by Liisa Ady Oks | sept. 12, 2018 | Avalehele, Disain, Ilu & Mood, Rõivadisain
Paljud peavad käsitööd vaid vanaemade harrastuseks. Aina enam võib moelaval aga näha kootud-heegeldatud-tikitud esemeid, alustades kampsunitest ja lõpetades käpikutega. Sealjuures võiks küsida – kuidas need käsitööliigid sinna jõudsid?
Kui rääkida kudumise ajaloost, tuleks alustada hoopis nõelkudumisest ehk nålbinding‘ust. Viimane termin pärineb Skandinaaviast, millega tehnikat tänapäeval enim seostatakse. Eriti rikkalik valik nõeltehnikaga seotud sõnu pärineb Soomest: neulakinnastekniikka ‘nõelkootud kinnaste tehnika’, kinnasneula ‘nõelkudumise nõel’, karjalakeelne nieglomus ‘nõelkootud ese’ jne. Kõige vanem säilinud nõelkootud ese on pärit Iisraelist umbes aastast 6500 eKr. Katkeid on pärit ka Taanist ja Hiinast. Hiinast leitud Tarimi jõe valglasse umbes 1000 aastat eKr maetud surnute seljas olid nõelkootud riided. Hiljem oli käsitööliik levinud üle maailma – Peruusse, Egiptusesse, Inglismaale ja mujale. Tänapäeval viljeletakse nõelkudumist endiselt Venezuela Pemoni indiaanlaste seas.1
Foto: Pexels.com
Kuna Soomes polnud muinasajal tavaks surnuid põletada ning sealne pind ei säilita tekstiile hästi, pärinevad esimesed nõelkootud esemed umbes esimesest aastatuhandest pKr – kindakatked Eurast, Maskust, Köyliöst ja Kekomäkist ning kaks erinevat kinnast Tuukkalast. Järgmised vanimad kindad on säilinud aga 19. sajandist. Joutsenos pidid abielluda soovivad paarid tasuma kas rahas või nõelkootud kinnastes, kusjuures varrastel kootud kindaid ei aktsepteeritud.1 Põhjus võib seisneda selles, et nõelkootud pinda on peaaegu võimatu harutada. Naised, ja isegi mehed, ei teinud mitte ainult halle töökindaid, vaid ka valgeid peokäpikuid, mida kaunistati punaste ja roheliste silmuste, narmaste (Lääne-Soomes) ja lõngaripatsitega (Ida-Soomes) ning mida oli kombeks tänutäheks kinkida. Pühapäevakinnasteks peeti mustvalgete või ümarate dekoratsioonidega labakuid. Tehti ka jouhikaid ehk mõne looma tugevatest karvadest kalameeste töökindaid, kusjuures Lääne-Karjalas pidid mehed need ise tegema.
Parikkalas eeldati 19. sajandi lõpul, et hästi varustatud majapidamises on 20 paari nõelkootud sokke-kindaid. Nõelu hoiti väga ja pärandati edasi. Selles tehnikas kootud esemeid enamasti ei müüdud (igaüks oskas neid isegi teha), ent oli ka erandeid. 20. sajandi alguses läks nõelkudumise piir läbi Sipoo, Tampere ja Kokkola, kusjuures piirist ida pool oldi tehnikaga tuttavad ja lääne pool oli ainus nõelkudumise pidepunkt Ålandi saared. Piir liikus aina ida poole ning teise maailmasõja ajal tunti selliseid kindaid juba Karjala kinnastena. Kuigi kudumine ja heegeldamine muutus järjest populaarsemaks ning nõelkudumise oskus hakkas ununema, oli nõeltehnika kuni 1950. aastateni siiski vägagi populaarne. Edaspidi aga võtsid kaks eelmainitud tehnikat Soome käsitöömaailma üle ning nõelkootud labakud jäid vaid metsatööliste ja põhjapõdrakasvatajate kanda, kes hakkasid varsti veekindlaid poekindaid eelistama.1
Eesti maalamba säilitus- ja aretusseltsi andmetel pärinevad Eesti vanimad nõelkootud tekstiilikatked 12.–13. sajandist ning kuigi aja jooksul vajus tehnika unustusse, säilitasid sedasorti kindad pulmarituaalides siiski koha. Eesti matmispaikadest leitud nõeltehnika fragmendid on enamasti korrutamata jämedast villasest lõngast, ent Soomega on üks suur erinevus: kui Eesti kindakatketel on tugevad vanutamisjäljed ning rahvapäraselt kutsuti nõelkindaid viltideks või viltkinnasteks2, siis Soomes 1957. aastal läbi viidud uuringus selgus, et peaaegu keegi labakuid ei vanutanud.1 Muidugi võib olla ka nii, et sadu ja sadu aastaid tagasi muudeti ka Soomes kindaid vildiks, lihtsalt enam mitte. Eestis on talletatud kümmekond 18. ja 19. sajandist pärinevat nõelkinnast.2 Eesti muuseumide andmebaasist MUIS märgusõnadega “nõelkinnas” ja “nõelkindad” otsides välja tulevad esemed näevad põhjanaabrite omadest välja küll tagasihoidlikumad, ent mitmel paaril võib märgata värvilisi randmeosi ning Soome laadi alustamist. Tänapäeval on nii Eestis, Soomes kui ka mujal nõelkudumise vastu taas huvi tärganud. Korraldatakse kursusi ning koolitusi, et seda käsitööliiki elus hoida.
