Hallist ja sombusest detsembri ilmast põgenedes avan ukse mõnusasse Marta kohvikusse, et tutvuda Oivalise Tervliku Tordi (OTT) uute põnevate tegemistega. Hubase ja mõnusa olekuga söögikohta sisenedes leian kohe Karl-Ott Juhansoni, OTTi looja, kes plaanib investoritele oma ettevõttest põhjaliku ülevaate teha ja loomulikult ka oivalist torti pakkuda.
Lubadused tordi tervislikusest ja oivalisest maitsest ei osutugi vaid ilusaks ettekujutluseks. Saan sellest kohe aru, kui esimest torti proovin. See lausa sulab suus, konsistents on väga kerge ja mahe ning pärast nelja erineva tordi söömist pean nentima, et kõht on mõnusalt täis, puudub rammestus ning magusasõbrana võtaksin pärast mõningast pausi kindlasti juurdegi. Muuseas osutusid minu eriliseks lemmikuks osutusid iiriselikööri-kohvi tort ja astelpaju-vaarika toortort.
Esitluse lõpuks tundub tõesti, et tegu on 21. sajandi maiustusega, mis ärilisest aspektist ja oma sisult on vägagi tõenäoline maailmavallutaja.
OTTi missioon pürgida kiiremini kõrgemale ja kaugemale on tänapäeva kondiitriäris vägagi tervitatav. Teengi lähemalt Karl-Otiga juttu, et uurida OTTi suurtest äri-, turundusplaanidest ning muust aktuaalsest ja põnevast.
Miks on OTT 21. sajandi maiustus?
See kõlab lihtsalt juba nii hästi. Tavaliselt on nii, et pärast soolast sööki võid ju tüki torti süüa, aga oivalise tervisliku tordiga saad oma söögikorda alustada. Sellest saab ka kõhu täis ega ole rammestust ega toidukoomat. Maiustus ei pea olema õhtusöögi lõpunoot, vaid ta võib ka pearoog olla.
Kas teie lahjem ja dieedisõbralikum tort ei tähenda maitsetumat ja igavam torti?
Ei, meie retseptid on väga läbi mõeldud, lausa grammi pealt. Nagu nimigi ütleb, on ta tervislik, aga samas oivaline. Toode võib olla ju nii tervislik kui tahes, aga kui ta ei maitse hästi, siis ta ei sobi meie mõttega kokku. Tervislik toit peab olema maitsev ja selle söömist peab nautima.
Miks otsustasite investorid kampa võtta? Mis teie eesmärk on?
Selle kampaania ja turundusega soovime pälvida rohkem tähelepanu. Lisaks inimesed, kes meie ettevõttesse tulevad, toovad uusi tutvusi, ideid ja oma visiooni. Ka neid on meie tegevus puudutanud, juu siis neil on ka soovitusi ja ideid kuidas seda asja kiiremini kõrgemale ja kaugemale viia.
Miks te investoritega kohtumisi korraldate? Kas seda on vaja teha, et teie ettevõtmisse rohkem investeeritaks?
Teeme seda pigem selle jaoks, et nad saaksid meid näha, torti proovida ja kõigest positiivsema emotsiooni. See teeb neile ka otsustamise lihtsamaks ja loob reaalsema pildi. Internetis on kõik küll ilus, aga reaalset toodet ja inimesi näha on hoopis teine teema.
Kui palju teil veel eesmärkidest puudu on?
Hetkel on 22% eesmärgist täidetud, peaaegu kuu on aega veel seda täita, seega 78% veel. Hästi palju tuttavaid ja püsikliente on veel tulemata, kes on suusõnaliselt lubanud tulla.
Mis te nendele ja ka teistele ütlete, et miks tasub teie ettevõttesse investeerida?
Esiteks on püsiklientidel rahaline võit ja kui sa näed, et asjal on tulevikku ja meeskond selle taga on ambitsioonikas, siis tasub investeerima. Lisaks kui sa nagunii investeerid juba kuhugi, nt Bondorasse, siis miks mitte investeerida hoopis inimesse, kelle missiooni ja visiooniga juba tuttav oled. Usun, et inimene on võimeline kasvatama su raha palju kiiremini kui nt kinnisvara. Just kui ta sulle juba tuttav on. Selleks teeme ka kohtumisi, et investorid saaksid minu ja meeskonnaga tutvuda ning usaldusväärsust kasvatada. Internetis promomine ja toote üleandmine on hoopis teine tera.
Teie kampaania slogan on „investeeri tervisesse ja figuuri“. Kas see tordisöömisega vastuolus pole?
Tahamegi seda arvamust muuta. Sealt ka see 21. sajandi maiustuse mõiste tuli. Tervislik toitumine ei ole see, et üks toiduaine on halb ja teine hea, üks tervislik ja teine ebatervislik. Mõnele, kes ei saa väga tihti süüa, võib ka burger väga tervislik olla, sest ta saab lõpuks süüa. Samas inimesele, kes sööb 10 burgerit päevas, on see juba ebatervislik.
Mis plaan teil veel laienemisega on?
Plaan on ka Soome kohvikutesse ja jaekettidesse laieneda. Kui on võimalik ja vajalik, siis ka seal köök-pood püsti panna. Samuti soovime e-poe sinna teha, et kõik üle Soome saaksid torti tellida. Mida rohkemate inimesteni jõuame, seda parem.
Soome just seetõttu, et see on lähendal ja turg on suur. Rootsi oleks nt palju raskem minna. Samuti ei näe, et teistes Balti riikides hetkel sellele perpektiivi oleks. Nt Lätis on pea samad kulud mis Soomes, aga turg on kordades väiksem ja vähem maksujõulisem.
