Trennis higiseks tantsitud riided asenduvad kibekiirelt uutega – rõivastega, mis said juba hommikul kapist välja valitud, mitte just kõige classymal viisil kokku volditud ning kaasa haaratud. Kuigi teadsin toimuvast džässkontserdist juba ammu, jäävad sellest hoolimata sellised otsused alati viimasele minutile.
Haarasin veel rongijaama pisikesest putkast ergutava vitamiinijoogi ja nelikümmend grammi lemmikuid Pringelseid. Pole peale trenni küll ideaalne variant, ent ajab asja ära.
Kindlasti ei olnud see unistuste viis kontserdile jõudmiseks. Täpselt viisteist minutit sooja duši all ja ning maitsev õhtusöök jäid puudu. Hoolimata sellest tundub mulle järjest enam, et vahest ongi vaja mugavustsoonist välja astuda ning end uute olukordadega üllatada.
Nagu mina üllatasin end reede õhtul vist elu kõige esimese korraliku džässkontserdiga.
“Aitäh, Valter Ojakäär”
Ent tänusõnad ei lähe siin vaid Ojakäärule, kelle panus džässmuusika tutvustamisel on tänaseni hindamatu. Õhtu oli täis maagiat. Ma usun, et kõik teavad neid filmistseene, kus naine jalutab kaunimana kui kunagi varem trepist alla ning mees ootab teda seal, käed õieli. Vähemalt mõni selline paar oli kindlasti tol õhtul NO99 restoranis minuga muusikat nautimas.
Igal lauljal, kes sel õhtul lavale astus, oli rääkida oma lugu. Nii, nagu me uuele inimeselegi tutvudes räägime, mitu kassi meid kodus ootab või millises koolis hetkel õpime.
Ent mis eriliselt silma hakkas? Nendelt lauljatelt laval on palju õppida. Soe hääl, mis iga loo sisse juhatas. Aupaklikkus, millega suhtuti Valter Ojakääru ning tema muusikasse. “Ta oli hingelt suur mees.” Sel hetkel tekkis tunne, et olen valmis esimesel võimalusel poodi jalutama ning kaasa ostma Ivi Rausi sooloalbumi. Kui keegi inimese kohta nii kenasti ütleb, tekib paratamatult suurem austus ka inimese enda vastu.
Kogu lavakultuur, see, mida meile enne igat esinemist rõhutatakse – laval Sa ennast ei säti, laval oled Sa esineja.
Sel põhjusel ei tasu kellelgi suhtuda skeptiliselt üritustesse, mille lineup pole lemmik või arvustused alati kümne punkti väärilised. Õpime ju siiski inimestelt enda ümber. Otsime kilde, millele kodus tagasi mõelda ning enda peal katsetada. Ning lõppude lõpuks on arvamus alati subjektiivne. Kes annab võimaluse, saab loa muusikat ka hiljem kritiseerida.
Kui kontsert jõudis minu jaoks haripunkti, mil esitamisele tuli lugu vanast majast, jäi pilk naelutatuna lavale. Tundus, et sarnaselt reageeris ka minu ees seisnud sõbranna. Need hääled, mis laulja suu ja pillidega tekitas, olid lihtsalt niivõrd täpsed. Nagu astuksime samal hetkel kääksuvale trepile või avaksime puitmaja ust. See oli lahe!
Loodan südamest, et mõni neist kogemustest kõnetas. Või andis mõtteainet.
Reedel, 20. jaanuaril, alustab Eesti Jazzliit uue aasta kontsertprogrammi Eesti džässi suurkuju Valter Ojakääru mälestuskontserdiga.
Helilooja ja publitsisti Valter Ojakääru hindamatute panuste nimekirja kuulus ka džässmuusika tutvustamine nii raadios, televisioonis kui kirjutavas ajakirjanduses. Tänu oma pikale eale puudutas helilooja mitmeid põlvkondi džässmuusikuid. Mälestuskontserdil esitavad Valter Ojakääru loomingut džässmuusikud Liina Saar, Ivi Rausi, Helin-Mari Arder, Jaan Jaanson, Ara Yaraljan, Aleksandra Kremenetski ja Danel Aljo. Kontsert toimub kell 21 jazzklubis NO99.
Aasta kolmel esimesel kuul toob Eesti Jazzliit publiku ette traditsiooniliselt nii Eesti parimaid jazzmuusikuid kui ka tõusvaid tähti. Jaanuaris ja veebruaris annab mitu kontserti legendaarne kitarrist ja helilooja Ryo Kawasaki oma uue Eesti jazzmuusikuid kaasava projektiga Ryo Kawasaki ja Level 8. Värske bändi debüütalbum ilmub veebruaris muusiku 70. sünnipäeva eel. Eesti Jazzliit ja Talvejazz tähistavad tähelepanuväärset sündmust kontserdiga 25. veebruaril KUMU-s. Lisaks annavad Eesti jazzmuusikutest kontserte armastatud muusikud Anna Põldvee ja Erki Pärnoja, Villu Veski, Jaak Lutsoja ja Kaspar Uljas jpt.
