by Erika | dets. 17, 2017 | Disain, Erika Renel, Ilu & Mood
Montoni disaineritel oli au ka tänavu disainida meie sportlaste Olümpia garderoob. Meil oli au seda kuningliku kruiisilaeva Viktoria I pardal näha.
Laeva alumisel tekil oli taliolümpiale kohaselt mõnusalt karge jahedus. Peeti pidulikke kõnesid, millest jäi meelde mõte, et meri on meie vabadus. Kollektsioon ise oli samamoodi karge. Kujutlen juba, kuidas need lumivalged pikad talvemantlid on ideaalne taust kaelaseotud kuldmedalitele. Rõõm tõdeda, et sportlane ei pea veetma oma vaba aega helesinises dressis, sest kõik esitletud kardiganid, bleiserid ja polosärgid mõjusid aristokraatlikult ja professionaalselt.
Mul on väga uhke tunne, et meie sportlased on tulevastel Olümpiamängudel nii šikid! Ja loomulikult ei lähe me Pyeong Changi vaid stiiliga lööma.
Tekst ja fotod Erika Renel
by Marika Juusu | nov. 14, 2017 | Disain, Ilu & Mood
Meie maailmas on palju erinevaid materjale, aga ikkagi eelistame osta ja valmistada tooted ehtsast nahast. Miks? Lihtne vastus on, et see on naturaalne. Mida see tähendab ja miks see on nii oluline? Võiks ju võtta hea kvaliteetiga kunstnaha, mille puhul kaugelt keegi vahet ei näe. Otsides endale sobivat toodet, jälgime mitut eesmärki. Kindlasti on tähtis, et katsudes oleks toode mõnus, pehme või tunduks kindel. Aga peamine, et see kestaks kauem kui näiteks aasta ja kuidas see peale pikaajalist kasutamist välja näeb.
Põhiline, mis kunstnahaga juhtub ja mida me kõik teame on see, et see laguneb. Nõrgad kohad on seal, kus materjal venib ja pidevalt paindub. Välimine kiht murdub ning välja hakkab paistma imelik hallikas materjal. Kiiremini lagunevad halvasti töödeldud või üldse töötlemata servad, kihid hakkavad eralduma. Sealt hakkavad paistma välja niidid.
Kunstnahk venib ka, aga sama juhtub ka päris nahaga, kui võtta kroomitud nahka. Taimpargitud nahk venib aeglasemini. Õigesti ja hoolikalt lõigatud taimpark naha ääred võib jätta töötlemata, kuid parem oleks panna peale natuke vaha. Nahast ei tule välja mingeid niite, tükke ja muud. Ajaga läheb selline toode tumedaks, jäävad plekid ja venib. Kulumine sõltub nahast, kasutuse sagedusest ja asjade raskusest. Kui mõelda näiteks jalanõudele, siis on väga oluline, et oleks ikka päris nahk. Nahk hingab, mida ei saa öelda kunstnaha kohta. Kujuta ette, oled tööl kaheksa tundi, lisa veel tund, mis kulub tööle- ja kojuminekuks. Päris nahaga jääb jalatemperatuur stabiilseks võrreldes ümbritseva temperetuuriga.
Aga kuidas saada aru, mis materialist on toode? Lihtne nipp on see, et nahk ei põle. Poes ei hakka aga tooteid põletama. Võib veel küsida müüja käest, aga samas tahaks tunduda ekspert. Vahepeal ei leia katsudeski erinevust, eriti kui tegu on kallima tootega ja hea kvaliteetiga kunstnahaga. Lihtsalt nuusut! Enamus nahktoodetel kas ei ole lõhna või on selline õrn ja vaevutuntav, kunstnahk aga lõhnab alati. Nahast tooted maksavad rohkem, kuid vahepeal ei oska öelda, mis on parem näiteks kottide valikus, kas lihtne, eluaegne toode pärisnahast või suurepärase disainiga kunstnahast valik.
Rohkem infot STIPO kodulehelt.
by | okt. 11, 2017 | Disain, Ilu & Mood
Eile sai alguse kolmeteistkümnes Tallinn Fashion Week ning moenädala avapäeva raames anti üle ka värskeimad Kuldnõela ja Hõbenõela auhinnad. Loomingulist järjepidevust, kvaliteeti ja ilu hindava Kuldnõela pälvis Kristina Viirpalu rõivabrändiga KV Couture, särava panuse eest meie moeellu pärjati Hõbenõelaga kaubamärgi Kelpman Textile eestvedaja Mare Kelpman.
Eesti moe suursündmus Tallinn Fashion Week on alanud ning tähistab kodumaist moedisaini 11.-14. oktoobrini Vaba Lava teatrisaalis. Eile õhtul aset leidnud moenädala avapäeva raames anti üle ka Eesti tähtsaimad moeauhinnad Kuldnõel ja Hõbenõel.
