Kinodesse jõuab film Peeter Volkonskist

Kinodesse jõuab film Peeter Volkonskist

by | sept. 26, 2018 | Avalehele, Elustiil, Film, Foto, Kultuur, Kunst, Persoon

Foto: Ken Mürk

Sel nädalal jõuab kinodesse Kaupo Kruusiaugu dokumentaalfilm “Viimane vürst”, mis heidab pilgu Eesti kultuurimaastiku ühe värvikaima tegelase Peeter Volkonski argipäeva.

Eeskätt on tegemist vaatleva dokumentalistikaga, kus portreteeritav avaneb oma tegevuse, mitte niivõrd teiste kirjelduste kaudu. “Kolme aasta jooksul sain jälgida kõrvalt Volgi loometegevust, aga ka tema argiaskeldusi, tundlikke vestlusi pojaga, operatsioonist taastumist, avatud korkide perioode ja paljut muud,” sõnas režissöör Kaupo Kruusiauk. “Volk on kahtlemata väga mosaiikne persoon ja filmi teatud fragmentaalsus teadlik valik, et avada tema jõulist natuuri uue külje alt.”

Auväärse sugupuuga Peeter Volkonski on eesti laulja, näitleja, lavastaja ja tõlkija. Punkbändiga Propeller kuulsaks saanud Volk jätkab praegugi laulmist Propelleris ja Rosta Akendes, lisaks mängib ta rolle Vanemuises ja annab loenguid Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias. Eelmisel aastal jõudis kaante vahele Volgi suur tõlketöö, vanaarmeenia keelest eesti keelde pandud Nareki Grigori “Nutulaulude raamat”. Hetkel on ta aktiivselt seotud projektiga “Sünnipaik”, mille tulemusel tekib ERMi kodulehele virtuaalnäitus meie suurkujude sünnikohtadest.

Foto: Ken Mürk

“Viimane vürst” esilinastub Tallinnas sel neljapäeval, 27. septembril Apollo Kino Solarises. Tartu esilinastus toimub reedel, 28. septembril Tasku keskuse Cinamonis. Huvilistel on võimalik filmi eelvaadata juba ka Raadio 2 eriseansil sel kolmapäeval, 26. septembril Coca-Cola Plazas.

“Viimane vürst” hakkab jooksma Eesti kõigis suuremates kinokettides (Apollo, Forum Cinemas, Cinamon), aga ka Artises, Sõpruses, Tartu Elektriteatris ja paljudes teistes kinodes ja kultuurimajades üle Eesti. Täpse linastusgraafiku ja planeeritud eriseansside info leiab filmi kodulehelt www.viimanevürst.ee.

Režissöör Kaupo Kruusiauk on varem teinud dokfilmi “Mängija” maletaja Jaan Ehlvestist ning mitu lühimängufilmi. Tema esimene täispikk mängufilm “Sandra saab tööd” jõuab kinodesse tuleva aasta sügisel.

“Viimase vürsti” tootjaks on Flo Film ja selle valmimist toetas Eesti Filmi Instituut ja Kultuurkapital.

Foto: Ken Mürk

Millist tüüpi pesuvahendit oma kehale valida?

Millist tüüpi pesuvahendit oma kehale valida?

by | sept. 26, 2018 | Avalehele, Elustiil, Ilu & Mood

Duši all käimine on igapäevane toiming ja erinevate kehapesuvahendite valik poelettidel nii kirju, et tihti haarame harjumuspärase või esimesena kätte sattuva vahendi järele. Tegelikult tuleks aga pesuvahendi valikule rohkem tähelepanu pöörata, et oma nahale ja soovidele kõige sobivam leida.

Dove’i brändijuht Paula Elksne annab järgnevalt ülevaate erinevate pesuvahendite omadustest, et leiaksid just oma kehale õige toote.

Luksuslik mousse

Tavapäraste pesuvahendite uus ja luksuslikum alternatiiv on kreemjas ja õhuline mousse, mis sobib hästi nii kuiva kui tundliku nahaga kimpus inimestele, sest teeb keha puhtaks õrnalt, kuid tõhusalt. “Mousse’ide koostisest võib leida näiteks ka argaani-, roosi- või kookosõli, mille kasulikud omadused taastavad naha niiskustasakaalu, ennetavad kuivust ja jätavad keha pärast pesu lausa siidiseks,” selgitab Elksne. Tihke mousse sobib niisutava koostise tõttu hästi ka raseerimiseks. Elksne sõnul tuleb aga mousse’i puhul meeles pidada, et pudelit tuleb enne kasutamist loksutada.

