Kõik siin elus tiirleb ümber suhete. Lapse oskus teiste inimestega läbi saada määrab suuresti selle, kui edukas ta on oma tulevases karjääris ning kui õnnelik ta oma isiklikus elus on.

Kui sinu lapsel on halvad sõbrad, kes meelitavad teda jooma ja suitsetama, keelitavad telefoni välja lülitama ning vanematele oma asukohast mitte teatama, siis on laps ebakindel, manipuleeritav ja õnnetu. Tal puudub kontroll ja kindlustunne oma elu üle. Lapsevanemana tunned ennast tupikus ning teadmata kuidas käituda süüdistad „tänapäeva noorust.”

Tegemist on Z generatsiooniga, kes on sündinud ja kasvanud digitaalsel ajastul. Võrreldes nende eelkäijatega on neil erinevad väärtused ja uskumused. Nad on riskialtimad ja teisiti mõtlejad. Nende tunnusteks on praktilisus ja mitmekesisus.

Emade-isade, tädide-onude tark ja haritud pealesurutud jutt ei mõju neile. Nad ootavad ühiseid väärtushinnanguid, mentorlust ja stabiilsust, vajavad autoriteeti ning põhjust ülespoole pürgimiseks. Kui seda pole, siis on halvad “sõbrad” kerged tekkima ning just need kõige hullemad saavad tihtipeale kõige suuremateks autoriteetideks. Kambavaim on selles vanuses tugev ja koos tehakse paljutki, mida üksinda ei tehtaks. Asi võib käest ära kiskuda isegi leerilaagrites.

Kuidas siis neid “sõpru” elimineerida ja last iseseisvaks juhtida?

Välja tuleks juurida sellised väljendid nagu “need tänapäeva noored”. Aegade algusest saati on eelnev põlvkond järeltulevat kritiseerinud ja siunanud aga mitte kunagi püüdnud mõista. Lase neil iseseisvalt avastada. Õpeta läbi filmide ja raamatute, õiglaselt, heatahtlikult ja rahulikult. Eriti rahulikult.

“Õpeta õiglaselt, heatahtlikult ja rahulikult.”

Ükski muutus ei toimu üleöö, samuti nagu elevanti ei saa alla neelata ühe ampsuga vaid ikka üks suutäis korraga. Õpi oma last uuesti tundma. Pööra talle positiivset tähelepanu. Ütle näiteks lihtsalt “hästi tehtud” või soovi talle enne kooli minekut head päeva, isegi kui ta sulle midagi vastu ei ütle või ainult mühatab.