by | sept. 21, 2016 | Elustiil
Tänavu oma 125. tegutsemisaastat tähistav Fazer avab 1. oktoobril Soomes Vantaas külastuskeskuse, mis annab kõigile külastajatele võimaluse tutvuda armastatud kaubamärgiga täiesti uudsel ja erilisel viisil.
Vaata galeriid uuest külastuskeskusest siit.
Fazer Grupi esimehe ja tegevjuhi Christops Vitzthumi sõnul asendatakse seni korraldatud traditsioonilised külastustuurid uues külastuskeskuses unustamatute elamustega.
“Kui varasemalt korraldati vaid grupiekskursioone Fazeri tehasesse, siis nüüd avame oma šokolaadimaailma uksed esmakordselt Fazeri ajaloos ka üksikkülastajatele üle kogu maailma. Külastaja mitte ainult ei näe, vaid ka kogeb enda ümber toimuvat kõikide oma meeltega,“ tekitab Fazer Grupi esimees ja tegevjuht Christoph Vitzthum uudishimu.
Uue Fazeri külastuskeskuse eesmärk on külastajaid igal sammu harida ning muuta seal veedetud aeg võimalikult mänguliseks. Külastajad saavad jalutada ehtsate kakao- ja piprapuude vahel, mille viljad kuuluvad Fazeri toodete koostisosade hulka. Fazeri tehasekülastust on nüüd võimalik kogeda ka virtuaalreaalsuse kaudu ning interaktiivsel näitusel kohtab ka roboteid, kes annavad muuhulgas harivaid lühiloenguid toitumisest. Lisaks kõigele muule põnevale kohtuvad külastajad Fazeri töötajatega eesotsas Karl Fazeriga ning neil on võimalus jälgida reaalajas Fazeri toodete valmimist.
Külastuskeskus pakub võimalust korraldada ka eraüritusi nagu seminare, kliendiüritusi ja laste sünnipäevi. Et muuta ametlikud kohtumised mängulisemaks, on huvilistel võimalus osaleda šokolaadi, küpsetamise või pagari töötubades ning arendada professionaalide käe all oma teadmisi ning oskusi. Lisaks kõigele muule on külastuskeskuses avatud ka Fazer Café ning eksklusiivne pood, kuhu saabuvad Fazeri uudistooted tulevikus müügile eelisjärjekorras.
Vitzthumi sõnul on Fazeri külastuskeskuse näol tegu tõelise arhitektuurilise vaatamisväärsusega ning tema kinnitusel on terve külastuskeskus, sealhulgas heli, sisekujundus ja kunstilised esemed disainitud spetsiaalselt Fazeri jaoks.
“Me oleme uhked selle üle, et oleme suutnud sellesse mahukasse projekti kaasata niivõrd palju andekaid spetsialiste mitmetelt elualadelt, kelle ühistöö tulemusena oleme suutnud saavutada midagi tõeliselt erakordset,” jagab Vitzthum oma rõõmu.
Fazer külastuskeskus on kõikidele külastajatele avatud alates 1. oktoobrist esmaspäevast pühapäevani. Eesti- ja venekeelsele giidiga tuurile on soovitatav broneerida piletid aadressil www.visitfazer.com.
Fazer Grupp on pereettevõte, millele pandi alus 1891. aastal, kui Karl Fazer avas oma esimese kohviku Helsinkis. Täna on grupi tooteportfellis valmistoidud, maiustused, pagari- ja kondiitritooted ning esindatud ollakse kaheksas riigis. Ettevõtte kaubamärkidest on Eestis tuntumad Karl Fazer, Geisha, Kodusai, Fazeri Must leib, Dumle, Tutti Frutti ja Marianne. Käesoleval aastal tähistab Fazer 125. sünnipäeva ning eduka ettevõtte asutaja Karl Fazeri 150. sünniaastapäeva.
by | sept. 10, 2016 | Elustiil
Kuidas niiskel sügisesel ajal leivatooteid säilitada? Mida kujutab endast hallitus ja kuidas see tekib?
Fazeri esindaja Vladimir Sapožnin selgitab pagaritoodete hallitamise tagamaid ning jagab nõuandeid, mis aitavad pikendada küpsetiste värskust ja eluiga.