Pilvpehme vaht

Dušivaht on samuti uut tüüpi õrnatoimeline pesuvahend, mis sobib hästi neile, kes hindavad kiirust ja kasutusmugavust, aga tahavad siiski kogeda midagi uut. Kui teised pesuvahendid tuleb enne nahale kandmist vahule hõõruda, saab juba vahu kujul vahendit kohe kasutada ja ka kiirelt maha loputada. “Dušivahu peale kandmine on kui pilvpehme pai ning nahk on pärast pesemist puhas ja niisutatud,” lisab Dove’i brändijuht.

Harjumuspärased dušigeel ja -kreem

Elksne sõnul sobib tihkema konsistentsiga ja jahutava efektiga dušigeel kasutamiseks soojemas kliimas, eestlased peaksid vaatama aga siidise tekstuuri ja toitva toimega dušikreemide poole. “Pesuvahendi koostisosadest otsi glütseriini, mis aitab niiskust lukustada nii et nahk ei hakka pärast pesemist kiskuma ega hiljem kuivama,” soovitab Elksne. 

Klassikaline ent tõhus seep

Seep on klassikaline puhastusvahend, mida paljud mäletavad oma lapsepõlvest. Seebi valikul tuleb Elksne sõnul aga taas jälgida koostisosi, sest osad seebid võivad nahka oluliselt kuivatada. “Valida tuleks seep, mille koostisest ¼ on niisutavat kreemi, et nahk jääks pärast dušši niisutatud ja särav. Tavalised seebid jätavad küll naha krudisevalt puhtaks, kuid võivad samas muuta kuivaks ja karedaks,” räägib Elksne.

Marius Živolupov: “Loomingulisus on intelligentsi viis lõbutseda. Ära kaota oma seiklusjanu ja avastamishimulist Mina!”

Marius Živolupov: “Loomingulisus on intelligentsi viis lõbutseda. Ära kaota oma seiklusjanu ja avastamishimulist Mina!”

by | sept. 26, 2018 | Avalehele, Elustiil, Kultuur, Kunst, Persoon

28-aastasel Marius Živolupovil pole reas pelgalt kaunid kunstiteosed — me vestluses joonistub välja ta imeilus ellusuhtumine, mis võiks inspireerida meid kõiki maailma helgematesse toonidesse värvima.

 

1. Mida tähendab sinu kunstnikunimi Lifelover Arts?

Nimi Lifelover tuleb minu filosoofilisest taustast. Iga inimene peaks oma ellu suhtuma armastusega. Väärtustama ümbritsevat ning hoidma lähedasi. Kõik me elame ju tänu armastusele ning püüame iga päev kogeda armastust. Jagamisega kipub muidugi tänapäeval asi keerukam olema. Palju on inimesi, kes on väga kinnised ning varjavad end erinevate maskide taha, jättes seeläbi armastuse jagamise unarusse, kuid seda saada ja kogeda loodavad siiski. Mina lihtsalt jagan oma sõbralikku olemust ilma suurema tagamõtteta.

 

2. Palun räägi natukene oma hariduskäigust.

Olen pärit Põltsamaalt. Lõpetanud seal Ühisgümnaasiumi ja mõned aastad veetnud Põltsamaa Kunstikoolis ning hiljem asunud elama Tallinnasse, kus olen õppinud töö- ja tehnoloogiaõpetust ning hetkel pusin tasahaaval hambatehniku eriala kallal.

 

3. Kas mäletad päeva, mil joonistamist alustasid?

Ei. Seda hetke ma ei mäleta. Usun, et sündisin juba pliiatsid käes. Aga antud kunstnikunime loomise hetke mäletan ikka. 2016. aasta jõululaupäeval palus mu noorem õde, et joonistaksin talle kuu. Juhuslikult sattus mu kätte üks UV lamp, mis pani teatud värvid helenduma. Hakkasin otsima erinevaid viise neoonsete ja nähtamatute värvidega mängimiseks. Viis kuud hiljem viisin õele hiiglasliku joonistuse kuust, mis oli täis üüratus koguses pisikesi detaile. Kõigi detailide idee autoriks oli tema ning mina panin need kujutlusvõime abil ühte kirevasse kooslusesse. Meil on see perekonnas. Kõik on kunstnikud ja fotograafid.

