Aija Kivi

Aija Kivi

Minu nimi on Aija Kivi (30). Olen lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias ehtekunsti eriala, aga viimased viis aastat olen tegelenud peamiselt stilistikaga. Varem töötasin Cosmopolitani ajakirjas moetoimetajana, hetkel aga olen MOOD veebiajakirjas samal ametikohal. Vabakutseliselt teen ka stilistikat nii ajakirjade moeseeriatesse kui ka reklaamidesse ja muusikavideodesse.

Jõudsin stilistikani läbi enda isikliku huvi. Alguses oli lihtsalt huvi teada rohkem, mida kujutab endast töötamine moeajakirjas. Cosmopolitani peatoimetajal ei läinud abi vaja, seega sain Karolin Kuusiku assistendiks, kes oli tol ajal ajakirja moe-ja ilutometaja. Ühel hetkel pakuti seda ametikohta mulle seoses teiste inimeste lahkumisega. Mulle väga meeldib mu töö ja olen õnnelik, et mul oli tol ajal piisavalt julgust ja tahtejõudu, et teha samme, mis viisid mind kohta, kus olen praegu.

Fotol toimub seeria pildistamine MOOD ajakirja novembrinumbrisse, kuhu tegin stilistikat. Foto annab väga hästi edasi seda, mis toimub iga moeseeria teostamisel. Alati on vaja kusagilt sättida nii juukseid kui riideid, et saada võimalikult ideaalne pilt. (Foto: Kalle Veesaar)

Töötan ka moetoimetaja MOOD veebiajakirjas, seega kuulub minu töö juurde ka disainerite intervjueerimine. Siin näiteks teengi väikest miniintervjuud selle aasta Kuldnõela võitja Kristina Viirpaluga. Küsisin temalt paar küsimust, mida lindistasin enda mobiiliga. (Foto: Kristiin Kõosalu)

 

Nele Dvorjaninov – ratsutamine

Nele Dvorjaninov – ratsutamine

Ratsutamisega alustasin juba 9-aastaselt ning sellest ajast peale olen hobustega tegelenud igapäevaselt. Tegelesin kõvasti võistlusspordiga, milleks oli koolisõit, kuniks üks minu peamisi võistlushobuseid haigestus. Peale seda olen rohkem enda jaoks treeninud ning oma hobustega mõnusalt aega veetnud.

Marleen Maarand – õhuakrobaatika

Marleen Maarand – õhuakrobaatika

Hoian end vormis õhuakrobaatika treeningutega, enamasti treenin õhurõngal, kuid vahel ka kangal. Enne seda tegelesin tegelikult pikalt tantsimisega (contemporary, hip hop, show-tants jms), kuid tahtsin sellest kõigest pausi. Otsustasin midagi uut proovida ning sattusin aerial hoop trennidesse. Need treeningud võitsid koheselt mu südame. Ainuke asi, mida ma võib olla ei oleks oodanud, oli, et spordiala, mida on tegelikult nii ilus vaadata, võib kehale kohati päris valus olla. Peale esimesi treeninguid olid näiteks põlveõndlad sinised ja siin-seal veel mõned sinikad. Uute ja raskete trikkide kohta armastab mu treener algusest peale öelda, et “ilu ei tunne valu.” Aga eks alguses ongi raskem ja peale selle võib tunduda, et ei ole piisavalt jõudu või julgust, et mingi trikk lõpuni sooritada, kuid mida trenn edasi, seda rohkem jõudu ja julgust koguneb.


Kindlasti päris tühja kõhuga ei maksa trenni minna, sest muidu ei jaksa seal midagi teha ja see võib päris ohtlik olla, eriti veel, kui oled kõrgel õhus. Peale selle nõuab aerial hoop ka tohutut eneseusaldust ja keha tunnetamist, et raskemaid trikke sooritades mitte alla kukkuda.  Minu jaoks teebki selle spordiala nauditavaks eneseületamine, lihastele saadav koormus ja põnevustunne uusi trikke proovides.  Peale selle on seda ka meeldiv vaadata.

Liisa Leetma – Jumestuskunstnik

Liisa Leetma – Jumestuskunstnik

Minu jaoks on näohooldus väga tähtsal kohal!
Üritustel ja pildistamisel kasutan meiki päris tugevalt, kuid selle maha saamine on omaette protsess.
Olen siiani jäänud truuks the Bodyshopi toodetele, sest need lihtsalt sobivad mu nahaga nii hästi ja teevad kohati imesi! Töötasin paar aastat tagasi kusjuures seal poes, nii et kõik riiulil pakutav on mulle hästi teada.