Kuidas toote kvaliteeti ja kättesaadavust plaanite parendada?
Plaanime teha nii, et saaks rohkem tüki kaupa köök-poes müüa ning jaekettidesse laieneda, et oleks rohkem paindlikkust. Siis saaksime sama ajaga rohkem teha, ahju võimalused oleksid ka paremad jne.
Kust te tavaliselt toorainet varute?
Kõik on Eestist. Hetkel ikkagi 50% jaekettidest, seda puhtalt kättesaadavuse pärast.
Kui palju teil praegu tellimusi on?
Eelmised jõulud olid tunduvalt vaiksemad. Sel aastal on see hooaeg aga üsna hull. Kui nüüd tellimist kinni poleks pannud ja võtaks kõik vastu, siis tuleks detsembris umbes 140 torti kokku valmistada.
Mida arvate valitsuse plaanitavat suhkrumaksu kehtestamist, kas see oleks hea otsus?
Meie ettevõtmist see ei mõjutaks, aga samas pole sellega üldse nõus. See on lihtsalt inimeste nöörimine. Valitsus paneb küll 500 eurot miinimumpalgaks, aga teisalt võtab selle raha ära. Nagunii on Eestis peaaegu kõige kõrgem maksukoormus Euroopas ja just need kaudsed maksud, mis on seotud aktsiisi, tarbimise jms, on üüratult kõrged. Ma saaks aru, kui see maksuraha süstitaks reaalselt rahva tervisesse oleks sellest ehk kasu. Hetkel tundub, et tehakse lihtsalt nii, et oleks tabel tasakaalus ja mõeldi kehtestada üks populaarne ja päevakajaline maks. Inimesed on ülekaalulised pigem just seetõttu, et neil on liiga palju vaba aega. Kui aega ei oleks, siis ei söödaks ka nii palju. Seega inimestel ei ole piisavalt tegevusi või missiooni. Magusamaks sealjuures ei muuda midagi.
Miks leiate, et tervislik eluviis ja magusa armastamine peaks käima käsikäes?
Tavaliselt mõeldakse, et tervislik eluviis on vaimule väga koormav. Räägitakse, et ei jaksa või ei oska tervislikult toituda. Tehakse see endale liiga raskeks. Samas peab aga mõistma, mis on probleem ja selle lahendus. Kui oled ülekaalus, siis probleem ongi ülekaalus ja lahendus selles, et pead vähem sööma, mitte hullult tervislikku toitu sisse ajama. Ka porgandist võib end paksuks süüa, mis on küll väga-väga raske, aga võimalik. Loomulikult on toite, mis on kehakaalule paremad, mis täidavad paremini kõhtu, sisaldavad rohkem vitamiini ja mineraale. Samas on mõni nii-öelda mõttetum toit ehk hästi kaloririkas ega täida üldse kõhtu. Meie tort seejuures kuulub sinna esimesse kategooriasse.
Raplamaal Kohila vallas asuvas Harakapesa kohviku kaasaegses köögis valmistatakse igale maitsele midagi meelepärast. Päeva alustatakse värskelt jahvatatud kohvi ja korraliku hommikusöögiga. Kiirel lõunal pakutakse erinevaid lõunasööke ning õhtul ootab kohvik külalisi pikemaid õhtusööke ja magustoite nautima. Klienditeenindajad õhkavad soojust ja rõõmu ning välimuselt sulanduvad nad tagasihoidlikult tervikusse – väike must kleit killukese rohelisega. Pea igas kuus on oodata mõnd vahvat kultuuriüritust. Seni on väga populaarsed olnud mono-etendused. YU kiikass kohvikusse ja vestles Harakapesa perenaise Kerli Kruusmanniga.
Millist toorainet oma kohvikus kasutate?
Oma toorainena kasutame me alati kõike värsket. Talvisel ajal kasutame tarnetooteid, kuid suvel on meie köögis eelistatud kindlasti kodumaine toodang. Liha on meil samuti eestimaine. Ühesõnaga kvaliteet on meie jaoks oluline.
Mis on Teie kohviku hitttoode?
Meie kohvikus pakutavatest toitudest on paljude klientide poolehoiu võitnud Harakapesa šnitsel, mida pakume koos kukeseenekastme ja praekartulitega. Tundub, et see maitsete kombinatsioon on meie klientidele kõige südamelähedasemaks saanud. Kindlasti ei jää alla ka grillitud veise sisefilee. Oleme loonud oma menüü selliselt, et igaüks leiaks meid külastades enda maitsele sobiva.
Milline on Harakapesa meeskond?
Meie meeskond on särtsakas ja nooruslik, eesotsas entusiastliku perenaisega. Toimetame üheskoos nagu väike armas perekond – kõik pisiprobleemid leiavad lahenduse enne, kui nad jõuavad suureks palliks veereda. Paar korda aastas käime ka koos lõõgastumas. Koos on ette võetud mitmed spaakülastused või niisama väljasõidud. Kõik ikka selleks, et oleksime alati motiveeritud ja rõõmsad.
Rääkige pisut rohkem kohvikus toimuvatest kultuuriüritusest ja monoetendusest.
