by Marika Juusu | nov. 26, 2016 | Kultuur
Metsakutsul ilmus kolmas album “Kuhu Koer On Maetud” plaadifirmalt Universal Music Baltics.
Plaadile on kaasatud lisaks hiljuti avaldatud singlil „Pole Piiri“ kaasa teinud Koit Toomele ka Cool D, Bad Art, Johanna Eenma (I Wear* Experiment), Anett Kulbin jpt. Terve albumi on salvestanud, miksinud ja produtseerinud DJ Critikal, biite on lisaks loonud Paul Oja, Shromik ja produtsendid Prantsusmaalt, Ukrainist, Soomest ja Belgiast.
„Kuhu Koer On Maetud“ õnnistati sisse tänahommikuse ergutava üllatuskontserdiga Metsakutsu enda koolimajas – Pelgulinna Gümnaasiumi võimlas. Kogu aktsioon oli õpilastele täielik üllatus ning andis avapaugu plaadi ilmumispäevale.
„Pelgulinn on alati olnud minu muusika alus. Pelgulinna Gümnaasiumis on kool, kus mu vanaema oli kunstiõpetaja ja, kus õppisin ka ise 12 aastat ja mille ümbruses räpiga tegelema hakkasin. Ainuõige koht, kus teha oma 3. albumi esmaesitlus. Vanaema nutaks praegu õnnest ilmselt krokodillipisaraid. Supermegahüper kiidusõnad kooli juhtkonnale, et hullu ideega kaasa tulite ja aitäh kooliõpilastele loomulikult, et vastu pidasite,“ jagab hommikusi muljeid Metsakutsu.
Metsakutsu on varasemalt välja andnud kaks albumit. Neist esimene, 2010. aastal ilmunud duubeldebüütalbum ”Testament”, seejärel 2013. aasta ”Kelmiküla Unistus”. Metsakutsu singel ”Ära mine närvi“ on kogunud Youtubes üle 430 000 vaatamise ning üle 80 000 Spotify striimi.
„K.K.O.M. on keskmisest süngem ja tõsisem. Saund on natuke isegi ootamatult tume ja põhiliselt annavad sellele värvi välismaa produtsentide biidid. Kõige ägedam oli koostöö Helsingist pärit Kaspergiga ehk Kasper Granrothiga, kes teeb igapäevaselt asju ka Tallinn Music Weekil mitu korda üles astunud Soome artisti Noah Kiniga. Minu jaoks otsib mu kolmas album vastuseid igasugustele küsimustele nii tekstiliselt kui kõlaliselt ja kogu selle otsimise koondangi pealkirja ”Kuhu Koer On Maetud” alla. Eks iga kuulaja leiab sealt oma koera. Või ei leia.“
Plaat on tänasest saadaval poodides üle Eesti nagu Apollo, Lasering, Terminal, Rahva Raamat ning enamikes digikanalites.
Kuula Metsakutsu uut albumit ”Kuhu Koer On Maetud” siit.
Vaata galeriid tänahommikusest plaadi ilmumispäeva üllatuskontserdist Pelgulinna Gümnaasiumis siit. Fotod: Hooligan Hamlet
Albumi esitluskontsert toimub 10. detsembril Von Krahlis. Metsakutsuga liituvad lavale erikülalised ning üles astub ka Ingmar Gailit, plaadimuusikat mängivad DJd TBOY ja Madis Nestor. Ürituse leiad Facebookist.
by | nov. 24, 2016 | Kultuur
Laupäeval esineb Tallinnas Alexi Tuomarila Trio, mille juhtfiguuri on „The Observer“ nimetanud kuue tuleviku talendi hulka.
Kontsert toimub algusega kell 21 autentset jazziklubi atmosfääri pakkuvas Philly Joe´s Jazziklubis. Tallinnasse jõuab trio Eesti ja Soome Jazzliitude koostöö tulemusena.
Alexi Tuomarila Trio, mis ühendab pianisti Alexi Tuomarila, trummari Olavi Louhivuori ja kontrabassist Mats Eilertseni, alustas tegutsemist 2004. aastal. Nende debüütalbum „Constellation“ viis nad kohe tuurile Soome, Norra, Belgiasse, Hollandi ja Luksemburgi. Samal ajal said trio liikmed ka eraldiseisvate muusikutena mitmeid tunnustusi, näiteks valis „The Observer“ Alexi Tuomarila kuue tuleviku talendi hulka. Järgnevatel aastatel olid aga kõik trio liikmed hõivatud teiste projektidega – Tuomarila ja Louhivuori Tomasz Stanko projektides ning Eilertsen Tord Gustavsen Trios.