Minu must-have on the Bodyshopi E-vitamiini näopesukreem, millega eemaldan suurema osa meigist.

 

 

 

 

 

 

Liigun edasi Merevetika sügavpuhastava näopesugeeliga, mis eemaldab alles jäänud mustuse.

 

 

 

 

 

 

Ps! Eelistan alati meiki eemaldada veega! Vatitupsudega hõõrudes ei jõua väga kaugele.


Enne kreemitamist kasutan Merevetika näotoonikut, et vabaneda viimastest jääkidest, mis pesuvahendid võisid jätta.

 

 

 

 

 

 

 Kreemidest on lemmikud Nutriganics silmakreem ja öökreem + hetkel katsetan Madara tooteid, lemmikuks kindlasti Superseed Soothing näoõli – ideaalne talveks!

 

 

 

 

 

 

 

Pintslite puhastamiseks leiad parimad vahendid Amazon.com`ist soodsa hinnaga. Vaata järele: Make Up Brush Cleaner and Dryer by Ciels Blanc w/ 360º Rotation – Professional Electric Make Up Brush Cleaner – Cleans and Dries All Make Up Brushes in Seconds – Comes w/ 8 Different Sized Connectors

Marii Joala- ballett

Marii Joala- ballett

Balletti olen tantsinud terve elu, ballett kui trenni tegemise väljund on jäänud minuga, sest see hõlmab kõiki keha lihaseid, ka süvalihaseid, kui targalt treenida. Tihtipeale unustatakse neile tähelepanu pöörata – õnneks on see tänapäeval muutuv trend, sest tugevad süvalihased on terve keha aluseks ja teadlikkus sellel suunal aina kasvab. Süvalihastele keskendub ka näiteks Pilates. Lisaks on ballett treening meie koordinatsioonile, sest kombinatsioonid on täpsed ning väga vaheldusrikkad nii liikumise iseloomult kui ka muusikasse sobitumise mõttes. Ühtlasi on koguaeg kooskõlalises liikumises nii käed kui jalad. Kui jätta kõrvale praktilised põhjused, on ballett ka esteetiliselt väga nauditav, olles äärmiselt naiselik ja samal ajal jõuline.

Mulle meeldib treenida klassikalise muusika järgi, mis pakub põgenemisteed igapäeva mürast – balletitund on justkui väike väljaastumine igapäeva rutiinist. Kõlab võib-olla klišeena, aga see on tõesti aeg tantsija enda jaoks, kuna treenides keskendud vaid oma kehale, ruumile enda ümber ning unustad kõik muu. Julgustan kõiki balletti kui treeningvormi proovima, ka siis, kui eelnev kogemus puudub. Mõnus koormus ja teistmoodi kogemus on garanteeritud. Balletti saab Tallinnas proovida näiteks Dance Act tantsukoolis, mis on ka minu enda lemmikkoht tantsimiseks. Häbelikumad või siis vasupidi hakkajamad leiavad YouTube’i vahendusel erinevaid videosid, vaja läheb vaid natukene kõrgema seljatoega tooli ja oledki oma esimeseks balletitunniks valmis. Üks minu lemmikkanaleid YouTube’is on Lazy Dancer Tips, mida julgen igale uudishimulikule soovitada olenemata eelnevast kogemusest. Fotod: Dom Bienkowski

Montoniga merel

Montoniga merel

 

Montoni disaineritel oli au ka tänavu disainida meie sportlaste Olümpia garderoob. Meil oli au seda kuningliku kruiisilaeva Viktoria I pardal näha.

Laeva alumisel tekil oli taliolümpiale kohaselt mõnusalt karge jahedus. Peeti pidulikke kõnesid, millest jäi meelde mõte, et meri on meie vabadus. Kollektsioon ise oli samamoodi karge. Kujutlen juba, kuidas need lumivalged pikad talvemantlid on ideaalne taust kaelaseotud kuldmedalitele. Rõõm tõdeda, et sportlane ei pea veetma oma vaba aega helesinises dressis, sest kõik esitletud kardiganid, bleiserid ja polosärgid mõjusid aristokraatlikult ja professionaalselt.

Mul on väga uhke tunne, et meie sportlased on tulevastel Olümpiamängudel nii šikid!  Ja loomulikult ei lähe me Pyeong Changi vaid stiiliga lööma.

 

 

Tekst ja fotod Erika Renel

Ethel Tamm

Ethel Tamm

  • Õppinud Eesti Kunstiakadeemias moestilistika erialal 2011 kuni 2015
  • Töötanud AS Baltikas fotokoordinaatori assitendina, aastaid vabakutselise stilistina, House of Trends OÜ loovjuhina ja hetkel MYPRINT Galerii Juhataja

Kuidas leidsid tee moe ja stiilikujunduse juurde?