Kord kuus korraldame meie hubases kohvikus teatriõhtuid. Need said kiirelt rahva lemmikuks. Alguse sai see nii, et kaks talve tagasi mu tuttavad rääkisid, et on vaatamas käinud ääretult naljakat etendust „Sinised kilesussid jalas“. Kuna peale Harakapesa avamist vaba aega, kui sellist, oli väga raske leida, siis mõtlesin, et no mida – ilma ma ka sellest jääda ei saa! Kui me ei saa etendusele minna, tuleb etendus meieni tuua. Võtsin julguse kokku ja helistasin Indrek Taalmaale. Talle meeldis see idee väga ja mõne aja pärast oligi Indrek Taalmaa mono-etendusega „Sinised kilesussid jalas“ Harakapesa laval. Etendus oli koheselt väljamüüdud. Nõuti veel. Ja veel. Ja juhtuski kuidagi nii, et oleme seda siin nüüd igakuiselt teinud. Väga tore on. Rahval on tore, meie oleme rahul. Lisaks Indrek Taalmaale on meie laval nüüd juba teist korda üles astunud ka Andres Oja. Samuti väga muhe mees. Uuel aastal on muidugi ees ootamas ka uued projektid, kuid nendest me veel ei räägi, üllatusmoment peab ju ka jääma.
Millised on Harakapesa kohviku kliendid?
Kliendid oma positiivsete kommentaaridega end tagasi ei hoia. Häid sõnu kuuleme me pea iga päev. Eredamalt on hetkel meeles üks Kanada mees, kes oli Eestit väisamas esimest korda. Rääkis, et on maailmas palju reisinud ja erinevaid restorane külastanud, kuid meie pakutud kohafilee võttis ta suisa sõnatuks. Tema enda sõnul viis see teda tagasi lapsepõlve, kui käis väikese lapsena oma isaga kalal ja peale seda püütud saagist koos midagi head kokkasid. Harakapesa ennast kirjeldas ta, et see on kui oaas keset kõrbe. See tegi südame soojaks. Just selliseid emotsioone me oma klientides tekitada tahamegi.
Võta üks õhtu või lõuna või hommik ja külasta seda lahedat kohvikut, mis asub Tallinnast vaid 28 kilomeetri kaugusel.
Koduleht: www.haraka.ee
Telefon: +372 524 1473
E-mail: info@haraka.ee
Detsember on ETV2-s moefilmide kuu. Teisipäeva õhtuti jõuavad vaatajateni eriilmelised filmid maailmakuulsatest tippmoe meistritest.
ERRi dokumentaalfilmide ostja Viola Salu sõnul teeb ETV2 oma moekuud koostöös MoeKunstiKinoga, kus linastunud moefilmid jõuavad detsembrikuus ka ETV2 vaatajani. “Tore on lõpetada aasta helges meeleolus, ja seepärast korraldamegi taas moedokumentaalide kuud. Loodame sellest teha iga-aastase traditsiooni. Kõik neli filmi on väga inspireerivad, eriti vahva on viimane film “Stiiliküpsus”, milles toonitatakse, et stiilne välja näha ja elu nautida on võimalik igas vanuses,” tutvustas Viola Salu.
Moekuu kuu filmid ETV2-s:
6. detsembril “Rätsepmeister Yohji Yamamoto”
Ngo The Chau portreteerib oma filmis viimase neljakümne aasta mõjukamat ja mõistatuslikumat moeloojat, 73-aastast Jaapani oskusmeistrit Yohji Yamamotot. Meister laseb vaatajal heita pilgu kardina taha ja avaldab oma kõige isiklikumaid mõtteid ja tundeid. Film heidab valgust Yamamoto kunstilisele lähenemisele ja loomeprotsessile, vastandades seda tema nägemusega tänapäeva moetööstusest ning suunast, kuhu Jaapan ja kogu maailm teel on.
13. detsembril “Armastusega ja käsitsi tehtud, Prantsusmaal”
Režissöör Julie Georgia Bernard’i dokumenataalfilm viib vaataja nelja prantsuse käsitöölise maailma. Pärast aastakümnete pikkust koostööd kõrgmoeloojatega on need käsitööateljeed sunnitud uksed sulgema, sest ei suuda leida kedagi, kes nende peent ja erilist tööd samal tasemel jätkaks. Mis saab kõrgmoest ja sellistest maailmakuulsatest moemajadest nagu Herm?s, Christian Dior, Chanel, Balenciaga, Balmain ja Yves Saint Laurent, kui ühel päeval pole enam ühtki väljaõppinud käsitöölist, kellele moeloojad saaksid toetuda?
20. detsembril “Alexander McQueen´i pärand”
Alexander McQueeni panus moeajalukku on olnud nii rikkalik, et selle tõelist mõju ja suurust on veel vara hinnata. Filmis näeb kaadreid moeloojast endast, aga eelkõige on tähelepanu all tema looming. Üksikasjalikult on analüüsitud moekunstniku viimaseid kollektsioone ja seda, kust ammutas McQueen rõivaste loomisel inspiratsiooni. Iga tema loodud rõivaese oli ainulaadne meistriteos ja kollektsioonide esitlused lausa erilised spektaaklid. McQueen ütles ka ise, et lava on tema teater. Peame vaid kurbusega nentima, et kahjuks otsustas ta eesriide liiga vara ette tõmmata…
27. detsembril “Stiiliküpsus”
„Inspireeriv, liigutav ja imeline!”, „Uskumatult soe ja elujaatav!”, – kriitikud ei olnud kitsid kiidusõnadega, mida sellele dokumentaalfilmile jagati. Filmi eellugu sai alguse samanimelisest blogist, mille looja Ari Seth Cohen linnatänavatel eakamaid moodsaid inimesi otsib ning neid fotodele jäädvustab. Tema muljetavaldav kogu trükiti esmalt raamatuna ning nüüd on valminud ka film. Peategelased on siin seitse ainulaadse stiiliga naist vanuses 62 kuni 95, kes naudivad moemänge. Nad on parim näide sellest, et nooruslik ja stiilne võib olla ka eakamana. Värvikad naised on nii innustavad ja meeleolukad, et suudavad oma hoiakutega nakatada ka filmivaataja.
Moekuu filmid on ETV2-s alates 6. detsembrist teisipäeviti kell 22.