2012. aastal allkirjastas Alexi Tuomarila lepingu kolmele albumile Briti plaadifirmaga Edition Records. Esimene album „Seven Hills“ ilmus 2013. aastal. Samal ajal, 8 aastat pärast trio esimest albumit, tuli ka trio uuesti kokku. Trio liikmete pikaajaline sõprus ning igaühe individuaalne tugevnemine peegeldub nüüd trio iseloomulikus helis ja kerges suhtlusviisis. Alexi Tuomarila Trio heli varieerub soojast melanhoolseni.
Nende võime ühendada liigutavad meloodiad ja peened rütmid läbi sujuva meeskonnatöö mõjub igale kuulajale puhta rõõmuna. Koosseisu juhtfiguuri Alexi Tuomarila kohta on Jazztimes kirjutanud: “Alexi Tuomarila on järgmine suur tegija jazzklaveril.”
by | nov. 23, 2016 | Kultuur
Tradehouse Ilukaubamaja andis täna viiele tulevikutegijale üle Tradehouse Noorsportlase stipendiumi. 20 000-eurone stipendiumifond jaguneb sportlaste vahel järgmiselt: Anastassia Kovalenko 8000 eurot,
Saskia Alusalu ja Karoliine Loit mõlemad 4000 eurot ning Liina Laasma ja Kaarel Kaspar Kõrge mõlemad 2000 eurot.
Foto: Jake Farra
Eesti esimene nais-motoringrajasõitja Anastassia Kovalenko näeb stipendiumis head võimalust oma unistusi täita. „Minu jaoks oli positiivseks üllatuseks, et Tradehouse on valmis toetama motosporti,
sest praegu võib Eestis täheldada tendentsi, kus eelkõige toetatakse olümpiasporti ja -sportlasi. Seetõttu ongi Tradehouse’i stipendium ja konkurss ise väga erilised, kuna puudusid eelistatud spordialad ning
igale sportlasele läheneti kui eraldi isiksusele, kellel on oma eesmärk, mille poole ta püüdleb,“ rääkis Kovalenko.
Foto: Andra Hamburg
Epeevehklemise Euroopa kadettide karikasarja hetkeliider Karoliine Loit kasutab sarnaselt teistele stipendiaatidele toetust eelkõige võistlussõitudeks ja vehklemisvarustuse ostmiseks. “Järgmise aasta
suurimaks plaaniks on medali võitmine 2017. aasta rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt,” ütles Loit, kelle senine säravaim tulemus on kadettide MM-i 5. koht. Karoliine isa ja treener Meelis Loit lisas, et
rahvusvahelisel tasemel kõrgete tulemuste saavutamiseks on erinevad lisaallikad heal tasemel noorsportlastele väga-väga olulised. „Tradehouse’i algatus noortespordi toetamisel on fantastiline. Selliseid missioonitundega ettevõtteid võiks rohkem olla,“ märkis ta.
Foto: Andra Hamburg
Tradehouse’i noorsportlase stipendiaatide hulka lisandusid veel kiiruisutaja Saskia Alusalu, odaviskaja Liina Laasma ning suusataja Kaarel Kaspar Kõrge.
Tradehouse’i Noorsportlase stipendiumikonkursile laekus tänavu 134 taotlust, taotluste kogusumma ületas pool miljonit eurot. Tradehouse’i tegevjuhi Laura Kuldkeppi sõnul annab see tunnistust, et noortespordis on suur vajadus lisafinantseerimiseks. „Eriti oluline on täiendav rahastus noortele, kes on noortespordist tippsporti üle minemas. Mul on hea meel, et oleme omalt poolt saanud juba neljal järjestikusel aastal anda panuse Eesti spordi tuleviku heaks,“ ütles Kuldkepp. „Kõige enam aga rõõmustame saadud emotsioonide üle, mida suurepäraste noorsportlastega koostöö on pakkunud,“lisas Kuldkepp.
Eesti suurim professionaalsete ilutoodete maaletooja ja edasimüüja Tradehouse annab 20 000 eurose fondiga noorsportlase stipendiumi välja juba neljandat aastat. Varasemalt on stipendiumi pälvinud Rasmus Mägi, Grit Šadeiko, Julia Beljajeva, Erika Kirpu, Katrina Lehis, Epp Mäe, Tanel Laanmäe, Magnus Kirt, Janek Õiglane, Helery Hälvin, Karl-Martin Rammo, Ingrid Puusta, Lauri Sild, Andrei Gussev ja Timmu Kõrge.