„Leivatoodetele tekkiv hallituskord on seen, mille eosed lendlevad õhus ja jõuavad küpsetatud pagaritoodete pealispinnale jahtumise, viilutamise ja pakkimise ajal,“ selgitas Sapožnin ning lisas, et näiteks rukkitooted on hallituse tekkele vähem vastuvõtlikud tänu hapukamale tainale. Ühtlasi säilib paremini viilutamata leib, sest kõva koorik on pehme sisuga võrreldes kuivem ega lase hallitusseenel nii kiiresti tekkida.
„Hallituse mõju inimorganismile on palju uuritud ning on leitud, et hallitusseentes sisalduvad mükotoksiinid on inimestele kahjulikud. Väike kogus hallitust küll tervisekahjustusi ei tekita, kuid märgates ka ühel leivaviilul hallitust, tuleks siiski ära visata terve päts,“ sõnas ta.
Sapožnini kinnitusel on hallitus hilissuvel ja sügisel ülejäänud aastaga võrreldes sagedasem probleem, kuna õhk on siis soodsalt niiske ja soe ning õhus lendleb rohkem eoseid. „Kui varasematel aastatel püüdsid paljud leivatootjad pagaritoodete säilivusaega vastavate ainete lisamisega pikendada, siis tarbijate suurema terviseteadlikkuse tõttu on sellest loobutud ning täna oleme seadnud endale eesmärgiks hoida pagaritoodete koostis võimalikult naturaalsena,“ sõnas Fazeri esindaja.
Küpsetiste säilitamisel soovitab Fazeri esindaja järgmist:
- Hoia pagaritooteid kuivas kohas toatemperatuuril, soovitatavalt leivakapis. Soe ja niiske keskkond soodustab hallitusseene levikut, mistõttu on oluline paigutada pagaritooted pärast jahtumist alati vastupidiste tingimustega paika.
- Paki jahtunud küpsetised niiskuskindlasse pakendisse (näiteks kilekotti). See välistab hallitusseene eoste sattumist pagaritoodete pinnale.
- Osta leivatooteid väikeste kogustena. Maitsvaim leib on värske leib – ka usinal pagaritoodete tarbimisel tuleb kasuks pisemate leivaportsjonite ostmine. Nii saab kindel olla, et värsked tooted süüakse ära ning maitsenauding on võimalikult suur.
- Suuremaid leivavarusid võib säilitada külmikus või sügavkülmas. Tuleb vaid meeles pidada, et miinuskraadid võivad rikkuda leiva külluslikku maitset ja lõhna, küll aga hoiavad hallituse küpsetisest eemal.
Vladimir Sapožnini sõnul on iga majapidamise niiskustase ja temperatuur unikaalne, mistõttu soovitab ta võimalusel tarbida leivatooteid pakendil märgitud kuupäevani. See tähtaeg on määratud tootjapoolsete spetsiaalsete testide põhjal ning näitab, mis ajani säilitab küpsetis oma parimaid maitseomadusi.
by | sept. 1, 2016 | Elustiil
Toiduliit käivitas äsja kampaania, mille eesmärk on tuletada eestimaalastele meelde, kui väärtuslikud toiduained on piim ja piimatooted.
Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul on piimatooted möödunud aasta lõpus läbiviidud uuringu kohaselt eestimaalaste seas väga populaarsed, kusjuures naised tarbivad enamikke piimatooteid meestest pisut rohkem.
„TNS Emori poolt Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja tellimusel läbiviidud uuring näitas, et kui naistest tarbib erinevaid piimatooteid vähemalt kord nädalas keskmiselt 62,3%, siis meeste puhul jääb see näitaja alla 60%. Eriti suur oli erinevus naiste ja meeste vahel kodujuustu ja maitsestamata kohupiima tarbimises – vähemalt kord nädalas sööb neid tooteid 68% naistest, samas kui meeste puhul on see näitaja 54%,“ rääkis Potisepp.
Tema sõnul tarbivad naised meestest sagedamini ka näiteks jogurtit ja joogijogurtit, kohupiimakreeme ja kohupiimapastasid, naistest mõnevõrra isukamalt tarbivad mehed aga joogipiima ja võid. Kõige populaarsem piimatoode on nii meeste kui naiste seas juust – tervelt 88% nii meestest kui ka naistest ütles, et sööb vähemalt korra nädalas juustu.