Mood on alati olnud minu elu koostisosa tänu vanaemale, kes töötas omal ajal Tallinna Moemajas konstruktorina, kuid ma ei arvanud kunagi, et võiksin ise selles maailmas töötada – nii kaua kui mäletan, siis unistasin arhitekti ametist. Tänu õnnelikule juhusele tekkis mul pärast keskkooli võimalus veeta üks päev ajakirja MOOD tolleaegse peatoimetaja Britt Samosoniga, kes avas minu jaoks moemaailma uuest vaatevinklist – läbi stilisti silmade. Sellest ajast alates olen teadlikult liikunud moe suunas.

Mis sulle selle ameti juures kõige rohkem meeldib?

Stilisti amet on justkui sõit Ameerika mägedel – iga päev kohtun uute inimestega, olen seotud uute projektidega, igavust on raske tunda. Üheks suurimaks käivitajaks minu jaoks on pärast pingerikast tööd saabuv rahulolu, mis aitab ületada kõik takistused. Tööpäevad võivad küll pikaks venida, kuid positiivne on see, et eduka pildistamise või võttepäeva lõpuks peavad kõik probleemid alati olema lahendatud ja saad rahuliku südamega puhata.

Mis on raske selle ameti juures?

Moemaailmas töötavatad inimesed saavad enamasti öelda, et nende hobist on saanud nende töö, mis on ju tegelikult ideaalne. Niiviisi võib aga keeruliseks osutuda töölainelt välja lülitada – oluline on vabal ajal  ka millegi muuga tegeleda, akusid laadida ja inspiratsiooni koguda, muidu võib kiiresti läbi põleda.

 

Millega stilistid nädalavahetusel tegelevad?

Tüüpiline vastus oleks: “Töötavad!” Klassikaliselt on vabakutseliselt moemaailmaga seotud inimestel nädala algused rahulikumad, puhkepäevad ja nädalalõpud on aga kiired tööpäevad, sest paljud üritused, pildistamised ja võtted leiavad aset just nädalavahetustel. Kuid kui mul on vaba nädalavahetus, üritan tegeleda just nende asjadega, mis aitavd mul kõige paremini akusid laadida ja inspiratsiooni koguda.

Üheks minu suurimaks kireks on reisimine ja kui ma parajasti reisil ei ole, siis kas valmistan ette juba mõnda järgmist reisi või alles unistan erinevatest paikadest, kuhu võiks minna. Hetkel on järgmiseks sihtkohaks Argentiina ja sellepärast on hetkel mu öökapil “Minu Argentina” ja “Hispaania keel”

Kahjuks ei ole ma suurem asi joonistaja, sellepärast sketširaamatuid naljalt kaasas ei kanna, aga nii vabal ajal kui ka võtteplatsidel tööjärge oodates on heaks teraapiliseks meelelahutuseks värviraamatud.

Vähemalt korra kvartalis vaatan, mida pakutakse erinevates kaltsukates ja vintage poodides – tavaliselt leian küll rohkem asju kostüümilattu kui endale isiklikuks kasutamiseks. Hetkelemmikuteks on Repeat, Fankadelik, Uuskasutuskeskus, Paavli Kaltsukas ja Elena Style Boutique.

Enda jaoks pean parimaks inspiratsiooniallikaks nõukogudeaegseid naiste- ja moeajakirju, kust on võimalik leida nii must-valgeid moefotosid kui ka värvilisi moeillustratsioone – neid käin otsimas vanaema kappidest, kasutatud raamatute poest ja raamatukogudest.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Traditsiooniks on saanud ka pühapäevased jalutuskäigud KUMUsse, kus aina tihedamini on ka moeteemalisi näituseid. Hetkel aga on insipreerivamad kunstinäitused minu jaoks “Saksamaa metsikud” ja “Kurjade lillede lapsed”.

 

 

 

 

 

 

 

 

Alati on hea olla kursis ka teiste töödega ja nautida kodumaised moeüritusi, näiteks Tallinn Fashion Week, Tallinn Design Festival ja Moekunstikino. Seekord külastasin Tallinn Fashion Weeki raames Vilve Undi show’d “PROMENADE”

 

Birgit Õigus

Birgit Õigus

Olen Birgit Õigus, stilist ning üks firma Stiilitarid loojatest. Minu igapäevane (ja enamasti just nädalavahetustel) töö on personaalne stilist. Aitan Eesti naistel tuttavaks saada oma kehakujuga (mis lõiked ja värvid sobivad, kuidas erinevad tegumoed nende keha mõjutavad jne) ning annan nõu, kuidas saavutada funktsionaalne ja kergesti kombineeritav garderoob. Enamasti kaasneb sellega ka natukene psühholoogi mängimist ning klientide hingeelu ja elustiili mõistmist. Ja muidugi ka shoppamist.