Iga eelneva lõigu juures võis märgata varraskudumise võitu nõelkudumise üle. Nii see tõesti oli. Varraskudumise tekke kohta pole kuigi palju andmeid. Arvatakse, et see arenes välja nõeltehnikast Rooma-aegses Egiptuses, kus valmistati sukki ja sokke. Paiku ja aegu on siiski raske tuvastada, sest leiukoht ei tähenda katke pärinemist just sealt ning tihti on katkeid keeruline dateerida. Esimesed dateeritavad kudumid on 13. sajandi Hispaania padjad ning Egiptuse sokid. Kudumise ajaloo uurija Richard Rutt on väitnud, et vanasti kooti vaid ringselt, ning kuigi varem võidi pahempidiseid silmuseid kandade tarvis kududa, hakati neid kaunistusena kasutama alles 16. sajandi keskosast alates. 19. sajandiks oli tasapinnaline kudumine muutunud täiesti tavaliseks.4 Tänapäeval toodetakse kudumeid masinatel, ent kudumine on laialt levinud harrastus igal pool üle maailma ning pea iga kultuuri tähtis osa. Kusjuures kudumistehnika variatsioone on sadu ja need erinevad regiooniti. Eestist on pärit näiteks Haapsalu pits ja spetsiifilised kirikinnaste ja vitste tüübid. Viimastel aastatel on moelavale jõudnud tuhandeid eriilmelisi kudumeid, mis on inspiratsiooni andnud ka harrastajatele.
Heegeldamine on eelnevast kahest tehnikast oluliselt noorem. Alles 16. sajandil arenes see selliseks, nagu me seda praegu tunneme. Heegeldamise algupära kohta on kolm teooriat: tekkimine Araabias ja levik mööda kaubandusteid, arenemine Lõuna-Ameerika suguharudes (riitustega seotud käsitöö) või tekkimine Hiinas (sealt pärineb iidseid heegeldatud nukke). Üsna kindel võib aga olla faktis, et see käsitööliik arenes välja tambour’i nimelisest tikkimistehnikast ning levis Euroopas 19. sajandil pitsitegemisviisina, aidates iirlastel üle elada näljahädad.5 Pikkamööda jõudis heegeldamine ka Eestisse (kindarandmete, kottide ja tekiservade tegemiseks) ning muutus aastakümnete jooksul vähem filigraanseks. Tänapäeval on heegeldamine kudumise kõrval maailma levinuimaid käsitöötehnikaid, millest on samuti tohutult piirkondlikke variatsioone. Heegeldamist on oma kollektsioonides kasutanud näiteks Dolce&Gabbana, Rodarte6, Moschino, Versace ja Chanel.7
Kõik need käsitöötehnikad on pika ajalooga, ent on siiski jõudnud tänapäeva ning lausa moelavale. Ärgem siis pidagem neid iganenuks, vaid imetlegem nende ilu ja tegelegem nendega, laskmata neil unustusse vajuda.
1 http://www.en.neulakintaat.fi/17
2 http://kultuur.ee/kursus/luutootleminejanoeltehnika/
3 http://www.aianduskool.ee/noeltehnika-algajatele/
4 http://kcguild.org.uk/sharing-knowledge/history-of-hand-knitting/
5 https://www.crochet.org/page/crochethistory
6 http://www.capewools.co.za/article/10-fashion-designers-who-put-crochet-on-the-runway
7 https://hubpages.com/style/10-Famous-Fashion-Designers-Who-Have-Put-Crochet-on-the-Runway
by | sept. 11, 2018 | Avalehele, Disain, Ilu & Mood, Rõivadisain
Antiikse seinavaiba fragmendist inspireeritud ,,H&M Conscious Exclusive AW18” kombineerib ajalooliste esemete põnevat teekonda uudistega jätkusuutlike kangaste maailmast. Dramaatilises, romantiliste siluettidega, ent siiski modernse puudutusega rõivavalikus debüteerivad materjalidest taaskasutuskašmiir ning taaskasutuspolüestrist valmistatud samet. ,,Conscious Exclusive AW 2018” tuleb 27. septembril eksklusiivselt müügile e-poodi hm.com.