4. Millega sa joonistad?

Markerid, pliiatsid, sulepead, pintslid jne. Kõik meediumid.

 

5. Kuidas sa oma kunsti nimetad: on nad maalid, joonistused või digitaalne kunst?

Kui mu kunsti vaadata, siis võib öelda, et nad on väga erinevate teguviiside tulemus. Justkui kogemata juhtunud. Füüsilisel kujul valmivast joonistusest või maalist on võimalik teha väga erinevaid fotosid ning nende töötlusi. Seega suur osa on digitaalsed variatsioonid päris töödest.

 

6. Kuidas sa pildistad sisse omaloomingut? Mõned on sul ka digilauaga tehtud …

Telefoniga, sel on hea kaamera. Digilauaga kulub mul rohkem aega. Digitaalsete joonistuste puhul kasutan seda algusest lõpuni, kuid eelistan alati pliiatsit ja paberit.

7. Millest saad inspiratsiooni?

Inspiratsiooni ammutan ma ilusatest hetkedest. Looduses veedetud ajast ja linnast eemaldumisest. Tagasi tulles võtan ette paberi ja lasen kätel teha seda, mida nad soovivad. Kunsti juures on oluline just see esimene pliiatsitõmme. Kui seda ei juhtu, ei saa ka kunsti olema. Edasi tuleb juba pilti keerates otsida erinevaid nurki ja kujundeid ning lasta kujutlusvõimel tööd teha. Täpselt nagu looduseski. Viskad heinamaale pikali ja vaatad pilvi ning kujutad ette igasuguseid loomi ja olendeid. Vaikselt hakkavad pilved kuju võtma ning taevasse joonistub muinasjutt. Sama juhtub paberilgi. Abiks on ka mõnus bluus või jazzmuusika.

 

8. On neil kõigil mõni ühendav mõttejoon või on kõik iseseisvad teosed?

Hmm. Kõigi mu joonistuste mõte on lihtsalt väljendada selles kiires töö-kodu-töö-kool maailmas oma lapsemeelsust. Minu arvates ei tohiks inimene endas peituvat seiklusjanu, avastamishimu ja loovust täis Mina ära kaotada. Ka tema vajab oma aega ja olemist. Nii püsib inimene õnnelikuna ning suudab igapäevaste ühiskonna poolt seatud normide täitmisega stressivabamalt tegeleda.

9. Kas joonistad vastavalt tujule või on sul kindel plaan, mida teha ja siis seda teedki?

Kõik sõltub sellest, kas joonistan omaette olles või teen kunsti kellegi jaoks. Portreede puhul on alati plaan ja visioon peas keerlemas. Kehamaalingute puhul samuti, sest nende puhul kuulan inimest ja ta mõtteid ning kombineerin selle abil midagi huvitavat kokku. Omaette olles lasen pliiatsitel, pintslil, tindil või markeritel libiseda paberil ilma tulemusele mõtlemata. Ja tulemus on alati üllatav. Usun, et tähtis ei ole lõpptulemus, vaid teekond momendini, mil tunned, et nüüd pole enam midagi lisada.

 

10. Mida sulle kõige enam meeldib kujutada ja miks?

Enim meeldivaid asju ei olegi. Ma lihtsalt armastan kirkaid värve juba lapsepõlvest. Võib-olla kui nüüd mõelda pisut, siis mulle meeldib teoks teha igasuguseid tellimustöid, sest need erinevad minu enda mõtetest ning aitavad mul leida uusi nüansse ja õppida põnevaid tehnikaid.

11. Milliseid tehnikaid oled näiteks nõnda õppinud?

Ma olen joonistanud näiteks tindiga ja banaaniga. Kujutlusvõime on piiritu.

 

12. Millega sa veel peale joonistamise tegeled?

Peale joonistamise on mul ohtralt teisigi projekte. Aitan Rawesti meeskonda hardstyle-ürituste lavakujunduse loomisel, põhitööna olen aastaid juba müügivaldkonnas. Hobi korras olen pidanud pisikest eraööklubi ja hetkel olen abiks ka Zuu baaris hubase õhkkonna loomisel. Paralleelselt selle kõigega omandan meditsiiniharidust ning aitan noortel talentidel töömaastikul jalgu alla saada.

