Stilist New Yorgis

New York – linn kui elektiline muusikateos – kirgastab meeli, inspireerib loominguliselt ja on väga ettearvamatu. Kuid mitte nii ettearvamatu, et ei teaks, kuhu kulgemine ühel kolmapäevasel õhtupoolikul viib, kui juhtumisi on sõbraks linna üks ägedamaid mustlaste džässkitarri mängijaid.

Meie teistkordsel New Yorki külastusel leidsime end taas kolmapäevaõhtusel kulgemisel Bushwicki linnajaost ja kohast nimega The Keep. Koha tutvustamiseks peaksime mainima, et see on üks väga eriline džässibaar, mis on oma interjööri poolest ekstrentriline: peegleid täis seinad, palju pisidetaile, millel on oma lugu rääkida, ja valgus on imeliselt hingeline. Sisse astudes võttis meid vastu sõbralik õhkkond, kus muusikud nautlesid jämmides ja lisasid mängimisele vürtsi oma ilmetega, mida vahetasid nii üksteise kui ka publikuga. Koha interjöör on perfektses tasakaalus sellega, mis toimub maja seinte vahel. New York ja džäss liiguvad käsikäes – nad on põnevad ja sealsete mängijate oskused väga tasemel. Muusikat on imeline kuulata, kuid sama huvitav oli jälgida, kuidas mängijad improviseerisid ja elasid üksteise mängimisele kaasa ning moodustasid kõlasid, mis paitasid publiku kõrvu.

Foto: Arttu Karvonen

Džässiga meie seiklused ei lõppenud. Ühel õhtupoolikul, otsides Sohos kohta, kuhu dringile minna, peatas meid ühe baari ees mees ja pakkus poole hinnaga sissepääsu komöödiašõule, mis oli just alanud. Me vaatasime üksteisele otsa ja ütlesime, et miks mitte. Meid juhatati läbi pika tumeda koridori ja jõudsime baari tagaruumi, kus üritus toimus. Mitmel koomikul, kokku esines neid seal seitse või kaheksa, oli umbes kümme minutit aega, et rahvas enda poole võita. Meiegi saime tunda end šõusse kaasa haaratuna, sest kolm eeslast ja üks soomlane võivad tekitada küllaltki imekspanu komöödiašõul, mis on piisavalt intiimne, et publikut tundma õppida. Nimelt juhatati meid lauda, mis oli esinejatele väga lähedal, ja kuna publikuga suheldi aktiivselt, siis saadigi teada, kust me pärit oleme. Eks tehti nalja, et ei teata midagi selliste riikide kohta, kust oleme tulnud, kuni hilisemad naerutajad tulid lagedale teadetega, et olid guugeldanud ja oskasid Eesti kohta juba mõningaid kommentaare tuua. Esimeseks kippus olema ikka see, et vau, kas teie juurest on pärit Skype?

Foto: Arttu Karvonen

Läbisime seal linnas kõndides väga palju kilomeetreid – vähem küll kui metrooga – aga polnud raske igapäevased soovituslikud 10 000 sammu ja enamgi veel täis saada. Ühest kohast teise jalutades on võimalik palju avastada. New York on meie jaoks ühel ajal nii ettearvamatult kui ka ettearvatavalt huvitav. Linn, mille energia on kummastavalt särtsu andev ja inspiratsioonikas.