Kunstitudengid räägivad audiovisuaalses keeles
Meie igapäevases eksistentsiaalses liikumises on seisund, mis nõuab andmete salvestamist, et suudaksime järeltulevatele põlvedele öelda põhjendatult “ME olime olemas”. Sellisest mõttekonstruktsioonist on sündinud universumisse “Suurtegude sõnaraamat”, kuhu salvestatakse andmed – näitus “DA7A”.
YU käis uudistamas, mida põnevat on tulevased Tartu Kõrgema Kunstikooli lõpetajad kokku pannud ning mida üks tõeline audiovisuaalne näitus endast kujutab.
Milleks selline audiovisuaalne näitus?
Siim Parisoo: Et inimene, kes võiks meie kooli astuda, saab näha praeguste tudengite tehtud töid ja loodetavasti ka selle tunde kätte, kas see on tema jaoks – kas see, mida me teeme, on seda väärt. Ja kui tundub lahe, siis loodetavasti tullakse Kõrgemasse Kunstikooli õppima.
Emma Eensalu: Muidugi on see ainult üks osa sellest, mida meediaosakonnas õpetatakse, väga väike osa. Võib-olla näitus näitabki kõige paremini seda, et kuna Eestis on kaks sellist kõrgkooli ja EKA tegeleb ainult graafilise disaini poolega, et siis meil on lisaks video ja animatsiooni pool.
Mida näitus sümboliseerib?
Emma Eensalu: Selle näituse kohta võib öelda, et kui me alustasime esimesel kursusel, oli meid 14, nüüd on jäänud aga sümboolne 7. Näitus ise on justkui nelja aasta kokkuvõte, mis on meediaosakonnas tehtud, seda aga meie 7 kooli lõpetava pilgu läbi, kes astuvad kohe iseseisvalt uude ellu. Samuti on näitus jagatud 7 osaks – iga ruum on väga eriilmeline, peegeldades meie kursuse erinevaid inimesi ja nende mõtteid. Vahel tulevad kompromissid lihtsasti, vahel väga keeruliselt, ent me tunneme, et praegusel näitusel sai igaüks n-ö teha midagi, mida süda ihaldas.
Näiteks on üks eksperimentaalruum, kus näitame väga lihtsaid asju, mida saab iga inimene kasvõi lindiga kaameraga kodus teha. Oleme mänginud peegeldustega ning püüdnud võimalikult vähe digitaalselt muuta – seega on praktiliselt tegemist käsitööga.
Mida teha edasi oskustega, mis olete nelja aasta jooksul Kõrgemas Kunstkoolis omandanud?
Siim Parisoo: Kõik, mida me õpime, on hea ettevalmistus ning annab tugeva baasi edaspidiseks. Kui huvitab rohkem video, saab sellega tegeleda jne – igatahes annab valmiduse, et minna tööle reklaamiagentuuri, võib-olla aga hoopis helialale, montaaži. Ampluaa on väga lai, mistõttu on tagatud hea võimalus karjääri alustamiseks.
Emma Eensalu: Näiteks algab meil praktika peale esimest kursust ja algusest peale käime erinevates juhtivates agentuurides praktikatel. Nii on neljandat kursust lõpetades juba tunduvalt julgem ellu astuda. Samuti on meil osakonnas nii palju eri võimalusi, et Sa leiadki enda jaoks selle õige. Kooli tulles mõtled, et tahaks olla pakendidisainer, aga siin avastad, et hoopis heli on palju südamelähedasem. Nelja aastaga jõuad kasvada suureks ja leida oma suuna.
Kui palju pöörduvad teie poole organisatsioonid, et tudengitega koostööd teha?
Emma Eensalu: Rohkem, kui jõuame reaalsuses ära teha. Mõned tahavad ka raha anda, mõned ootavad seevastu tasuta tööd, mis on ka täiesti arusaadav. Tõsiasi on aga see, et tudengi elu on raske ja ise tuleb kuidagi ära elatuda, mistõttu ei saa kõike päris niisama teha.
Siim Parisoon: Viimane suurem projekt, mida tegime, oli näiteks muusikavideo Genkale ja Põhjamaade Hirmule. See tuleb nüüd märtsi alguses välja, eks ole kuulda ja näha.
Miks peaksid noored teie näitust vaatama tulema?
Emma Eensalu: Usun, et see annab aimu, et kunstnikud ei ole ainult loodrid ja veinijoojad, vaid teevad kas päris asju, erinevaid projekte firmadele jm.
Siim Parisoo: Väljapanek on tõeliselt hea ja me ei pea noori siia petma. Loodame, et meie ja juba näitust külastanute emotsioonid on piisavad selleks, et noored tahavad ise siia tulla.
Audionäitus DA7A on soovijatele avatud kuni 11. märtsini 2017 Galeriis Noorus.
Fotod: Jakob Meier