 

13. Kui tihti sa usaldad intuitsiooni nii joonistamisel kui ka elus?

Intuitsioon on mind palju aidanud. Küllap ma usaldan teda piisavalt. Kes ei usuks siis oma kõhutunnet? Mõnikord on õnnestunud õnnetusigi ära hoida.

14. Miks on tähtis ennast kuulata?

Keda teist ma siis kuulan? Mina olen ju iseenda heaolu ja rahulolu seisukohalt ainus ja targim. Keegi teine ei näe minu sisemaailma ega loe mu mõtteid. Samuti ei saa keegi minu eest mediteerida ning endasse süveneda. Rahu ja tasakaal on ainult minu enda teha. Enese jälgimine on muide midagi maagilist. See on teadlikkus — eneseteadlikkus. Selle abil on võimalik nii palju mõttetuid probleeme ära hoida ning endale selgeks mõelda need asjad, mis päriselt on olulised. Ja kui me oleme enda põhimõtted läbi sorteerinud, suudame palju paremini oma eesmärke luua ning nende poole püüelda. Ja loomulikult ka teiste inimestega paremini läbi saada.

 

15. Mis on sind elus kõige enam mõjutanud?

Ühel vihmasel sügisesel õhtupoolikul kohtusin ühe võhivõõra inimesega, kes tundis huvi mu kunsti vastu. Vestlus temaga meenutas mulle palju lihtsaid elutõdesid. Jorma Kask on tema nimi ning tema öeldud lause: “Kuidas saab kõik veel paremaks minna?”. See on mu mälus olnud kogu edaspidise elu. Kui seda paar korda kordan, paraneb tuju ning hakkavad juhtuma asjad, mida ei oskagi kuidagi seletada. Minu elu on see muutnud igal juhul kardinaalselt. Näiteks maast raha leidmiste arv on hüppeliselt kasvanud tänu sellele küsimusele.

 

16. Mis sa arvad, kas kurjus toob kurjust? Mida peaks inimesed tegema teisiti, et oleks parem elada?

Mida külvad, seda lõikad. Nii lihtsalt on. Inimesed võiksid tulla oma telefonidest välja ning päriselt suhelda. Hakata sotsialiseeruma päris maailmas ja looma rohkem uusi tutvusi. Avatus ja tähelepanelikkus on praegusel ajal üpris defitsiitsed nähtused. Ma saan aru, et eestlane väga ei armasta võõra inimesega suhelda, aga pean tunnistama, et minu kõige huvitavamad vestlused ja tutvused on loodud just võõrastega vestlusse astumise tagajärjel. Ja tegelikult on inimesed üliägedad.

 

 17. Mis on sinu elu moto, kui see on olemas?

Ei ole olemas ületamatuid probleeme, on vaid ajutised situatsioonid. Kui miski piinab sind, siis selgita välja, kas saad selle heaks praegu midagi ette võtta. Kui ei saa, siis pole ka hetkel muretsemiseks põhjust. Elu on liiga lühike, et end muredega üle koormata. Loomingulisus on intelligentsi viis lõbutseda. Elu on seiklus ning me oleme siin, et aidata üksteisel see kui teekond põnevalt läbida.

 

18. Kus sind sotsiaalmeedias jälgida ning sinu kunsti osta saab?

Minuga võib igal moel ühendust võtta ning arutada oma ideid ja mõtteid. Aitan meeleldi luua isikupärase kunstiteose, seinamaalingu, tätoveeringu kujunduse või kehamaalingu.

Jälgida saab mind aga järgnevate lehtede kaudu:

https://www.instagram.com/lifeloverarts, 

https://www.facebook.com/Lifeloverarts/.

Minu mandalatega tooted leiab aga siit:

www.redbubble.com/people/lifeloverarts.

 

Intervjueerija Elina Lait
Teoste ja fotode autor Marius Živolupov
Toimetaja Kadri Toomsalu

Johandra-Lisett blogimisest: “Kui on hea sisu, siis vanus ei loe…”

Johandra-Lisett blogimisest: “Kui on hea sisu, siis vanus ei loe…”

by | sept. 15, 2018 | Avalehele, Blogimine, Disain, Elustiil, Persoon, Sisuturundus

Kohtusime Johandra-Lisettiga Tallinna Kaubamajas, ta jäi mulle kohe silma erilise stiilse seljakoti ja lahkete suurte silmadega. Olles varem teda näinud üksnes piltide pealt, ei olnud mul siiski raske teda ära tunda. Ta mõjus täpselt nii loomulikult, avatult ja siiralt, nagu mul temast ettekujutus oli.

