Reket ehk Tom-Olaf Urb (30) ei jäta viimasel ajal ühtegi muusikasõpra ükskõikseks, kas siis tõestab end näiteks oma uue albumi või järjekordse muusikatabeli kõrgete kohtadega. Paljud tema kuulajad aga ei pruugi üldse teadagi, et ta tegeleb sellise spordialaga nagu Brasiilia jiu-jitsu.
Üldsus teab Sind eelkõige Su muusika kaudu. Millega Sa laulmise kõrvalt veel tegeled?
Igapäevaselt kirjutan reklaamtekste ja tegelen sisuloomega. Peale selle loomulikult ka kõige muuga, millega üks mees tegeleb.
Oled oma lugudes toonud paralleele spordimaailmaga, näiteks tood laulusõnadesse mänguga seotud sõnu, kirjutasid loo „Võit“ ja Su esinejanimigi on Reket. Võib vist öelda, et oled spordist palju inspiratsiooni saanud.
Spordiga on väga hea paralleele tuua, kui rääkida strateegiast, rünnakust ja kaitsest. Kõik ju teavad milline on sensatsioon, kui pall läheb esimest korda korvi, või see tunne, kui võidad. Sport tõepoolest inspireerib.
Palju Sul üldse räppimise kõrvalt sportimiseks aega jääb? Kas sportides saad ka muusikat kuulata? Kui jah, siis keda tavaliselt kuulata eelistad?
Räppimine on paljuski selline öötöö, ehk et loon uut muusikat siis, kui vaib peale tuleb ja vaikus lubab. Kontserdid algavad samuti vastu varajast hommikutundi. Sporti seevastu teen aga hea meelega päevasel ajal. Jooksmise taustale on ka hea muusikat kuulata. Jiu-jitsuski paneb treener mõnikord muusika käima kui sparrimiseks (treeningvõitlus, mis on mõeldud harjutamiseks ja reaalsete situatsioonide elavaks näiteks – toim) läheb. Keset rullimist (maasvõitlemine – toim) pole võimalik kella vaadata, mistõttu aitab seda hästi mõõta muusika.
Kuidas leidsid enda jaoks Brasiilia jiu-jitsu (BJJ) treeningu? Kaua sellega tegelenud oled?
Pisteliselt olen BJJiga tegelenud grammikese üle aasta. Eelmisel suvel jäid trennid täiesti vahele, seda isiklike asjade ning albumi valmimise tõttu. Graafik läks väga tihedaks ning kuskilt pidi järele andma. Kahjuks oli see BJJ, mis kannatama pidi.
Lapsena olen käinud karates ja judos. Võitluskunstide vastu on mul eluaeg olnud suur huvi. Võitlusspordiga alustasin aga alles 2011. aastal, kui hakkasin 3D Treeningus tegelema MMA püstivõitlusega. Pärast esimest aastat sain trennis vigastada ja pelgasin matile naasta kuni 2014. aasta talveni. Siis alustasingi 3Ds Brasiilia jiu-jitsuga.
Misasi on 3D Treening? Mis 3D sealjuures tähendab?
3D Treening on Eesti suurim spordiklubi, mis pakub MMA ja BJJi treeninguid. 3D tähistab kolmedistantsi, millele klubi keskendub: püstivõitlus, maasvõitlus ja lukumaadlus.
Minu teada harrastad sportlikku BJJi, sest treenid kimonoga. Miks mitte lukumaadlus (kimonota) või sportlik vabavõitlus MMA, kus on samuti sissetoodud alistused BJJist ja judost?
Kimonol ja vööl on väga konkreetsed funktsioonid. Vöö märgib eelkõige arenguteed. Muusikas näiteks ei ole erinevaid liigasid, mistõttu võiks nii alustavaid kui ka eluaegseid pillimehi ja räppareid ühe puuga lüüa. Mulle meeldib BJJis arenguprotsess ning see, kuidas seda märgatakse ja märgitakse.
Kus sellega Eestis tegeleda saab? Millises klubis Sa treenid? Mida peaks jiu-jitsuga alustaja trennikott sisaldama?
Tallinnas saab pea igapäevaselt treenida 3D Treeningus või Wiru Treeningus. Lisaks on Jits Pärnus ja Tartus treeningklubi Võimla. 3D Treeningus, kus mina treenin, on näiteks see eelis, et kõik alustajad saavad 35 päeva tasuta trennides käia, mille jooksul saad üldiselt aru, kas sulle meeldib see või mitte. Starter-pack võiks sisaldada mugavaid trenniriideid ning sellist suhtumist, et sa päriselt võtad omale aja, et trennis kohal käia ja kohal olla.