Foto: Andra Hamburg
Täna Tallinnas Norde Centrumis (uus nimi Nautica keskus) toimunud stipendiumite üleandmise üritusel ei puudunud ka moeshow – sportlased esitlesid moelaval oma valikuid Montoni talvisest
rõivakollektsioonist. Ürituse toimumiskohas avab Tradehouse 2017 septembris tuhandel ruutmeetril Eesti suurima professionaalsete ilutoodete kaupluse.
by | nov. 22, 2016 | Kultuur
Eesti Jazzliidu ühe eesmärgina võetud Eesti jazzmuusika arendamine ja propageerimine nii kodu- kui välismaal on nüüd suuremat mõõdet võtmas. Nimelt arendati möödunud nädalal koostöösuhteid paralleelselt Londonis, Limassolis ja Vilniuses.
London Jazzil esindas Eesti Jazzliitu juhatuse liige Jaak Sooäär, kes väisas festivali koos Jazzkaare esindajatega. Eesti Jazzliit ja Jazzkaar on aastaid arendanud koostöösuhteid London Jazziga. Pikajalise töö tulemusena ja EV100 projekti kaudu saavad järgnevatel aastatel mitmed Eesti jazzmuusikud esinemisvõimaluse sellel olulisel jazzmuusika festivalil.
Limassolis esindas Eesti Jazzliitu juhatuse liige Tõnis Tüür. Kui London Jazziga on koostöösuhteid arendatud juba aastaid, siis Küprosel käis Tõnis Tüür koostöösuhteid loomas. Lisaks esindasid Eesti Jazzliitu Vilniuses Mama Jazz festivalil tegevjuht Ivi Rausi ja turunduskommunikatsioonijuht Kadri Armas. Vilnius Mama Jazz festivalil kohtusid erinevate organisatsioonide esindajad Rootsist, Lätist ja Leedust ning arutati nii käimasolevaid kui ka võimalikke uusi koostööprojekte.
“Eesti jazzmuusika edendamiseks vajalike koostöö vormide otsimine ja arendamine on Eesti Jazzliidu üks peamiseid ülesandeid,” selgitas Kadri Armas, Eesti Jazzliidu turunduskommunikatsioonijuht. “Kui London Jazziga koostöö on hea näide aastate pikkusest tööst ja selle viljadest, siis Limassoli ja Vilniuse külastused alles hakkavad tulemusi tooma. Vilniuses saime väga palju vahetut tagasisidet Eesti Jazzliidu tegemistele, meie koostööpartnerid hindavad meie panust kõrgelt. Leidsime ka olulisi uusi kontakte ning loodame, et jõuame juba peagi Eesti muusikute jaoks oluliste tulemusteni. Mulle isiklikult aga jäi meelde üks väga tore teada saamine – nimelt tuli välja, et Mama Jazz festivali selleaastane programm oli saanud mõjutusi Virgo Sillamaalt!”
by | nov. 21, 2016 | Kultuur
Ajakirjanikul, „Kapist Välja” saatejuhil ja copywriteril Anne Vetikul ilmus raamat „Lolle küsimusi pole olemas”.
Tegemist on vinge küsimustest tulvil raamatuga, mis aitab arendada vestlust lõbusal, sügaval ja piinlikku vaikust eiraval suunal. Raamatusse on illustratsioonid ja disaini loonud Helene Vetik. Raamatu pealkirjast innustatuna esitasin Annele ja Helenele paar küsimust.
Homme, 22 novembril kell 17.00, toimub raamatu esitlus Viru keskuse Rahva Raamatus, seal saate juba ise õdedelt lisa küsida.
Kas klassikaline (tüütu/mõttetu/piinlik) small talk on nüüd surnud?
Anne: Karta on, et ei ole, aga ma hea meelega veits back & front staabiks (torgiks, ründaks – toim) seda. Ja no ka small talk saab olla ju väga nauditav, asi on tihtipeale pigem vestluspartneris kui teemades.
Helene: Ma käisin just Popkulturistide podcastis raamatu küsimustega Ivo Krustokit kiusamas ja täitsa korralik vestlus arenes välja. Kui ise veel küsimist jätkata ja vastusele täpsustusi nõuda, saab seda small talki täitsa päris vestluseks ajada küll.
Saadet saab järgi kuulata siit.
Millal muidu muutub mitmemõttelisus igavaks üldistuseks või hea absurd hämamiseks?