Kuidas meie kliendikohtumised välja näevad?

Kui inimene meie poole pöördub, saame esmalt tuttavaks tema endaga – mis on tema mured, mis soovid, missugune on tema elustiil ning mida peab riietumise puhul kõige olulisemaks. Selle mahuka info põhjal koostame talle personaalsed materjalid, mis aitavad tal edaspidi paremini valikuid teha.

Kohtumine kliendiga on enamasti tema enda kodus – seal tunneb ta ennast kõige mugavamalt. Mis seal toimub? Arutame koos läbi tema personaalse materjali, tutvume tema garderoobiga ning arutame koos – mis jääb, mis läheb ja mida annab ümber teha. Oma tegevusaastate jooksul oleme näinud igasuguseid garderoobe – suuri, väikseid, brändirikkaid, kaltsukaleidudest koostatud.

Enamike naiste suurim mure on kombineerimine. Minu tööks on anda uusi ideid ning juhtida inimest nii, et ta iseseisvalt ka kombineerida oskab. Igapäevaselt ei ole ju stilisti käepärast. Jookseme kliendiga edasi-tagasi peegli ja kapi vahet, et rõivaid proovida ning leida uusi kombineerimisvariante. Nii kinnistub ka kliendi arusaam sellest, mis ja miks töötab tema kehal ning mis mitte.

Minu töö “tagajärjena” jääb peaaegu alati järele hunnik riideid, mis ei sobi kas kliendi kehakujuga, stiiliga, on katkised-vanad või on aegunud ning tõenäoliselt ei panda neid enam kunagi selle inimese poolt selga. Sageli on see puhastav kogemus ka kliendile – teeme ruumi uue ja parema jaoks.

Mis saab nendest riietest, mis kliendi garderoobist lahkuvad? Mõned kliendid soovivad kasutuskõlblikud rõivad annetada, teised aga maha müüa. Selle viimase sammuga aitame oma kliente – nimelt lõime suvel Stiilitarid Store’i, kus müüme edasi oma klientide kasutatud rõivaid. Pildistame need üles, loome neist komplekte ning aitame nendel rõivastel uue omaniku leida.

 

Suur osa minu tööst on ka poodide valikut ning hinnaklassi tunda – sageli läheme pärast kliendi garderoobis möllamist koos poodi uusi rõivaid soetama. Käin ka lihtsalt klientidega shoppamas – pildil toodud komplektid on tehtud neiule, kellel oli olemas seelik ning vaja sellega peole minna. Otsisin talle juurde erinevad variandid, mis sobivad tema kehakuju ja stiiliga.

 

Lühitutvustus endast, tegemistest ja stilistikani jõudmisest:

Minu lugu on ilmselt klassikaline: väiksest saadik olen joonistanud, õmmelnud nukkudele kleite, vaadanud tundide kaupa vanaema moeajakirju. Kunagi unistasin, et oleks seesugune süsteem, mis tooks rõivad kohe sinuni – vajutad ajakirjas pildile ja ese ongi sinu ees.

EKAsse moestilistikat õppima minna tundus loogiline samm, kuigi proovisin ka teisi variante (aasta õppisin eesti filoloogiat ning unistasin hoopis näitlejaks saamisest). Koolis ja pärast kooli lõppu sain järjest selgemalt aru, et stilistikas köidab mind kõige rohkem inimeste aitamine. Unistasin välismaiste stilistide ja saadete eeskujul anda nõu tavalistele naistele ja näha seda rõõmu naise silmis sel sekundil, kui nad näevad, mida õige riie teeb. Viimase tõuke andis ilmselt mu oma ema, kellest sai esimene nö “testklient” – tema peal hakkasin katsetama oma teadmisi, mõtteid ning koostama materjale, mis oleksid mugavad ja loogilised kliendile kasutamiseks. Lõin oma firma Stiiltarid, tasapisi leidsin ka esimesed kliendid. Alustasime naistest, kuid nüüd töötan ka meeste, laste ning teismelistega. Aastate jooksul on tegemised muutunud, kuid põhiidee on kogu aeg sama: aidata inimestel hea välja näha. Ja üritada naisi õpetada nii palju, et need “emotsionaalsed” ostud ei jääks kappi seisma.