Kuldnõela auhinnaga pärjati Kristina Viirpalu, kelle looming kannab edasi vanade käsitöötehnikate ilu ja filigraansust. Tema moeateljee KV Couture on Tallinna vanalinnas juba 10 aastat hääbuvaid käsitööoskuseid au sees hoidnud ning tänapäeva kiire elutempo kiuste aeglase käsitööna valmivat kõrgmoodi loonud. Disaineri ühe lemmiktehnikana kasutatakse Eesti käsitöö tõelist pärli ehk imepeenena kootud Haapsalu salli, mis on pärit 19. sajandist. Võttes inspiratsiooniks tolleaegse romantismivaimu ja vanad tikandite motiivid ning mustrid, muundab Kristina selle traditsioonilise tehnika võtted äratuntavalt isikupäraseks ja kordumatuks moeloominguks, kus ühe kleidi valmimiseks võib kuluda mitu kuud.
“Kristina Viirpalu pühendumus moele, tema läbitud teekonnad ning loominguline küpsemine esimestest Haapsalu salli tehnikast inspireeritud kollektsioonidest tänase, globaalse ja väga isikupärase visioonini moest on tähelepanuväärne,” kommenteerib moeajakirjanik ning žüriiliige Urmas Väljaots. “Tal on kindel, äratuntav käekiri ja kergelt nostalgiline nägemus naiselikkusest, ilust. Seekordne Kuldnõela kollektsioon on Viirpalu loometeekonnal kindlasti tema säravaim ja kompleksseim ning on seetõttu tunnustust vääriv.”
Hõbenõela auhinna pälvis särava panuse eest kodumaisesse moeellu Mare Kelpman, kes loob tooteid vabadust, loomingulisust ja naturaalse materjali võlu hindavale inimesele. Kaubamärk Kelpman Textile on tuntud meisterliku tekstiilikunsti ja põhjamaises kliimas sooja andvate disainrõivaste poolest, pöörates seejuures tähelepanu nii Euroopa-põhilisele tootmisele kui ka oma ökoloogilisele jalajäljele.
“Hõbenõela võidukollektsioon on seekord natuke erilisem kui muidu,” sõnab EKA moedisaini osakonna juhataja ja žüriiliige Piret Puppart. “Kui tavaliselt tagab Hõbenõela “moesähvatuse” alla kategoriseeritav tulemine, siis antud juhul on tegu väljakujunenud käekirjaga, staapliga, mis on ilmeksimatult äratuntav ja leidnud oma koha mõneti juba isegi Eesti disainiklassikas. Lisaks ei tegele just paljud moeloojad meil koepinnast alates oma struktuuride loomisega, mis lubab vormidel toetuda lihtsale, põhjamaisele, lausa askeetlikule joonele.”
Eesti moedisaini auhind Kuldnõel antakse silmapaistvale moedisainerile või kaubamärgile loomingulise järjepidevuse eest vähemalt viie viimase aasta vaates, pidades silmas kollektsioonide kvaliteeti ja funktsionaalsust, ajakohasust ja ilu, müügiedu ning ekspordivõimekust. Hõbenõel antakse välja viimase aasta säravaima panuse eest meie moeellu – see on auhind julge pealehakkamise, erakordse ettevõtlikkuse, originaalse idee ja energilise teostuse eest.
by Küllike Pihlap | sept. 21, 2017 | Disain, Elustiil
Praegusel ajal on väga populaarne kõik, mis on seotud poolvääriskividega. Võimalusi nende kasutamiseks on palju: ehete valmistamiseks, kogumiseks, ravimiseks või lihtsalt kaunistamiseks. Osades müügikohtades ja eriti internetis on päris palju liikvel „naturaalset türkiisi“. Minu üllatus oli suur, kui avastasin, et koguni kuni 90% nendest kividest pole tegelikult looduslikud.
Türkiisi leidub võrdlemisi vähestes piirkondades üle maailma. Aktiivsemad kaevandajad on USA, Mehhiko, Iraan ja Hiina. Viimastel aastatel on mõned suured tegijad, nagu Sleeping Beauty kaevandus, oma uksed sulgenud, mis on kivi hinda oluliselt tõstnud. Enamikul turul olevast töödeldud türkiisist puuduvad need omadused nagu „Kristallide piiblis“ on välja toodud. Loomulikult ei peagi kõikides ehetes ainult naturaalset türkiisi kasutama, aga siis ei saa ka vastavaid mõjusid sinna juurde kirjutada. Hea on teada, mida ostad.
Kuidas võltstürkiisi ära tunda?