Kas Su pikkus annab treeningutel ka mõningaid eeliseid?
Eks ma olengi natukene pikkusest tulenevatest eelistes kinni. Osadest asenditest on seetõttu kergem mööduda, teistes aga jäävad jalad pahatihti ette. Pärast aastast treenimist aga hakkan aru saama, kui vähe ma tegelikult BJJist aru saan, seega naudin praegu trennis õppeprotsessi ning proovin ka kodus juurde õppida nii palju kui võimalik.
Samas on minust näiteks vaid mõni sentimeeter lühem Matt Thornton, kes on ühe funktsionaalseima BJJi treeningmetoodika pioneer ning võitluskunstiklubi Straight Blast Gymi (SBG) asutaja. Muuseas kuulub SBG alla Tallinnas vaid 3D Treening ning suuremad võitlusspordisõbrad teavad ka, et UFC tšempion Conor McGregor treenib Iirimaal just SBG võimlas. See teadmine annab mulle kinnitust, et BJJi saavad edukalt harrastada igasuguse kehaehitusega huvilised.
Kas jälgid tihedalt oma trenni- ja söögigraafikut?
Trenni vahelejätmiseks peab väga hea põhjus olema. Viimase trenni jätsin muusikaauhindade (Eesti Muusikaauhinnad 2016 – toim) tõttu ära. Kui auhind saamata jäi, siis suurem kahju oligi puudutud trennist. Söömisega on distsiplineerimine palju keerulisem. Ütleme nii, et mulle väga meeldib korralikult süüa.
Kas Sul on spordis ka mõnda eeskuju?
Jah, Zlatan Ibrahimović (Rootsi jalgpallur – toim).
Tegeled ka rulatamisega. Kas seda rohkem hobikorras või käid täitsa regulaarselt sõitmas?
Ma olen rulatanud tänaseks juba üle 15 aasta. Koos vanade sõpradega ruladel tänavatel tolmutamine on jäänud küll harvemaks, aga siiski on see südamelähedane tegevus.
Kumb rohkem meeldib: street (tänavasõit) või park (rulapargisõit)?
Street on teema.
Kas oled ka pidev Simple Sessioni või nt X Gamesi jälgija?
Võistluseid üldiselt väga ei vaata, kui just ise kohal ei käi. Sessionit seevastu vaatan alati.
Kuidas Simple Sessioni kommentaatoritöö meeldib?
Meeldib väga. Tore on oma kodulinnas maailma parimaid rulatajaid näha. Samuti on see hea moodus rulaspordile nii-öelda tagasi anda, sest seal platsil ma küll sõita ei julge.
Mängid ka jalgpalli – kus ja miks?
Jalka jäi Londonis õppides külge. Tulin Eestisse tagasi ja hakkasin sõpradega palli veeretama. Eelmisel suvel mängisin rahvaliigas, kus meeskonnaga Like & Share FC sai isegi alagrupp võidetud. Paraku noppisin jalkas rohkem vigastusi kui BJJis, sest rahvaliigas sai mängitud pahatihti vastaste vastu, kes oskuste puudumist jõuga kompenseerisid. Seega ei saanud lasta end päris ära ka lõhkuda.
Mida pead hetkel enda suurimaks spordialaseks saavutuseks?
Seda, et ma otsustasin paar korda nädalas oma püksirihma BJJi vöö vastu vahetada (muuseas sai Tom just veebruaris enda valgele vööle esimese triibu – toim).
Kas võiks öelda, et tulevikus näeb Sind ikka rohkem lavalaudadel kui spordisaalis või püüad neid mõlemaid omavahel võrdselt tasakaalus hoida?
Ideaalses maailmas teeksin mõlemat veel rohkem kui praegu. Annaksin rohkem kontserte ning teeksin ka rohkem trenni. Hoiaksin nii keha kui ka vaimu arengu enda jaoks täiuslikus tasakaalus.
Fotod: Mikko Leo Selg
Toimetaja: Andra Stražev
andra@yu.ee
YU Magazine on ajakiri inimestest, kes inspireerivad ning suunatud lugejaskonnale, kes soovib olla inspireeritud. Väljaannet saab osta nii müügipunktidest üle Eesti, tellida postiga (üksiknumbri hind 6,50 €) või lugeda hoopis digiversioonis (üksiknumber hinnaga 1,99 €). Vaata lähemalt siit.