 

Kirjelda ennast kolme sõnaga.

Töökas, abivalmis, hooliv.

 

Millal alustasid blogimisega?

Alustasin blogimisega veidi rohkem kui kaks aastat tagasi, olin siis umbes 13-aastane. Alguses olin eelarvamusega, et nii noort keegi ei kuula, ja postitasin õe nime alt. Hiljem mõistsin, et kui on hea sisu, siis vanus ei loe, ning jätkasin enda nime alt.

 

Miks sa blogima hakkasid?

Kui olin noorem, siis noriti mind välimuse pärast ja kritiseeriti, et olen liiga paks. See kõik läks väga hinge. Hakkasin vähem sööma ja selle tagajärjel hakkasid ka kilod kaduma. Alguses oli kõik hästi, kuid hiljem tekkisid mul alatoitumisest nõrkusehood, tervis halvenes. Sain aru, et niimoodi jätkata ei saa ning hakkasin õppima, kuidas tervislikumalt toituda. Tundsin, et ei taha, et keegi teine peaks sama asja läbi elama, mistõttu alustasin blogimisega, et enda kogemusi jagada.

 

Kuidas leidsid julguse oma elu avalikult jagama hakata?

Alguses oli ikka veidi hirmus, olin negatiivsete kommentaaride suhtes tundlikum, aga tänu pere toetusele jätkasin. Nüüd on enesekindlus nii palju kasvanud, et negatiivsed kommentaarid mulle enam ei mõju. Saan aru, et nende taga võib olla lihtsalt kadedus.

 

 

Mida tehes unustad ümbritseva?

Näiteks jõusaalis olles. Seal mõtlen raskuste peale ja tahan ainult head trenni teha. Mul on väga kokkuhoidev pere, naudin nendega koos olemist ja meie ühiseid sööminguid, mil paneme telefonid käest ja keskendume lihtsalt üksteisele. Samuti unustan ümbritseva hetkedel, mil olen koos oma kallima või sõpradega.

 

Milline näeb välja sinu koolipäev?

Ärkan kell 6.45, pesen ja panen riidesse. Siis lähen tegema putru, mis on muutunud minu hommikuseks rituaaliks. Lisan pudrule eri lisandeid, nii nagu parasjagu soovi on. Võib ka juhtuda, et söön ühte ja sama putru paar kuud järjest, ainult vahetan lisandeid, milleks kasutan näiteks marju, banaani ja maapähklivõid. Puder hoiab kõhu koolipäeva jooksul piisavalt täis. Pudru kõrvale joon alati kohvi, mis mulle tohutult meeldib. Kooli lähen kella kaheksaks ja olen seal umbes kolmeni. Lõuna võtan alati ise kaasa: teen toidu tavaliselt juba pühapäeval valmis, pakin karpidesse, külmkappi. Sealt siis võtan igal hommikul.

Mulle meeldib süüa teha, valmistan tavaliselt õhtuti kogu perele toitu. Hommiku- ja lõunasöögid sööme eraldi, aga õhtuti tavaliselt koos. Tavaliselt lähen kell 19 või 20 trenni, peale seda koju magama. Varem oli päevakava kindlam, keskendusin trennile, nüüd aga püüan leida rohkem aega ka lähedastega koos olemiseks.

 

Kes või mis on sinu vaenlased?

Hmm… Mina ise vist. Keelan end ja nõuan endalt liiga palju. Olen maksimalist, teen väga korralikult või üldse mitte.

 

Mida kõige rohkem kardad?

Kõige rohkem ehk sõprade ja lähedaste kaotamist. Ma ei ole üldse materiaalne inimene, minu poolest kadugu rahakott või telefon, aga näiteks kui mõni hea sõbranna kaob ja me enam ei suhtle, siis see läheb hinge.

 

Mis on need asjad, mida kindlasti tahad elu jooksul teha?