Suhkru vähendamine toidusedelis on paratamatus nende seas, kes maadlevad erinevate tervisehädadega nagu diabeet ja ülekaal, ent üha rohkem inimesi on asunud vähendama valget suhkrut oma menüüs ka ennetava meetmena. Kuidas aga valmistada lemmikmaiuseid nii, et hea maitse säiliks, kuid kalorite hulk väheneks?
Valio Eesti turundusdirektori Krista Kalbini sõnul käivitas Valio Eesti suhkrutalgud eesmärgiga vähendada jogurtite, kohupiimade ja maitsekeefiride suhkrusisaldust, et aastaks 2020 oleks nendesse lisatud valge suhkru kogus tänasest 30% väiksem.
„Et toidutootjate pingutused kannaksid vilja, tuleks suhkrutarbimist piirata ka kodus toitu valmistades. Õnneks pakub loodus oma külluslikult laualt meile piisavalt magusaid saaduseid, mis aitavad rafineeritud suhkru osakaalu menüüs vähendada,“ sõnas Kalbin.
Krista Kalbin tõi välja kaheksa moodust, kuidas vähendada suhkru kasutamist nii, et kook ei jääks nautimata, šokolaadiküpsis maitseks sama hõrgult kui vanasti ning hommikumüsli ei tunduks maitsetuna.
Banaan
Valio esindaja soovitab järgmisel korral kooki küpsetama asudes proovida suhkru asemel kasutada üleküpsenud banaane. Viimased muutuvad valmides aina magusamaks, pakkudes tervislikku alternatiivi nii pühapäevastesse pannkookidesse, maitsestamata jogurtisse kui ka tavalise koogi taignasse.
Datlid
Brownie ja müslibatoonide austajatele soovitavad toitumiseksperdid suhkru aseaineks madala glükeemilise indeksiga, mineraalidest tulvil ja ainevahetust kiirendavaid datleid. „Ideaalseks maitseelamuseks tuleb 200g suhkrut retseptides asendada 150g datlipüreega,“ sõnas Kalbin.
Aprikoosi- või õunapüree
Aprikoosidest püree varustab keha kiudainete, C-vitamiini ja rauaga ning on imelihtne kodus valmistada. „Lisa püreed maitsestamata jogurtile või määri magusa moosi asemel täistera saiale. Lemmikküpsiste valmistamiseks kasuta 0,5dl valge suhkru asemel 0,5-1dl õunapüreed. Sellise tervisliku küpsise võid suhu pista ilma igasuguse süütundeta ka õhtul televiisorit vaadates,“ kinnitas Kalbin.
Mesi
Mesi on kõige populaarsem naturaalne suhkruasendaja, kuid tihti ei jõua see magus suutäis teetassist kaugemale. Puhas õiemesi on madala glükeemilise indeksiga, tulvil kasulikest antioksüdantidest ning ei ole raske südamele ega puusadele. Mesi on suhkru tervislik asendus lisaks teele ja kohvile ka hommikusmuutides, kookides, salatikastmetes ja naturaalsetes jogurtites.
Vürtsid
Valio turundusdirektori sõnul võib vürtsidega söökide ja jookide magusaks tegemine tunduda edasijõudnud toitumisentusiasti pärusmaana, kuid tegelikkuses lisab näputäis kaneeli tema kinnitusel hommikukohvile õhkõrna magususe ja tõstab immuunsust kaloreid lisamata.
Agaavinektar
Asteegid kasutasid agaavinektarit juba tuhandeid aastaid tagasi ning nimetasid taimest saadud siirupit ka jumalate kingituseks. Agaavinektar on tänu kõrgele fruktoosi sisaldusele madala glükeemilise indeksiga ning 25 protsenti magusam kui valge suhkur, mis võimaldab lemmikmaiust valmistada väiksema kalorite hulgaga. Agaavi kuldne siirup meenutab maitselt mett ning on suurepärane suhkruasendaja erinevates jookides ja küpsetistes.
Vahtrasiirup
Vahtrasiirup on Kanada indiaanlastele olnud magusaallikaks läbi sajandite. Puhas vahtrasiirup saadakse vahtra mahlast ning see sisaldab üle 50 erineva antioksüdandi, küllaldaselt taimseid hormoone, mineraalaineid ja vitamiine. „Vahtrasiirup on klassikaline kaaslane pannkookidele ja vahvlitele, lisaks annab see mõnusa maitse kodusele röstitud müslile, maitsestamata jogurtile ning sobib ka naturaalse kakao või kohviga. Kui hommikupuder igavaks muutub, võib valmis pudrule raputada kaneeli, rosinaid või datleid ja lõpuks niristada peale ka vahtrasiirupit,“ andis Kalbin soovitusi.
Palmisuhkur
Suhkur, mis saadakse palmiõite kristalliseerunud nektarist, sisaldab tsinki, rauda, kaaliumi ja erinevaid B grupi vitamiine. See karamellise maitsega rafineerimata orgaaniline magusaine on valgest suhkrust poole madalama glükeemilise indeksiga (GI35), mis takistab veresuhkru kiiret tõusu. Valio esindaja sõnul sobib palmisuhkur kõikidesse küpsetistesse, pastakastmetesse ja hommikusmuutidesse asendama valget suhkrut.
Hinnalised riided ja glamuursed pildistamised, koostöö andekate inimestega, pidev reisimine ja lõputult uusi tutvusi – kas kõlab ahvatlevalt? Modell ja agentuuri Metro Models Tallinna kontori direktor Aija Kivi ning saate „Eesti tippmodell“ tootmisjuht Anne Rinne selgitavad, mida modellielu endast täpselt kujutab ja kuidas sellesse põnevasse maailma pääseda.