,,Kollektsiooni ,,Conscious Exclusive” sügisversiooni esmakordne publiku ette toomine tekitab meis enneolematut elevust. Kollektsioon sai alguse soovist luua efektne jätkusuutlikust materjalist valmistatud mantel, mida saaks kanda nii erilistel puhkudel kui argipäeviti. Kogemata paisus mõte millekski hoopis suuremaks ja märkamatult olimegi sidumas ajalooliste esemete teekonda moodsa disainitunnetusega,” räägib H&Mi loovnõustaja Ann-Sofie Johansson.
,,Oleme kollektsioonis kasutanud suurepärast valikut jätkusuutlikke kangaid alustades taaskasutuskašmiirist ja taaskasutuspolüestrist valmistatud sametist ning lõpetades eelnevast kollektsioonist järgi jäänud ECONYL®iga. Kollektsiooni kvaliteet ja tekstuurid toetavad disaini ja toovad fookusesse H&Miga seotud kangainnovatsioonid. Piisavalt kõrge kvaliteediga sameti väljatöötamiseks
kulus meil aastaid,” tõdeb H&M grupi keskkonnaalase jätkusuutlikkuse juht Cecilia Brännsten.
Kollektsiooni kuulub valik kauneid naisterõivaid, pesu, kingi ja aksessuaare, mis balansseerivad draama ja väljapeetuse piirimail. Läbi ja lõhki modernsed esemed sobivad nii pidudehooajaks kui tagasihoidlikeks luksusega täidetud päevadeks. Võtmeesemete hulka kuuluvad taaskasutusvillast õmmeldud võimsa kaeluse ja pikkade lõhikutega maani must mantel ning üleni plastikpudelitest valmistatud litritega kaetud lilleline jakk.. Tõeliseks pilguhaarajaks on pikk volüümikate varrukate ja v-kaelusega mustriline siidikleit. Aksessuaarivalikust leiab taaskasutusplastikust valmistatud skulpturaalsed kõrvarõngad, taaskasutuspolüestrist valmistatud mustad saapad ja stilettod, mida kaunistavad lindid on toodetud taaskasutuspolüestrist ja TENCEL™ist. Efekti lisavad pikk narmastega TENCEL™ist valmistatud sall, must sametine õlakaunistus ning litritega kaetud kapuutsmüts.
by Hanna-Sandra Kulderknup | sept. 10, 2018 | Avalehele, Disain, Ilu & Mood, Rõivadisain
Instagram on juba aastaid olnud koht, kust leiab peaaegu kõike, ka vingeid stiilinäiteid. Mina otsisin üles oma 3 praegust lemmikut ning ka kohad, kust soetada enam-vähem sarnaseid riideid ning esitlen neid nüüd ka teile.
1. Lahe tagasi-kooli outfit, agakindlasti ka riietus, mida saab kanda peaaegu igal pool, sest tegemist on väga moeka riietusega.
https://www.instagram.com/p/BeU4r45Aazp/?taken-by=backtoschooloutfits
Adidase jalanõud: https://www.adidas.com/us/superstar-shoes/C77153.html
Mustad lõhkised teksad: http://www2.hm.com/en_eur/productpage.0621381011.html
Pusa: http://www.sin-say.com/ee/et/collection/all/sweatshirts/tm539-09m/ladies-jogging-top
Teksatagi: http://www.sin-say.com/ee/et/collection/all/outerwear/tt510-05j/denim-jacket
2. Outfit, milles nautida viimast suvesooja
https://www.instagram.com/p/Bmxa1ajFKfN/?tagged=outfitinspo
Levi’s t-särk: https://www.levi.com/FI/en/clothing/women/t-shirts-tank-tops/t-shirts/the-perfect-graphic-tee/p/173690053
Kardigan: http://www2.hm.com/en_eur/productpage.0446224013.html
Lühikesed püksid: https://www.housebrand.com/ee/et/woman/all/shorts/ug012-55j/ladies-shorts
Plätud: https://poshmark.com/listing/Glam-fluffy-sandals-575da0af620ff7b7f5006aca