Programmi raames tuuakse Eestisse ka välismaiseid koosseise, nimelt Soome jazzkoosseisud Equally Stupid ja PLOP. 4. märtsil annavad Philly Joe’s Jazziklubis ainukordse ja põneva, akustilisi pille ja elektroonilisi seadmeid kombineeriva kontserdi Soome jazzmuusik Sid Hille koos oma kvartetti ja Eesti Jazzliidu juhatuse esinaise Laura Põldverega.
Kontsertkava leiad siit.
Piltide päringud ja pressi akrediteerime: kadri@jazz.ee
Eesti Jazzliit toob novembrikuu kontsertprogrammi raames Eestisse rahvusvahelise koosseisu Heavy Beauty ning hinnatud pianisti Alexi Tuomarila trio.
Heavy Beauty ühendab Leedu ja Eesti tuntud jazz muusikuid ning jõuab Eestisse Läti ja Leedu tuurilt, andmaks Eestis vaid kolm kontserti. Eesti Jazzliidu kontsert toimub 4. novembril algusega kell 21 NO99 Jazzklubis. Alexi Tuomarila Trio, mille juhtfiguuri on „The Observer“ nimetanud kuue tuleviku talendi hulka, kontsert toimub koostöös Soome Jazzliiduga 25. novembril algusega kell 21 Philly Joe´s Jazziklubis.
Heavy Beauty keskmes on bass-saksofon – instrument, mida tema suuruse, madala registri ning suure õhutarviduse tõttu harva kasutatakse, kuid millel on ilus ja muhe kõla. Koosseis ühendab muusikuid Liudas Mockūnas, Jaak Sooäär, Henno Kelp ja Andrus Lillepea, kes omakorda ühendavad oskuslikult jazz ja rock muusikat.
Alexi Tuomarila Trio, mis ühendab pianisti Alexi Tuomarila, trummari Olavi Louhivuori ja kontrabassist Mats Eilertseni, alustas tegutsemist 2004. aastal. Nende debüütalbum „Constellation“ viis nad kohe tuurile Soome, Norra, Belgiasse, Hollandi ja Luksemburgi. Koosseisu juhtfiguuri Alexi Tuomarila kohta on Jazztimes kirjutanud: “Alexi Tuomarila on järgmine suur tegija jazzklaveril.”
Novembri kontsertprogrammi raames toob Eesti Jazzliit publiku ette ka mitmed Eesti parimad jazzmuusikud. Eesti jazzmuusika legendidest annavad kontserti näiteks Villu Veski JazzGroup, Sofia Rubina uue kvintett koosseisuga ja septembris NO99 Jazzklubis imelise kontserti andnud Jaanika Ventsel. Noorema generatsiooni tõusvatest tähtedest saab nautida Redel Ruudus ja Mirjam Kivisilda, Susanna Aleksandrat, Maria Väli Kvartetti ja Joel Remmel Triot. Jazzmuusika jõuab lisaks Tallinnale Viljandisse, Pärnusse ja Sillamäele.
Eesti Jazzliidu eesmärgiks on Eesti jazzmuusika arendamine ja propageerimine nii kodu- kui välismaal. Eesti Jazzliit korraldab kontserte ja üritusi, kogub ja jagab teavet Eesti jazzmuusikast ja jazzmuusikutest, korraldab jazzialast koostööd muusikute ja organisatsioonide vahel ning otsib jazzmuusika arendamiseks rahalisi vahendeid.
Ameerika saksofonist ja helilooja John Coltrane on jazziajaloo tähtsamaid vaimseid juhte. Tema peateos “A Love Supreme” on suunanäitajaks nii 20. sajandi jazzis ja jätkuvalt aktuaalne. Kitarrist Jaak Sooääre ja saksofonist Aleksander Paali kvintett teeb selle erilise kontserdiga kummarduse jazziajaloo olulisele suurmeistrile tema 90. sünniaastapäeva tähistamiseks.
John Coltrane’i mõju jazzi arengule on selgelt tuntav ka täna, peaaegu viiskümmend aastat pärast muusiku surma. Coltrane kujunes kümnekonna absoluutses tipus oldud aastaga jazzi arvamusliidriks. Ta looming tegi lühikese aja jooksul läbi mitmeid metamorfoose ning avas jazzile tee uutesse kõrgustesse.
