by | sept. 26, 2018 | Avalehele, Elustiil, Kultuur, Kunst, Persoon
28-aastasel Marius Živolupovil pole reas pelgalt kaunid kunstiteosed — me vestluses joonistub välja ta imeilus ellusuhtumine, mis võiks inspireerida meid kõiki maailma helgematesse toonidesse värvima.
1. Mida tähendab sinu kunstnikunimi Lifelover Arts?
Nimi Lifelover tuleb minu filosoofilisest taustast. Iga inimene peaks oma ellu suhtuma armastusega. Väärtustama ümbritsevat ning hoidma lähedasi. Kõik me elame ju tänu armastusele ning püüame iga päev kogeda armastust. Jagamisega kipub muidugi tänapäeval asi keerukam olema. Palju on inimesi, kes on väga kinnised ning varjavad end erinevate maskide taha, jättes seeläbi armastuse jagamise unarusse, kuid seda saada ja kogeda loodavad siiski. Mina lihtsalt jagan oma sõbralikku olemust ilma suurema tagamõtteta.
2. Palun räägi natukene oma hariduskäigust.
Olen pärit Põltsamaalt. Lõpetanud seal Ühisgümnaasiumi ja mõned aastad veetnud Põltsamaa Kunstikoolis ning hiljem asunud elama Tallinnasse, kus olen õppinud töö- ja tehnoloogiaõpetust ning hetkel pusin tasahaaval hambatehniku eriala kallal.
3. Kas mäletad päeva, mil joonistamist alustasid?
Ei. Seda hetke ma ei mäleta. Usun, et sündisin juba pliiatsid käes. Aga antud kunstnikunime loomise hetke mäletan ikka. 2016. aasta jõululaupäeval palus mu noorem õde, et joonistaksin talle kuu. Juhuslikult sattus mu kätte üks UV lamp, mis pani teatud värvid helenduma. Hakkasin otsima erinevaid viise neoonsete ja nähtamatute värvidega mängimiseks. Viis kuud hiljem viisin õele hiiglasliku joonistuse kuust, mis oli täis üüratus koguses pisikesi detaile. Kõigi detailide idee autoriks oli tema ning mina panin need kujutlusvõime abil ühte kirevasse kooslusesse. Meil on see perekonnas. Kõik on kunstnikud ja fotograafid.
4. Millega sa joonistad?
Markerid, pliiatsid, sulepead, pintslid jne. Kõik meediumid.
5. Kuidas sa oma kunsti nimetad: on nad maalid, joonistused või digitaalne kunst?
Kui mu kunsti vaadata, siis võib öelda, et nad on väga erinevate teguviiside tulemus. Justkui kogemata juhtunud. Füüsilisel kujul valmivast joonistusest või maalist on võimalik teha väga erinevaid fotosid ning nende töötlusi. Seega suur osa on digitaalsed variatsioonid päris töödest.
6. Kuidas sa pildistad sisse omaloomingut? Mõned on sul ka digilauaga tehtud …
Telefoniga, sel on hea kaamera. Digilauaga kulub mul rohkem aega. Digitaalsete joonistuste puhul kasutan seda algusest lõpuni, kuid eelistan alati pliiatsit ja paberit.
7. Millest saad inspiratsiooni?
Inspiratsiooni ammutan ma ilusatest hetkedest. Looduses veedetud ajast ja linnast eemaldumisest. Tagasi tulles võtan ette paberi ja lasen kätel teha seda, mida nad soovivad. Kunsti juures on oluline just see esimene pliiatsitõmme. Kui seda ei juhtu, ei saa ka kunsti olema. Edasi tuleb juba pilti keerates otsida erinevaid nurki ja kujundeid ning lasta kujutlusvõimel tööd teha. Täpselt nagu looduseski. Viskad heinamaale pikali ja vaatad pilvi ning kujutad ette igasuguseid loomi ja olendeid. Vaikselt hakkavad pilved kuju võtma ning taevasse joonistub muinasjutt. Sama juhtub paberilgi. Abiks on ka mõnus bluus või jazzmuusika.
