Vahel, kui leiame end vastakuti liiga võimsate asjaoludega, valdab meid põgenemistung. Pelgurlikkus ei tohiks taolisel hetkel tulla kõne allagi, vaid me peaksime püüdma, et oma unistuse juurde tagasi tulla, toimuvat paremini seedida. Kui Sa ei ole veel kunstnik, aga Sul on teatud kunstnikuomadusi, pidev ideaali poole püüdlemine, tahe välja kaevata fantastilisi nägemusi, mis on Sinu sisemusse peidetud ning janu aina leida ja avastada, siis ära anna alla. Jätkugu Sul arukust oma unelmat taga ajada seni, kuni oled ta kätte saanud.
Tuntud moeillustraator Laird Borelli võrdleb moeillustratsioone proosaluulega. Need olevat just nagu fiktsioonid, mis fotodega võrreldes läbi individuaalse kujutluspildi tähelepandavalt filtreeritumatena paistavad. Moeillustratsioonid on meid ümbritsenud juba ligi viissada aastat. Alates ajast, mil on eksisteeriunud rõivad, on olnud vajadus seda ideed ja pilti tõlgendada moejoonisena. Need joonised mitte ainult ei näita rõiva kuju ning disaini, vaid teenivad kunsti ühte vormi ning annavad edasi ajastu meeleolu. Erinevatel ajastu perioodidel tekivad tänavapildis sarnased mustrid. Moeillustratsioon on kaasaegsus, mis võtab selle mustri tabamuse või nihestuse kokku. See on omast ajast ees olemine. Kunstnik näeb selle nihestuse ära ja vormib poeetiliseks illustratsiooniks. Lihtinimesele on see poeesia nähtav ja loetav aga alles aastate pärast (“YU-Talent: Birgita Silberg”, lk 36)
Paljud inimesed ei suudaks uskuda, et muusikaprojekti NOЁP taga olev Andres Kõpper, kelle debüütsingel Move on Youtube kanalis kogunud üle 100 000 vaatamise, on pidanud end loomu poolest laulmise osas üsna andetuks. Lapsena ei tahetud teda muusikakooli vastu võtta, sest ta ei pidanud mitte mingil määral viisi. Ometi on ta asutanud lausa kaks menubändi, mis kodumaise publiku seas palavalt armastatud on. Loomingulise ja andeka inimesena on Andres oma noorest east hoolimata lavastanud ka mitu populaarset teleseriaali ning ühe täispika kriminaalkomöödia („YU-People: Andres Kõpperi, tunnustatud muusiku ja filmi režissööri edulugu“, lk 7)
Neli aastat tagasi oli Egle Beek oma elu ristteel. Olles saavutanud mitmeid eesmärke, mida algselt oli endale seadnud, seisis ta silmitsi küsimusega: “Kuhu edasi?”. Kingituseks saadud joonistustarbed avasid ukse grimmimaailma. Kõlab uskumatuna, kuid tol ajal ei teinud Egle vahet jumestuskreemil ja valgustpeegeldaval pliiatsil. Ometi oli oma unistusega tegeledes võimalik saavutada eesmärk ning täna on ta Eesti rahva poolt armastatud teleseriaali “Naabriplika” grimeerija. Egle kutsub teid võtteplatsile, näitab grimmitooli ning räägib lähemalt, kuidas see salapärasena tunduv kaadritagune grimmitöö tegelikult välja näeb (“Magic, mystery & makeup”, lk 54)
See siin on vaid väike kokkuvõte meie esimesest YU´st. Tule, ronime üles mööda noorte loovhingede mõtteredelit, saame osa Eesti parimates muuseumides ja galeriides toimuvast. Ole ahne soetama enesele Eesti kunsti ning meie andekate noorte artistide loomingut! Kuid kõige selle kõrval, ära unusta iseennast ja oma unelmat, vaid jätkugu Sul arukust seda taga ajada seni, kuni oled ta kätte saanud!
