Klaverivirtuoos Robi Salumets: “Muusika tuleb südamest ja peast, mitte noodist.”

Robi on hetkel 16 aastane, põhikooli lõpetav noor, kes nagu iga teinegi valmistub hetkel eksamiteks. Kuid pingelise õppetöö kõrvalt on Robil üks anne, mis avaldub siis kui tal lasta klaveri taha istuda. Tegemist on tõelise klaverigeeniusega.

Klaveri avastas Robi enda jaoks juba üsna varakult, kui juhuslikult ta vanemad talle peale sattusid ning tundsid ära, et poiss klimberdab nende uksekella meloodiat. Tee muusikakoolis algas Robil esimeses klassis klaveri erialal. Peale selle on Robi veel katsetanud ka trumme, mida õppis vahepeal 3 aastat ning ka selles saatis teda edu- trummari troon ühes muusikakooli bändis on just tema oma.

Küsides, kas ta vahetaks klaveri mõne teise instrumendi vastu välja vastas Robi eitavalt, klaver on juba maast madalast saanud talle väga südamelähedaseks ning just klaveril mängides tunneb ta ennast vabalt.

Lugude kaverite tegemise on hetkel Robi varna riputanud ning tegeleb aktiivsemalt ühe orkestriteose kirjutamisega, kuid ütleb muiates, et paar avaldamata lugu siiski sahtlipõhjas leiab. Samuti kutsub ta üles inimesi soovilugusid küsima: “Suvi on ees ja lindistamiseks leiab rohkem aega”.

Ise saab ta aga insipratsiooni kuulates Spotify ja Youtube vahendusel kaasaja pop lugusid, kuid kindlasti ei piirdu ta muusikamaitse vaid sellega. Kui küsisin, kas on ka kindlat stiili, mida ta kuulab vastas Robi: “Pop ja jazz on need mida kõige rohkem kuulan ning ka ise klaveril mängin, miksides kokku mitu lugu, eks ole ju vahva mõne jazzi loo vahele kuulda mõnda tuttavat käiku mõnest tänapäevasest sensatsioonist.”

Muusika ühendab inimesi ja nii on ka Robi saanud just tänu omale fantastilistele klaverioskustele palju tutvusi ja uusi sõpru, kellega koos ta tihti musitseerimas käib. Enamik nendest sõpradest on ka ühel nõul, et tegemist on kindlasti järgmise suure muusikuga Eesti muusikamaastikul. Kui Robi ei löö läbi klaveriga, siis lubab ta oma lauluga kindlasti inimeste südamed vallutada.

Robi: “Harjutamine teeb meistriks.” Ta lisab, et ka temal on olnud hetki, kui ta on noodi nurka visanud ning klaverikaane pauguga kinni löönud, kuid vaatamata sellele on ta siiski jätkanud harjutamist ja jõudnud kaugele. Alla anda ei tohi kunagi. Lõpetuseks lisab ta veel naerdes: “Mina ei salli näiteks siiani heliredeleid”.