8. On neil kõigil mõni ühendav mõttejoon või on kõik iseseisvad teosed?
Hmm. Kõigi mu joonistuste mõte on lihtsalt väljendada selles kiires töö-kodu-töö-kool maailmas oma lapsemeelsust. Minu arvates ei tohiks inimene endas peituvat seiklusjanu, avastamishimu ja loovust täis Mina ära kaotada. Ka tema vajab oma aega ja olemist. Nii püsib inimene õnnelikuna ning suudab igapäevaste ühiskonna poolt seatud normide täitmisega stressivabamalt tegeleda.
9. Kas joonistad vastavalt tujule või on sul kindel plaan, mida teha ja siis seda teedki?
Kõik sõltub sellest, kas joonistan omaette olles või teen kunsti kellegi jaoks. Portreede puhul on alati plaan ja visioon peas keerlemas. Kehamaalingute puhul samuti, sest nende puhul kuulan inimest ja ta mõtteid ning kombineerin selle abil midagi huvitavat kokku. Omaette olles lasen pliiatsitel, pintslil, tindil või markeritel libiseda paberil ilma tulemusele mõtlemata. Ja tulemus on alati üllatav. Usun, et tähtis ei ole lõpptulemus, vaid teekond momendini, mil tunned, et nüüd pole enam midagi lisada.
10. Mida sulle kõige enam meeldib kujutada ja miks?
Enim meeldivaid asju ei olegi. Ma lihtsalt armastan kirkaid värve juba lapsepõlvest. Võib-olla kui nüüd mõelda pisut, siis mulle meeldib teoks teha igasuguseid tellimustöid, sest need erinevad minu enda mõtetest ning aitavad mul leida uusi nüansse ja õppida põnevaid tehnikaid.
11. Milliseid tehnikaid oled näiteks nõnda õppinud?
Ma olen joonistanud näiteks tindiga ja banaaniga. Kujutlusvõime on piiritu.
12. Millega sa veel peale joonistamise tegeled?
Peale joonistamise on mul ohtralt teisigi projekte. Aitan Rawesti meeskonda hardstyle-ürituste lavakujunduse loomisel, põhitööna olen aastaid juba müügivaldkonnas. Hobi korras olen pidanud pisikest eraööklubi ja hetkel olen abiks ka Zuu baaris hubase õhkkonna loomisel. Paralleelselt selle kõigega omandan meditsiiniharidust ning aitan noortel talentidel töömaastikul jalgu alla saada.
13. Kui tihti sa usaldad intuitsiooni nii joonistamisel kui ka elus?
Intuitsioon on mind palju aidanud. Küllap ma usaldan teda piisavalt. Kes ei usuks siis oma kõhutunnet? Mõnikord on õnnestunud õnnetusigi ära hoida.
14. Miks on tähtis ennast kuulata?
Keda teist ma siis kuulan? Mina olen ju iseenda heaolu ja rahulolu seisukohalt ainus ja targim. Keegi teine ei näe minu sisemaailma ega loe mu mõtteid. Samuti ei saa keegi minu eest mediteerida ning endasse süveneda. Rahu ja tasakaal on ainult minu enda teha. Enese jälgimine on muide midagi maagilist. See on teadlikkus — eneseteadlikkus. Selle abil on võimalik nii palju mõttetuid probleeme ära hoida ning endale selgeks mõelda need asjad, mis päriselt on olulised. Ja kui me oleme enda põhimõtted läbi sorteerinud, suudame palju paremini oma eesmärke luua ning nende poole püüelda. Ja loomulikult ka teiste inimestega paremini läbi saada.
