesse nii Eestis kui ka mujal Euroopas. Kuna need koolid ja erialad on kõik üsna erinevad, siis ei oska veel täpselt öelda, mis minust sügisel saab. Kindel on aga see, et tegelen edasi kunstiga ning soovin töötada valdkonnas, mis oleks mingil määral kunsti või meediaga seotud. Lisaks sellele soovin tulevikus kindlasti rohkem reisida ja võimalikult palju erinevaid maid avastada.
Mida soovitaksid noortele, kes alles avastavad end kunstivaldkonnas või neile, kes alles üritavad leida seda valdkonda, mis oleks just nende kutsumus?
Neile, kes end alles kunstivaldkonnas avastavad, ütleksin kindlasti, et tuleks võimalikult palju harjutada. Ma tean, et seda ütlevad kõik, aga harjutamise teel on tõesti võimalik ennast väga palju arendada. Lisaks sellele soovitan kindlasti katsetada võimalikult paljude erinevate töövahenditega ja proovida erinevaid stiile – nii leiab igaüks just selle, mis talle kõige rohkem sobib ja meeldib.
Neile, kes oma kutsumust alles otsivad, ütleksin ma samuti, et proovida erinevaid asju ja olla kõige suhtes võimalikult avatud. Vahel võib uueks lemmikuks osutuda just mõni selline hobi või tegevus, mille proovimise peale varem isegi ei mõelnud. Ning samuti tuleks silmas pidada, et ei tohi end teiste inimestega võrrelda. Mõned teavadki juba varakult, millega nad tulevikus tegeleda soovivad, teistel aga läheb rohkem aega.
Kus saab sinu tegemistel ja loomingul silma peal hoida?
Minu tegemisi saab jälgida Instagramis. Loomingule on pühendatud kasutaja @mldraw.s ning igapäevastel tegevustel saab silma peal hoida minu põhikasutajal, milleks on @geelikam.
Intervjueerija Helena Karu
by Marika Juusu | apr. 17, 2020 | Avalehele, Disain, Elustiil, Ettevõtlus, Ilu & Mood
Aprill on rahvusvaheline jazzikuu ning traditsiooniliselt ka festivali Jazzkaar toimumisaeg. Seoses eriolukorraga maailmas jagatakse kodumaa olulisimad jazziauhinnad sel aastal 26. aprillil, nii nagu algselt planeeritud. Digitaalne otseülekanne Jazziklubist Philly Joe’s algab kell 19.00. Eesti Jazzliidu ja Jazzkaare poolt välja antavatele Eesti Jazziauhindadele saab kaasa elada Delfi portaali ja Jazzkaare Facebooki vahendusel.
Eesti Jazziauhindu antakse välja 14. korda viies kategoorias: Aasta Jazzmuusik, Aasta Jazziedendaja, Aasta Jazzansambel, Noor Jazzitalent ning Aasta Jazzihelilooja. Sündmus toimub sümboolses paigas – 2016. aastal Aasta Jazziedendaja auhinnaga pärjatud pealinna ainsas jazziklubis Philly Joe’s. Kohapeal viib õhtut läbi Eesti armastatud näitleja ja jazzisõber Sergo Vares, kes teeb võitjad teatavaks ning helistab kõigi kategooriate võitjatele virtuaalselt – nii jagub põnevust kõigi säravate nominentide ja heade vaatajate jaoks viimase sekundini. Kuid mis oleks jazzklubi muusikata? Nii pannakse klubiruumis muusika helisema ning otseülekande vaatajate ja kuulajate rõõmuks kõlavad klubilavalt ka muusikapalad.
Igakevadine oodatud suursündmus, Eesti Jazziauhindade jagamine, viiakse sel korral läbi turvalise eriformaadina. Auhindade eesmärk on toetada ja tunnustada väljapaistvate saavutuste eest muusikuid, noori talente, heliloojaid, ansambleid ja jazzivaldkonna edendajaid. “Usun, et Eesti Jazziauhindade jagamine on oluline motivaator seni aset leidnud sündmuste keskel ja võimaldab meil välja saata ühiskonnale olulise sõnumi kultuuri edasikestvusest ning väärtustest, mida selle kaudu loome. Seetõttu otsustasime jätkata plaani meie aasta kõige olulisemate auhindade väljaandmisel ning õnnitleda vääriliselt meie laureaate ja loodetavasti seeläbi leevendada meie artistidele osakssaanud kriitilist olukorda,” tutvustab Eesti Jazzliidu tegevjuht Ave Tölpt auhindade olulisust.