Ma tahan reisida. Tahan avastada, inimesi aidata. Soovin jätta maha märgi, et tulevikus teataks, kes ma olin. Annan endast parima, et inimesed tunneksid end enesekindlalt ning oleksid terved.

 

Mis sul kotis on?

Koolipäeval on õpikud, telefon ja joogipudel. Koolilõuna on eraldi külmakotis. Mulle meeldib, kui seljakotil on palju sahtleid ja saan kõik asjad ära organiseerida. Samas kui lähen näiteks ühepäevasele reisile, võtan kaasa arvuti, laadijad, akupanga, batoonikesed, vajalikud riided ja telefoni. Hea, kui on kompaktne ja suurem kott, kuhu kõik asjad korraga ära mahuvad.

 

Foto: Kadri Tiganik

 

Mis on viimane ese, mille soetasid?

Bobby vargakindel kott, mille sain algavaks kooliaastaks Kaubamaja lasteosakonnast. Mulle meeldib selle koti välimus, beebiroosa on mu lemmikvärv. Välimus on minu jaoks tähtis, see loob emotsiooni. Kotil on nii palju erinevaid funktsioone, näiteks sangal on kaarditasku, helkurid on nähtaval igas suunas ja väga mugav ning kerge kanda. Mis kõige ägedam, kotis sees on ka välise laadimise USB pesa.

 

Mis on sinu unistus?

Tahan blogimisega jätkata aastaid. Näen, mida olen saavutanud kahe aastaga, ja tahan teada, mida on võimalik saavutada viie aastaga. Tahan blogiga inimesi aidata. Kindlasti tahan minna ülikooli. Täpselt veel ei tea, kas õppida juurat või psühholoogiat.

 

Foto: Kadri Tiganik

 

Johandra-Lisett võitis 2018. aasta parima noorteblogi tiitli. Kahtlemata on ta selle tiitli vääriline, sest soovib läbi blogi aidata neid, kes tahavad end enesekindlamalt tunda.

 

Johandra nõuandeid saad jälgida Instagramis @jl.fitfood ja blogis http://jlfitfood.blogspot.com.

 

Lugu on avaldatud YU sisuturundusplatvormi kaudu, kus noored saavad luua oma lemmikbrändidele põnevat sisu, kas tekstide, fotode või video näol. Lugu, mis pakub lugejale väärtust, samal ajal teenides ka tellija turunduslikke eesmärke.
Muhurito – Island Street Food

Muhurito – Island Street Food

by Triine Viisma | sept. 13, 2018 | Avalehele, Elustiil, Ettevõtlus

Muhurito – nimi juba annab aimu, mis, kus ja kes. Täpsemalt on tegu söögikohaga, mis pakub tänavatoitu, põhiliselt burritosid, ning seda meie armsal Muhu saarel! Asub ta Liival, kohe Coopi toidupoe ning Muhu Pagarite läheduses Liiva turuplatsil.

Muhurito on avatud ainult suvel ja seda enam tasub veel kiiresti oma sammud just sinna seada, sest seal on imemaitsvad söögid. Minu lemmikuks kujunesid bataadifriikartulid, mis olid täpselt parajalt krõbedad, natuke magusad ning piisavalt soolased. Ka portsjon oli suur ning kõhu sai ainuüksi nendest juba täis. Menüüs on erinevaid valikuid ning on olemas ka burrito veganitele, nii et igaüks leiab endale midagi.

Atmosfäär on samuti mõnus. Tegemist on kihvtilt üles ehitatud kohaga, kus on tunne, nagu oleks samaaegselt kuskil mõnusas Mehhiko söögikohas ja imelises Eesti looduses värske õhu käes. Esmapilgul jääb väga chill mulje, kuid lähemalt vaadates selgub, et on palju tähelepanu pööratud ka detailidele ning eriliselt kirevatele värvidele. Süüa pakutakse pisikesest majakesest, kuid istuda saab erinevatel tasanditel nii sinise taeva all kui ka vihmasema ilma korral katuse all. Neil on ka toiduauto, mis käib erinevatel üritustel. Seega, kui Muhusse ei jõua, on lootust neid mujalgi kohata.

Lisaks imemaitsvale söögile ning suurepärasele atmosfäärile, on seal veel super teenindus!

Teenindajad on lõbusad, rõõmsameelsed ning igati vastutulelikud. Ainuke negatiivne külg ongi see, et nad Tallinnast nii kaugel asuvad. Samas teebki see nad veel erilisemaks ja sõidu Muhumaale veel väärtuslikumaks!

