Teine fotosessioon itaaliapärases kohvikus Cremeria

Teine fotosessioon itaaliapärases kohvikus Cremeria

Cremeria on pisike õdus kohvik, mille omanikud on päris itaallased Giuseppe ja Daniele. Kohvikus pakuvad nad oma kodumaa rahvusroogasid kõige autentsemal viisil. Nende jäätisemenüüs on 15 või isegi rohkem lisandit. Sellist Itaalia pehme jäätise “Golosino” valikut ei leia Eestis mitte kusagilt mujalt! Just sinna, killukesse Itaaliasse, me YU kaanestaari finalistidega suundusimegi, et teostada järjekorras teine fotošuut.

Stilist Alli-Liis Vandel valis võistlejate jaoks välja sobivad rõivad sellistest kauplustest nagu River IslandReservedPennyblack ning LJUNG. Aksessuaarid ning jalanõud on pärit Expressionsist ning ALDO riiulitelt.
Igale võistlejale oli pildistamise ajaks taaskord ette nähtud kümme minutit, mille jooksul fotograaf Kadri Palta nad fotolindile jäädvustas. Kadri jaoks on fotograafia alati südamelähedane olnud, kuid mõtestatult hakkas ta pildistama alates 2014. aasta algusest. Ta armastab värvilises ja mustvalges pildikeeles edasi anda hetkede ja siiraste emotsioonide ilu ning naudib väga portreede ja looduse pildistamist. Liikuva pildi pani purki Georg-Sander Männik.

Kaunid soengud ning jumestused valmisid taaskord Lootsi 3a asuvas ülivinge interjööriga CH Stuudios, Soengutiimi moodustasid juuksurid Christina Rajapuu ja Lille Lepik, kes kasutasid L´Oréal Professionel tooteid ja omavad nendega juba enam kui 10 aastast kogemust.
Egle Ainumäe juhitud jumestustiimi kuulusid Triin Klaas, Ave Antson ja Heldi Aun-Trepp, kelle pintslite all ja Max Factor toodetega valmisid imekaunid meigid.

Kokku toimub kahe kuu jooksul üheksa fotosessiooni. Finalistide eesmärk on järgmisesse vooru edasipääsemiseks oma fotole maksimaalselt hääli koguda. Teine vahevõistluse hääletamine algas 14. juunil kell 13:00. Oma lemmikule saad hääle anda SIIN klikkides tema pildi all nupul “hääleta”. Jaga kindlasti ka oma lemmiku fotot, et kindlustada tema pääsemine järgmisesse vooru. Hääletamise perioodil on võistlejatele kogunenud häältearv peidetud. Tulemused avaldame alles 19.juuni õhtul kell 21:00. Kõige vähem hääli saanud finalist langeb konkursist välja ega osale järgmise nädala fotosessioonil. Seejärel edasipääsejate hääled nullitakse ning uuel nädalal algab kõik otsast peale.
Grande finale saab toimuma 8.augustil, mil kuulutame välja võitja.

Järgmine fotosessioon, mis saab olema läbi ja lõhki sporditeemaline, leiab aset 20. juunil. Uued fotod riputame hääletamiseks üles 21.06 kell 12:00

Vaata esimese fotosessiooni kokkuvõtet SIIN

_DSC4993 _DSC5106 _DSC5158 _DSC5250 _DSC5285 _DSC5351 _DSC5409 _DSC5469

Kaanestaari konkursi jumestustiim

Kaanestaari konkursi jumestustiim

YU Magazine otsib talvenumbrile säravat kaanestaari. Konkursi korras toimub kaheksa fotosessiooni, kus finalistide eesmärk on järgmisesse vooru edasipääsemiseks oma fotodele maksimaalselt hääli koguda. Igas voorus langeb kõige vähem hääli saanud finalist konkursist välja. Grande finale toimub 20. novembril, mil kuulutame välja võitja. Jälgi võistlust SIIN

Finalistide jumestuse eest hoolitseb andekas jumestustiim, kelle pintslite all ja Max Factor toodetega valmivad imekaunid meigid. Saage palun tuttavaks 🙂

 