Uuringust on märgata piimatoodete tarbimises erinevaid harjumusi ka inimeste rahvuse põhjal. Nii on näiteks hapendatud piimatooted nagu hapupiim, keefir ja pett mitte-eestlaste seas oluliselt populaarsem kui eestlaste seas.
„Kui eestlastest joob vähemalt kord nädalas hapendatud piimatooteid 55% elanikest, siis mitte-eestlaste seas naudib tervislikkusest pakatavaid fermenteeritud jooke vähemalt kord nädalas 67% vastanutest,“ sõnas Potisepp. Samuti tarbivad mitte-eestlased kohukesi eestlastest pea poole rohkem.
Teisalt aga näitas uuring, et juustutooted on mitte-eestlaste seas vähem populaarsed. „90% eestlastest tarbib juustu vähemalt kord nädalas, kusjuures 82% eestlastest tarbib juustu iga päev või mitu korda nädalas. Mitte-eestlaste seas tarbib iga päev või mitu korda nädalas juustu 69% ning kord nädalas 16% vastanutest. Toorjuustu tarbib regulaarselt 54% eestlastest ja 48% mitte-eestlastest,“ rääkis Potisepp.
Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul on piimakampaania peamine eesmärk tuletada inimestele meelde, et Eestimaal on palju häid toiduaineid, nende seas ka väga väärtuslik piim.
by | juuli 24, 2016 | Elustiil
Eile soojal suveõhtul vanalinnas sõbraga jalutades jäi Uuel tänaval silma kohvik, kus palju sigimist-sagimist näha. Nimelt oli tegu hiljuti avatud itaaliapärase jäätisekohvikuga Gelato Ladies.
Kohvikusse sisse astudes arvasin, et mind ootab ees väike hubane itaalia kohvik, selle asemel tervitas meid aga avar ja hele skandinaavialik interjöör. Kuigi ruum pole liialt suur, mahutab kuskil 20–30 inimest, siis on võimalik maiuspalu nautida ka terrassil, rentida suurema seltskonnaga keldrikorrusel asuv peoruum või haarata soovitu teele kaasa.
Esmapilgul jäid järjekorras silma loomulikult lapsed, kes uuest kohast väga palju rõõmu leidsid. Samas aga võis maiustama tulla ka koos oma lemmikuga, ehk et koht on väga looma- ja lapsesõbralik. Teenindus polnud küll esmamuljel midagi erakordset, ent ilmselt oli asi selles, et jõudsime kohale n-ö tippajal, kui kliente oli palju.
Äsja avatud kohvikus on küllaltki lai gelato (itaalia k külmutatud magustoit – toim) valik: pea 10–18 maitselist koorejäätist või sorbetti, mis hooajaliselt muutuvad. Jäätist saab võtta nelja erineva suurusega portsjonisse või lasta see vahvlikoonusesse panna.
Minu valikuks osutus piparmündi-pistaatsia gelato, mis tundus huvitav kooslus ning kaaslane võttis klassikalisema variandi: šokolaadi-arbuusi gelato. Minu ebatavalisem ost osutus lõpuks pigem üle ootuste heaks. Pistaatsiajäätis oli väga maheda suussulava konsistentsi ja ehtsa pistaatsiapähkli maitsega. Samas piparmünt oli ehk veidi liiga magus valik selle kõrvale, kuna lisaks värskele piparmündimaitsele oli tunda ka šokolaaditükikesi.
Kaaslase jäätisevalik oli samuti huvitav. Šokolaadigelato oli veidi tummine ja üsna kreemjas, samas aga pehme konsistentsiga ning parajalt külm. Arbuusikoonus oli väga värske ja mahlane, mitte väga magus ning tasakaalustas magusat šokolaadi. Koos aga pidime nentima, et pistaatsiajäätis oli kõige parem valik ning oli kuulda, et seda ka paljud kliendid tellisid. Esmakülastajale soovitaksin aga valida ühe klassikalise maitse ja teise veidi eksootilisema, mis omavahel üksteist tasakaalustaksid.