3. Taas suvine moekas outfit, mida kandes saab nautida ka veidi jahedamaid ilmasid.
https://www.instagram.com/p/BmwcfkoB22u/?tagged=outfitinspo
Teksatagi:http://www.sin-say.com/ee/et/collection/all/outerwear/tt509-55j/oversized-denim-jacket
Nabasärk: http://www2.hm.com/en_eur/productpage.0674681008.html
Lühikesed püksid: https://www.newyorker.de/ee/products/#/products/detail/02.02.030.0110/001
Jalanõud: https://www.vans.eu/shop/en-gb/vans-eu/women-shoes-slip-on-shoes/rose-embroidery-classic-slip-on-shoes-va38f8qf9
Seljakott: http://www.sin-say.com/ee/et/collection/all/bags-backpacks/tt796-99x/rucksack
Ma loodan, et need fotod ja lingid olid teilegi pisukeseks inspiratsiooniks ning saate nüüd oma riidekappi veidi uuendada. Nautige suve lõppu nendes super-stiilsetes komplektides!
Autor Hanna-Sandra Kulderknup
Toimetaja Kadri Toomsalu
by | sept. 6, 2018 | Avalehele, Blogimine, Elustiil, Youtube, Z generatsioon
Tänapäeval on juutuuberiks olemine noorte seas väga populaarne. Eestis ja üleüldse maailmas on väga palju neid, kelle jaoks on see hobi või elustiil. Kui alguses vaadatakse Youtube’ist teiste videoid, siis hiljem soovitakse inspiratsiooni saanuna juba ise sisu luua.Youtube on tuhandete võimaluste maa. Kõigist, kel on vähegi pealehakkamist ja järjepidevust, võib saada juutuuber. Edukuse määrab see, kas ta suudab vaatajaid millegagi köita. Head ideed ja põnev teostus lahutavad hästi meelt ja tõmbavad vaatajaid ligi. Kuulsad juutuuberid teavad seda ja pingutavad jälgijate nimel kõvasti. Seepärast jääbki nende videoid ja vloge vaadates tihti mulje, et nad elavad unistuste elu, mis on täis kaasakiskuvaid seiklusi ja imelisi inimesi. Aga kui palju on videotes ja vlogides päriselu? Kas juutuuberite elu ongi selline, nagu Youtube’ist paistab?
Foto allikas rawpixel.com
Juutuubereid on väga erinevaid. Mõni näitab oma igapäevaseid tegemisi (nt kanal Meie Käopesa), teine aga teeb videoid ja vloge peamiselt oma hobist (nt Johannes Lilover). Kindlasti on ka neid, kes elavad Youtube’is täiesti väljamõeldud elu. Kas ja kui palju juutuuber oma videotes oma päriselu näitab, sõltub sellest, mis eesmärki tema kanal teenib, milline on kanali kontseptsioon. Üks on aga kindel — näidatakse vaid seda, mida vaatajatega jagada tahetakse. Kõik muu jääb ekraanilt välja. Seepärast ei maksa väga kurvastada, kui enda elu tundub juutuuberite oma kõrval natuke igav. Tegelikkuses pole juutuuberite endigi päevad alati algusest otsani põnevust ja nalja täis, vaid hea video või vlogi jaoks mõeldakse midagi välja, tekitatakse meelihaaravaid olukordi ja sündmusi, et oma kanalile huvitavamat sisu saada. Aga kas seda tehakse ainult põnevuse ja vaataja tähelepanu võitmise nimel?
Tihti ehitatakse sotsiaalmeediasse imetlusväärne elu just seepärast, et iseend selle najal paremini tunda. Põgenetakse argihalluse ja murede eest. Fännidega suhtlemine tekitab parema enesetunde. Palju häid sõnu tõstavad tuju ja annavad motivatsiooni tuua enda ja teiste ellu värve juurde!
Foto autor Christian Fregnan
Tõde on, et mitte kellegi elu pole täpselt selline, nagu ta seda oma Youtube’i kanalis paistab laseb. Halba tavaliselt avalikult ei jagata. Naerusuine juutuuber võib vahel vägagi kurvatoonilist elu elada. Kindlasti on kõigil ka isiklik elu, millest vaatajad midagi ei tea.
Youtube on illusioonide kaleidoskoop. Me näeme sealt inimeste eludest killukesi, mis videotesse kokkupanduna moodustavad küll imelisi mustreid, kuid kus tõde jääb ainult aimatavaks või sootuks varjatuks.
Foto autor Johannes Lilover
Autor Ingriin Tamuri
Toimetaja Kadri Toomsalu
by Gloria Sibold | sept. 5, 2018 | Avalehele, Elustiil, Sport, Z generatsioon
Aina enam on hakatud eelistama tavalistele tantsu- ja poksitrennidele jõusaali. Igas spordiklubis võib ette tulla aga probleeme, millega külastajad rinda pistma peavad, kuid sellel on nüüd lõpp! Need nipid aitavad üle elada ka kõige ebameeldivama ja motivatsioonivaesema treeningu.