1383483_597075116995015_1008772869_n

Egle Ainumäe

Ilumaailma saladused ja võlud on mind paelunud väga ammusest ajast saadik. Juba lapsena teadsin, et tahan tulevikus tegeleda millegi ilusa ja loovaga. Õppisin selgeks küünte geelitehnoloogia, mis pakkus seda mõlemat. Jumestamine on olnud samuti mu suureks kireks, mistõttu alustasin enda ja teiste jumestamisega üsna noorelt. Esialgu tegin seda kaua ilma professionaalse õpetuseta. Kliendid olid küll rahul, kuid tundsin siiski vajadust minna õppima professionaalide käe alla. Alustades lühemate individuaalkursustega jätkasin õpinguid Eesti Meigikunstnike Ühenduse meigikoolis. Sealne õppimise periood andis juurde palju enesekindlust ning veendusin taaskord, et siit saab minna ainult edasi. Jumestaja töö on andnud mulle võimaluse oma loomingulisust väljendada nii ilu- kui fantaasiameiki tehes. Individuaalset ilumeiki tehes tunned eelkõige rõõmu klientide meelerahust ja nende kasvanud enesekindlusest. Meigitoolist tõustes on nad teadlikumad oma sisemisest kui välimisest ilust. Erinevad projektid TV- ja videokunstis annavad võimaluse lasta oma fantaasial lennata ja luua hoopis midagi teistsugust. Inspiratsiooniallikateks on kõik need toredad ja andekad inimesed, kellega oma töös kokku puutun.

 

13221718_10154318219172590_3553586317874914367_n

 

Ave Antson

Olen Tallinna tüdruk ning kunst ja loovtöö on mind alati paelunud. Neid viise kuidas end loovalt väljendada on palju, seetõttu olen pidevalt leidnud uusi väljakutseid, et ennast proovile panna ning oma ideid läbi kunsti teisteni tuua. Olen kätt proovinud paljudes erinevates valdkondades: maalimine, joonistamine, keraamika,
õmblemine, käsitöö. Pidevalt katsetades leidsin lõpuks enda tee Grimmikooli ning sain aru, et grimm ja jumestus on see, mille kaudu saan enda kirge ja loovat külge kõige nauditavamalt väljendada. Jumestuse- ja grimmimaailm annab lõputuid võimalusi vormida erinevaid look’e ja karaktereid elavale lõuendile. Kuigi olen grimmimaailmas veel üsna värske nägu, siis olen juba saanud kaasa lüüa mitmetes erinevates fotošootides ja projektides. Hiljutistest projektidest tooksin esile osalemise Iluguru Aasta Ilutegija valimises, kus esimesel osalemisaastal jäi mu töö valituks 5 parima sekka, Miss Raplamaa finaalürituse jumestustiimi juht, ‘Su nägu kõlab tuttavalt’ grimmitiimi liige, ERKI moeshow grimmitiimi liige ning palju muud põnevat. Lisaks Grimmikoolile läbisin sellel aastal autorikursuse Margit Müüriseppa käe all Eesti Meigikunstnike Ühenduse Meigi- ja Grimmikoolis. Minu töid on võimalik näha hetkel Facebookis ning Instagramis.

 

1491501_960426910713073_4778210403572813930_oHeldi Aun-Trepp

Olen lapsest saati tegelenud erinevate loovate tegevuste ning erialadega. Lõpetasin kunsti süvaõppega gümnaasiumi ning seejärel õppisin TLÜ-s käsitööõpetajaks. Kui avastasin enda jaoks näomaalingud, oli peagi mu tegelik kutsumus leitud. Grimmikoolis õppides sai üha enam selgeks, et see on täpselt minu ala – luua ilu või erinevaid põnevaid karaktereid ning see ei muutu kunagi üksluiseks, sest iga inimene ja projekt on eriline. Peale grimmikooli asutasin Grimmistuudio OÜ ning olen tegutsenud vabakutselise grimeerijana. See on andnud võimaluse kätt proovida teatris, filmides, televisioonis, ERKI Moeshowl ja paljudes teistes huvitavates projektides. Olen ennast pidevalt ka erinevatel ametialastel koolitustel täiendanud – olgu see siis pulmajumestus või pikem jumestuskursus (Margit Müürisepa autorikursus Eesti Meigkunstnike Ühenduse Meigi- ja Grimmikoolis). Hetkel õpin ka juuksuriks, sest grimeerija loov ja mitmekülgne amet nõuab laialdasi oskusi. Minu töid näeb Facebookis ja kontakti saab e-posti teel: heldi.auntrepp@gmail.com