Üldiselt võib aga öelda, et olles varemgi Itaalias ehtsat gelatot proovinud, siis ega Eesti oma ei jää sellele sugugi alla. Jäätis oli väga mõnusa tekstuuriga, mitte liiga magus ega liiga külm, nagu poodidest leida võib. Samuti on kohe aru saada, et tegemist on värske ja n-ö puhta kaubaga, ehk et toodet valmistatakse kohapeal, mis on minu arvates suur pluss.
Jäätised on keskpärases hinnaklassis ning hetkel kehtib pakkumine – mida rohkem jäätisepalle võtad, seda rohkem hinnavõitu saad. Üks pall maksis 1,80 eurot, kaks palli 3 eurot jne. Meie arvates kahest pallist täiesti piisas ning rohkem poleks jaksanudki ära maiustada. Suuremad magusaarmastajad saavad aga näiteks kilo gelatot ka kaasa tellida.
Veidi kahju oli küll sellest, et letis polnud kõikidel jäätistel silte ning avastasime alles liiga hilja, et valikus oli teisigi huvitavaid maitseid, mida tahtnuks proovida, nt vaarikas, mustikas jms. Ehk oleks kliendisõbralikum need edaspidi kõik ära sildistada, sest teinekord ei taipa kohe küsida. Samas on jälle põhjust kohvikut uuesti külastada.
Kes veel magusakõrvalist soovib, leiab letilt klassikalise kvaliteetse kohvivaliku, mille hinnaklass jäi samuti 2–3 euro vahele. Lisaks valmistatakse kohapeal imemaitsvaid vahvleid ja pannkooke.
Lõpuks jäi meile aga veidi arusaamatuks kohviku nimi – Gelato Ladies. Arvasime, et see seostub kuidagi tööka jäätisekohviku naiskonnaga, kes kohvikus maiuspalu valmistavad. Nähtub aga, et see tuleneb hoopis asjaolust, et firma asutajad on naised. Meie eestlastena oleks soovinud rohkem eestipärasemat nime, aga see selleks.
Kes veel Uuel tänaval asuvasse jäätiseparadiisi sattunud ega itaalia jäätist kordagi proovinud pole, siis on just nüüd, suvel, õige aeg midagi uut avastada või lihtsalt maiustama minna. Kindlasti tasub ka muul ajal tükikest Itaaliat Tallinna vanalinnas avastada.
Teenindus 5/10
Toit 10/10
Sisustus 8/10
Jäätisekohviku Gelato Ladies leiad aadressilt Uus 28/1, Tallinn (asub Šoti klubi vastas). Kohvik on suveperiooditi avatud alates kella 10.30-st kuni hilisõhtul 11-ni. Lisainfo leiad siit.
Tekst: Andra Stražev
andra@yu.ee
Fotod: erakogu
by Marika Juusu | juuli 4, 2016 | Elustiil
Fitnessi- ja toidublogija Paljas Porgand ehk Merilin Taimre esitles fotograaf Katrin Viiliga koostöös värskemat disaini H&Milt.
Lisaks annab Merilin nõuandeid söömishäiretega inimestele ning motiveerib tervislikule eluviisile.
Kuidas sündis teievaheline koostöö? Mis on koostöö eesmärk?
(Katrin): Koostöö sai alguse tänu Merilini blogile, mida ma jälgima hakkasin. Kuna see inspireeris mind , siis kutsusin Merilini stuudiosse ja tegime koos esimese ühise pildistamissessiooni. Jäime suhtlema ja nüüd on meil lausa näituseprojekt tulemas. Sügise alguses tuleb mu isikunäitus Butterfly lounge´is, kus kasutan Merilini modellina. Avaldan näituse kohta rohkem informatsiooni jooksvalt juba augustikuus.
Kuidas aidata söömishäirega/trennisõltuvuses sõpra, kes ise probleemi ei tunnista?
(Merilin): Kui oled tunnistajaks oma sõbra, perekonnaliikme, tuttava või võõra haiglasele suhtele toiduga, siis ära kunagi pigista silmi kinni ning pööra talle selga. Kuidas saad aidata? Ära ründa ega süüdista teda haiguses − „Sa oled anorektik! Sa treenid üle!”. Esmane reaktsioon sellele on enesekaitse ja tagasilükkamine. Selle asemel tuleks läheneda ümber nurga: „sa sööd kuidagi vähe viimasel ajal”, „nii ei jagu sul energiat oma õpingute/töö/eluga toime tulla”, „kas kõik on korras?” jne.
