Valides eriala, millega end siduda, seisame alatihti paljude valikute ees. Vastuvõetud otsus ei pruugi osutuda meie jaoks õigeks ka pikemas perspektiivis. Nii asus Ksenja Kuligina esmalt õppima Avatud Akadeemias graafilise disaini eriala.
Ent alles kolmandat kursust lõpetades oli talle selge, et valitu pole päris see, millega naine soovib iga päev tegeleda ning leiba lauale tuua. Ei oska öelda, kas tegu oli pelgalt juhuse või õnnega, ent lõpetamisega samal ajal käis Ksenja Kreeta saarel puhkamas, kus armus külasse nimega Margaritos. Just see paik osutus kunstniku edasiste valikute üle otsustavaks. Keraamikaga tegelevad kohalikud, inspireerivad poed-stuudiod tänavatel – ei olnud rohkem vaja, et Ksenja mõtteid klaariks lüüa. Eestisse tagasi jõudes astus naine graafilise disaini kõrvalt ka keraamika erialale Eesti Kunstiakadeemias (EKA).
Ometi ei olnud Margaritos esimene koht, kus Ksenja keraamikaga kokku puutus. Oma esimese savist eseme valmistas ta juba lapsepõlves omaette mängides. Pärast vihmasadu kaevas kunstihuviline tütarlaps mäe nõlvalt savi, tehes sellega väikeseid telliseid, millest ehitas hiljem majakesi. See on naisel siiani meeles kui väga põnev ja südamelähedane päev. Ka keskkoolis kunstikallakuga klassis õppides proovis ta kätt keraamikas. Hiljem graafilist disaini õppides olid kõik saviga seotud ained aga Ksenja täielikud lemmikud. Savi lihtsalt on materjal, mis on tänast keraamikut juba varajasest lapseeast kõnetanud.
Mida pead enda peamiseks sõnumiks, millele enamiku oma tööde puhul rõhud või mida edasi anda püüad? Kui kõrgeks hindad enda tööde emotsionaalse väärtuse nende rahalise väärtuse kõrval?
Armastust materjali vastu, see on nagu kahekõne: uudishimu ja eksperiment ühelt poolt ja toote hingestamine teiselt poolt. Lõpptulemusena on aga olulisim suhe vaataja ja eseme vahel. Ent emotsionaalne aspekt on palju atraktiivsem, eelkõige hindan väljakutseid ja põnevust. Rahaline väärtus on minu jaoks vaid üheks motiveerijaks paljudest.
Millised on Sinu lemmikmaterjalid ja värvikombinatsioonid? Kuivõrd sõltub nende valik sõnumist, mida töödega öelda tahad?
Tavaliselt tekib materjalide valik lähtuvalt ülesandest, kontseptsioonist, tellija huvidest. Lemmikum on näiteks portselan oma tuntud omadustega: läbikumavus, värvus, õrnus. Ja samuti värvilised šamotirikkad kõrgkuumussavid, mis sobivad hästi just käsitsi modelleerimiseks. Rääkides värvikombinatsioonidest, on monokroomsed kindlasti minu lemmikuteks. Üleminek valgelt tumehallini, kõik sinakad värvitoonid ja selged värvid, mis annavad töödele kontrasti juurde.
Kuivõrd sarnaneb või erineb tavaliselt Sinu algselt koostatud tootekontseptsioon lõpliku tööga, mille hiljem müügile paned?
Enamjaolt püüan rohkem kontsentreeruda tootekontseptsiooni loomise ajal, et olla kindel oma lõpliku töö nägemuses ja endale eesmärgid selgeks teha. Samas ei saa välistada juhust, et toode töö käigus ise täielikult muutub. Alustan ühest ideest, lõpetan aga hoopis millegi muuga. See on puhas otsing.
Iga kunstniku töö on aga mingil määral teistest eristuv ja silmapaistev. Ksenja ise toob naljatledes välja, et eks see allkiri eseme põhjas kindlaks märgiks ole, mis töö meeldejäävaks muudab. Tegelikult näeb keraamik enda töid aga eelkõige looduslähedaselt lakoonilistena. Enda jaoks kõige erilisemat tööd nii lihtne aga välja tuua ei ole, sest iga töö on protsessi ajal eriline ja ainulaadne. Nii saab esile tõstetud hoopis kõige suurem käsitsi modelleeritud ese: hoiupõrsas. Selle valmistas ning põletas elektriahjus valmis naine Erasmuse programmi raames rahvusvahelise üliõpilasena Austrias Lintsi Kunstiülikoolis viibides. Või hoopis kõige mahukam tellimus: kaanega õllekruuside valmistamine Arhangelskis asuva tselluloositehase jaoks, kruuse oli kokku 300.