15. Mis on sind elus kõige enam mõjutanud?
Ühel vihmasel sügisesel õhtupoolikul kohtusin ühe võhivõõra inimesega, kes tundis huvi mu kunsti vastu. Vestlus temaga meenutas mulle palju lihtsaid elutõdesid. Jorma Kask on tema nimi ning tema öeldud lause: “Kuidas saab kõik veel paremaks minna?”. See on mu mälus olnud kogu edaspidise elu. Kui seda paar korda kordan, paraneb tuju ning hakkavad juhtuma asjad, mida ei oskagi kuidagi seletada. Minu elu on see muutnud igal juhul kardinaalselt. Näiteks maast raha leidmiste arv on hüppeliselt kasvanud tänu sellele küsimusele.
16. Mis sa arvad, kas kurjus toob kurjust? Mida peaks inimesed tegema teisiti, et oleks parem elada?
Mida külvad, seda lõikad. Nii lihtsalt on. Inimesed võiksid tulla oma telefonidest välja ning päriselt suhelda. Hakata sotsialiseeruma päris maailmas ja looma rohkem uusi tutvusi. Avatus ja tähelepanelikkus on praegusel ajal üpris defitsiitsed nähtused. Ma saan aru, et eestlane väga ei armasta võõra inimesega suhelda, aga pean tunnistama, et minu kõige huvitavamad vestlused ja tutvused on loodud just võõrastega vestlusse astumise tagajärjel. Ja tegelikult on inimesed üliägedad.
17. Mis on sinu elu moto, kui see on olemas?
Ei ole olemas ületamatuid probleeme, on vaid ajutised situatsioonid. Kui miski piinab sind, siis selgita välja, kas saad selle heaks praegu midagi ette võtta. Kui ei saa, siis pole ka hetkel muretsemiseks põhjust. Elu on liiga lühike, et end muredega üle koormata. Loomingulisus on intelligentsi viis lõbutseda. Elu on seiklus ning me oleme siin, et aidata üksteisel see kui teekond põnevalt läbida.
18. Kus sind sotsiaalmeedias jälgida ning sinu kunsti osta saab?
Minuga võib igal moel ühendust võtta ning arutada oma ideid ja mõtteid. Aitan meeleldi luua isikupärase kunstiteose, seinamaalingu, tätoveeringu kujunduse või kehamaalingu.
Jälgida saab mind aga järgnevate lehtede kaudu:
https://www.instagram.com/lifeloverarts,
https://www.facebook.com/Lifeloverarts/.
Minu mandalatega tooted leiab aga siit:
www.redbubble.com/people/lifeloverarts.
Intervjueerija Elina Lait
Teoste ja fotode autor Marius Živolupov
Toimetaja Kadri Toomsalu
by Helin Sinisaar | aug. 2, 2018 | Avalehele, Kultuur, Kunst, Persoon
Saku gümnaasiumi 10. majandusklassi õpilane Sandra Serena Sulin (16) on noor kunstnik, kes püüdleb oma unistuse poole saamaks ühel päeval tuntuks oma loominguga. Sandra on suurte tulevikuplaanidega tüdruk, kes viib lõpule kõik alustatu, ja teeb tööd, et jõuda soovitud eesmärkideni. Vaatamata noorele eale on Sandra saavutanud palju häid kohti kunstiolümpiaadidel nii maakonnas kui ka vabariigis ning avanud juba kaks isiklikku kunstinäitust. Lisaks kunstile tegeleb Sandra aktiivselt ka muusikaga, õppides Saku muusikakoolis juba teist lisa-aastat.
- Oled praegu oma kunstnikutee alguses. Kuidas ja millal avastasid, et just kunst on see, millega tegeleda soovid?
Juba lasteaias teadsin, et joonistamine sobib mulle hästi. Ma ei pannud kunagi pliiatsit käest ja nii see ongi läinud. Mulle meeldib joonistada ja konkreetselt ei olegi mõelnud, et just kunst on see, mida tahan teha kogu oma ülejäänud elu.
Sandra isikunäitus Saku gümnaasiumis. Foto autor Helin Sinisaar
- Millist tehnikat sa peamiselt oma loomingus kasutad?