 

Samuti on neil Facebooki lehekülg, kus saab nende tegevusel silma peal hoida ning näha ka rohkem pilte nii istumisalast kui ka burritodest – https://www.facebook.com/muhurito/.

Autor Triine Viisma

Toimetas Anna Leontjeva

Ilunipid! Nõuandeid juuste tervise ja sära taastamiseks

Ilunipid! Nõuandeid juuste tervise ja sära taastamiseks

by Ramona-Luisa Soro | sept. 12, 2018 | Avalehele, Elustiil, Ilu & Mood

Kas oled hiljuti märganud lõhkisi juukseotsi? Või on sinu juuksed oma sära ja tugevuse kaotanud? Jagame sinuga kolme efektiivset nippi, mis taastavad juuste sära, tervendavad ning tugevdavad juukseotsi.

Nende õpetuste abil saad ise valmistada kodustest vahenditest juuksesprei ja juuksemaski. Lisaks jagame veel erinevaid näpunäiteid.

 

Juuksemask kodustest vahenditest – tõepoolest!

Kodus olemasolevatest asjadest annab leiutada nii mõndagi kasulikku. Vaja läheb kahte toorest muna ning oliiviõli. Esmalt tuleb koostisosad omavahel segada ning määrida juuksed seguga kokku. Soovitatav on lasta maskil juustes olla kogu öö. NB! Tasub kasutada vannimütsi ja pearätikut! Juuksed tuleb hiljem jaheda vee ja šampooniga ära pesta. On loomulik, kui juuksed on isegi pärast pesemist ning ära kuivamist maski tõttu õrnalt rasvased. See tuleb juustele ainult kasuks! Mask toidab ning lisab juustele läike.

Isetehtud juuksesprei – selle valmistamiseks läheb vaja kookosrasva ja tühja spreipudelit. Vala pudelisse leiget vett (mitte tulist, aga ka mitte külma!). Lisa kookosrasv, raputa ja loksuta, et pudelis olev omavahel seguneks. Seejärel pritsi  juustesse (seda ei pea välja pesema). Sprei niisutab juukseid ja lisab juustele loomuliku läike.

 

Vähem on rohkem – loomulikult tuleb juukseid maskitada, ent sellega ei tasu kunagi liiale minna. Liigne maskitamine põhjustab juukse ületoitmise ning juuksed muutuvad raskeks. Selle tagajärjel vajuvad juuksed ligi pead ja hakkavad kiiremini rasvaseks minema.

Peanaha massaaž – peanahka masseerides paraneb vereringe, mis toimetab hapnikku ja olulisi toitaineid karvanääpsudesse ning võimaldab kasvada tervetel juustel. Lisaks aitab massaaž laiendada ka veresooni ning massaažil on lõõgastav toime.

 

Autor Ramona-Luisa Soro

Toimetaja  Anna Leontjeva

 

Youtube’i-võlurid

Youtube’i-võlurid

by | sept. 6, 2018 | Avalehele, Blogimine, Elustiil, Youtube, Z generatsioon

Tänapäeval on juutuuberiks olemine noorte seas väga populaarne. Eestis ja üleüldse maailmas on väga palju neid, kelle jaoks on see hobi või elustiil. Kui alguses vaadatakse Youtube’ist teiste videoid, siis hiljem soovitakse inspiratsiooni saanuna juba ise sisu luua.Youtube on tuhandete võimaluste maa. Kõigist, kel on vähegi pealehakkamist ja järjepidevust, võib saada juutuuber. Edukuse määrab see, kas ta suudab vaatajaid millegagi köita. Head ideed ja põnev teostus lahutavad hästi meelt ja tõmbavad vaatajaid ligi. Kuulsad juutuuberid teavad seda ja pingutavad jälgijate nimel kõvasti. Seepärast jääbki nende videoid ja vloge vaadates tihti mulje, et nad elavad unistuste elu, mis on täis kaasakiskuvaid seiklusi ja imelisi inimesi. Aga kui palju on videotes ja vlogides päriselu? Kas juutuuberite elu ongi selline, nagu Youtube’ist paistab?