Punu juuksed patsi
Silme ees tolknevad juuksed takistavad sind endast maksimumi andmast, seetõttu on tark mõte punuda tugev pats või kasutada peapaela. Püüa alati käe ümber paari patsikummi hoida, siis saab üks kindlasti kaasa!
Foto allikas Pinterest
Imeliku lõhna vastu
Kui treeningkindad või elastiktugi lõhnavad higisest trennist halvasti ja sul ei ole aega neid pesta, siis pista need sügavkülma, sest külm tapab bakterid. Kõlab imelikult, kuid toimib!
Jalatsite puhul aitavad tavalised teekotid. Lihtsalt aseta teekott jalanõusse ning lõhn kaob, proovi järele!
Foto allikas factrepublic.com
Meelelahutus tüütu kardiotreeningu ajal
Trenažööril joostes või rattaga sõites ei saa loodusel silmi puhata nagu vabas õhus ning jaks hakkab üsna pea vaibuma. Sarja või filmi vaadates möödub aga aeg kiiremini. Kuigi treeningruumi ei ole soovituslik telefoni kaasa võtta, siis kardio puhul see ei kehti. Aseta telefon püsivasse kohta, vajuta mõni video käima ja aeg lendab!
Väikesed pakendid suurte asemel
Tihtipeale taritakse trennikotis kaasas massiivseid treeningueelseid toidulisandeid ja proteiinipulbreid, mis kaaluvad palju ning võtavad tohutult ruumi. Mõistlikum on panna vajalik kogus minigrip kotikesse. Võtab vähem ruumi ega kaalu palju.
Autor Gloria Sibold
Toimetaja Kadri Toomsalu
by Helena Karu | sept. 3, 2018 | Avalehele, Elustiil, Helena Karu, Kultuur, Muusika, Z generatsioon
Teismeliste ja noorte täiskasvanute seas on hetkel populaarne Korea popmuusika, lühendatult K-pop. K-pop artistid panevad suurt rõhku audiovisuaalsusele, olulisel kohal on isikupärane riietus ning pilkupüüdvad muusikavideod. K-popi tuntuimaks looks võib pidada artisti Psy lugu “Gangnam Style”.
K-pop koosneb pop-, tantsu-, hiphop-, rokk-, R&B ja elektroonilisest muusikast ning on pärit Lõuna-Koreast. K-popi populaarseimaks bändiks võib pidada 7-liikmelist poistebändi BTS, kelle liikmed valis ajakiri Time 2017. aastal 25 kõige mõjukama inimese hulka. 1
Bänd BTS, tuntud ka kui Bangtan Boys, Bulletproof Boy Scouts või Beyond The Scene.2 Foto autor Rich Fury
K-pop hakkas välja kujunema hilistes 1980ndates, aga tänapäevasem K-pop sai alguse 90ndate teises pooles, kui 1996. aastal hakkas tegutsema poistebänd H.O.T.. Kuigi tänapäevane K-pop ei olnud oma algusaastatel menukas, toimus 2003. aastal läbimurre, kui K-pop’i artistid TVXQ ja BoA vallutasid Jaapani muusikaturu. Sellest ajast peale on võrsunud palju uusi K-popi artiste, kes on palju tuntust kogunud. 3
K-popi kuningannaks tituleeritud artist BoA. Foto allikas @boakwon
K-popi populaarsuse kasv on suurendanud ka üldist huvi Korea ja Aasia moe, stiili ning kultuuri vastu. Korea popmuusika on populaarne kogu Aasias ja levib ka väljaspool Aasiat kiiresti.4
Kuigi K-pop tundub säravate kostüümide ja pealtnäha igavesti nooruslike artistide poolest põnev, siis pahatihti peitub glamuuri taga karm reaalsus. Surve enda välimust ilukirurgia abil muuta on suur. The Atlantic väidab, et üks Korea naine viiest on läbinud iluoperatsiooni või mitu, samas kui USA-s on see näitaja üks kahekümnest.5 Eelkõige Korea popmuusika naissoost artistide seas on au sees välja näha europiidse rassi esindaja moodi, säilitades samas asiaatide tunnused. Hinnatud on väike näokuju, suured silmad, väiksed ninad, defineeritud lõuajoon, terava otsaga lõug ja laiad põsed — ühesõnaga anime tegelastele omased tunnused. Seetõttu on üpris levinud näiteks valus protseduur, kus ümar nägu muudetakse kitsamaks, lihvides lõualuu V-kujuliseks. Väga levinud on ka silmalaugude korrigeerimine. Kuna surve omada teatud tüüpi näojooni on meeletu, näevad paljud K-popi artistid sarnased välja. Pole ebatavaline, kui mänedžer ütleb lauljale, et iluoperatsiooni(de) läbimine on vajalik, et muusikatööstuse jaoks piisavalt ilus olla, ja artist operatsiooni(d) ka läbib. 6 Näiteid artistide muutustest võib näha siit.