Haige tunneb häire(te) pärast tavaliselt häbi, mistõttu ei soovi ta 99% sel teemal rääkida. Soovitaksin seega leida kellegi, kes on sama asja läbi elanud ning temaga ühendust võtta. Toitumishäirete käes vaevlevad isikud tunnevad kohest sidest inimesega, kes neid ses raskes seisus mõistab ja oskab aidata. Samuti võib minule kirjutada: merilin@paljasporgand.ee.
Kindlasti ei tohiks haiget ähvarda haiglaga. See tekitab temas tunde, et haigla on karistusviis mitte koht, kust abi leida. Püüa teda pigem veenda, miks spetsialisti abi talle vajalik oleks. Kui märkad haigust inimesel, kes pole sulle lähedane, siis ära püüa ise olukorda parandada. Pöördu tema lähedaste poole, kes võiksid teda aidata. Üks suurimaid motivaatoreid kaalust veel rohkem alla võtmisel on teiste kommentaarid stiilis „Issand, sa oled nii peenike! Mis su saladus on?”, „Sa oled nii ilus! Oled päris palju kaalust alla võtnud!” Kommenteerijad tavaliselt aga ei tea, et see, mida nad näevad, on näljutamise või ületreenimise tulemus. Kiites haige kaalukaotust, mõjub see ta häiretele kui pikk pai. Enne, kui selliseid kommentaare sotsiaalmeedias või silmast silma jagada, tasub mõelda kas tegemist võib olla järsu ning ebatervisliku kaalulangusega.
Mulle tuli selliseid „komplimente” palju, kuna töötasin alal, kus luges väline ilu enim. Pärast tervenemist ei kiidaks ma eal kellegi kõhna välimust, kuna selles ilu ei peitu. Leian, et tugev ja tervisest pakatav välimus ja sisemus on palju ilusam ning rohkem kiitust väärt! Kui haige on tervenemiskuuril, siis ära arva, et kookide, maiustuse ja üleüldse rämpstoidu pakkumine teda tervemaks teeb. Olen paljudelt haigetelt kuulnud, et vanemad tahavad, et nende lapsid sööksid jälle kooki, sest nad saavad sellest kindlustunnet, et nüüd on laps terve. See on aga libe tee buliimia tekkele ning kindlasti ei aita see kellegi ravikulge kiirendada. Tutvusta teda tervislikule toitumisele, et ta leiaks sisemise harmoonia iseenda ja kehaga.
Kas ja kus on Merilin söögivalmistamist õppinud?
(Merilin): Söögivalmistamine on mul loomulik anne, mida olen õppinud eelkõige emalt. Samas andis palju juurde ka Sydney restoranis kokana töötamine, toidublogide jälgimine ja ohtralt kokasaadete vaatamine. Leian, et praktika on parim viis õppimiseks!
Kus ja kuidas sünnivad uued retseptid ja toiduideed?
(Merilin): Võin julgelt öelda, et ma ei vaata toitu nagu iga teine inimene. Toiduaineid nähes hakkavad mul peas juba retseptiideed tekkima. Mulle meeldib alati katsetada uute põnevate maitsetega seni, kuni tulemus on tervislik ja kõrge toiteväärtusega. Lisaks saan ma palju inspiratsiooni kokasaadetest ja toidublogidest. Retseptid ise sünnivad kõik ikka koduköögis suure nälja kannustusel. Mulle meeldib iga päev nautida uut toitu ja iseend üllatada. Miks me ei peaks end hellitama, kui meil selleks võimalus on!
Fotod: Katrin Viil
Riided: H&M
Katrin Viili koduleht
Katrin Viil Facebook
Katrin Viil Instagram
by Ave | juuni 24, 2016 | Elustiil, Ilu & Mood
On saabunud aasta lühim ja valgem öö, aeg maagilisteks toiminguteks!
Jaanipäev on iidne suvepüha ja kahtlemata tähtsaim püha põhjamaa rahvastele. Jaanituli aga killuke päikesest endast, sümboliseerides suve algust nii Eestis, Soomes kui ka Rootsis. Jaanilaupäeval on kombeks käia saunas ja meeles pidada lahkunuid. Õhtul süüdatakse aasta olulisem tuli – jaanituli!