H: Need on sellised õhukesed piirid ja vahel on võimalik vestelda ka nii, et hämast siiski sotti saada ja vestluse taas joonele ajada. Seda vist juhtubki kõige sagedamini, et arutelu käigus valjult kõiki mõtteid välja öeldes, jõudmata neid läbi seedida, muutub kõik üheks arusaamatuks mulliks ja siis tuleb korraks ennast maa peale tagasi tuua ja otsad nii-öelda kokku võtta. Küsida endalt: „oot, millest ma nüüd rääkisingi?”.
A: Reeglina juhtub see siis, kui inimene, kes püüab kasutada oma kõnes rohkelt metafoore ja teha pidevalt nalja, pole just kõige teravam pliiats. Terava pliiatsi metafoori ma muidu ei salli üldse, aga ta kahjuks tihti ronib salakavalalt mu lausetesse.
Kas teie uus raamat on nagu seltskonnamäng või hoopis eneseabi?
A: Seltskondlik eneseabi. Aga jah, sobib nii grupis kui ka täiesti üksi olles tarbimiseks ning enamus küsimusi saab võtta kas väga tõsiselt või siis mitte üldsegi.
H: Ma arvan nii ja naa, oleneb lugeja leidlikkusest. Mitmed inimesed on seda juba seltskonnamänguna nii-öelda aktsepteerinud, aga samas olen kuulnud ka sellist varianti, et seda on tore omaette sirvida ja iseendaga arutleda. Joonistajatele soovitaksin proovida vastuseid hoopis joonistada nagu ise seda tegin, väga arendav tegevus.
Kas üksikud eriti lollid küsimused jäid koostamise ja toimetamise käigus raamatust välja?
A: Üritasin jätta välja küsimused stiilis „mis sind inspireerib” ja muud jama, mida olen paratamatult pidanud erinevaid intervjuusid tehes inimestelt küsima ning millest endal kopp ees. Kõige süngemad küsimused jäid ka välja, nendest tuleb raamat „Lollid küsimused: dark side”. Aga Varrakule pole veel seda ideed pitchinud (ette sööstnud – toim).
Kas mõni kaval pick up line on ka sees?
A: Täiega on. Päris mitu tüüpi, kes raamatud juba ette võtnud, on öelnud, et tegemist on täiusliku materjaliga kohtingul kasutamiseks või siis kusagil peol tähelepanu saamiseks. Ja vastust saades, saad ka kohe selgeks, kas on mõtet edasi jännata või mitte.
H: Ma usun ka, aga oleneb mis toonis küsid. Seega soovitan pick-up line’ina küsimusi kasutades teha võimalikult mahe hääl ning vaadata vastajale silma.
Toimetas: Erika Renel, erika@yu.ee
by | nov. 19, 2016 | Kultuur
Jüri Pootsmannil ilmus debüütalbum, kust leiab kümme lugu, millest on seni avaldatud ”Nii või naa“, ”Ootan und” ja ”Täna”.
Album on valdavalt eestikeelne, kümnest üks – ja ballaad – ingliskeelne. 2015. aastal andis Pootsmann välja viie looga EP, kuid uut kauamängivat saab lugeda terviklikuks debüütalbumiks, mille produtseeris Sten Sheripov.
Albumi salvestusele kaasati valitud lugude kaasautorina Konstantin Tsõbulevski, Raul Ojamaa, Marten Kuningas, Veiko Tubin ja lugude taustvokaalid sisse laulnud Renae Rain.
Albumi kujunduse, promomaterjalide ja kogu visuaalse poole eest kandis hoolt Hooligan Hamleti produktsioonitiim. Fotograaf Silver Mikiver pildistas CD ja vinüüli fotomaterjali ning Felix Laasme pildistas, filmis ja disainis materjalid tervikuks ja läbivaks muusikat saatvaks visuaalseks toeks.
”Sa tead seda tunnet, kui oled suvehommikul kell 5.47 õues ja kohe-kohe hakkab vihma sadama? Veel ei saja, aga sa näed lõhna, tajud ootusärevust, kuuled niiskust? Jüri Pootsmanni uue albumi “Täna” projekt on meie jaoks täpselt see tunne – kõik on nii soe, sõbralik, tuttav ja loomulik, aga sa tunned õhus, kuidas see kõik saab olema suur, võimas ja meie jaoks midagi enneolematut. Projekt toimus lossis, mille arhitektuurist õhkub austust detailide vastu. Oli selge, et peame Jüri albumi “Täna” visuaalsesse kommunikatsiooni suhtuma sarnase lugupidamisega. Kasutasime fotode tegemiseks 50 aastat vana filmikaamerat, mis salvestab mängleva kergusega tunnet, tuju, õhku ja lõhnu. Barokkstiilis hoone, Jüri muusika, kaamera – kõik see kokku kõneleb sarnastest väärtustest ja moodustab minu jaoks perfektsuseni lihvitud terviku,” illustreerib Silver Mikiver tööprotsessi.
