Kui midagi väga soovid ja selle nimel kõvasti pingutad, siis saavutad suurepäraseid tulemusi. See vanarahvatarkus käib just kurdi kergejõustiklase Kairit Olenko kohta, kes hakkas isa jälgedes spordiga tegelema ning on tänaseks mitu meistritiitlit saavutanud.
Kuidas avastasid endas spordikire?
Mina isa Vladimir Olenko on tuntud mitmekülgse spordimehena, kellelt olen ilmselt spordigeenid saanud. Juba maast madalast olen spordiga kokku puutunud, mu võrkpallihuviline isa võttis mind võistlustele kaasa. Sellepärast on ka võrkpall jäänud tänaseni minu üheks suureks armastuseks. Erinevate spordialadega hakkasin tegelema juba 1992. aastal Porkuni koolis õppides, kergejõustikuga alustasin natukene hiljem. 1997. aastal asusin õppima Tallinna kurtide kooli (praegusesse Heleni kooli – toim), kust algas minu spordikarjäär.
Miks just kergejõustik ja mitte näiteks võrkpall?
Jätsin Porkuni kooli pooleli ja asusin õppima Tallinna kurtide kooli. Just seal alustasin Sergei Matvijenko juhendamisel tõsisemalt kergejõustikutrennidega. Siis sai selgeks, et mulle sobib rohkem individuaalsport, sest mul on kindel eesmärk silme ees ja saan sealjuures olla kindel ainult iseendale, et annan maksimumi.
Sinu puhul kehtib vist ütlus “kiirelt kaugele ja kõrgele” nii tulemuste kui ka alade poolest (tegeled teõkkejooksu, kaugusjüppe ja odaviskega). Miks selline valik ja uidas neid omavahel balansseerid?
Tegelesin varem mitmevõislusega, aga lõpetasin selle, kuna polnud piisavalt motivatsiooni ning Soomes elava treeneri Timo Tõnismaga lõppes koostöö. Otsustasingi siis valida üksikalad ning põhialaks tõkkejooksu. Kõrvalaladeks said kaugushüpe ja odavise. Need on minu lemmikud, kuna tunnen end nendes kindlalt ja need tulevad ka üsna hästi välja.
Milline neist aladest nõuab enim pingutust ja mis tuleb kergemini välja?
Ei saa öelda, et mingi ala tuleb kergemini välja. Kõik nõuavad ikka võrdselt pingutust. Konkurents on kuuljate hulgas tunduvalt pingelisem ning nendega võisteldes saan õige võistlustunde kätte. Samas pean siis rohkem pingutama, end tagant sundima, eesmärgid on suuremad ja motivatsiooni rohkem.
Kui oluliseks pead enda treeningvahendeid? Aga eelsoojendust ning trennijärgset taastust? Mis on su rutiiniks kujunenud?
Treeningvahendid on väga olulised. Ka eelsoojendus ja venitused on tähtsad. Need kõik tulevad juba iseenesest. Tavaliselt teengi enne trenni soojendust ja pärast venitust olenevalt trennist ja tujust.
Kas oled kunagi tundnud mingisuguseid takistusi või erisusi, kuna oled professionaalne sportlane kurdina?
Otseselt mingeid takistusi pole ette tulnud. Samas kui võistlen kuuljatege näiteks tõkkejooksus, siis stardipauku ma paraku ei kuule ning pean jälgima, millal seda vajutatakse. Sellega võin aga stardis sekundeid kaotada.
Kuist leiad sportimiseks inspiratsiooni?
Sünnist peale olen olnud tugev, lapsena meeldis mulle kõikjal turnida ja joosta. Võib öelda, et sain sportimiseks inspiratsiooni loodusest. Praegu mulle lihtsalt meeldib seda teha ja see on mul veres.
Spordis on tavaline, et tuleb ette ka vigastusi, tagasilööke ja muud. Kuidas sellesse suhtud ja sellest võitu saad?