Modellindusega on parim alustada on 15–16aastaselt, kuigi leidub ka modelle, kes on alustanud mitu aastat varem. Puusaümbermõõt peaks modellil olema ideaalis alla 90 cm, ka rinnaümbermõõt ei tohiks sellest suurem olla ja talje võiks jääda 60 cm kanti. Modellide pikkus jääb üldiselt 175 ja 180 cm vahele. Ent lõppude lõpuks otsustab klient. „Mõni disainer eelistab pikajuukselisi, väga naiselikke, teine aga hoopis sportlikke, poisilikke modelle,“ selgitab Anne.
Pealegi ei tähenda modellindus ainult kõrgmoodi. Kommertsmodellinduses vajatakse eri vanuses ja suuruses modelle. Kommertsmodellid poseerivad peamiselt kataloogidele ja reklaamidele ning seal kipuvad tasud olema moe-show’de ja ajakirjapildistamiste omadest oluliselt suuremad.
„Modell peab olema võimalikult loomulik,“ toonitab Aija. „Ei mingeid kunstküüsi, ripsmepikendusi, peeneks kitkutud kulme ega värvitud juukseid!“ Paljud agentuurid ei luba modellil oma välimust omavoliliselt muuta, nii et spontaanselt juukseid maha lõigata ega nabarõngast panna ei saa.
Modelli elu on kiire ja muutlik. „Tuleb ette perioode, kus on vaja samal päeval jõuda kolmele casting’ule, riideproovi, pildistamisele ja teha õhtul veel kaks show’d,“ räägib Anne. Casting’ud on modellide n-ö prooviesinemised, kus valitakse show, pildistamise vms jaoks modelle. Algaja modell peab neil käima pea igapäevaselt. „Kiirel hooajal kulub sellele päevas üle kaheksa tunni ja vahepeal ei pruugi jõuda isegi lõunat süüa,“ selgitab Aija. Kui on töö saadud, võib päev veelgi pikemaks kujuneda. Pildistamised algavad tihti varavalges ja kestavad nii kaua, kuni töö on tehtud. „Moe-show’d toimuvad õhtuti, aga kohale on vaja minna juba hommikul: käia riideproovis, lavaproovis, lasta teha meik-soeng ja siis minna peaproovi,“ ütleb Anne.
Foto: Sander Antoniak
Modellil on võimalus näha mitmeid maid, ta silmaring laieneb tublisti ja sõpru-tuttavaid sigineb üle maailma. Ta saab kanda imekauneid rõivaid, soenguid ja jumestusi ning võimalik, et näha oma nägu mainekate ajakirjade lehekülgedel. Teatud tasemele jõudes on töö ka kõrgelt tasustatud. „Modellitööga on võimalik väga hästi teenida, tuleb lihtsalt olla aktiivne, järeleandmatu ja nutikas,“ seletab Anne. Töö on ülimalt vaheldusrikas, nii et rutiini tekkimisest ei saa juttugi olla. Iga päev juhtub midagi uut.
Kuid lõppude lõpuks on modellindus ikkagi töö ja sealjuures mitte kõige lihtsamat tüüpi. Reisimist on palju, seetõttu näeb lähedasi harva ja suhet hoida on keeruline. Kunagi ei tea, kellega tuleb järgmises modellikorteris koos elada ja kui hästi nendega läbi saab. Nahk ja juuksed saavad kõvasti koormust: päeva jooksul tehakse tavaliselt mitu jumestust ja soengut, juukseid tupeeritakse ja lastakse lakki täis. Oma mõõte tuleb hoida stabiilsena, toituda tervislikult ja teha trenni.
Modellinduse kõrvalt pole võimatu koolis ja ülikoolis käia, aga see nõuab suurt pühendumust. Tuleb meeles pidada, et see karjäär ei kesta kogu elu. „Kui on võimalus hästi teenida, siis tasub seda ära kasutada – hiljem võib ükskõik mida teha,“ leiab Aija. „Kõrgmoe modelli tööiga on üsna lühike,“ tunnistab Anne, „kuid kommertsmodell võib töötada kauem, sest võimalusi on rohkem.“
Selleks, et modellina vastu pidada, peab olema tugev iseloom. Anne rõhutab järjekindluse tähtsust: „Ei tohi lasta end mõjutada eitavatelt vastustelt, mida võib alguses kamaluga tulla.“ Modellil peab olema hea suhtlemisoskus ja ta peab alati professionaalseks jääma. „Selle alla käib kannatlikkus, õigel ajal kohal olemine ja kindlasti mitte nurisemine,“ selgitab Aija.
Kui tekkis huvi, siis ehk on see karjäär just sinu jaoks? Modelliks saada soovija peaks saatma agentuuridesse oma pildid – täispikkuses ja lähivõttes, nägu meikimata, seljas bikiinid või näiteks lühikesed püksid ja maika – ning panema kirja rinna-, talje-, puusaümbermõõdu, pikkuse ja vanuse. Aija soovitab agentuure otsida lehekülgedelt kmodels.com ja models.com ning kindlasti uurida enne agentuuri taset. Agentuur on modellile suur abimees, kes suhtleb klientidega ja seisab modelli huvide eest. Modellimaailmas on peidus mitmeid ohte ja kaugeltki kõiki inimesi ei saa usaldada. Ent leidub ka kahtlasi agentuure, nii et enne liitumist on vaja teha eeltööd. „Kui mõni agentuur ütleb ära, siis ei tasuks sellest heituda, sest agentide maitsed on erinevad,“ räägib Aija.