 

 

11156131_10153372213028267_143336436142366908_nTriin Klaas

Meigikunst on siin maailmas minu suurim kirg. Sellest aru saamine võttis siiski mõned head aastad aega. Sai nähtud akadeemilise elu erinevaid külgi ja varjundeid, kuni hakkas koitma, mille jaoks ma tegelikult olemas olen. Mida rohkem fantaasiat ja leidlikkust on vaja töösse rakendada, seda rohkem ma ka pühendun. Miski pole minu jaoks liiga ulmeline ega liiga argine.

 

 

 

 

Uus mood – prossid!

Uus mood – prossid!

Rääkides ehetest, ei ole pross kindlasti esimene aksessuaar, mis mõttesse tuleb. Tegelikkuses märkab prosse tänavapildis aina enam.

Kindlasti mäletate, kuidas vanaema ikka enne teatrisse minekut oma uhkele kleidile või mantlile lisas juurde prossi, mis kujutas endast lillekest või midagi muud sarnast. Mitmel korral ei ole need prossid just väga ahvatlevad tundunud, kuid see pisike ehe on saanud uue hingamise disaineritelt üle maailma.

Eesti tänavatel ei ole veel kahjuks prossidele suuremat kasutust leitud, kuid heites pilgu välismaistele blogidele, moeuudistele või tänavastiilile, võib aina enam leida pilkupüüdvaid ning uuenduskuuri läbinud prosse, mille koht ei ole vaid kleidi küljes südame kohal. Prosside uuemad kasutusviisid näitavad, et neid saab kanda nii koti kui ka kingade küljes, sallil, kleidil, pluusil, mantlikrael ning isegi juustes. Prosse võib ka ise vanadest kõrvarõngastest või muust kättejuhtuvast teha. Ise meisterdamine on kindlasti üks põnevamaid viise, kuidas moesolevat kanda ning oma stiilile kohandada.

pross

Uuema aja prossid on oma disainilt klassikalistest küll väga erinevad, kuid kasutatavad materjalid on siiski jäänud enam-vähem samaks: tikitud, pärlitega ja kivikestega. Kõige levinumad disainid on lilled, pärjad ja initsiaalid, kuid nüüd on juurde lisandunud ka palju mänglevaid ning julgeid tootekujundusi. Klassikalise välimuse juurde on jäänud veel Chanel ja Saint Laurent, kuid paljud suurdisainerid tutvustavad julgemaid valikuid. Inspiratsiooniks võib pilgu heita Balenciaga, Prada, Max Mara ja Dolce & Gabbana lähenemisele, et siis hiljem kas ise midagi valmistada või otsida mõni taskukohasem versioon. Eesti prosside leidmiseks võib pilgu peale visata Minerva kodulehele, kust võib leida nii julgeid kui ka tagasihoidlikke stiile.

13389278_10153779981928667_1597605909_o

Kuigi pross sobib peaaegu igaks sündmuseks, olgu see siis pidulik või igapäevane käik, on veel üks lahendus, mille peale tihti ei tulda: pross lõpukleidil. Ei kõla küll esimese valikuna, kui otsid ehteid lõpukostüümi kaunistamiseks, kuid see võib valitud kleidile tõmmata rohkem tähelepanu kui ükskõik milllised kõrvarõngad või kaelakee. Siinjuures tuleks kindlasti olla ettevaatlik, et mitte rikkuda kleidi materjali. Lõpukleidile sobivad kindlasti väga hästi klassikalised prossivalikud, nagu kivikestest tehtud lill või initsiaal, kuid julgema valiku ja tagasihoidlikuma värvi puhul vürtsitab kleiti kindlasti suurem ja ektsravagantsema disainiga mänguline pross.

pross

 

Prossid on kindlasti üks moesuund, millele tuleks anda võimalus, et enda igapäevased esemed kraadi võrra stiilsemaks muuta. Head katsetamist!