Aasta Jazzmuusik pälvib auhinnaks 3500 eurot koostöös Eesti Autorite Ühingu ja Viru Keskusega; Noore Jazzitalendi võitjat premeeritakse reisiga Euroopa suurimale jazzifestivalile North Sea Jazz – auhinna on välja pannud Telliskivi Loomelinnak; Aasta Jazzheliloojale on preemiaks 2000 eurot koostöös Eesti Autorite Ühinguga; Aasta Jazzansamblit tunnustatakse 1000 euroga koostöös eraisikust jazzisõbraga ning Aasta Jazziedendaja saab auhinnaks kõige nutikama Jura ENA8 Full Metropolitan Black espressomasina festivali peatoetajalt JURAlt ning vabapääsme Jazzkaare ja Eesti Jazzliidu kontsertidele aasta jooksul. Kõik võitjad pälvivad jazziteemalised taiesed hinnatud skulptorilt Tiiu Kirsipuult.
Kõigi nominentidega tutvu Jazzkaare kodulehel. Jazziauhindu annavad välja Eesti Jazzliit ja festival Jazzkaar koostöös eraisikust jazzisõbraga, Eesti Autorite Ühingu, Eesti Päevalehe, Viru Keskuse, JURA, Telliskivi Loomelinnakuga. Ülekannet aitavad teostada jazziklubi Philly Joe’s meeskond ning Babahh Media. Ela kaasa ja naudi kvaliteetset muusikat Delfi portaali ja Jazzkaare Facebooki vahendusel.
31. Tallinna Rahvusvaheline Festival Jazzkaar toimub 9.-15. oktoobrini 2020 üle Eesti ja 3. novembril Alexela Kontserdimajas. Sügisesse kolinud festivali Jazzkaar 2020 programmiga saab tutvuda siin. Eesti Jazzliidu üle-eestiline 17. hooaeg alustab kontsertidega septembrist, programmiga saab tutvuda alates maist nii kodulehel kui ka sotsiaalmeedias.
Festivali peasponsorid on JURA, Jazz Pesulad ja Eesti Päevaleht. Aastatoetajad on My City Hotel, BMW, Tallink ja Aktaprint. Legendaarse jazzlaulja Dee Dee Bridgewateri kontserti esitleb Viru Keskus. Festivalikeskust aitavad püstitada Prike, Telliskivi Loomelinnak ja Fotografiska Tallinn. Toetavad Reval Café, Overall, MyFitness, Kodupaber, NOBE, ERR ja Eesti Autorite Ühing. Oma maade muusikuid aitavad Eestisse tuua Norra Suursaatkond ja Rootsi Saatkond. Festivali toetavad Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tallinna linn ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.
by Marika Juusu | märts 18, 2019 | Avalehele, Disain, Elustiil, Rõivadisain
ERKI Moeshow konkursile esitati tänavu 43 kollektsiooni 5 erinevast riigist. 10-liikmeline rahvusvaheline eelžürii valis nende seast välja 17 väljapaistvamat kollektsiooni, mis pääsevad 25. mail Eesti Kunstiakadeemias toimuva moeshow lavale.
11. märtsi õhtul kogunes žürii Solaris keskusesse, et valida konkursile laekunud tööde seast välja 17 finalisti. Nimekasse žüriisse kuulusid moeloojad Kristina Viirpalu, Joan Hint, Xenia Joost, Britta Laumets, Karl Korsar ja Kristel Kuslapuu, veebiportaali Portail looja ja peatoimetaja Aljona Eesmaa, online-ajakirja Häppening peatoimetaja ja loovjuht Kaisa Tooming, ajakirja Anne & Stiil peatoimetaja Mari-Liis Helvik ning tunnustatud Iisraeli sisearhitekt ja Tel Avivi mainekaima disainiülikooli Shenkar mitmete moeprojektide juhendaja Tal Segre.
ERKI Moeshow lõppetendusele pääsevad tänavu järgmised kollektsioonid:
Katrin Aasmaa “PROSTA KAPUSTA”
Una Berzina “STORIES. PART I” (Läti)
Kristiina Jeromans “EXTRUDE”
Mari-Ly Kapp “REXETIN”
Annika Kiidron “DUST”
Kertu Kivisik “(V)ALGUS”
Karin Kreek “KIPE”
Susanna Belinda Kõgel “THE MYTH OF THREE SISTERS: homewoods”
Karolin Kärm “NÄKIMADALAD”
Kotryna Lipkevičiūtė; Urte Vosyliūtė “SSTKMS” (Leedu)
Anzelika Mändmaa “VALGE/WHITE”
Anett Niine, Liisi Tamm “WEAWE”
Mariliis Niine “TRYPO”
Cärol Ott “MÖLU”
Karl-Christoph Rebane “Am I a joke to you?”