Jaanituld on algselt seostatud päikesepüha ja -kultusega. Vanarahva jaoks oli tuli aga kui maagia. Jaanitulele minek lubas head õnne kogu tulevaseks aastaks, minemata jätmine aga ebaõnne. Tulel usuti olevat puhastav ja tervendav toime! Üle põleva lõkke hüppamine lubas head tervist ja kui tüdrukud samal ajal oma kallimale mõtlesid, oli mehele saamine kindel. Jaaniööl kardeti nõidust ja kurja silma, majanurgad kaunistati nõiduse peletamiseks lilleõitega. Ajal, mil taeva ja põrgu väravad on valla päästetud, võidi kohtuda oma kadunukestega.
Sõnajalaõis
Kaunis õis, mis puhkeb jaaniööl lühikeseks ajaks ja annab oma noppijale rikkuse, õnne, kõigi lindude, loomade ja inimeste keele mõistmise võime, teadmised kõigi maailma asjade kohta. Sõnajalaõit tuli reegline otsida üksinda, seejuures ei tohtinud pöörata tähelepanu häältele enda ümber ega kohkuda ka kõige koledamatest olenditest, kes lähedale kippusid. Ei tohtinud ka hüüdmise peale ringi vaadata ega sellele vastata. Leitud õis tuli viia kohe metsast välja. Ka jaaniussikese kojutoomine tähendas head õnne!
Jaanitule juures on läbi sajandite tantsitud ja lauldud, sinna kutsuti alati pillimehi või ansambleid. Kui polnud pillimehi, siis mängiti ringmängulaule või lauldi niisama. Varasematel aegadel kuulus jaanitule juurde maadlemine, jõukatsumine, köievedu ja muud tavad, mida praegugi ametliku jaanitule korraldajad organiseerivad. Tule ääres maitsti pühadetoitu ja joodi jaaniõlut või kalja.
Kuna tegemist on aasta lühima ööga, siis oli tavaks olla päikesetõusuni ärkvel. Üldlevinud arvamuse järgi on suur õnn, kui jaaniööl ei saja. Jaanikastel on läbi paljude sajandite usutud olevat maagiline tervistav ja ilu andev jõud, mistõttu sellega pesti nägu. Veel sajand varem oli tava jaanikastes kukerpalli visata, mis pidi vältima seljahaigused – talurahva nuhtluse – ja aitama olla terve.
Näiteid Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti jaanilaulude viisidest leiad siit.
Jaanimood
Kuna jaanid on eestlastele tähtis püha, siis kindlasti kohtab siin-seal rahvarõivas pidutsejaid. Kellel aga puudub traditsiooniline riietus, siis selleks puhuks soovitan lillemustrilisi ja rahvuslike motiividega kleite, pluuse, pükse jne. Materjalina soovitan lina või puuvilla, hingab hästi ja on nahale õrn. Kõik see tekitab mõnusa etnohõngu. Kindlasti leidub Sinu garderoobis mõni lahe linasest riidest vestike või kleidike, talupojalikud püksid või pluus, neid oskuslikult kombineerides saab lõpptulem olema super!
Huvi korral kiika ka vanavanemate riidekappi, sealt võib avastada nii mõnegi laheda eseme. Rääkides aga traditsioonilisest riietusest – rahvarõivastest, siis siin on oluline, et need kantakse välja õigesti. Paikkonniti võivad rahvarõivad erineda, neli suuremat rühma: Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti ja saared. Ei ole sobilik kanda Põhja-Eestist pärit pluusi, kui seelik pärineb saartelt. Rohkem infot rahvarõivaste kohta leiad siit.
Toimetaja Reila Saarmäe
reila@yu.ee
Allikad: Jaanipäevatoidud. Eesti, Rootsi ja Soome kook ja kombed. Merrit ja Jaan Kiho. 2016
Jaanipäev – 24. juuni. Berta – Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas.
http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-jaanipaev.php
Rahvarõivad – http://rahvaroivad.folkart.ee/rahvaroivad
by | juuni 23, 2016 | Elustiil
Jaanipäeva peetakse Ristija Johannese sündimise päevaks. Rääkimata paljudest traditsioonilistest jaanipäeva tegevustest on oluline ka rikkalik toidulaud.
