Muutustega kipub olema niimoodi, et märkame neid selgemini siis, kui tulem avaldab meile otsest mõju. See on ka üks põhjus, miks on noorukil keeruline ennast seostada keskmise kontoris töötava inimesega, kes istub ligi 13 tundi päevas ning vaevleb siseorganitega seotud probleemide ja halva rühi käes.
Kuna sellised muutused leiavad aset aga pika aja jooksul, siis kohaneb meie keha nendega ajapikku ning ei pane muutusi tähelegi. Meil on mugav kohaneda.
Arstid ja füsioterapeudid on võimelised loetlema kümneid istuva eluviisiga seotud tagajärgi:
- lihaste elektriline aktiivsus langeb miinimumini;
- hea kolesterooli tase langeb 20%;
- rasvu lagundavate ensüümide aktiivsus langeb 90%;
- insuliinitundlikkus väheneb;
- energiakulu langeb;
- esile kerkivad ortopeedilised probleemid: kaelapiirkonna valud, karpaalkanali sündroom, alaseljavalu, diski prolaps ja palju muud.
Vireo füsioteraapia ja treeningute eestvedaja Merle Leineri sõnul on aga vähe abi sellest, et oskame nimetada istumisest tekkivaid probleeme. Seniks, kuni inimene ise probleemi ei tunneta, ta muutusi tegema ei hakka. Probleem tuleb tavaliselt hiljem, siis kui esimene seljaoperatsioon on tehtud või infarkt käes. Pärast seda on enamjaolt motivatsioon muutusi ette võtta üsna suur.
Kuid milline on istumise ja liikumise kuldreegel? Kas on olemas kindel süsteem, mida järgides hoiame ära eespool mainitud võimalikud probleemid? Istumisasendite kohta on küll õpetusi, ent eriti ei räägita, et ükskõik milline meie istumisasend ka ei oleks, peaks seda päeva jooksul muutma, sest ükski asend ei ole tervise seisukohalt hea üle kahe tunni. „Mitmekesisusest ülekoormusprobleeme ei teki,“ sõnab Leiner. Sageli on aga näiteks rahvatervise soovitusi raske praktikasse sobitada. Näitena toob Vireo füsioterapeut välja iga tunni aja tagant püsti tõusmise ja liikumise. „Loomulikult ei saa oodata, et tööhoos olev inimene võtab kuulda rahvatarkust ning tõuseb iga kell püsti ja hakkab võimlema. Selleks ei ole lihtsalt aega ja nii jääb töö pidevalt pooleli.“ Aga mis kasu on soovitustest, mida reaalselt ei rakendata, isegi ei kaaluta nende kasutusele võtmist? Enamike füsioterapeutide unistus on hoopis see, et terapeutilised harjutused on päeva sisse kujundatud nii, et teeme neid muuseas. Seega on edasiminek ka see, kui suudame näiteks istumise tõttu lühenenud puusapainutajat venitada kohviautomaadist kohvi oodates või pidades lühikesi nõupidamisi pigem seistes.
Seega pole olemas kindlaid või õigeid istumisasendeid ega ka harjutusi, mida tööaja vahepeale kindlasti tegema peaks. Ometi saavad organisatsioonid palju selle jaoks ära teha, et pakkuda kollektiivile mitmekesiseid võimalusi puhkeaja efektiivsemaks kasutamiseks. Just seetõttu võimaldavad mitmed laialdaselt tuntud ettevõtted, nagu Apple ja Playtech, enda töötajatele vaheldusrikkaid ajaveetmisvõimalusi: varbseinad rippumiseks, pehmed pallid harjustuste tegemiseks ning ergonoomilisemaks istumiseks, lauajalgpall ja pingpongilauad liikuvamateks pausideks, mitmed treeningvõimalused kontoris varajastel hommikutundidel. Nii leiab igaüks endale selle kõige sobilikuma tegevuse, mida harrastada lõunapausil või mõnel muul sobilikul hetkel.
Samuti leiab Leiner, et on positiivne tõdeda, et ka koolides mõeldaks järjepidevalt sellele, kuidas lapsi laua tagant püsti saada ja klassikalisele istumisele vaheldust pakkuda: aktiivsed ja mängudele keskenduvad vahetunnid aulas, soojemal ajal kooliõue lubamine. Ka uuringud on näidanud, et kui õpilane saab olla matemaatikatunni ajal kasvõi korraks kehaliselt aktiivne, kasvavad nii tema kaasamõtlemine, produktiivsus kui ka ülesannete lahendamise võimekus. Seega võib öelda, et koolid oma suhtumise kujundamisel väga õigel teel.
Oluline ja hea on pidada meeles, et istumine ühes kindlas asendis on kui porgandite söömine: tervislik mingi kindla piirini, ent ainult sellest ei ole võimalik elada. Leiner lisab, et eelkõige soovitab ta mistahes organisatsioonidel keskenduda aga enda töötajate soovidele ja erinevustele. Need, kellele meeldib tantsimine, ei hakka tõenäoliselt rõõmuga käima jõusaalis, ja need, kes soovivad ujuda, ei pruugi tahta korvpalli mängida. Igasuguste sekkumiste planeerimine peab algama sellest, et tööandja tunneb oma töötajaid, vajadusel korraldab täiendavaid uuringuid. Ent kellel jääb endal ideedest puudu, saab alati Vireo füsioterapeutidelt tellida koolitusi või konsultatsioone teemadel, kuidas enda töötajate tervise eest hea seista.
Toimetaja: Mari-Liis Koemets
YU Magazine on ajakiri inimestest, kes inspireerivad ning suunatud lugejaskonnale, kes soovib olla inspireeritud. Väljaannet saab osta nii müügipunktidest üle Eesti, tellida postiga (üksiknumbri hind 6,50 €) või lugeda hoopis digiversioonis (üksiknumber hinnaga 1,99 €). Nüüdsest müügil ka YU suvenumber.