“Jüris on karismaatilisus ja šarm, mis teda nii elulisel teekonnal kui ka muusikalises eneseteostuses saadab. See on miski, mis minule isiklikult paljude inimeste juures inspireerivalt mõjub. See tekitab tahtmise tagasi anda või nendega koos töötada. Kui avanes võimalus koos Jüriga töötada, siis tundsime Silveriga, et saame sellesse teosesse anda endapoolse kunstilise väärtusega panuse, mis on meeldejääv artistile endale ja läheb loodetavasti korda ka tema ümbritsevatele ning õhtu lõpus ka meile endile kui loovkollektiivile Hooligan Hamlet. Aitäh,” lisab disainer Felix Laasme.
Eelmisel aastal Universal Music Baltics plaadifirma alt ilmunud lühialbum andis stardi Jüri Pootsmanni karjäärile, mis järgnes loomulikult telesaate Eesti Otsib Superstaari võidule. Eelmainitu, EP-lt pärinev hittsingel ”Aga siis” ja artisti kiire edu kohalikul muusikaturul kroonis Pootsmanni Aasta Meesartisti tiitliga Eesti Muusikaauhindadel. Nüüd on aeg täispika stuudioalbumi käes.
”See album tekitab minus erilise ja sooja tunde. Ikkagi esimene kauamängiv ning ühe artisti karjääris on see märgilise tähendusega. Ootasin seda hetke kaua ning mõtlesin, mis tundeid see minus tekitaks – hetkel on liblikad kõhus, tunne on mega! Loodan, et inimesed leiavad, et selle plaadi muusika neid kõnetab!” jagab albumi ilmumispäeval mõtteid Jüri Pootsmann.
Jüri Pootsmanni täispikk debüütalbum ”Täna” on tänasest saadaval enamikes digikanalites nagu Spotify, Deezer, Apple Music ning CD ja ka vinüüli formaadis poodides üle Eesti.
Plaadi esitluskontsert toimub 7. detsembril Privés. Kontserdi algus kell 19:00, kontsert on vanusepiiranguta.
Piiratud koguses piletid esitluskontserdile on juba müügil Piletilevi kodulehel. Kontserdi eel avalikustatakse ka erikülalised. Ürituse leiad ka Facebookist.
Kuula Jüri Pootsmanni täispikka debüütalbumit ”Täna” Spotifyst.
Albumit saadavad ka kaadritagust tööd portreteerivad lühifilmid, millest esimene osa siin. Visuaali on produtseerinud Hooligan Hamlet.
Jüri Pootsmann ”Täna” lugude nimekiri:
1. Otsin sind homme
2. Liiga kiire
3. Loving arms
4. Täna
5. Nii või naa
6. Teisel pool
7. Tuleta
8. Üles ei vaata
9. Silmades
10. Ootan und
Soovid seda täispikka debüütalbumit endale? Vaata SIIT
by | nov. 17, 2016 | Kultuur
Täna, 17. novembril kogunevad Metallica tõelised fännid Telliskivisse, Renard Coffee Shopi, et tähistada koos 18. novembri südaööl ilmuvat uut Metallica albumit ”Hardwired..to Self-Destruct”.
Spetsiaalsel albumi ilmumiseelsel esitluspeol on oodata paljut: võimalus tutvuda eri-väljapanekuga Metallica tekstiilist ja fännisärkidest, uue albumi ”Hardwired..to Self-Destruct” eksklusiivne läbikuulamine enne ilmumist! Viiakse läbi Metallica spetsiaalviktoriin Madis ”Tursk” Aesma juhtimisel. Akustiliselt esitab Metallica repertuaari Val Tvoar koos Silver Suuga.
Vingeimaks hetkeks kujuneb muidugi uue albumi eksklusiivne eelmüük!
Nailboard paneb välja korraliku leti, kus ”Hardwired..to Self-Destruct” kõrval saab omale soetada ka Metallica back-kataloogi tooteid ja muud temaatilist fännikraami.
Lisaks uuele muusikale on üritusel võimalus tutvuda äsjailmunud ”Enter Night. Metallica biograafia“ (Mick Wall) raamatuga Koolibri kirjastuselt ja ka see endale soetada.
Metallica uus album ”Hardwired..to Self-Destruct” ilmub 18.novembril. Üle Eesti jõuavad poelettidele nii standard kui deluxe CD ja LP versioonid.
