Pühapäev on, istun kodus, söön Soomest toodud roosat lagritsanätsu ja lappan 80ndate ajakirju Noorus. Ma pole instagrammis, mille voota ma hommikul silmi lahti ei saa, vaid suudan oma taju ärkvel hoida, vaadates rubriiki Muljepilte Hispaaniast. Muljed on maheda filtriga töödeldud ja üllatavalt inimlikest nurkadest pildistatud.Ning ma juba loen eneseunustuseni edasi neid 35-aasta taguseid kreemiste kirjade, aga rangete väljaütlemistega ajakirju.

Ajakirja tagakaantel särab ansambel Vitamiin kuldsetes bomberi-laadsetes pintsakutes ja eelviimasele lehel on suurelt Lemming Nageli maal Tõstja ja küberneetilien kivi. Üllatavalt kaasaegne tundub tooane linnaarengu temaatika. Kui praegu toimub Lasnamäe taasavastamine ja ümberhindamine, siis toona see linnaosa alles kerkis. Lasnamäe kollakates tuledes paneelmaja foto särabki järgmises ajakirjas fiktiivset, peegelustega ja küllaltki glamuurset, hotelli kujutava jutustuse päises.

Aforismialbum, kus noored sõnu sätivad, et mängulisi efekte tekitada, on täiega twitter. Ja mu igavene lemmikrubriik Kirjasõbrad – Tinder – ilmselgelt. Kirjasõpru saab DDRst ja Soomestki. Refräänselt kordub tutvujate huvide reas filatelistika ja diskotants. Äärmuslik pühendumus ja kollektsioneerimine käsikäes pidutsemisega. Lea, 18a: huvid: käsitöö, märgid, vimplid – nagu mina! Leidsin omale tulevase ka: noormehe huvialad on rock-muusika, mudelennundus, kauamängivad heliplaadid ja postkaardid. Kuna aadress on ka avaldatud, siis mingi 38 või mis ta nüüd on – Kirjutaks talle!

Üksikute rubriigis on tehtud kokkuvõtte, millist partnerit inimesed ootavad. Tippsortlased ja karsklased on osalejatel kindel turnoff. Kuna samal ajal oli ühiskonnas käimas näägutav täiskarskluse propaganda, mis näitas neid mehi pigem puritaanlike veidrikena, siis eelistatakse mõõdukat joomist. Mehed peavad olema vähemalt 180 cm pikad, see on läbivam soovunelm, praktilise töömehe käte kõrval. Üllatav on et keegi ei räägi otseselt saledusest, ka mitte naiste puhul. Aga siiski Liidu atleetvõimlemise noorsootreener annab näpunäiteid, kuidas saada kaunis figuur. Millegipärast keelab ta soovitatud harjutusi teha kontsakingades?! Hhm, alla 2kg hantlid on okei, aga kontsadel viisakas välja näha, on paras trenn. Moest räägib vaid toimetuse välisreis Ida-Saksamaale, leitakse, et need meesterahvaste käredad helerohelised sportlikud kostüümid on sakslastele omase säästlikkuse tagajärg. Ju ei raatsi saksa mehed endale korraliku ülikonda osta.

nagu HAIGLA pidu `82

Muidugi on igas ajakirjas rubriik, kus esineb Nooruse kõige kultuslikum figuur – dr Noorman. Veider kokkusattumus meenub. Kooliajal hääletasime sõbrannaga kusagile noorte muusikafestivalile, vihma sadas ja lõpuks üks vanem härra võttis peale. Härra usutles meid pikalt, et ega me ikka kodust ei põgene. Selgus, et ta on psühholoog ja muuseas kirjutas omalajal rubriiki dr Noorman. Ma usun, et tegu oli erinevate autorite koondkujuga, aga meil oli au sõita ühega neist aastaid hiljem koos ja teel noorsooprobleeme arutada.

Loomulikult on noortel mured. Näiteks, kuidas saada päristööle, mitte kandelaualt jäätist müüma ega aiandisse lilli rohima. Kuidas saavutada menu ning ka mehekssaamine on teema. Huvitav, et toona pidid noored juba 14. aastaselt saama täiskasvanuks ja enamus lugejakirju tegelebki selle ületamatu probleemiga. Mul näiteks on siiani teine noorus ja 13. aastaselt sain pigem teismeliseks kui täiskasvanuks ega tundnud survet olla suur ja iseseisev. Alati on vaja ülemineku iga ja uskumatu, et kaheksakümnendatel noortele siin seda ei lubatud!

Muidugi kompud ja hunkid, malelauas ja kossutrennis. Aga siiski ka pahad poisid. Huvitavad karakterid, võib-olla halva eeskujuna esitletud, aga nende lood, mis lugeja ees lahtirulluvad on omamoodi liigutavad, näiteks noor kutt, kelle moraalne allakäik sai alguse sellest, et isa ehitas keldrisse, poisi raadiokruvimisnurga asemele, sauna. Jalgratatrennis selgus, et kuulsust posist ei saa, sest jalgades polevat särtsu. Ja nõnda see pall veerama hakkaski.

Mulle meeldib ka Noorte hääl, mustvalge leht, mis ilmselgelt kannab veel kasvatuslikumat eesmärki. Seal võetakse kurjalt ette parapsühholoogia ja füüsikud rahustavad maha telekineesi fänne. Ei mingeid illusioone ega UFOsi. Aga noortel žurnalistil ääreveerus on elus kõik teemad hämmastavalt selged: surm, armastus, sõda ja rahu- ta kirjutab neist kõigist lühikese luuletuse. Ja siis ristsõnad – not my thing – sorry.

Ma siiani et tea, millega piiritleda mõiste noorus, aga mõiste kolmkümne aasta tagune tähendus on selgem.

Süsteemsema üldpildi huvides minge kindlasti vaatama Tallinna Tehnika Ülikooli raamatukogu fuajees retro näitust: Kellu ja Kitarriga. Näitus on oktoobri lõpuni veel ülal.

Erksavärvilisema pildi kinnitamiseks minge filmi Tagasi tulevikku maratonile teisipäeval, 21.oktoober Tartus Genialistide klubis kl 17.00

Ajakirja Noorus, Noorte hääl võite leida üle Eesti: vanaonu keldrist, oma suvila pööningult, Raamatukoist ja Taaskasutus keskusest (vaid 50 senti/tk.)