Anne sõnul on kõige tähtsam läbi mõelda, mida oled modellinduse nimel valmis tegema ja millest vajadusel loobuma. Aija kinnitab: „Päris mitmed mu „avastatud“ modellid on tunnistanud, et nad poleks julgenud ise pilte modelliagentuuri saata. Endasse tuleb rohkem uskuda!“
Nõuanded
„Ole ambitsioonikas ja intelligentne. Ilma ambitsioonita oled nähtamatu. Intelligents on vundament , mis viib sind läbi elu ka siis, kui sinust ka modelli ei saa.“ / Toomas Volkmann
„Ole valmis pingutama. Kehtib modellinduse, aga ka muu kohta elus. Kui oled milleski algaja, on selge, et sa ei ole kohe tasemel, aga kui oled valmis pingutama ja kõvasti tööd tegema, on edu juba tõenäoline. Loosung „Võitjaks sündinud“ kõlab küll hästi, aga reaalselt jõuavad kaugele need, kes on valmis ennastsalgavaks tööks.“ / Mari-Liis Helvik
Mina kasvasin modelliks ajapikku. Nautisin juba kooliajal sõbrannade korraldatud moe-show’del ja pildistamistel osalemist ning uudistasin muudkui moemaailma, aga ei olnud kindel, kas ma tõeliseks modelliks sobin. Soov oli aga olemas ja jäi mind kummitama, nii et kui „Eesti tippmodelli“ casting’u kuulutust nägin, siis tundsin, et kas nüüd või mitte kunagi. Kui saan vastuseks ei, saan rahuliku südamega muus suunas liikuda – ja kui tagasiside on positiivne, siis siit ma tulen! Modellinduses on vaja pühendumust ja paindlikkust. Kohati on elu pingeline ja lausa metsik, aga mina ärkasin saate ajal igal hommikul, naeratus näol. Iga ebamugav olukord arendab ja kui hakkama saad, teeb see suurt rõõmu. Kõige keerulisem on töös tasakaalu hoida: peab olema väga koostöövalmis, kuid samas endale kindlaks jääma. Modellina läbi löömiseks peab nii füüsiline kui vaimne pool olema tugev. Olulisim töövahend on omaenda keha, sellele peab palju tähelepanu pöörama ja ennast tuleb armastada. Kõige rohkem meeldib mulle modellinduse juures ülesannete vaheldusrikkus. Ma pole kordagi tundnud, et see on kohustus, vaid võimalus panustada kellegi loometöösse. Tähtsaim asi, mida olen moemaailma kohta õppinud, on see, et kõigesse tuleb suhtuda avatud meelega. Ükskõik, kas kohtud kliendiga, kelle ideed kõlavad nii utoopiliselt, et teostust ei julge ettegi kujutada, või näed disaineri rõivad, mida vabatahtlikult eriti kanda ei tahaks. Moemaailmas on kõik kellegi looming ja modellina pole sinu ülesanne sellele hinnanguid anda! Ole aus, aga tea, millal vaikida. / Kätlin Hallik, saate “Eesti tippmodell” neljanda hooaja võitja.
LISA! Keelereiside lugu algas 1992. aastal väikese flaieriga ülikooli teadetetahvlil, millel oli kirjas “Vene keele kursus Sankt-Peterburgis”. Üks keelereiside kolmest asutajast haaras sellest võimalusest kinni, broneeris koha kursusel ja õppis kõigest paari nädalaga vene keelt kõnelema. Lummatuna sellest, kui kiiresti ja vähese vaevaga on võimalik juhendate käe all õppida selgeks keel välismaises keeltekoolis, naasis mees koju ja asutas koos kahe ülikoolikaaslasega keeleõppefirma. Firma nimi tuli lihtsalt: Lisa oli asutajate esimene vene keele õpetaja ning nime teine pool näitab, millise reisibürooga on tegemist.
KIIRESTI ARENEV FIRMA
Peagi said kolm sõpra korraldada täiskasvanutele mõeldud keelekursusi ja teismelistele suunatud järelvalvega keelereise kõikjal. Pikad reisid USAsse ja Austraaliasse tõid kaasa uusi sihtkohti. Eesmärk oli asendada traditsiooniline ja mõnevõrra iganenud keeleõpe värske, põneva ja tänapäevase kontseptsiooniga, mille järgi minnakse ise keelekeskkonda ehk õpitakse keelt just selles riigis, kus seda räägitakse.
Üks asutajaliige hakkas keelereiside jaoks kliendibaasi looma, teine ettevõtet üles ehitama ja kolmas rahvusvahelist koostöövõrgustikku punuma. Pühendumus kvaliteetsete keelekursuste pakkumisele võeti klientide seas hästi vastu ja see kasvas kiiresti 30pealiseks konsultatsioonirühmaks, mis koosneb noortest kõrge kvalifikatsiooniga mõtlejatest, uuenduslikest disaineritest ja dünaamilistest loovtöötajatest. Kunsti-, keele- ja finantseksperdid reisivad kogu maailmas, koostavad õppekavasid ning hoiavad silmad lahti võimalike uute sihtkohtade osas. Tehnikaspetsialistid ja meediaeksperdid töötavad välja ülimalt moodsaid veebilehti ja haldavad kulisside taga keelekursuse servereid, tagades kodulehe juurdepääsu 18 keeles. Unustada ei maksa ka pühendunud klienditeenindajaid, kes annavad väsimatult nõu kõigile reisi- ja keelehuvilistele klientidele. Lisaks kõigele sellele on neil ka väike armee tudengitest grupijuhte, kes suvistel keelekursustel saadavad maailma eri otsadest pärit teismelisi.