Kerttu Reinmaa “KÜÜ”
Triin Tint “NIMBY”
Lisainformatsiooni leiab peagi ERKI Moeshow kodulehelt. (https://erki.artun.ee/).
by Marika Juusu | märts 6, 2019 | Disain, Rõivadisain
Tartu Kaubamaja keskuse uut hooaega sissejuhatav üritus Moekuulutaja on seekord fookusesse tõstnud taaskasutusmoe. Laupäeval saavad huvilised uudistada stilist Mariliis Niine poolt kokku pandud erietendust, kus eksponeeritakse kodumaiste moeloojate üllatavatest materjalidest loodud rõivaid. “Taaskasutusmood on looming, mis sünnib kasutatud materjalidele uut elu andes,” selgitab Niine. “Eestis on juba päris palju disainereid, kes oma kollektsioone sel põhimõttel loovad ning vägagi põnevat valikut saab sel laupäeval Moekuulutaja laval imetleda.” Üritusel eksponeeritakse moekunstnike Marleen Afanasjeva, Cärol Oti, Pille Küngase, Ester Soidla ja Kairi Lentsiuse loomingut. Afanasjeva kollektsiooni materjalid on ostetud kaltsukatest ning nende ribastamise teel loodud uued kangad ning mustrid, millest seejärel rõivad õmmeldud. Ka Oti kollektsiooni “Kõik on TROIS” rõivad on valmistatud kasutatud materjalidest, lisaks on kangaste tegemisel kasutatud vanu niidijuppe ja lilli Nurmiko laost. Pille Küngase ja Ester Soidla looming on valminud zero waste põhimõtetel ning Kairi Lentsiuse looming näitab, kuidas vanadest telkidest on võimalik teha kantavaid jakke ja mantleid. Moekuulutaja üritus toimub 8. ja 9. märtsil Tartu Kaubamaja keskuses. Lisaks moeetendustele on avatud pop-up kauplused, esinevad ansambel Öed ja Uku Suviste, uudistada saab ka EKA moetudengite poolt Liisi Eesmaa juhendamisel valminud näitust „Pulss”. Üritus on kõigile tasuta. Ajakava ja lisainfo https://www.facebook.com/events/322681368374649/
by Marika Juusu | märts 4, 2019 | Avalehele, Disain, Rõivadisain
Tahad algaval kevadel trendikas olla? Tegelikult ei eelda uue hooaja algus sugugi seda, et kogu garderoob tuleks välja vahetada ning kõik eelmise hooaja riided taaskasutusse viia. Täiesti piisav on enda komplekte mõne üksiku trenditootega täiendada ning nii ka enda meeleolu kevadiselt värskeks muuta. Moekuulutaja stilist Piret Sootla soovitab, milliste valikute poole oma moeuuenduste käigus võiks kiigata.
Töörõivastest inspireeritud rõivad – mugavus on moes ning kõige hipimad rõivad on inspiratsiooni ammutanud töömeeste tunkedest, jakkidest ja pükstest. Jah, vabaaja nn. combat püksid on tagasi – seekord küll mitte militaarsete mõjudega, vaid veidi šikimad. Teksakombinesoon ja suured anorakid – aeg on ka need kunagised moehitid kappidest taas välja otsida.
Päikesetoonid – kõige moodsamad värvid on laenatud päikeselt – kollased, punased ja sekka roosatki. Eriti trendikad on komplektid, mis pandud kokku selle värvispektri erinevatest toonidest – näiteks oranžikas laiaservaline kaabu, veidi punakam pluus ja tumekollased mugavad püksid. Ning aksessuaarid on samuti päikesepai saanud. Mida erksamad ja kirkamad need värvid on, seda parem!
Smoking – me elame ju ometi võrdõiguslikkust austavas ühiskonnas! Naised võivad sel hooajal pika kleidi asemel endale hoopis smokingu selga tõmmata ning selle klassikaliselt elegantse look’iga kõiki jalust rabada. Ja valitud komplekt ei pruugi alati must olla – väga värskelt mõjub ka üleni valge rõivastus. Muidugi on ülikonnad lubatud ka igapäevaselt ning kindel on see, et moodsat energiat kiirgab šikk power suit nii kandjale kui imetlejatelegi.
Asümmeetria – kõige moodsamad lõiked on asümmeetrilised. Ühe varrukaga kleidid ja topid, asümmeetrilise joonega seelikud, ühe-õla kudumid – igati mugavad ja samas elegantsed valikud, mis pakuvad loomingulisi kombineerimisvõimalusi.