Ürituse kohta leiad rohkem infot Facebookist. Üritus on kõigile tasuta ja algab kell 20:00.
Kuula Metallica uut singlit ”Atlas Rise” siit.
by Marika Juusu | nov. 16, 2016 | Kultuur
Paljud inimesed ei suudaks uskuda, et muusikaprojekti NOËP taga olev Andres Kõpper, kelle debüütsingel “Move” on Youtube´is kogunud üle 100 000 vaatamise, on pidanud end loomu poolest laulmise osas üsna andetuks. Lapsena ei tahetud teda muusikakooli vastu võtta, sest ta ei pidanud mitte mingil määral viisi. “Mu vanemad ning ka vanaisa olid tol ajal pühendunud koorimuusikud, ema on siiani. Ükskord põhikooli lõpus märkas isa, et tinistasin kodus venna kitarri ja krooksusin laulda. Sel hetkel otsustas ta rääkida oma koori hääleseadjaga, sest nägi, kui väga ma tahan. Ta uuris Leelo Talviku käest, kas saab ehk minuga midagi ette võtta. Sai. Hakkasin enamvähem regulaarselt Leelo juures käima ja arenema,” räägib Andres.
Laulmisega hakkas Andres tegelema alles gümnaasiumi ajal. Mõne aja pärast sai loodud ansambel Tenfold Rabbit, mis viljeles indie-rock muusikat. Võeti osa konkursist Eesti Laul 2012, kus saavutati kolmas koht. Käidi ka kontsettuuril Lätis, Leedus, Poolas, Tšehhis ja Saksamaal. Eesti Muusikaauhindae jagamisel 2013. aastal kuulutati album Travel The World parimaks alternatiivmuusikaalbumiks.
“Kuidagi läks aga nii, et muusika liikus juba mõnda aega elektroonilisemas suunas. Tekkis tunne, et Tenfold Rabbiti kuvand ja uus muusika enam omavahel ei mätšinud,” lahkab Andres kodumaise armastatud menuansambli lahkumineku põhjust. Loodus aga tühja kohta ei salli ning Andres tuli välja uue muusikaprojetiga NOËP.
Foto: Anette Palmik
Muusik ise peab debüütsingel “Move” edu põhjuseks asjaolu, et see on sündinud eheda emotsiooni pealt. “Kui ma kindlat vastust teaksin, siis teeksin ju neid järjest. Mõnes loos jääb lihtsalt sisse see X-faktor. “Move” on siiani esimene ja ainukene lugu, millega 100% rahul olen. Võin seda julgelt kuulata nii, et mul ei teki mingit kripeldust,” arutleb Andres hittloo edukuse üle. “Selle lindistamisega oli ka tore lugu. Tegin vokaaliga umbes 50-60 duublit, kuni sain kõik häälenüansid ja emotsioonid kätte. Siis tundsin järsku sisimas, et lugu peaks pisut aeglasem olema. Hakkasin uuesti lindistama. Uputasin arvuti oma vokaaliträkkidega üle. Peale 60-70 duublit panin loo kõrvale ega kuulanud enam. Mitu kuud võttis aega enne, kui “Move” päris valmis sai.
Kui uurin Andreselt, kas tal on muusikapalade lõpliku versiooni jaoks tarvis sõprade toetavat kinnitust või usaldab noormees pigem oma seisetuunet, vastab ta, et vajab mõlemat. “Mul on välja kujunenud seltskond inimesi, kaasa arvatud mu vend, kellele oma lugusid ette mängin. Tihti vajan tõestust, sest mõnikord olen laiskusest jätnud mõne nüansi loo juures muutmata, kuid siis on hea saada tagasisidet, et see või teine varjund ei sobi. Mõne momendiga nõustun, mõnega vastandun. Ometi aitab sõprade kriitika mul endas tõhusamalt selgusele jõuda,” räägib Andres.
Kõlapildilist inspiratsiooni ammutab Andres peamiselt teistest lugudest. “Vahel istun kohvikus, kus taustaks mängib mõni vaikne lugu. Hakkan ise aga kuulma meloodiat, mida seal loos konkreetselt pole. Ümisen viisijupi diktofoni ning töötan sellega hiljem edasi. Eks ma otsin enda muusikamaitsele sarnaseid kõlavärve,” räägib Andres, kuid lisab, et lugude tüpaažid on tal sisuliselt erinevad. “Mõni lugu valmib puhtalt hetke emotsiooni põhjal. Näiteks Tenfold Rabbiti esimese plaadi lood sündisid konkreetsete mälestuste uhal. Mõne loo tekkimist võib õhutada arutlev, kritiseeriv või unistav mõte. “Move” helipilt sündis kahest erinevast loost. Vähemalt 2-3 kuud ümisesin erinevaid variante. Lugu “Early September” valmis aga kõigest kolme tunniga. Viisijupp mis pähe tuli, sai koheselt salvstatud ja ära produtseeritud. Mõne loo valmimisele võib kuluda aga suisa mitu aastat,” räägib Andres.