Erinevalt paljudest teistest tähtpäevadest on jaanipäeva söögilaual tähtsam jook kui söök. Jaanijook oli ka ohvrijook, mida visati jaanitullegi. Vanasti valmistati Mulgimaal traditsioonilist jaanikahja – õlut, millele lisati mett. Samas saavad aga pidulised nautida ka maitsvaid alkoholivabu jooke. Näiteks jahutab külmal suvepäeval imehästi isetehtud külm bool ehk mahlajook, millesse siirupit ja sobivaid marju lisades saad tõelise suvejoogi. Kel neid vahendeid käest võtta pole, soovitan poest haarata uute ja huvitavate käsitöölimonaadide järele.
Jaanipäevaks valmistati paremaid sööke kui tavapäevadel. Tugevamaks toiduks oli vanasti liha ja leib. Kui perel oli võimalik, siis jaanipäeval tehti tavaliselt lambaliha. Ka tänapäeval tehakse grillid kuumaks ja pannakse kana- ja sealiha või vorstid lõkkele. Kes aga lihalembene ei ole, saab lauale panna ka kala, seda mõnusalt maitsestada ja ahjus küpsetada.
Alati on hea ka tasakaaluks muudele toitudele lauale panna värskeid salateid, olenevalt maitseeelistustest – kas magusat kui soolast. Eriti maitsvad salatid valmivad koduaaiast nopitud saadustest. Väga populaarseks on praegusel hooajal ka suvikõrvitsad, mida saad salatisse panna või maitsestada ja grillida.
Magusasõpradel tasuks samuti lauale panna midagi värsket – näiteks klassikaline rabarberikook, mustika-toorjuustukook või tervislik maasika toorkook. Samas saab aga magusaisu kätte ka ideaalsest kuumusejahutajast – marja- või jogurtismuutist.
Jaanidel on mitmeid viise, kuidas end kosutada ja head-paremat nautida. Kindlasti on oluline jälgida toitudevahelist tasakaalu ning ära tuleks jätta ülemaitsestatud ja “rasked” ehk kaloririkkad rasvased toidud. Küll aga tasub süüa midagi värsket ning kerget, nii on meeleolu kergem ja energiat ka rohkem.
Maitsekat jaani!
(allikas: Maablogi)
by Mari-Liis | juuni 18, 2016 | Elustiil
Muutustega kipub olema niimoodi, et märkame neid selgemini siis, kui tulem avaldab meile otsest mõju. See on ka üks põhjus, miks on noorukil keeruline ennast seostada keskmise kontoris töötava inimesega, kes istub ligi 13 tundi päevas ning vaevleb siseorganitega seotud probleemide ja halva rühi käes.
Kuna sellised muutused leiavad aset aga pika aja jooksul, siis kohaneb meie keha nendega ajapikku ning ei pane muutusi tähelegi. Meil on mugav kohaneda.
Arstid ja füsioterapeudid on võimelised loetlema kümneid istuva eluviisiga seotud tagajärgi:
- lihaste elektriline aktiivsus langeb miinimumini;
- hea kolesterooli tase langeb 20%;
- rasvu lagundavate ensüümide aktiivsus langeb 90%;
- insuliinitundlikkus väheneb;
- energiakulu langeb;
- esile kerkivad ortopeedilised probleemid: kaelapiirkonna valud, karpaalkanali sündroom, alaseljavalu, diski prolaps ja palju muud.
Vireo füsioteraapia ja treeningute eestvedaja Merle Leineri sõnul on aga vähe abi sellest, et oskame nimetada istumisest tekkivaid probleeme. Seniks, kuni inimene ise probleemi ei tunneta, ta muutusi tegema ei hakka. Probleem tuleb tavaliselt hiljem, siis kui esimene seljaoperatsioon on tehtud või infarkt käes. Pärast seda on enamjaolt motivatsioon muutusi ette võtta üsna suur.