 

Toimetaja: Anna Hendrikson

anna@yu.ee

YU Magazine on ajakiri inimestest, kes inspireerivad ning suunatud lugejaskonnale, kes soovib olla inspireeritud. Väljaannet saab osta nii müügipunktidest üle Eesti, tellida postiga (üksiknumbri hind 6,50 €) või lugeda hoopis digiversioonis (üksiknumber hinnaga 1,99 €). Nüüdsest müügil ka YU suvenumber.

Kevad-suvised soengutrendid

Kevad-suvised soengutrendid

Ilusalongi Salon SIS juuksur Jane annab nõu, mida kevad-suvisel hooajal juustega teha ning millised soengud on eriti moes.

Naised, kellel on võrratud lokid, selline korralik lõvilakk, ärge peitke neid sirgendamisega, vaid hoopis rõhutage neid. Sellise soengu aluseks on õige hooldus, mis algab niisutavatest toodetest. Lisaks palsamile võiks kasutada ka juukseõli. Parima tulemuse saavutamiseks tuleb juukseõli kanda rätikukuivadele juustele kogupikkuses. Viimase tõuke andmiseks ei saa ära unustada viimistlusvahendeid, mis on mõeldud spetsiaalselt lokkis juustele: lokikreemid, -vahud, -vedelikud ja muu.

Soengutrendid. Foto: Kadri Palta

Ei saa üle ega ümber juba pikka aega võimutsenud juukselõikusest, kus küljed on võimalikult lühikeseks lõigatud ja pealaele on jäetud kohev juuksepahmakas. Sellisele lõikusele võib lisada midagi uut, näiteks rõhutada seitlit.

Soengutrendid. Foto: Kadri Palta

Ilusate ja püsivate lokkide saamiseks tuleb juuksesalgule pihustada enne lokipulgale asetamist lakki. Tuleb jälgida, et juukselakk sisaldaks kuumakaitset ja sobiks kasutamiseks kuumade tangidega! Kui juuksetarviku kuumust on võimalik reguleerida, siis ei tasu üle 200 °C minna. Enne soengusse sättimist lase lokkidel maha jahtuda. Ilusate, pehmete ja ühtlaste lokkide saavutamiseks tuleb juuksed läbi kammida pehme harjaga. Kui soeng jääb liiga kohev, siis heaks abimeheks on soengukreem, millega juuksed siluda ja lokid kenasti välja tuua. Soengu kinnitamiseks lisa juukselakki!

Soengutrendid. Foto: Kadri Palta

On väga glämm, kui meesterahva juuksed näevad välja nagu poleks neid soengusse sätitud, tekitatud on messy look (korrapäratu välimus – toim). Et sellist tulemust saavutada, tuleb kindlasti pärast hooldust föönitada juukseid suunaga selja taha. Viimistlemisel on abimeheks kindlasti vaha, aga unustada ei tohi ka juukselakki! Vahaga saab anda tekstuuri, aga soengu jätab paika juukselakk. Mehed, ärge kartke juukselakki kasutada!

 

Fotod: Kadri Palta

Toimetaja Raili Salvet

raili@yu.ee

YU Magazine on ajakiri inimestest, kes inspireerivad ning suunatud lugejaskonnale, kes soovib olla inspireeritud. Väljaannet saab osta nii müügipunktidest üle Eesti, tellida postiga (üksiknumbri hind 6,50 €) või lugeda hoopis digiversioonis (üksiknumber hinnaga 1,99 €).

Suvised moeehted on inspireeritud igapäevaelust

Suvised moeehted on inspireeritud igapäevaelust

Ivo Nikkolo peadisaineri ja kahekordse Kuldnõela laureaadi Eve Hansoni sõnul on Ivo Nikkolo Pre-Fall 2016 ehtekollektsioon saanud alguse lihtsatest igapäevastest leidudest, mis on veidi ootamatult saanud moeehte kuju.