ÜLEMAAILMSED KEELEKURSUSED
Tänaseks on LISA! Keelereisidest saanud hästi tuntud tootemark. Ettevõtte uhkuseks on väljapaistvad keeltekoolid, mida on tunnustanud paljud keeleeksperdid. Kursuseid korraldatakse üle maailma ja kontoreid on enam kui 16 riigis. Keelereisidel osalejad kohtuvad igast maailma nurgast ja erinevatelt elualadelt inimestega. Kuigi peamisteks turgudeks jäävad ikka Suurbritannia, Saksamaa, Hispaania, Itaalia ja Skandinaavia, plaanitakse laieneda ka mujale.
LISA! Keelereisid on ülikooliõpetajate seas hetkel üks populaarseimaid tööandjaid ning on alates asutamisest andnud tööd keelespetsialistidele, tõlkijatele, majandusteadlastele, aga ka turismiekspertidele, IT-konsulatantidele, meediaspetsialistidele, fotograafidele ja graafilistele disaineritele.
Keelereise organiseeritakse nii täiskasvanutele, tudengitele, koolirühmadele kui ka noortele. Keeleõpet pakutakse huvitavates ja tähelepanuväärsetes paikades. LISA! Keelereiside kaudu on võimalik õppida saksa, hispaania, pranstuse, itaalia, inglise, vene, jaapani, hiina, araabia, tai, rumeenia ja poola keelt. Täiskasvanute keelereisid toimuvad aasta ringi, teismelistele aga koolivaheaegadel. Reisile saab registreerida veebibroneeringu kaudu.
ETTEVALMISTUS REISIDEKS
Otsest ettevalmistust tarvis ei ole: mõned õpilased soovivad vahel viia külalisperekonnale meene Eestist. Kaasa tuleks võtta vaid tarvilikud riided, pesemisasjad ning positiivne meel. Reis algab enamasti kohtumisega Tallinna lennujaamas, kus noored tutvuvad nii üksteise kui ka reisisaatjaga. Sihtpaika jõudes on korraldatud päralevedu, mis viib kõik õpilased võõrustajate juurde, kus nad elavad järgnevad üks kuni kaks nädalalt. Nädala sees on hommikuti kell 9-13 inglise keele tund, seejärel on lõuna kohalikus pargis või klassiruumides, päeva teises pooles toimuvad väljasõidud või muud meelelahutuslikud üritused.
Olenevalt noortest reisijatest luuakse nädala alguses põnev ning mitmekülgne nädalaprogramm, mis võib sisaldada endas näiteks võrkpalli, joogat, kanuutamist, boolingut, matka või hobuste võidusõitu. Pärast päevast üritust saavad noored koju minna, süüa ja puhata. Mõnikord toimuvad ka õhtused üritused: filmi-, lõkke- ja karaokeõhtud. Laupäeviti on ka väljasõidud (Inglismaa kursusel näiteks Londonisse, Cambridge´i või Oxfordi) ning pühapäevad olenevad sellest, mida noored ise teha soovivad. See võib jääda vabaks päevaks, minnes iseseisvalt linna avastama või randa piknikku pidama. Igal juhul on tegevusi palju ning need peaksid sobima igale maitsele.
SÕBRAD KOGU ELUKS
Väga positiivne on näha, kuidas noored omavahel reisi jooksul kokku kasvavad. Kui esimesel päeval väga suhelda ei julgeta, siis viimasel päeval lennujaamas lahkutakse üksteisest pisarsilmil, lubades järgmisel aastal uuesti kohtuda. Sellelt reisilt on võimalik leida sõpru kogu eluks. Samuti on vahva näha, kuidas noortele reisi sihtkoht südamesse jääb ning nende uueks eesmärgiks saab kunagi sealsesse ülikooli sisse pääseda.
ÄREVAID OLUKORDI EI PEA KARTMA
Ärevad olukorrad tekivad enamasti kuskile hilinedes või ära eksides. Üldjuhul pole sellest midagi, paljud kardavad, et ei leia esimesel päeval just kooli üles. Kuna kõigil on olemas reisisaatja telefoninumber, siis ära eksides tuleks just talle helistada: temalt saab juhtnööre, kuidas õigesse kohta tagasi jõuda. Näiteks Inglismaal Brightonis sõidavad kõik bussid lõpuks ühele samale väljakule. Hirmu ei pea tundma, alati on võimalik koos reisisaatjaga mõni lahendus leida.
Reisida tasub alati ja igas vanuses. Mis oleks parem, kui uusi kohti avastades ka keel selgeks saada? LISA! Keelereisidega on seda mugav ja turvaline teha.
Artikkel ilmus YU Ajakirja suvenumbris Toimetas: Andra Hamburg
16. detsembril ilmub YU ajakirja talvenumbri paberversioon. Tellides ajakirja SIIN saad -59% soodustust!
Kolm aastat tagasi ühel jahedal novembriõhtul jalutasin kodu poole. Olin just lõpetanud tööpäeva ning tahtsin värskes õhus pisut mõtteid koondada.
Töötasin tol ajal jumestajana omanimelises meigistuudios ning soovisin leida võimalust kuidas oma tegevusest laiemale publikule teada anda, oma tööd parimal võimalikul moel presenteerida. Koduleht ja Facebook olid mul loomulikult olemas aga sama oli paljudel teistel meikaritel. Ma pidin leidma võimaluse kuidas neist eristuda.
Ootamatult, koduteed tallates kargas pähe mõte. Haarasin taskust telefoni ja helistasin koheselt oma heale fotograafist sõbrale. Rääkisin talle ideest luua platvorm, kus meikari ja fotograafina saame mõlemad oma loomingut esitleda. Ta oli sellest vaimustuses. Idee võttis juured alla ning järgmise aasta märtsis oli algeline YU veebikeskkond loodud.