Kurb, et kindlat tüüpi välimus on K-popis nii suure au sees, et ei väärtustata isikupära ja seda, mis loodus on andnud.
Foto allikas kpop-map.com
Vähem teatakse orjalepingutest, mis tihti K-popiga kaasas käivad. Orjaleping tähendab ebaausat ja pikaajalist lepingut, mille sõlmivad K-popi artistiks pürgija ja tema agentuur. Lauljakarjääri ihalejad sõlmivad lepingu tihti 12- või 13-aasta vanusena ja sellest hetkest saab alguse treening, mis võib aega võtta kuni 10 aastat, et artist saaks laval oma debüüdi teha. Enamiku lepingute järgi peavad d agentuurile tagasi maksma oma elamiskulud, laulu- ja tantsuõpingutele ning muudele väljaminekutele kulunud summad. Selle asjaolu tõttu on tavaline, et lauljad teenivad oma muusikukarjääriga äärmiselt vähe. K-popi iidolid ja artistiks pürgijad magavad tihtipeale kasinate tingimustega magalates ja nende toitumisharjumusi, käitumist ning romantilisi suhteid kontrollitakse. Kolm poistebändi TVXQ liiget kaebasid 2008. aastal oma agentuuri SM Entertainmenti kohtusse, öeldes, et 13-aasta pikkune leping oli liiga pikk ja piirav egaandnud neile peaaegu midagi kasumist, mille edukas karjäär ometigi tõi. Järgneval aastal kehtestas Korea ausa kaubanduse komisjon (KFTC) reegli, mille järgi võivad lepingud olla kuni 7 aasta pikkused. 2017. aastal muudeti reegleid uuesti, mille käigus vähendati trahve, mida maksavad noored siis, kui nad peaksid liiga vara oma lepingu üles ütlema, samuti muudeti firmade jaoks keerulisemaks pealesurumine, et lauljad oma lepinguid järjepidevalt uuendaks. 7
Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi muusikatööstus ja sellega kaasnev jätab tihti väga glamuurse, paeluva ja särava mulje, on võimalik, et välise hiilguse taga võib peituda kole ning isegi ränk reaalsus. Seepärast on oluline säilitada realistlikku ja kriitilist meelt.
Kasutatud allikad:
1 https://et.wikipedia.org/wiki/K-pop
2 https://et.wikipedia.org/wiki/BTS
3 https://en.wikipedia.org/wiki/K-pop
4 https://buduaar.tv3.ee/Article/article/k-pop-tuleviku-popmuusika-1
5 https://www.theatlantic.com/health/archive/2013/05/the-k-pop-plastic-surgery-obsession/276215/
6 https://www.grunge.com/92002/disturbing-truth-behind-k-pop-music/
7 https://en.wikipedia.org/wiki/Slave_Contract
Autor Helena Karu
Toimetaja Kadri Toomsalu
by | sept. 2, 2018 | Avalehele, Elustiil, Film, Foto, Kultuur, Kunst, Muusika, Persoon
Neljanda Improfilmimaleva osalised kogunesid lühifilmide loomiseks Illuka mõisakooli Ida-Virumaal. Uhkest mõisakompleksist said malevlased augusti viimaseks nädalavahetuseks enda kasutusse seminarimaja, mis nimetati kohe ümber staabiks. Just sellest ruumist sai koht, kus ideed algasid ja samas ühiselt ülesvõetud filmide vaatamisega ka lõppesid.
Tänu Tarvo Metspalule ja SPARK Makerlabile täitus staap väga rikkaliku filmitehnikaga. Malevlased said kätt proovida gimbal’iga, drooniga, kraanaga ja helitehnikaga. Vaja oli vaid ideid ja inimesi, kes neid teostaksid. Juba reede õhtul moodustati tiimid, jaotati rollid ning töö hakkas pihta. Igaüks sai valida kõige enam meeldinud idee ja haakuda sobiva meeskonnaga. Kes hakkas kunstverd valmistama, kes asus lokatsioone ette valmistama — järsku olid kõikide osaliste käed tööd täis.
Kuigi esialgu tundus, et filmiideid on vähevõitu, tõestas maleva lõpupäev, et ideed sünnivadki kohapeal ning Improfilmi Malev IV sai lõpetatud rekordarvu lühifilmidega. Kokku sündis malevas neliteist lühifilmi, vaata neid siit.