Foto: Anete Palmik
Kui Tenfold Rabbiti koosseisu kuulus vanade olijatega kokku 7 liiget, siis NOËP projekti veab Andres üksinda. Mitmekesi bändi tegemisel on noormehe sõnul omad plussid ja miinused. “Tenfoldi ajal oli tore see, et teinekord, kui ideed otsa said, oli tihti mõnel bändikaaslasel ettepanekuid, mille toel sai jälle edasi liikuda. Teisalt on omamoodi mõnus ka omaette nokitseda. Üksinda musitseerides jäävad aga siiani mõned palad kõrvale, millega pole osanud mingil hetkel edasi minna,” räägib Andres.
Huvitava kirjapildiga NOËP kujunes sõnast nööp. “Saatsin Eesti Laul 2015-le ühe loo, mis küll edasi ei saanud, ent artistina oli mul kiiresti nime tarvis. Olin tol hetkel Restardi võttel, kus koos kaasrežissöör Aruni ja operaator Heikoga nuputasime. Keegi meist pakkus selle nime välja, kuid lihtne kirjapilt mulle ei meeldinud. Hakkasime leiutama, kuni jõudsime valikuni, milleks oli täppidega E. Mitmed tuttavad pidasid nime liialt hardcore hipsterlikuks, kuid sellegipoolest jätsin NOËP´i justnimelt erilise kirjapildi tõttu alles.”
Kui muusikategemist võtab Andres pigem hobina, siis film on noormehe jaoks töö. Väljakujunenud käekirjaga noor ja andekas režissöör loob ekraaniteoseid koos kaasrežissöör Arun Tammega. Poisid teavad üksteist esimesest klassist saati. Juba kooliajal tegid nad pisut teatrit ning täitsid vahel ka õhtujuhi rolle. Veidi aega sa käidud ka muusikateatris “Peegel”. Esimesed filmikatsetused leidsid aset kooliajal seitsmendas klassis, kui Andres ema kaamerale näpud taha sai. “Filmisime põhiliselt actionit. Kuigi tagantjärele vaadates tegime totaalset jama, rõhutas sisetunne tol ajal vastupidist,” naerab Andres filmikarjääri algusaegade üle.
Pärast gümnaasiumi lõpetamist ei osanud Andres teha muud, kui minna Balti Filmi- ja Meediakooli. Õppetöö käigus oli tarvis tuntud stsenarist ja režissöör Hagi Šeinile teha dokumentaal- või lühifilm. “Esialgne eesmärk oli kogu grupiga teha dokumentaalfilm teemal “topless laulukoor”. Grupp vajus aga laiali. Selle tulemusena otsustasin hoopis lühifilmi kasuks, mis valmis mõne kursakaaslase ja Aruniga. Edu on minu puhul vist pigem joppamise asi, sest järgmisel hetkel saime kõne Šveitsist. Helistajaks oli Andres Poom, kes on ühtlasi ka Vasaku jala reede produtsent ning ütles, et nägi meie videot Youtube´is ning pakub koostööd,” meenutab Andres aega, mil võimalusteuks tema ja Aruni ees lahti lükati. Poisid kutsuti lavastama Eesti kriminaalkomöödiat, mida 2012. aasta jooksul käis kinodes vaatamas ühtekokku 32 990 inimest. “Vasaku jala reede” oli esialgse stsenaariumi järgi tõsiselt võetav draama. Me Aruniga töötasime materjali kallal üsna julgelt ning muutsime ta komöödiaks, mis tagant järele vaadates tundub ainuõige otsus” räägib Andres.