Inspiratsioon leiti moelooja sõnul muuseumidest, kus tihti kohtuvad kunst ja teadus, esteetika ja teadmised ning kus igapäevased esemed või nähtused on esitletud viisil, mis pakuvad tõelist meelenaudingut ning silmailu.

DSC_6505_

„Ilma et pruugiksime seda näha või märgata, on iga ese või nähtus meie ümber omamoodi kunstipärane ja kaunis. Seepärast oleme tänavuste moeehete põhisümbolid justkui muuseas leidnud – suvised ja külluslikud marjakobarad, prisked sidrunid ning põneva struktuuriga kalaluud,“ ütles Eve Hanson.

Moeehete loomisel on eelistatud ausaid materjale. Suvine värvigamma on soe ja naturaalne, olles mõjutatud küpsete kirsside, sõstarde ja viinamarjade mahlakast ilust. Äratuntava käekirja poolest tuntud Ivo Nikkolo moeehete puhul ilmestavad Pre-Fall kollektsiooni ka naturaalsed värvid ning erinevad metallitoonid- ja materjalid. „Õigesti valitud moeehted raamivad välimuse tervikuks. Efektse ehte abil saad muuta kleidi või kostüümi päriselt enda omaks või panna selle elama,“ tõdeb Eve Hanson.


Ivo Nikkolo moebränd loodi 1994. aastal ning see on saanud kahe kümnendi jooksul tuntuks kui üks unikaalsemaid ja kvaliteetsemaid kodumaiseid moemärke, mille pärandisse on läbi aegade panustanud erinevad andekad Eesti moeloojad, alustades Ivo Nikkolost kuni tänaste disainerite Eve Hansoni ja Britta Laumetsani. Ivo Nikkolo kollektsioonid on disainitud Eestis ja nende valmistamiseks on kasutatud Euroopa ja maailma tippkvaliteediga kangaid ning materjale.

Algas kaanestaari konkurss!

Algas kaanestaari konkurss!

YU Magazine andis ajakirja sügisnumbri kaanestaari konkursile avapaugu. Casting toimus 5. juunil kell 12.00-15:00 Tallinnas, aadressil Madara 20 BodyFeel stuudio ruumides. Osalema ootasime tüdrukuid ja poisse alates 16.eluaastast. Žürii moodustasid YU ajakirja peatoimejaja Marlen Mais, moetoimetaja Reila Saarmäe, stilist Alli-Liis Vandel, ilutoimetaja Raili Salvet ning fotograaf Kristiin Kõosalu. Oma hinnangu castingule registreerijate kohta andis ka E.M.A modelliagentuuri omanik Katrin Rannaväli.

Otsingu tulemusena valis žürii 9 finalisti, kes hakkavad igal esmaspäeval võistlema YU sügisnumbri kaanestaari tiitlile. Veidi üle kahe kuu kestval konkursi vältel toimuvad avalikud pildistamised, mis leiavad aset täiesti erinevates lokatsioonides. Finalistid asetatakse omanäolistesse ja väljakutset pakkuvatesse situatsioonidesse ning juba 6. juunil toimub esimene vahevõistlus Rakvere Põhjakeskuses, kus modellid saavad osaleda avalikul pildistamisel ja catwalkil. Tule kohale ja vaata kuidas sünnivad kaanestaarid!

Kokku toimub kahe kuu jooksul üheksa fotosessiooni. Finalistide eesmärk on järgmisesse vooru edasipääsemiseks oma fotole maksimaalselt hääli koguda. Esimese vahevõistluse fotod riputame üles meie kodulehele www.yu.ee juba teisipäeval, 7.juunil, misjärel läheb lahti ka esimene hääletusvoor. Oma lemmikule saad hääle anda klikkides tema pildi all nupul “hääleta”. Enim hääli saanud osalejate nimed avaldame 12.juuni õhtul. Kõige vähem hääli saanud finalist langeb järgmisel nädalal konkursist välja ega osale järgmisel fotosessioonil. Uuel pildistamisel edasipääsejate hääled nullitakse ning kõik algab otsast peale. Grande finale saab toimuma 8.augustil, mil kuulutame välja võitja.