Lisaks seminarimajale ja koolihoonele kuulub Illuka koolikompleksi ka mõisahoone, mis on nii inspireeriv, et juba esimesel ringkäigul, mil Ene Raudar mõisamaja tutvustas, hakkasid lühifilmi ideed sündima. Muidugi ei saanud mõisahoone suurustlevast hõngus kummituste teemat kasutamata jätta. Nii sündis maleva parimaks režissööriks tunnustatud Kerstin Tälli lühifilm “Vaimutus”.
Mõisakompleksi hoonete valik on niivõrd rikkalik, et eraldi toa — suure ja ümmarguse aknaga — sai endale terve autotäie tehnikat kaasa pakkinud Jaanus Karlson, kes lõi heli ja filmimuusika suuremale osale lühifilmidest, mis malevas valmisid.
Koolimajas sai igaüks endale mõned ruudud põrandapinda, kuhu oma madrats maha visata. Kõige rohkem said vist puhata madratsid ise, sest nii mõnelgi malevlasel kujunes teise päeva õhtu nii pikaks, et madratsi peal sai pikutatud vaid mõni tund.
Ka maleva viimane hommik ei andnud armu. Pärast varast hommikusööki alustasid nii mõnedki meeskonnad oma ideed nullist. Imekombel kogunesid aga kõik malevlased õigeks ajaks staapi, et lühifilmid üle anda. Vaatamata magamatusele oli õhus tunda ärevust ning iga järgmise lühifilmi esitlusega emotsioonid saalis kerkisid.
Sel aastal jagati tänu sponsoritele välja ka Oskarid. Parimaks meesnäitlejaks valiti Tarvo Metspalu, kes sai tänutäheks Võhandu Maratonil 2019 osalemise võimaluse. Parimaks naisnäitlejaks osutus esmakordselt malevat külastanud Susan Kolde, kellel õnnestus tänu meeskonnale visualiseerida enda erakordselt sügavamõtteline ja hingepuudutav luuletus, mida saab vaadata siit. Susan sai auhinnaks vabad pääsmed kiikingule.
Parimaks operaatoriks tunnustati Joel Laanemäe. Parima montaaži eest sai pärjatud Hans Hubert Sams, kelle käe all valmis näiteks lühifilm “Ülitundlik”.
Parima filmi ning parima stsenaariumi tiitel läks kõige enam malevlaste hääli kogunud filmile “Hingepeegel”. Seda ehk seetõttu, et lühifilmis “näidelnud” osatäitjatel polnud aimugi, et nad seesugusesse filmi satuvad — filmis üles astunud inimesed arvasid süütult, et nendega tehakse intervjuu, mis eelmises malevas tegemata jäi. Selle võrra suurem oli kõigi osalejate üllatus, kui nad avastasid, et “Hingepeegli” stsenaariumi järgi olid nad Illuka psühhoneuroloogiahaiglasse ravile paigutatud.
Kokkuvõtteks võib öelda, et malevas tehtu ja nähtu on emotsioon, mis jääb kestma — ka filmilindile.
Improfilmi malev IV raames sündinud lühifilme vaata siit (link).
Mis on improfilmi malev?
Improfilmi malev on kolmepäevane filmientusiastide kogunemine, kus tullakse kohapeal välja lühifilmide ideedega, mis veel samal nädalavahetusel saavad üles võetud ning lühifilmiks kokku pandud. Malev on ideaalne võimalus järgi katsetada rolle (nii kaamera ees kui ka taga), mida seni pole olnud võimalust proovida või on lihtsalt julgusest vajaka jäänud. Improfilmi malevas selliseid hirme tundma ei pea! Lisaks, ei pea muretsema seniste oskuste pärast, kuna me saame kõik teadmisi kohapeal jagades targemaks. Samuti ei pea muretsema tehnika puudumise pärast, kuna meil on võimalik kasutada kõiksugu põnevaid filmimisvidinaid.
by Kerli Mark | sept. 2, 2018 | Avalehele, Disain, Ettevõtlus, Persoon, Tuleviku töökoht, Z generatsioon
Mohammad J. Almutawa on multidistsiplinaarne disainer, kellel on seitse aastat kogemust graafika-, toote-, teenuse- ja arhitektuuridisainis. Ta alustas oma karjääri Kuveidis, kust suundus töötama NADAAA heaks, mis on USA üks mainekamaid disainiettevõtteid. Nüüd elab ta Eestis ja töötab kunstilise juhina ettevõttes Brand Manual ning valgustab meidki brändiloomise tagamaadest!