Mulle meeldib katsetada erinevate tehnikatega. Vahepeal ma proovin näiteks akvarelli ja maalin natuke, aga peamiselt jään ikka musta tindi, värvipliiatsite ja vildikate juurde. Samuti meeldib mulle kollaažitehnika ja harilike pliiatsitega inimeste portreesid joonistada.
Autor Sandra Serena Sulin
Autor Sandra Serena Sulin
- Kas originaalseid töid on raske välja mõelda? Kas ideed otsa ei saa? Mis on sinu inspiratsiooniallikas?
Inspiratsiooniallikas on kõik mind ümbritsev: loodus ja igapäevased esemed. Ideed kuigi lihtsalt ei tulegi, aga siis, kui mingi kindel asi jääb ette ja sellest hakkab idee arenema, on originaalseid töid ka päris lihtne teha.
Autor Sandra Serena Sulin
- Kirjelda oma loomingut kolme sõnaga.
Eriline, sügavamõtteline, minulik.
Autor Sandra Serena Sulin
- Räägi natuke oma näitustest. Mis? Kus? Millal?
Minu esimene näitus oli ühisnäitus koos Monica del Nortega, kes on eestlasest kunstnik Hispaanias. Näitus oli 2017. aasta märtsis Monica kodukoha lähedal Manilvas Hispaanias. Monica andis selle võimaluse ja tahtis minuga koostööd teha. Teine näitus on minu isikunäitus ja see on veel praegugi üleval Saku gümnaasiumis. Näitus avati 2017. aasta detsembris.
Väike osa Sandra kunstinäitusest Hispaanias. Foto autor Sandra Serena Sulin
- Mis on sinu jaoks kõige raskem ja kõige lihtsam näituse tegemise juures?
Kõige lihtsam on ilmselt piltide joonistamine, kõige raskem aga õigete raamide ja kohtade valimine.
- Oled väga edukalt tegelenud ka kromaatilise kandle mänguga. Kui suurt rolli lisaks kunstile mängib sinu elus muusika?
Muusika mängib üldiselt väga suurt rolli. Ma kuulan muusikat, mõtlen muusikast ja see huvitab mind väga.
- Millised on sinu kunstiga seotud plaanid lähitulevikus?
Mul on 2. juulil tulemas isikunäitus Kiisa rahvamaja raamatukogus ja see võetakse maha augusti lõpus. Hetkel käib selleks ettevalmistamine ja piltide joonistamine.
- Mis on sinu unistus ning kuhu tahaksid kunstiga jõuda?
Minu unistus on see, et inimesed ostaksid mu pilte ning et ma inspireeriksin inimesi joonistama ja sügavamalt mõtlema. Kindlasti sooviksin arendada inimeste teadlikkust uuemast kunstist. Tahaksin jõuda maailmas igale poole. Tore oleks, kui kunagi saaks vaadata nimekirja, kus on kirjas näiteks Berliin, Los Angeles ja New York.
Sandrat saab jälgida tema Instagramis @sandra.art.s.
Autor Helin Sinisaar
Toimetaja Merily Šmidt
by Merite Pärn | juuli 20, 2018 | Avalehele, Kultuur
Käisin Kuressaare kultuurikeskuses vaatamas Andres Koorti isikunäitust “Laotus”. Olin seda varem kiire pilguga vaadanud, kuid tahtsin tema maalidest paremini aru saada.
Näitusel oli kahte sorti töid: digiprint ja segatehnika. Mõlemal puhul ei olegi kunstnik maalinud inimesi, loomi, ehitisi või kindlaid ja arusaadavaid esemeid. On näha küll kujundeid, aga kõik muu on üsna abstraktne ja igal näitusekülastajal on võimalus tõlgendada nähtut omamoodi. Näiteks mina nägin mõnda tööd nii, et see ajas isegi pea ringi käima.