Foto allikas rawpixel.com

Juutuubereid on väga erinevaid. Mõni näitab oma igapäevaseid tegemisi (nt kanal Meie Käopesa), teine aga teeb videoid ja vloge peamiselt oma hobist (nt Johannes Lilover). Kindlasti on ka neid, kes elavad Youtube’is täiesti väljamõeldud elu. Kas ja kui palju juutuuber oma videotes oma päriselu näitab, sõltub sellest, mis eesmärki tema kanal teenib, milline on kanali kontseptsioon. Üks on aga kindel — näidatakse vaid seda, mida vaatajatega jagada tahetakse. Kõik muu jääb ekraanilt välja. Seepärast ei maksa väga kurvastada, kui enda elu tundub juutuuberite oma kõrval natuke igav. Tegelikkuses pole juutuuberite endigi päevad alati algusest otsani põnevust ja nalja täis, vaid hea video või vlogi jaoks mõeldakse midagi välja, tekitatakse meelihaaravaid olukordi ja sündmusi, et oma kanalile huvitavamat sisu saada. Aga kas seda tehakse ainult põnevuse ja vaataja tähelepanu võitmise nimel?

Tihti ehitatakse sotsiaalmeediasse imetlusväärne elu just seepärast, et iseend selle najal paremini tunda. Põgenetakse argihalluse ja murede eest. Fännidega suhtlemine tekitab parema enesetunde. Palju häid sõnu tõstavad tuju ja annavad motivatsiooni tuua enda ja teiste ellu värve juurde!

Foto autor Christian Fregnan

Tõde on, et mitte kellegi elu pole täpselt selline, nagu ta seda oma Youtube’i kanalis paistab laseb. Halba tavaliselt avalikult ei jagata. Naerusuine juutuuber võib vahel vägagi kurvatoonilist elu elada. Kindlasti on kõigil ka isiklik elu, millest vaatajad midagi ei tea.

Youtube on illusioonide kaleidoskoop. Me näeme sealt inimeste eludest killukesi, mis videotesse kokkupanduna moodustavad küll imelisi mustreid, kuid kus tõde jääb ainult aimatavaks või sootuks varjatuks.

Foto autor Johannes Lilover

Autor Ingriin Tamuri
Toimetaja Kadri Toomsalu

Tee trennis käimine mugavaks!

Tee trennis käimine mugavaks!

by Gloria Sibold | sept. 5, 2018 | Avalehele, Elustiil, Sport, Z generatsioon

Aina enam on hakatud eelistama tavalistele tantsu- ja poksitrennidele jõusaali. Igas spordiklubis võib ette tulla aga probleeme, millega külastajad rinda pistma peavad, kuid sellel on nüüd lõpp! Need nipid aitavad üle elada ka kõige ebameeldivama ja motivatsioonivaesema treeningu.

Punu juuksed patsi

Silme ees tolknevad juuksed takistavad sind endast maksimumi andmast, seetõttu on tark mõte punuda tugev pats või kasutada peapaela. Püüa alati käe ümber paari patsikummi hoida, siis saab üks kindlasti kaasa!

Foto allikas Pinterest

Imeliku lõhna vastu

Kui treeningkindad või elastiktugi lõhnavad higisest trennist halvasti ja sul ei ole aega neid pesta, siis pista need sügavkülma, sest külm tapab bakterid. Kõlab imelikult, kuid toimib!

Jalatsite puhul aitavad tavalised teekotid. Lihtsalt aseta teekott jalanõusse ning lõhn kaob, proovi järele!

Foto allikas factrepublic.com

Meelelahutus tüütu kardiotreeningu ajal

Trenažööril joostes või rattaga sõites ei saa loodusel silmi puhata nagu vabas õhus ning jaks hakkab üsna pea vaibuma. Sarja või filmi vaadates möödub aga aeg kiiremini. Kuigi treeningruumi ei ole soovituslik telefoni kaasa võtta, siis kardio puhul see ei kehti. Aseta telefon püsivasse kohta, vajuta mõni video käima ja aeg lendab!

 

Väikesed pakendid suurte asemel

Tihtipeale taritakse trennikotis kaasas massiivseid treeningueelseid toidulisandeid ja proteiinipulbreid, mis kaaluvad palju ning võtavad tohutult ruumi. Mõistlikum on panna vajalik kogus minigrip kotikesse. Võtab vähem ruumi ega kaalu palju.

Autor Gloria Sibold
Toimetaja Kadri Toomsalu