Järgmiseks Kõpperi filmiprojektiks said Nurjatud tüdrukud, mis oli kodumaine sari ning tõi vaatajateni elu raskestikasvatavate tüdrukute õppeasutuse – Vaigistu erikoolis, ning pisut süngema alatooniga ent suurepärase näitlejate valikuga seriaal Restart. Uurin, kuidas sünnivad filmid, mis Kõpperi ja Tamme puhul nii selgelt eristuvad ülejäänud kodumasest ekraniseeringust ning saan vastuseks, et stsenaariumi lugedes tekib mõlemal tihti sarnane visioon ning näitlejate näol hopsavad pähe analoogsed tegelased. Sisuga toimub pikem protsess. Seda peavad poisid kõigepealt seedima. Alles seejärel jõuavad nad omavahel arutledes välja teatud punktini kus on tarvis mingisugust muutust. “See on üsna orgaaniline areng. Stsenaarium on ju algselt kirjaniku beebi ning kui keegi teine seda beebit kasvatama hakkab võib see stsenaristi emotsionaalselt rabada. Loodan siiralt, et nad liialt pahased pole, et me Aruniga nende materjalide osas sedavõrd pikantseid muudatusi oleme teinud,” räägib Andres ning lisab, et mingil määral muudavad algteksti siiski kõik režissöörid.
Stsenaariumite kallal töötamise puhul kimbutab režissööri tihti ajapuudus. “Eriti panin seda tähele “Nurjatute tüdrukute” puhul. Enne võtteperioodi oli valmis 6 episoodi. Ülejäänud said küpseks siis, kui olime juba võtteplatsil. Päris hektiline oli, kui pärast 12-tunnist võttepäeva tuli võtta lahti järgmise päeva stsenaarium ja seda veel muutma hakata,” räägib Andres.
“Restarti” puhul kandis noore lavastaja sõnul esialgne versioon nime “Lahutaja”. Käisime projekti Kanal 2-le esitlemas, kuid tol hetkel ei võetud seda töösse. “Lahutaja” stsenaariumiga olid seotud mitmed teisedki režissöörid, kes lõpuks ühel või teisel põhjusel ära vajusid. Poolteist aastat hiljem pakuti meile seda lugu lavastamiseks uuesti,” kirjeldab Andres teles jooksnud kodumaise põnevus-draamasarja sünnilugu. Kuigi sarja lõppedes jäid loos mitmed otsad lahtiseks, siiski teist hooaega Andrese sõnul “Restardile” ei tule. “See oli küll kirjutatud nii, et sellele peaks järgnema teine hooaeg ent ilmselt jäi sarjale publikust puudu. “Restart” on ju üsna sünge alatooniga lugu ja see narratiiv kestis läbi terve hooaja. Võib olla, et nii mõnigi vaataja jäi vahepeal rongist maha ega saanud süžeele enam pihta. “Pilvede all” ning “Kättemaksukontor” on kindlasti lihtsamini seeditavad,” räägib Andres.
Siiani on stsenaristid või produtsendid Kõpperi ja Tamme ise üles otsinud ning poistele lugusid lavastamiseks pakkunud. “Kui kellelgi on häid stsenaariume tagataskust võtta, siis võib meiega julgelt ühendust võtta!” julgustab Andres andekaid suleseppasid temaga kontakti otsima.
Enne “Restarti” käis Andres ühe aasta muusikaakadeemias. Õppis helirežiid. Tänu sarja võtetele jäi kool aga pooleli. “Võib olla sel aastal jätkan. Ma olen tegelikult kõikides ülikoolides käinud ainult ühe aasta. Tavaliselt on esimene aasta kõige ägedam,” lausub Andres ning lisab täienedavalt, et pigem tahab ta osa võtta filmiga seotud erinevatest koolitustest. “Tahaksin arendada stsenaariumi kirjutamist kusagil välismaal.”
Filmimaailmas tegutsemise tulevikuplaanidest rääkides teatab Andres, et Eestis on küll tore filmi teha, aga ka võõrkeelsete näitlejatega projekt kusagil Skandinaavias oleks põnev. Hetkel arendavadki Kõpper ja Tamm ise täispika filmi stsenaariumit, millega loodetakse jõuda rahvusvahelisele areenile. Peaosatäitja rolli osas ei ole poisid Eesti näitlejate seast siiani sobivat tüpaaži leidnud. See sunnib vägisi heitma pilku piiri taha. “Meie salasooviks on olnud film enda stsenaariumi järgi teha. Siis pole lõpptulemuse osas kellelgi midagi ette heita. Saame ise võtta täisvastutuse, olgugi et see tähendab suuremat pinget,” räägib Andres.
Kes teab, võib olla on siit tulemas Eestile teine Oscar!
Toimetas: Marlen Mais
Artikkel ilmus YU esmanumbris (Sügis 2015)
Soovid olla kursis Eesti muusikamaastikul toimetavate andekate musategijatega? Uus muusikalugu uue persooniga juba YU Talvenumbris. Telli soodushinnaga 2,95 € täna SIIN