YU ajakirja kaanestaari otsingutel löövad kaasa sellised partnerid nagu: Max Factor, Loreal, Adidas, Hyperice, kohvik Cremeria, Meigikunstnike Ühenduse Meigikool, Rakvere Põhjakeskus, Kadaka Kirbuturg, Kontaktipank, Lisa!Keelereisid ja Desiderio Design. Kaanele pürgijad pildistavad üles andekad eesti fotograafid, liikuva pildi paneb purki Georg-Sander Männik. Stiili eest vastutavad Alli-Liis Vandel ning Imbi Ilves.

YU on ajakiri, kust leiad lugusid inimestest, kes inspireerivad ning see on suunatud lugejaskonnale, kes soovib olla inspireeritud! YU toob lugejani Eesti andekate inimeste loomingu, räägib sihikindlate tegelaste spordi- ja ärisaavutustest, hoiab kursis moe- ja ilutrendidega ning soovitab nii keha-, kui vaimutoitu. Kaanestaari kampaaniaid on ajakiri varasemalt korraldanud neljal korral Facebookis. Viimati valiti kaanestaar 2016. aasta kevadnumbrisse, mille võitjaks osutus Lisett Lepik.

 

FOTOD: Baltika suur naispere riietus kleitidesse

Baltikumi suurima moeettevõtte Baltika naispere enam kui seitsekümmend kaunitari riietasid end tänase kleidipäeva puhul kleitidesse.

Baltika Kvartali sisehoovis toimunud väikesel kogunemisel ütles Baltika Grupi Eesti tütarettevõtte Baltman OÜ raamatupidaja Kristyn Nuutmann, et tunneb ennast kleitides kõige mugavamalt. „Kannan kleite igal võimalusel. Minu jaoks teeb kleidist täiusliku kleidi hea istuvus ja imeilus disain,“ ütles Kristyn Nuutmann. Baltika moebrändi Bastioni disainer Triinu Jõhve, keda peetakse küllusliku käekirja järgi naiselikkuse asjatundjaks, ütles, et kleit sobib igaks elujuhtumiks. „Eriti praktiline valik on kleit juhul, kui tööpäeva lõpus on vaja särada mõnel üritusel. Pidulikkuma ilme saad tekitada kingade ja aksessuaaride lisamisega,“ ütles Triinu Jõhve.

Baltika Grupp on Baltikumi suurim ja pikima ajalooga moeettevõte, kellele kuulub viis rahvusvaheliselt edukat kvaliteetmoe brändi – Monton, Mosaic, Baltman, Bastion ja Ivo Nikkolo. Baltikal on Eestis, Lätis ja Leedus enam kui 90 brändikauplust, lisaks pakutakse viie moebrändi kollektsioone Ukraina, Valgevene, Venemaa ja Tenerife frantsiisipoodides, Saksamaa suurimas kaubamajade ketis Peak & Cloppenburg ning rahvusvahelises e-poes Andmorefashion.com.

Galeriid vaata siit.

Fotode autor: Peeter Rästa

Aljona Eesmaa – Eesti oma supernaine

Aljona Eesmaa – Eesti oma supernaine

 Aljona Eesmaa on 27aastane Rakverest pärit ning hetkel Tallinnas elav suhetekorraldaja, moetoimetaja, stilist ja moeblogija ehk teisisõnu superinimene. Paljud teavad teda kindlasti tema blogi „Behind the scenes PR-GIRLi“ kaudu. Enda mitut ametit meeldib talle defineerida tähtsuse järjekorras, seetõttu on ta eeskätt Polhem PR Estonia pressijuht, seejärel ajakirja MOOD moetoimetaja ja stilist ning vabal ajal blogija. Kui te varem teadsite teda nimega Aljona Sokolovskaja, siis värskelt abiellunud naine harjub alles ka ise oma uue perekonnanimega.