Koort pole oma kunstiteostega lihtsalt värvi lõuendile pannud, vaid on kasutanud ka muid materjale. Segatehnika tööde osad ulatusid lõuendist väljapoole ning tekitasid kaugelt vaadates erisuguseid varje ja toone. Kuressaare kultuurikeskuse valged seinad tõid maalide värvid hästi esile. Kõige enam jäi mulle meelde neljaosaline maal suures saalis. Kuna selles ruumis ei olnud toole, siis sain teost vaadata nii lähedalt kui ka kaugelt — tõesti kaunis ja mõtlemapanev maal.
Mulle väga meeldis, et kõik maalid olid suuremõõtmelised. Enamik maale olid kas 270×360 cm või 195×110 cm lõuendil. Lisaks ei olnud ööde kasutatud palju erinevaid värve koos, vaid üksikuid värvitoone erinevates varjundites.
Kultuurikeskuses on näituseid hea vaadata nii enne kui ka pärast raamatukogukülastust, samuti peale üritusi või etendusi, mis suures saalis toimuvad. Arvan, et Andres Koorti näitust tasub igaühel vaatama minna, sest tema töödest saavad erinevas vanuses inimesed aru isemoodi ja see teebki minu jaoks tema tööd huvitavaks.
Autor Merite Pärn
Toimetaja Elisabeth Kaukonen
by Helena Karu | juuli 18, 2018 | Elustiil, Helena Karu
Soojad toonid — kollane, oranž, punane, kuldne — meenutavad tuld, kuumust ja päikesepaistet. Sellistel fotodel ja kunstiteostel on mõnus aura ning oma elujõulisuse tõttu sobivad need hästi põhjamaise inimese koju.
Sisekujunduses on soojadel värvidel ergastav mõju, mistõttu sobivad punane, kollane ja oranž hästi ruumidesse, kus on kiire ja ergas inimtegevus — näiteks söögitubadesse ja kodukontoritesse. Need elavdavad vestlust ja mõjuvad meeliülendavalt, samas on oht, et need muutuvad liiga domineerivaks. Sellisel juhul tuleks tasakaaluks lisada näiteks valget või valida mõne sooja tooni pastelsem variant. Puhas punane toon on kõikidest värvidest kõige intensiivsem ja tõstab adrenaliini, kollased ja kuldsed toonid aga mõjuvad hästi loovusele. 1
Visuaalselt mõjuvad soojad toonid justkui oleksid nad vaatajale lähemal, tänu sellele loovad need hubase mulje ning sobivad kasutamiseks suurtes ja steriilsetena mõjuvates ruumides. Et avara magamistoa üldmuljet soojemaks muuta, on hea valida mahedam toon, nagu terrakota või karamellivärv. 2
Foto autor Bryce Stanten Dunnam.
Foto autor Mahmoud Ahmed Hamam.
Kunstnikud eelistavad üldiselt sooje toone külmadele. Ühes uurimuses võrreldi suvaliste fotode ja kunstitööde pikslite alatoone. Ilmnes, et kunstnikud olid oma töödes kasutanud rohkem punast, oranži ja kollast, kui looduses tegelikult esineb. Sellel on mitu seletust. Üks põhjus võib olla tõsiasi, et sinine pigment oli kunagi raskesti kättesaadav ja kallis. Teine põhjus on kuldse värvi kasutamine jumalikkuse edasiandmiseks — kuldse alatooniga objektid sümboliseerivad kõrgemat jõudu ja paradiisi, surmajärgset elu, järgmist tasandit, mille poole püüelda. Psühholoog ja filosoof William James intervjueeris inimesi, küsides neilt, mil momendil olid nad tundnud end eriti inspireerituna ning kogenud isegi ilmutusi. James täheldas, et paljud nendest ilmutustest olid kuldsetes toonides. Kuldne domineerib ka paljude kirikute interjöörides. Kolmanda seletusena eelistatakse alateadlikult sooje värve põhjusel, et paljud söögiks kasutatavad küpsed viljad on kas kollased, punased või oranžid. 3
Autor Jasper Francis Cropsey (1823–1900).