John William Coltrane, hüüdnimega Trane, sündis 23. septembril 1926. Oma professionaalse muusiku teed alustas ta Jimmy Heathi, Dizzy Gillespie ja Duke Ellingtoni ansamblites. Coltrane jõudis laiema avalikkuse ette 1950ndate keskel Miles Davise ja Thelonius Monki ansamblites, osaledes muuhulgas ka Davise kuulsal “Kind Of Blue” albumil. Alates 50ndate lõpust keskendus ta oma ansamblile, mis tõi jazzi mitu revolutsioonilist uuendust. Neist esimene oli uudne ja enneolematult keeruline (ent samas musikaalne!) lähenemine jazzharmooniale, n.ö. Coltrane changes, mille kuulsaim näide on pala “Giant Steps” 1959. aastal ilmunud samanimeliselt plaadilt. Mõni aasta hiljem muutus tema stiil radikaalselt aafrika ja india muusika mõjul ning tema kompositsioonide harmoonia lihtsustus oluliselt – sellest sai alguse Coltrane’i modaalse muusika periood. Siia kuulub ka tema 1964. aastal ilmunud album “A Love Supreme”, mis on jazziajaloo kõige mõjukamaid heliplaate. Süidi kõik neli osa “Acknowledgement”, “Resolution”, “Pursuance” ja “Psalm“ haaravad meelolude sügavuse, harmoonilise rikkuse ja pingestatud arenguga. Elu viimastel aastatel tegi Coltrane’i muusika läbi veel ühe suure muutuse, liikudes vaba improvisatsiooni ning eksperimentaalsuse suunal. Saksofonilegend suri 40-aastasena oma kuulsuse tipul.
Coltrane’i muusika kõlab paljudel maailma kontserdilavadel ka täna. Tema teost “A Love Supreme” on plaadistanud vaid vähesed, sest see nõuab muusikutelt täit keskendumist ja briljantset tehnikat. 21. sajandi salvestustest on tuntuim Branford Marsalise kvarteti versioon.
Jaak Sooäär on oma loomingulisel teel alati avatud uutele väljakutsetele. Arvukate Eesti ja rahvusvaheliste koosseisude loomingulise liidrina mängib ta muusikat jazzist roki ja klassikani. Aleksander Paal on Eesti jazzi noore generatsiooni saksofonitäht, kes lähtub oma loomingus jazzi suurmeistrite, sealhulgas ka John Coltrane’i loomingust.
Aleksander Paal (saksofon), Jaak Sooäär (kitarr), Joel Remmel (klaver), Heiko Remmel (kontrabass) ja Anssi Trikkonen (trummid) kvintett kontsert toimub reedel, 16.septembril algusega kell 21:00 teatris NO99. Kontserdiga avab Jazzkaar Sügisjazzi hooaja koostöös Eesti Jazzliiduga. Piletid saadaval Piletilevist
Eesti Jazzliit alustab 9. septembril järjekorras 13. hooaega. Avakontserdil NO99 jazzklubis esineb legendaardne Tafenau-Aimla kvintett – suurepärased saksofonistid Raivo Tafenau ja Siim Aimla, keda saadavad trummidel Kaspar Kalluste, kontrabassiga Peedu Kass ja klahvpillidel Joel Remmel.
Hooaja avaüritusel tutvustatakse ka liidu uut juhatust ja tegevmeeskonda.
Eesti Jazzliidu eesmärgiks on Eesti džässmuusika arendamine ja propageerimine nii kodu- kui välismaal. Jazzliit korraldab džässialast koostööd muusikute ja organisatsioonide vahel, mis publiku jaoks tähendab laia kontserdikava erinevates kontsertpaikades üle Eesti. Liitu on läbi aastate suunanud ja juhtinud jazzmuusikud ise ning traditsioon jätkub ka nüüd, kui ülesanded võtab üle uus juhatus eesotsas juhatuse esinaise Laura Põldverega. Uude juhatusse kuuluvad lisaks endine esimees Peedu Kass, uus tegevjuht Ivi Rausi, liidu asutajad Jaak Sooäär ja Tanel Ruben, Tõnis Tüür, Reigo Ahven.
Laura Põldvere on öelnud, et tal on kindel nägemus liidu tulevaste tegemiste osas: „Mulle meeldivad olukorrad, kus mul on visioon, aga ma pole päris kindel, kuidas seda ellu viia. Jazzliiduga on täpselt nii. Ma ei tea veel õiget lahendusteed, aga olen piisavalt motiveeritud ja põikpäine, et tulemuseni jõuda. Ma usun, et ees ootavad põnevad ajad.”
Lisaks uuele juhatusele muutub ka liidu tegevmeeskond – uueks tegevjuhiks on Ivi Rausi, progammi asub koostama Hanna-Liina Jaanus ning kommunikatsiooni ja turundust juhtima Kadri Armas. Uue tegevmeeskonna üheks ülesandeks on džässmuusikale laiema kõlapinna leidmine läbi programmi, kommunikatsiooni ja partnerlussuhete.
Eesti Jazzliidu hooaja avakontsert on avalik üritus, milleks on võimalik pileteid soetada Piletilevist.