Kõige meeldejäävamateks juhtumiteks tööl peab Ksenja aga neid, mil mõne tellimuse valmistamise ajal on ahjus midagi pragunema hakanud või siis näiteks glasuurikiht ebaühtlaselt katnud. Seetõttu ei saa arvestamata jätta ka praagiga, mis tähendab, et tellimusi täites on alati väga oluline ajaplaan paika panna, sealjuures arvestades ka võimalike probleemide ja möödapanekutega.
Räägi oma kõige suuremast erialasest saavutusest.
Hetkel on selleks kindlasti oma stuudio loomine ja arendamine. Kõik sai alguse enne EKA lõpetamist, mil sain oma esimese erialase töö keraamikaõpetajana Juhkentali Gümnaasiumis. Pärast EKA lõpetamist sain tänu sõbrannale jagada üht stuudiot kahe kolleegiga. Pärast töökat aastat nii koolis kui ka stuudios mitmeid kursuseid andes ning üritusi korraldades, otsustasin osta ahju ja üksi edasi liikuda. Väike stuudio Saku tänaval asuvas büroohoones sai mulle aastaks uueks koduks. Eelmise aasta augustis kolisin Tartu maanteele 1910. aastal ehitatud hoonesse, kus renoveerimise käigus tulid vana krohvi alt välja originaalsed telliskivi- ja paekiviseinad. Nii sai loodud Keraamikastuudio. Keraamikastuudio tegevuseks on peamiselt mitmed kursused nii täiskasvanutele kui ka lastele. Poest on võimalik osta ka minu enda loomingut.
Oled öelnud, et naudid töö juures eelkõige protsessikulgu, olgu ülesandeks mis tahes. Ent milliste toodete valmistamisel tunned Sa end siiski kõige kodusemalt?
Jah, just tööprotsess köidab mind, see võimaldab ideid materialiseerida. Lemmiktegevuseks on savi vaba voolimine oma käte vahel.
Uurides Ksenjalt, mil määral ja kuidas on keraamika valmistamise metoodika tema puhul ajas muutunud, tõstab keraamik esile pigem enda oskuste arendamise ja kogemuse, mis aja möödudes aina kasvab: „Viibin pidevalt otsingutel. Mind mõjutab kõik, mis minu ümber toimub. Igaüks võib mind eneseteadmata motiveerida või inspireerida.“
Leo Rohlin, Lucie Rie, Matthew Chambers, Fenella Elms, Frances Lambe, Valeria Nascimento, Jun Kaneko, Katharine Morling, Sakiyama Takayuki – see on vaid lühike nimekiri kunstnikest, keda Ksenja esile tõstab ning enda eeskujuks peab. Reaalsuses motiveerivad lisaks inimestele ka külastatavad kunstimuuseumid, disainigaleriid, ajaloomuuseumid, kohad, kust leiab vana aja keraamikat. Samuti aitab kaasa internet. Keraamik arvab, et oma maailmapilti ja arusaamist kunstist täiendab ta üsna iga päev. Kui esile tõsta vaid üks inimene, kellega naine koostööd teha sooviks, osutuks valikuks Juz Kitsoni. Tegu on väga andeka noorkunstnikuga, kes kasutab oma installatsioonides palju keraamikat. Tema feministlik ja sürrealistlik meetod on Ksenjale lähedane.
Millised on järgmised kolm sammu, mida soovid ära teha, et tõusta enda erialal veel professionaalsemale tasemele kui praegusel hetkel oled?
Esiteks soovin osaleda rahvusvahelistel keraamikavõistlustel ja sümpoosionitel.
Teiseks tahan teha isikliku näituse ja osaleda rühmanäitustel.
Kolmandaks tahan müüa oma tooteid rahvusvahelistes portaalides.
Mis paneb Sind keskenduma sellele, et olla parim keraamikaga tegeleja ja nende toodete pakkuja?
Kindlasti rahulolevad kliendid. Kursuste ajal motiveerivad mind rõõmsad näod ja inimeste naeratused, eriti siis, kui nad saavad oma esemed ahjust kätte. Ja muidugi on laste eneseuhkus nende enda silmis mulle kõige suuremaks auhinnaks. Igapäevaseks motiveerijaks on kindlasti perekond. Perega koos veedetud aeg annab lisajõudu ja motiveerib edasi pingutama.
Toimetaja: Mari-Liis Koemets
mariliis@yu.ee
YU Magazine on ajakiri inimestest, kes inspireerivad ning suunatud lugejaskonnale, kes soovib olla inspireeritud. Väljaannet saab osta nii müügipunktidest üle Eesti, tellida postiga (üksiknumbri hind 6,50 €) või lugeda hoopis digiversioonis (üksiknumber hinnaga 1,99 €).