Kuid milline on istumise ja liikumise kuldreegel? Kas on olemas kindel süsteem, mida järgides hoiame ära eespool mainitud võimalikud probleemid? Istumisasendite kohta on küll õpetusi, ent eriti ei räägita, et ükskõik milline meie istumisasend ka ei oleks, peaks seda päeva jooksul muutma, sest ükski asend ei ole tervise seisukohalt hea üle kahe tunni. „Mitmekesisusest ülekoormusprobleeme ei teki,“ sõnab Leiner. Sageli on aga näiteks rahvatervise soovitusi raske praktikasse sobitada. Näitena toob Vireo füsioterapeut välja iga tunni aja tagant püsti tõusmise ja liikumise. „Loomulikult ei saa oodata, et tööhoos olev inimene võtab kuulda rahvatarkust ning tõuseb iga kell püsti ja hakkab võimlema. Selleks ei ole lihtsalt aega ja nii jääb töö pidevalt pooleli.“ Aga mis kasu on soovitustest, mida reaalselt ei rakendata, isegi ei kaaluta nende kasutusele võtmist? Enamike füsioterapeutide unistus on hoopis see, et terapeutilised harjutused on päeva sisse kujundatud nii, et teeme neid muuseas. Seega on edasiminek ka see, kui suudame näiteks istumise tõttu lühenenud puusapainutajat venitada kohviautomaadist kohvi oodates või pidades lühikesi nõupidamisi pigem seistes.
Seega pole olemas kindlaid või õigeid istumisasendeid ega ka harjutusi, mida tööaja vahepeale kindlasti tegema peaks. Ometi saavad organisatsioonid palju selle jaoks ära teha, et pakkuda kollektiivile mitmekesiseid võimalusi puhkeaja efektiivsemaks kasutamiseks. Just seetõttu võimaldavad mitmed laialdaselt tuntud ettevõtted, nagu Apple ja Playtech, enda töötajatele vaheldusrikkaid ajaveetmisvõimalusi: varbseinad rippumiseks, pehmed pallid harjustuste tegemiseks ning ergonoomilisemaks istumiseks, lauajalgpall ja pingpongilauad liikuvamateks pausideks, mitmed treeningvõimalused kontoris varajastel hommikutundidel. Nii leiab igaüks endale selle kõige sobilikuma tegevuse, mida harrastada lõunapausil või mõnel muul sobilikul hetkel.
Samuti leiab Leiner, et on positiivne tõdeda, et ka koolides mõeldaks järjepidevalt sellele, kuidas lapsi laua tagant püsti saada ja klassikalisele istumisele vaheldust pakkuda: aktiivsed ja mängudele keskenduvad vahetunnid aulas, soojemal ajal kooliõue lubamine. Ka uuringud on näidanud, et kui õpilane saab olla matemaatikatunni ajal kasvõi korraks kehaliselt aktiivne, kasvavad nii tema kaasamõtlemine, produktiivsus kui ka ülesannete lahendamise võimekus. Seega võib öelda, et koolid oma suhtumise kujundamisel väga õigel teel.
Oluline ja hea on pidada meeles, et istumine ühes kindlas asendis on kui porgandite söömine: tervislik mingi kindla piirini, ent ainult sellest ei ole võimalik elada. Leiner lisab, et eelkõige soovitab ta mistahes organisatsioonidel keskenduda aga enda töötajate soovidele ja erinevustele. Need, kellele meeldib tantsimine, ei hakka tõenäoliselt rõõmuga käima jõusaalis, ja need, kes soovivad ujuda, ei pruugi tahta korvpalli mängida. Igasuguste sekkumiste planeerimine peab algama sellest, et tööandja tunneb oma töötajaid, vajadusel korraldab täiendavaid uuringuid. Ent kellel jääb endal ideedest puudu, saab alati Vireo füsioterapeutidelt tellida koolitusi või konsultatsioone teemadel, kuidas enda töötajate tervise eest hea seista.
Toimetaja: Mari-Liis Koemets
mariliis@yu.ee
YU Magazine on ajakiri inimestest, kes inspireerivad ning suunatud lugejaskonnale, kes soovib olla inspireeritud. Väljaannet saab osta nii müügipunktidest üle Eesti, tellida postiga (üksiknumbri hind 6,50 €) või lugeda hoopis digiversioonis (üksiknumber hinnaga 1,99 €). Nüüdsest müügil ka YU suvenumber.