Üsna ruttu sai selgeks, et lisaks minule ja fotograafist sõbrale soovivad oma lugusid ja loomingut jagada ka teised talendid. Lugejad olid aga rõõmsad, et YU kaudu uutest tegusatest inimestest teada said. Nad olid isegi nii rõõmsad, et tegid ettepaneku arendada YU edasi trükiajakirjaks. Poolteist aastat hiljem sündiski esimene paberversioon, kuhu olid lisandunud inspireerivad lood nii moe- kui ka kultuurivaldkonnast. Järgmisena hakkasime jagama noorte andekate sportlaste lugusid ning täiendasime ilurubriiki. Loodud oli soodne keskkond, kus eestlased said jagada oma lugusid ning lugejad ahmisid inspireerivaid artikleid, laiendades samal ajal oma silmaringi.
Erinevad koolid ja raamatukogud kutsusid meid ajakirjast noortele rääkima. Teadmine, et sisu läheb korda peale tegijate ka lugejatele pani silmad särama ja südame rõõmust kiiremini põksuma.
Tänaseks olen jumestamistööst loobunud ja keskendun täielikult YU ajakirja arendamisele. Oleme käivitanud ajakirja juures omanäolise konkursi, kus anname igas kvartalis võimaluse noortele end modellidena proovile panna. Eesmärk on lõhkuda stereotüüp, et ajakirja kaanele pääsevad vaid tuntud näod või supermodellid. Teiselt poolt on konkursi eesmärk leida andekatele disaineritele oma loomingu presenteerimiseks esindusmodell. See aga ei tähenda, et me ajakirjas sees ei võiks tuua eeskujuks tuntud inimesi või jagada edulugusid kuulsatest brändidest.
„Mina olen YUnikaalne“ näol on tegemist kampaaniaga, mille eesmärk on tõsta noorte enesekindlust ja näidata, et iga inimene on eriline. YU kaanestaariks pürgijad näitasid oma unikaalsust Katri Korbuni poolt jäädvustatud fotodel ning rääkisid oma lugusid lühikestes videoklippides, mille salvestas üles Georg-Sander Männik. Stilist Reila Saarmäe valis rõivad AG Outletist, mille näol on tegemist kauplusega, kus leidub sobivad riided nii peole-, tööle-, kui ka kohtingule minekuks. Jumestustiimi ja juuksurite töötaktika oli kiire ja professionaalne. Ka fotošuudil viibinud väike prantsuse buldog Savi nautis protsessi, sättides end aeg ajalt ka kaamera ette 🙂
Ajakiri jätkab põnevate ja omanäoliste tegelaste lugude avaldamist, kuid seekord kutsume üles YU lugejaid näitama oma unikaalsust. Tee foto ning lae see Facebooki, Twitterisse või Instagrami ja lisa #minaolenYUnikaalne. Võib juhtuda, et avaldame just Sinu foto YU veebikeskkonna avalehel. Tea, et Sinu lugu võib inspireerida paljusid. Inspireerivam ja põnevam kui kunagi varem saab olema ka peagi ilmuv YU talvenumber. Ajakirja ettetellimine soodushinnaga kestab vaid piiratud aja. Kasuta seda NÜÜD!
Jaa-jaa, me kõik teame, et väikesed tüdrukud on tehtud suhkrust ja jahust ja maasikavahust. Aga suured tüdrukud? Mehed-naised? Papa ja mamma?
Kairi ja Jarmo arvasid, et meil kõigil võiks olla vähemalt üks päev elus, kus me oleme tehtud suhkrust ja jahust ja MAAAAASIKAVAHUST ning saatsid YU ajakirjale ühe roosa ja rõõmsa retsepti. Teadupärast leiab YU ajakirjast inspireerivate moe- ja kultuuriteemaliste lugude kõrvalt ka järele katsetamiseks toredaid toidu- ja joogiretsepte, mis on kiire elutempo juures kõik lihtsasti järeletehtavad. Lisaks on söögitegemise näol tegemist kunstivormiga, see pakub rahuldust ning annab tihti võimaluse oma kaaslast söögitegemise oskusega ära võluda.
Aastaid tagasi viibisid Kairi ja Jarmo ühel õhtusöögil. Teiste seas istus lauas ka Jüri, kes kogu õhtusöögi vältel kummaliselt vait oli. Tavaliselt oli Jüri olnud seltskonnahing, kes pajatas uskumatuid lugusi, mis vahest nii uskumatud olid, et isegi Kairi ja Jarmo neid ei uskunud. Aga tol õhtusöögil ei lausunud Jüri sõnagi. Kui kõik teised külalised juttu puhusid, siis tema lihtsalt sõi. Mitte ühtegi emotsiooni ei olnud võimalik Jüri näost välja lugeda. Hämmingule tegi lõpu Jüri naine, kes lõpuks ütles, et kui Jürile toit väga-väga maitseb siis ta ei ütlegi ühtegi sõna.
Kui võõrustajad Pihel ja Ivo magustoidu esimest korda ära olid serveerinud, ei lausunud keegi külalistest mitte ainsatki üleliigset sõna, ainult: “kas juurde saaks paluda?”
Kui Su maailm tundub vahest liiga hall ning kisa ja kära tüütab ära, siis see maasikavaht on üks imeravim. Peale selle, et Su maailm muutub roosaks, kaob ka kisa ja kära üsna kiirelt ära 🙂
Sul läheb vaja:
1,5 kilo maasikaid
3 munavalget
2 klaasi suhkurt
näpuotsatäis soola
piima
Töökäik on lihtne. Püreesta maasikad, vahusta eraldi munavalged, lisa suhkur ja lõpuks ühes suures kausis vahusta omavahel munavalged ja maasika toormooos.
Miks leiate, et tervislik eluviis ja magusa armastamine peaks käima käsikäes?