Piret Sootla nägemust kevad-suvistest trendidest saad uudistada Tartu Kaubamaja keskuse Moekuulutaja üritusel 9. märtsil kell 13.00.
by | veebr. 27, 2019 | Avalehele, Disain, Rõivadisain
Pikka aega romantikalainel kiikunud lastemood on justkui unest ärganud. Bullerby lapsed on suureks kasvanud, linna kolinud ja dressid selga tõmmanud. Lastemoe stilist Kirsi Altjõe harutab lahti trendipusa.
“Lastemood on sel hooajal inspiratsiooni ammutanud tuntud seriaalist “Miami Vice”,” tutvustab Altjõe. “Kui veel hiljaaegu olid kõik disainerid justkui lummatud seriaalist “Väike maja preerias”, siis nüüd on sisse lülitatud spordikanal ning ideid leitud NBA-st, NY tänavastiilist ja kõigest, mis on silmapaistev, aga ka mugav.” Stilisti kinnitusel on hetkel lastemoes palju 90ndate mõjutusi, aga pilk on ettepoole suunatud. See tähendab, et seekordne kevad tuleb üle pika aja teistsugune: murueidetütrekestest on sirgunud tuusad telestaarid.
Taani kannab disainilippu
“Euroopa lastemoe vankrit veab Kopenhaagen – Taani brändid MOLO ja Soft Gallery on popimad kui eales varem,” tutvustab Altjõe. “Nende seekordsed kollektsioonid on segu vanast ja uuest: leidub elemente 90ndatest, aga ka tulevikuvisiooni.” Naise kinnitusel on mugavatest dressidest saanud igapäevarõivad, diskosaalist pärit litreid ja sära ei peljata kanda ka argipäeval.
Geomeetriatund
Stilisti sõnul on põnevad mustrid seekord mitte romantiliselt lillesülemid, vaid hoopis konkreetsed ja geomeetrilised. “Teadus on popp ja seda nii poiste kui tüdrukute seas,” teatab Altjõe. “See väljendub ka lastemoes – kleitide ja pluuside peale on roninud kõiksugu molekulid ja kolmnurgad. Samas on kõik mõnusalt mugav, prindid on suured ja silmatorkavad.”
Aplikatsioonide triumf
Prossid, lipsud, narmad ja muud aplikatsioonid on lastemoes väga tähtsal kohal. “Aga seekord on kõiksugused aksessuaarid pisikeste riietele kohe peale õmmeldud, ikka selleks, et komplekt oleks lõbusam ning mängu käigus miski ei pudeneks,” lausub stilist. “Mulle tundub, et lastele võiks see trend väga meeldida. Mõtle kui äge, sinu lasteaiariided on nagu kostüüm – jõuad hommikul lasteaeda kohale ja teater võib alata! Ei pea miskit juurde lisama, kohe ongi sada stsenaariumit käimas.” Naise sõnul on aplikatsioonidega lihtne ka ise oma lapse rõivad ümber disainida. Mustikamahlaplekile peale suur luik ning aukus püksipõlvele värviline Rubiku kuubik!
Kirsi Altjõe nägemust moodsatest lasterõivastest saab uudistada järgmise nädala laupäeval, 9. märtsil kell 15.00 Tartu Kaubamaja keskuse Moekuulutaja üritusel.
by | nov. 11, 2018 | Avalehele, Disain, Foto, Ilu & Mood
Perit Muuga uus kollektsioon ´´Põhjavalgus“ on inspireeritud põhjamaade pikkade pimedate talveööde müstilisest valgusest. Kangaste abstraktsed mustrid peegeldavad virmaliste lummavat ilu. Ka Periti rõivastelt tuntud hundid on seekord läinud kosmosesse rändama. Kasutatud materjalid on kehahellitavalt pehmed ja mugavad. Soojad kampsunikangad, luksuslikud sametid ja sillerdavad litrid loovad küllusliku ja põneva terviku. Kollektsioonist leiab nii igapäevaseks kandmiseks sobivaid riideid, kui ka tõeliselt pidulikke õhtukleite, samuti isikupäraseid naturaalsetest kividest ehteid.
Kollektsiooni esitlus toimub 14. novembril Triinude Toiduministeeriumis aadressil Masina 20, Tallinna bussijaama lähedal.
Uksed avatakse kell 18.00, show algus 19.00.
Laulab imeline Laura Põldvere.
Müstilise LED tulede showga esineb Kelfirius.
Üritus on tasuta.
Palume eelnevalt registreerida perit.muuga.fashion@gmail.com.
Kollektsiooniga tutvumise salongiõhtu toimub 20. novembril kell 17.00-20.00 aadressil Masina 22, Tallinn.