Foto autor Kaie Böning-Almutawa
1. Mis on bränd ja milleks seda vaja on?
Bränd sisaldab elemente, mis määravad, kuidas organisatsioon või ettevõte ennast kliendile esitleb. See on nende identifitseerimisviis, ehitab lojaalsust ja lisab tootele väärtust. Näiteks Apple — neil on väga tugev bränd, mis ütleb, et nende tooted on värsked ja innovaatilised. Nad on ühed hinnatuimad maailmas, sest on brändi abil klientide usalduse võitnud.
2. Millest sa brändi loomist alustad?
Kindlasti uurimistööst! Järgin kindlat protsessi: avasta, defineeri, arenda, anna üle.
3. Nimeta mõni kuulus bränd, mille loomisega seotud oled.
Ma ei ole kindel, millest ma rääkida võin, sest mõned ei ole veel avalikustatud. Hiljuti disainisin Felixi tomatipüree pakendi, mis pole veel poeriiulitel, kuid ma olen selle üle üpris õnnelik. Ma olen kujundanud palju identiteete, kuid pole kindel, kas neid saab pidada kuulsaks. Olen samuti kujundust teinud Eesti presidendile. Viimati koostasin koostöös sotsiaalministriga konverentsi jaoks audiovisuaalse töö.
4. Kuidas sa otsustad, milliseid funktsioone oma tööle lisada?
Disainile ei lisata omadusi, vaid väärtusi. Võib ju leiutada purustamatu õllepudeli, millel on suurepärane funktsioon, kuid mis ei anna kliendi jaoks juurde mingitki väärtust. Samuti poleks pudeli purunematus tarbija jaoks otsustav faktor, kuna selline pudel oleks tavalisest palju kallim. Brändi loomisel on vaja mõista kasutaja vajadusi ning tõlgendada need millekski, millega tarbija saab lihtsalt kontakti.
5. Mis on sinu arvates brändiloomes järgmine suur trend?
Ma pole kindel. Raske on öelda midagi spetsiifilist, kuid arvan, et paljud brändid soovivad jääda asjakohaseks, omada üha kasvavat sotsiaalmeediavõrgustikku ja olla interaktiivne oma kasutajaskonnaga.
6. Millest inspiratsiooni leiad?
See tuleb erinevatest allikatest. Üldiselt leian seda uurimis- ja avastamisetapis.
7. Kuidas sa mõtteblokkidest üle saad?
Kindlasti rääkides teiste disaineritega, saades konstruktiivset kriitikat ja tagasisidet. Värskete silmadega oma töö üle vaatamine aitab lõhkuda selle piiratud nägemuse, mis aeg-ajalt tekib projektide väljatöötamisel. Nii näeb asju teisest perspektiivist!
8. Kuidas sa jääd organiseerituks, kui töötad mitme disainifaili ja ideega?
Meil on süsteem, kus failid on organiseeritud ja märgistatud nii, et neid oleks lihtne leida. Nii kaua, kuni kõik on otsinguga leitav ja õigesse formaati salvestatud, ei ole probleemi.
9. Milliseid küsimusi enne igat projekti esitad?
On tähtis küsida kõige kohta miks?, isegi kui arvad, et tead vastust! Seejärel kes? —kellele see suunatud on? Kes sellest kasu saab? Jne.
10. Mis on sinu lemmikosa päevast?
Hommikud. Ma tunnen end siis kõige produktiivsema ja värskemana, kuna mõtted ja ideed on juba öö läbi marineerunud.
11. Kuidas sa tead, millal projekt valmis on?
Enamikel juhtudel siis, kui see ärkab ellu! Projekt on lõpetatud, kui see on eesmärgipärases kasutuses, sest siis ei saa enam midagi muuta.
12. Kuidas käitud konfliktis, kus keegi sinu nägemusega ei nõustu?
Selge eesmärk aitab konflikte vältida, sest see käitub võrdlusalusena ja võimaldab hinnata, kas visioon on saavutanud oma eesmärgi või mitte. Ideedega peab suhtlema. Kui esineb siiski arusaamatusi, peab minema algusesse ning looma uue eesmärgi.
13. Kui mul oleks toode või ettevõte, millele ma sooviks brändi, mida ma tegema peaks?
Lihtne! Palka mind!
Suur aitäh, Mo, et nõustusid minuga seda intervjuud tegema! Disain nõuab rohkelt annet ja sul on seda tohutult!
Kui soovite oma ettevõttele brändi, minge aadressile https://thebrandmanual.com/.
Mo Almutawa isiklikke töid saab näha aadressil http://www.mjalmutawa.com/.
Intervjueerija Kerli Mark
Toimetaja Anna Leontjeva
