Käesolev aasta on kindlasti kõigi jaoks ühel või teisel moel raske olnud. Paratamatult on pandeemia tõttu sagenenud vaimse tervise probleemid. Psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa sõnul pöördutakse nende poole sel sügistalvisel perioodil oluliselt rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Mingis mõttes ollakse juba mõneti kohanenud, et kõik võib olla väga muutlik. Pidev ümberkorralduste tegemine elus ja sage ümber planeerimine tekitavad ärevust. “Kõige üldisemas mõttes võib öelda, et see on kuhjuv stress, mis võib olla erinevate probleemide vallandajaks.
1

Eestis puudub terviklik ülevaade elanikkonna vaimsest tervisest, mistõttu on keeruline abi vajavatele rühmadele teenuseid ja toetusi pakkuda. Riigikantselei tehtud elanikkonna küsitlusest selgus, et kriis suurendas inimeste hulka, kes tundsid varasemast rohkem pinget ja stressi. Kui taoline pingeseisund kestab kaua, võib see viia psüühikahäirete kujunemise või süvenemiseni.  2

Kahjuks on vaimse tervisega endiselt seotud mitmed eelarvamused ja stigmad. Vaimse tervise probleeme häbimärgistavad paraku ka need, kel on isiklik kokkupuude psüühikahäirega inimesega; need, kes teavad psüühikahäiretest; meditsiinitöötajad; ka psüühikahäirega inimese pereliikmed ja lähedased. 3 Tundub aga, et asjad on õnneks hakanud tasapisi paremuse poole liikuma. 

Allikas: https://www.areng.ee/wp-content/uploads/anna-haasma.pdf

Vaimse tervise stigma bingo. Allikas: https://www.areng.ee/wp-content/uploads/anna-haasma.pdf

See aasta on olnud mulle isiklikult äärmiselt veider ja tekitanud stressi täiesti uuel moel, ilmselt nagu ka suuremal enamusel. Vaimse enesetunde osas võin eristada kahte keerulisemat perioodi: eriolukord kevadel ja november. Eriolukorra alguses olin optimistlik – oli ju nüüd küllaldaselt aega igasugused vajalikud toimetused ära teha, näiteks kraamida kõik oma sahtlid ja kapid. Optimismi jagus aga umbes paariks nädalaks, edasi oli vaimselt juba raskem. Sõpradega silmast-silma kohtumine kahanes põhimõtteliselt olematuks ja sotsiaalsed vajadused olid ilmselgelt täitmata. Õues jalutamine ja sportimine aitasid, aga päris ära ei õnnestunudki eriolukorraga harjuda.

Novembrikuu raske perioodi tingisid vähene päevavalgus ja probleemid isiklikus elus. Olin vähese päikesevalguse kompenseerimiseks küll hoolikalt suve lõpust saati igapäevaselt D-vitamiini võtnud ja sageli kalamaksaõli veel lisaks, ent pidev väsimus ja tugev meeleolulangus andsid endast siiski märku.

Millest aga abi sain, oli psühholoogi juures käima hakkamine ja toidulisand 5-HTP (5-hüdroksütrüptofaan). Tegu on ühendiga, millest keha sünteesib serotoniini (õnnehormooni) ja seda saadakse Aafrika taime Griffonia simplicifolia seemneekstraktist. Eesti keeles on taime nimeks lihtlehine tujukaun ning nagu nimest aru saada, mõjutab ta meie tuju, aga ka und ja valu. Tal on stressi leevendav toime, mistõttu kasutatakse teda profülaktilise vahendina depressiooni ennetamiseks ja leevendamiseks.4

Paraku on minu kogemusest lähtuvalt Eestis selle toidulisandi kättesaadavusega hetkel pigem kehvad lood – tooteid pole tihti veebipoodides ega apteekides saadaval. 

Psühholoogiga vestlemine tõi mulle uut vaimset energiat ning aitas mõttemustreid selgemaks saada. Ka on marjaks ära kulunud psühholoogi antud hingamisharjutused, et praktiseerida mindfulness’i – kunsti olla käesolevas hetkes ühes lahke ja uudishimuliku tähelepanuga.

Internetist leiab palju teemakohast materjali, näiteks on Redditi Eesti kommuunis kasutaja Horny_Hipst3r ühe postituse all jaganud selle õpetuse linki: https://www.mindful.org/mindfulness-how-to-do-it/  5 Kõnealuse postituse kommentaar ise asub siin ning väärib lugemist. Seal on põhjalikult välja toodud nõuanded enesetunde parandamiseks.

Kuigi praegusel ajal võib olla raske psühholoogi või mõne muu spetsialisti juurde pääseda, siis tähtis on mitte jääda oma probleemiga üksi – jagatud mure on pool muret. Oluline on rääkida asjast mõnele pereliikmele, sõbrale või kellelegi teisele, keda usaldad.

Ka on olemas selline suurepärane lehekülg nagu https://lahendus.net/, mis on loodud selleks, et psühholoogiline abi ja info jõuaks abivajajani. Lehel pakutakse internetipõhist psühholoogilise nõustamise teenust. Kirjutajatel on võimalus jääda anonüümseks. Sinna võivad kirjutada kõik, vanusest, soost või mure suurusest hoolimata. Ära jää enda murega üksi!

Teine kasulik veebisait on https://peaasi.ee/, kust leiab infot vaimse tervise häirete kohta, saab teha teste oma seisundi hindamiseks ning muudki.

Kasulikud lingid: 

 

  1. https://tervis.elu24.ee/7137490/psuhholoog-praegu-on-palju-depressiivsust-aga-on-ka-viisid-sellest-ule-saada
  2. https://www.virtuaalkliinik.ee/uudised/2020/09/01/uuring-analuusib-koroonakriisi-moju-eestlaste-vaimsele-tervisele
  3. https://www.areng.ee/wp-content/uploads/anna-haasma.pdf
  4. https://www.terveeluterve.ee/5-htp/
  5. https://www.reddit.com/r/Eesti/comments/cv63ik/halb_enesetunne/