Kindlasti tuleb jälgida mitmeid tegureid, mis võivad anda aimu, et tegu pole naturaalse kiviga. Kõige enam tuleb pöörata tähelepanu nendele kolmele faktorile:
1. Värv
2. Maatriks (võrgustik)
3. Struktuur, formatsioon
Kõigepealt vaatame kuidas on türkiis moodustunud. See on mineraal, mida leidub piirkonnas, kus on eelkõige vaske ning lisaks alumiiniumi, fosfori ja vett. Tihti on kivi vasekaevanduse kõrvalprodukt. Selle värvus ja kõvadus sõltub suuresti sellest, millises vahekorras neid „koostisosi“ just selles piirkonnas leidub. Suur osa türkiisist on suhteliselt pehme ja see ei sobi ehete tegemiseks. Türkiisi värvus varieerub rohelisest siniseni ning teinekord on see otseselt seotud mõne kaevandusega. Näiteks Sleeping Beauty türkiis on kõrgema kvaliteediga ning taevasinine, millel on valge võrgustik. Bisbee türkiisi tunneb ära pinnal oleva pruunika metalse, kohati läikiva mustri järgi. Imitatsioonikivid on lihtsalt ühtlast sinist tooni, millele on näiteks musta värviga joonistatud võrgustiku imitatsioon. Imitatsioonikividel pole sellist „sügavust“ nagu originaal türkiisil.
Foto: www.pexels.com. Mida arvad, kas see on naturaalne türkiis või imitatsioonikivi?
Aga miks on üldse türkiisil selline võrgustik või maatriks?
Need on mineraali jäänused, millel türkiis algselt miljonite aastate vältel ilmastiku tingimuste ja oksüdeerimise tagajajärjel formeerus. Peent ämblikuvõrgusarnast mustrit, nagu omapärast värvigi, ei saa tootmisprotsessides täpselt järele teha. Naturaalse kivi võrgustiku värv võib olla must, kollane ja pruun, sõltuvalt, mis mineraalid olid tekkeprotsessis esindatud. Värvitud ja plastikkividel on ühtlased mustad triibud paksemad ja kohmakamad.
Töödeldud türkiisist
Plastikust türkiis on seest tühi värvitud plastik. See on väga kerge ja küünega koputades kõbiseb. Nõelaga kraapides tuleb värv maha.
Rekonstrueeritud türkiisi valmistatakse kriiditaolisest pulbrist, mis segatakse vaigu ja plastidega ning pressitakse kokku. Peale kuivamist lõigatakse see tavaliselt plokkideks. Kui olete valmis katsetama ja oma „kivi“ ära rikkuma, siis seda saab testida näiteks kuuma nõela abil, kuna plastik sulab.
Stabiliseeritud türkiisi näol on tegemist pehme türkiisiga, mis on läbinud stabiliseerimise protsessi, et muuta selle kõvadust ning värvi. Kivi pannakse tugeva rõhu alla, mistõttu imenduvad plastikust või vaigust täiteained. Selle tulemusel saadakse kõvem kivi, mida saab kasutada ehetes. Üldiselt ongi türkiis suhteliselt pehme kivi ja ainult kõrgema kraadiga kividest saab ehteid valmistada, ülejäänud türkiisi peab töötlema.
Foto: Küllike Pihlap. Stabiliseeritud türkiisi helmed näevad samuti efektsed välja ja miks mitte neid ehete valmistamisel kasutada. Peab alati uurima edasimüüjalt millega tegu.
Muud kivid, mida võidakse türkiisina esitleda on näiteks värvitud magnesiit, värvitud hauliit ja imperial jaspis. Värvitud kivi saab testida vatitiku abil, mis on atsetooni kastetud ning vaadata, kas selle külge jääb värvi. Muidugi on see pigem äärmuslik meetod.
Ka sünteetilisest türkiisist saab huvitavaid ehtedisaine teha, mis on palju taskukohasemate hindadega, aga kindlasti ei tohiks neid müüa naturaalse türkiisi pähe.
Kui ikkagi tahaks ainult naturaalset türkiisi
Kõige kindlam on uurida selle kohta mineraalide kaevandustest, aga peab arvestama, et naturaalsel kivil on ka „krõbedam“ hind. Võiks arvestada, et türkiisist kaelakee hind jääb umbes 700 dollari piiresse. Populaarsete kivihelmeste nelja tüki hind jääb aga 40 USA dollari kanti. See peaks aimu andma, mis hinnaklassi naturaalne türkiis võiks kuuluda. Hiljuti oli väike skandaal Hiinast tellitavate türkiisikamakate ümber, mille hind oli küll kõrge, aga kahjuks polnud tegu ikkagi naturaalse türkiisiga. Olge lihtsalt ettevaatlikud ja kui suuremaid summasid hakkate türkiisile kulutama, siis on kindlam eelnevalt mõne kaevanduse poole pöörduda.