Blogimine

Blogimist alustas Aljona nii nagu teisedki – otsides ja salvestades inspireerivaid pilte, kuni ühel päeval torkas pähe mõte, et ka tema võiks inspiratsiooni pakkuda. Nii kirjutaski ta 2009. aastal oma esimese postituse ning lõi blogi selge nägemusega, et hakkab sõna võtma eelkõige moeteemadel, millest tol hetkel Eesti naisteajakirjad ei kirjutanud, samuti moefotograafidest ja -kampaaniatest, aga ka kuulsustest. Endast ei kirjutanud ta postitusi aastaid, kuni ühel ilusal päeval võttis ta julguse kokku ning riputas endast pildi üles. Sel hetkel, mil lugejate arv kiiresti tõusma hakkas, mõistis Aljona, et nõudlus on suur mitte ainult välismaiste uudiste, vaid ka tema enda järele.

Tänu blogimisele on ta saanud palju uusi tuttavaid, sõpru ja põnevaid koostööpakkumisi, millest alustades ei osanud ta unistadagi. Oma blogi tõttu sai Aljonast ka ajakirja MOOD moetoimetaja ning võimaluse stiliseerida FIBITi moeetendust. Aastaks 2014 oli Aljona juba aktiivselt tegelemas moe- ja PR-maailma telgitagustes, seetõttu otsustas ta muuta oma blogi nime „Oh, I’m so obsessed“ praeguse „Behind the scenes PR-GIRLi“ vastu. Lisaks kõikidele võimalustele Eestis on Aljona saanud teha koostööd ka rahvusvaheliste moemarkidega, näha ja kajastada moemaailma kaadrite lavatagust ning reisida töö tõttu välismaale.

24146129325_d6005d0728_c

Igapäevane elu

Aljona ärkab tavapärasel argipäeval kell 7.30, tööle jõuab üheksaks. Esmalt vastab meilidele ja ajakirja päringutele, seejärel saadab pressiteateid ning võtab Polhemi showroom’is vastu stiliste. Lõuna veedab ta koos blogija Helene Vetikuga. Kontorisse tagasi jõudes ootavad ees juba uued meilid. Oma töö puhul meeldib Aljonale rutiinipuudus, sest tavapäraseid 9–17 päevi kipub olema pigem vähe. Lõpetades töö Polhemi kontoris, suundub ta tihti mõnele pressiüritusele, ajakirja MOOD pildistamisele või fotosessiooni jaoks vajalikke tooteid laenutama. Mõnikord juhtub aga nii, et tuleb jääda kontorisse kauemaks hoopis artikleid kirjutama – lühidalt väga mitmekesine tööelu, mis on ka põnev ja tekitab pigem häid emotsioone.

25124828233_34b856d967_c

Olenemata Aljonat saatnud edule, on tema teel olnud ka komistuskive. Naine tunnistab, et on kahel korral koondatud ja taolised hetked annavad enesekindlusele paraja löögi. Siiski on ta tänulik, sest on seetõttu avastanud, et PR-maailm sobib talle palju paremini kui ülikoolis õpitud turundus, ning tunneb, et on hetkel tööalaselt tõeliselt õnnelik ja väga õiges kohas.

Paljudele võib tulla üllatusena, et Aljona pole tegelikult ülikoolis moedisaini, stilistikat ega isegi suhtekorraldust õppinud. Tema karjäär sai alguse vabatahtlikuks olemisest, tänu millele jäi ta oma töökuse ja huvi poolest silma õigetele inimestele. Samas leiab naine, et majandus- ja turundusalased teadmised on toimetulekuks andnud hea aluse.

Suurimad saavutused ja tulevik

Saavutust, mille üle Aljona kõige enam uhkust tunneb, on raske valida. Ta leiab, et iga suurema edu ja kordamineku üle on põhjust uhke olla, sealhulgas ka töö üle Polhem PR Estonia pressijuhina ning moetoimetajana. Aljona blogi on olnud siiani väga edukas ja loodetavasti on ka tulevikus. Värskeks saavutuseks võib aga märkida tema valimist Kuldnõela žüriisse. Edaspidigi plaanib Aljona jätkata vähemalt sama jõudsas vaimus, seniks kuni jaksu ja energiat jagub.

 

Fotod: erakogu

Toimetaja: Anna Hendrikson