Kui tunnen vigastust, siis võtan kohe rahulikult – jätan trenni või võistluse vahele. Suure vigastuse saamisel pöördun arsti poole. Treeningule või võistlusele võtan alati kaasa külmapihuse ja massaažipalli. Eks vigastustega on raske leppida, aga olen saanud hakkama positiivse suhtumisega.
Oled juba üsna noores eas spordis edu saavutanud – võitnud nii kurtide olümpial kui ka tulnud Euroopa ja maailmameistriks. Millele oma edu võlgned? Mida võid tagantjärele vaadates nende võitude kohta öelda?
2008. aastal saavutasin Türgis Izmiris kolm tiitlit, mis tähendas ka MM edukaima sportlase nimetust. Püstitasin MMil seitsmevõisluses 5062 punktiga uue maailmarekordi, ületades seejuures oma isikliku rekordi koguni 272 pinktiga. Siiani olen mitmevõistluses kurtide maailmarekordiomanik. 2009. aastal võitsin Taipei kurtide olümpial kolm kulda. See oli minu eesmärk ja unistus, mille ka täitsin. Ootasin selle täitumist kuus aastat. Edu võlgnen suurele pingutusele ja tahtejõule, nägin treenides suurt vaeva ja valasin palju higi ja pisaraid. Võidud ei ole tulnud kergelt, selle taga on väga suur töö.
Sinu blogil on tunnuslause “Sport teeb imet!. Miks selline arvamus? Kas ja millist imet sport sinuga teinud on?
Sain esimese olümpiamedali juba 15aastaselt (2001. aastal) Roomas toimunud kurtide olümpial. Kokku olen osalenud olümpial neljal korral, 2013. aastal võitsin sealt kümme medalit. See on minu jaoks ime, sellepärast selline lause.
Sportida on tegelikult üsna kulukas, kuidas sellega toime tuled?
Eesti Kurtide Spordiliit on ikka püüdnud nõu ja jõuga abiks olla, kuigi muidugi alati ei saa nii palju materiaalset toetust, kui parasjagu vaja oleks. Kõik on tegelikult rahas kinni, liidul alati selliseid võimalusi pole. Kurtidel sportlastel ole ka nii palju sponsoreid kui kuuljatel. Mind õnneks sponsib selline firma nagu Ekamant Eesti OÜ.
Tundub, et oled juba kõik kirkamad auhinnad üles noppinud. Kas sul on spordis veel eesmärke, mida saavutada püüad?
Mu eesmärk on järgmisel aastal kurtide olümpiamängudel Samsumis Türgis võita medaleid ja saada kirja head tulemused.
Oled muuhulgas õppinud ka infotehnoloogiat. Miks just seda ning kas oled neid oskusi ka rakendama pidanud?
Jah, olen seda IT kolledžis õppinud, see oli huvitav. Valisin selle, kuna IT sobib kurdile hästi ning mul oli suur huvi arvutite ja muu sellise vastu. Õpitud osksi olen saanud kasutada ka oma töös (Kairit töötab Ekamandis laohoidjana – toim).
Näib, et võistlusgraafik on sul üsna tihe. Kuidas tavaliselt seda paika paned ja sellega toime tuled?
Talve- või suvehooajal kirjutan tavaliselt ette kuupäeva, mil sooviksin võistelda, siis arutleme treeneriga nende võistluste sobivuse üle ning paneme graafiku paika. Kindlasti on ka võistluseid, millest täies mahus osa võtan – näiteks kurtide MM ja OM. Varakevadel treenin tavaliselt soojal maal ja kui siis ka võistlusi on, võtan neist üldiselt osa.
Mida soovitad algajale spordihuvilisele? Kuidas soovitud tulemusini jõuda ja endas see pühendumus leida?
Soovitaksin proovida võimalikult erinevaid spordialasid, et tekiks see äratundmisrõõm, mis on just sinu jaoks see kõige õigem ja parem. Kui oled südames selle õige ala leidnud, siis tekib ka motivatsioon trenni teha ja see toob häid tulemusi.
Fotod: Janne Oja