Vähesel määral külmade toonide kasutamine aitab kontrasti luua.
Autor Leonid Afremov.
Kuigi jahedates toonides fotod on teravamad ja selgemad, siis soojad toonid mõjuvad kutsuvamalt ja annavad rohkem emotsioone edasi. Sooja tonaalsuse saamiseks on lihtne viis ära kasutada madalat ja sooja päikesevalgust, mis esineb paar tundi peale päikesetõusu ning enne loojangut. Teine võimalus on sooje toone töötlusega võimendada või kasutada pildistamisel värvilisi valgusallikaid ja filtreid ning mängida kaamera seadmetega, et reguleerida värviulatust, tumedust ja heledust.
Foto autor Matt Rigg.
Foto autor Caroline Zenker.
Foto autor Eikki Voolaid.
Kasutatud allikad:
1 https://www.hsviimistlus.com/huumlva-notildeu–uudised/soojad-jahedad-ja-neutraalsed-toonid
2 http://moodnekodu.delfi.ee/news/sisustusjadisain/hea-teada-oska-teha-vahet-soojadel-ja-kulmadel-toonidel?id=81023357
3 http://gurneyjourney.blogspot.com/2013/08/why-do-artists-prefer-warm-colors.html
Autor Helena Karu
Toimetaja Elisabeth Kaukonen
by | märts 16, 2017 | Ilu & Mood
Foto: Raul Mee
Eile, 15. märtsil sai alguse kaheteistkümnes Tallinn Fashion Week, mis tervitab moesõpru 15.-17. märtsini. Moenädala avaetenduseks oli moekeskuses Defitsiit toimunud šõu, kus esitleti Wear-Artsi kunsti ja moodi ühendavat rõivakollektsiooni.
15.-17. märtsil toimuv kevadine Tallinn Fashion Week sai avapaugu eile õhtul, mil toimus suurejooneline kunstile ja moele pühendatud etendus. Nimelt astus moekeskuses Defitsiit üles rõivabränd Wear-Arts ning tõi moepubliku ette Eesti kunstist inspireeritud kollektsiooni. Jüri Arraku, Leonhard Lapini ja Maarit Murka kunstiteostest ning vabadusest ja noorusest juhinduva rõivakollektsiooni autoriteks on Eesti Kunstiakadeemia noored ja andekad moetudengid.
“Olen väga üllatunud, kui hästi ja moodsalt tõlgendasid noored disainerid kunsti perspektiivi. Need lõiked on kui laserterad, mis kannavad edasi kunstnike töid ja mõtet,” kommenteerib kollektsiooni brändi Wear-Arts looja Mari Martin. “Mood on kui lõuend, mis toob kunsti inimese teadvusele lähemale ning kannab seda seejärel ka edasi.”
Wear-Artsi värske kollektsiooni “The Art Club” autoriteks on Mari-Ly Kapp, Kertu Kivisik, Kaia Kuusmann, Sandra Luks, Sirli Pohlak, Pamela Põld, Kerttu Reinmaa, Eliise Saar ja Aleksandra Tšusovljanova (Närjänen).
Eilse etendusega lansseeriti ka veebimüügi keskkond Pre-o-Porter, kust moesõbrad nüüdsest Wear-Artsi kollektsiooni osta saavad. Selle platvormi kaudu on kollektsiooni võimalik tellida enne selle ametlikku tootmist ja magusa soodushinnaga. Toode jõuab tellijani ühe kuu jooksul ning lisaks Wear-Artsile löövad seekordsetest Tallinn Fashion Weeki disaineritest projektis kaasa ka Kaidi Kuur ja Diana Arno.
Täna õhtul liigub Tallinn Fashion Week juba Hilton Tallinn Park hotelli, mis on seekordse moenädala ametlikuks toimumiskohaks ning kus astuvad täna üles Kaidi Kuur, Mammu Couture, YEAR by Raivo Holm, Diana Denissova ja Iris Janvier.
Fotod: Raul Mee
