by Liisa Ady Oks | juuli 3, 2018 | Elustiil
Kui mainida moe ja looduse vahelisi seoseid, tulevad meelde suured loodust saastavad vabrikud, puuvilla kasvatamiseks kuluvad miljonid veeliitrid, lammaste halb kohtlemine, angoora kitsede mahatallatud maad Mongoolias, kiirmoe tõttu tekkinud prügi ja tarbimisühiskond. Kõik need probleemid on tänapäeval erakordselt aktuaalsed ja kõigil on ühine joon — need räägivad sellest, kuidas mood loodust mõjutab. Kas olete vahel mõelnud, kuidas loodus on moodi mõjutanud?
Kõige märgatavam viis, kuidas loodus on moodi mõjutanud, on muidugi materjalikasutus. Kogu ajaloo jooksul, ka kümneid tuhandeid aastaid enne moetööstuse loomist, on inimesed kehakatteid teinud looduslikest materjalidest. Millist vapustavat valikut pakuvad looduslikud materjalid! Puuvilla argisusest ja mugavusest siidi pehmuseni, mohääri karvasusest rustikaalse maavillani, tuhandete aastate tagustest loomanahkadest kehakatetest 19. sajandi keeruka disainiga kasukateni. Mida inimesed seljas kannavad ja mis on moes, on kliima mõjutanud sama palju kui usk ja kultuur. Täpsemalt see, millised loomad ja taimed selles kliimas elavad ja kasvavad. Hiljem lisandusid muidugi ka rahvusvaheline kaubandus ning sünteetilised materjalid, tänu millele saamegi nüüd kanda Hiinas toodetud Türgi angoora villast jakki, Bangladeshis tehtud polüestrist retuuse, Eesti triiksärki ja Šveitsi käekella.
Ent mitmed moeajaloos tehtud leiutised on täpselt samamoodi inspireeritud looduses leiduvast. Võtame näiteks takjapaela. Igaüks on oma elus näinud takjaid, ent just George de Mestral¹ mõtles koeraga jalutades välja fenomenaalselt lihtsa, ent samas erakordselt kasuliku leiutise, milleta me oma jalanõusid, seljakotte ja matkavarustust ette ei kujutaks.
Jalanõudest ja seljakottidest rääkides — ka sõjaväeriided on omalaadne mood. Kui veel paarsada aastat tagasi leiti, et parimad lahinguriided on võimalikult silmapaistvad ning soovitatavalt puhvis ja kirjud, siis tänapäeval püüeldakse aina enam täielikult loodusega ühte sulandumise poole. Uuele suunale pani aluse loodus ise. Leidub nõnda palju loomi, kes näevad välja täpselt nagu mõni taim või teine olend. Kunstnik Abbott Thayer arendas ideed edasi ning leidis, et on olemas kaht sorti kamuflaaži — loomade heledad kõhud, mis vähendavad päikese tekitatud varje ja loovad tunde, nagu oleks loom kahedimensiooniline, ning tähnilised kehad, mis muudavad raskemaks mõistmise, kus on looma piirjooned. Veelgi hiljem, 1940. aastal, seletas Hugh Cott need nähtused ära ja pani neile nimed. ²
Foto allikas www.pexels.com.
Ent juba 19. sajandi lõpus olid Briti sõdurid Indias hakanud vorme tee ja karriga värvima, kuna esiteks oli neid siis raskem märgata ja teiseks ei pidanud vorme valgena hoidma. Esimesed kamuflaažieksperdid palkas aga Prantsuse armee esimeses maailmasõjas ning nende töö oli sõjaväelastele ümbrusse sulandumist õpetada. Teine maailmasõda lausa võideti osaliselt tänu erakordsele kamuflaažile — lisaks riietele, tankidele ja allveelaevadele suutsid liitlasväed terve Suessi kanali lennukitele nähtamatuks muuta. Pole siis ime, et kamuflaažriie sai ka tavaelus erakordselt populaarseks. Mitmed muusikud on oma poliitilise aktivismi märgiks kandnud khakitooni rõivaid. Tänapäeval aga on kamuflaaž peale kasulikule tuhandeid elusid päästnud sõjaväerelvale ka lõputusse linnadžunglisse sukeldumise viis. ²
See pole aga veel kõik. Peaaegu kõigi meie igapäevaelus on kasutusel mõni vetthülgav jope või keep. Need kangad teeb märgumatuks just nende töötlus, tänu millele on nurk veetilga ja pinna vahel eriti suur. Selliste kangastega on materjaliteadlased juba aastakümneid vaeva näinud ning teinud tohutult palju keerukaid arvutusi keerukate valemite põhjal. Kogu see tohutu arvutamine oleks aga olematu, kui ei oleks ühte taime — lootoslille. Just hüdrofoobsed lootose lehed panid teadlased mõtlema sarnaste omadustega kangale. Puhtust sümboliseerivalt lootoselt voolab vesi lihtsalt maha.³
Foto allikas www.pixabay.com.
Sümbolitest rääkides — väga paljud ajaloos populaarsed sümbolid on pärit loodusest. Kui palju on olnud moekaid lilleõisi! Mõelgem vaid rooside sõja punastele ja valgetele õitele ning Prantsusmaa kuningavõimu sümbolile liiliale. Ent moekate lilleõite juures peab meelde tuletama, et eestlastena armastame me ju enim rukkililli ja teisi põllulilli, millest pärgi punume ja mille mustreid riietele tikime. Mitte vaid Muhust, vaid igast Eesti otsast leiab säravaid värve, peeneid kompositsioone ja põnevaid tehnikaid, milles korduvad pidevalt looduslikud motiivid. Just nendes kodumaistes ja kaunites riietes on midagi nii ürgnaturaalset. Rahvarõivaid tehakse aastaid, nendega nähakse vaeva ja neid hoitakse. Iga lõng on ise värvitud, iga õis ise tikitud — kõik on loodusega kooskõlas.
Kokkuvõtteks saab öelda, et kuigi võib jääda mulje, et tänapäeval on moe ja looduse vahel vaid negatiivne ja konfliktne suhe, on tegelikult nende kahe kooseksisteerimine täiesti võimalik. Teaduse abil võib nende sümbioosist sündida uusi ja vaimustavaid leiutisi, mis korraga arendavad moodi, seovad meid loodusega ja säästavad keskkonda.
¹ https://www.velcro.com/blog/2016/11/an-idea-that-stuck-how-george-de-mestral-invented-the-velcro-fastener/
² https://www.historyextra.com/period/victorian/a-brief-history-of-camouflage/
³ https://www.theguardian.com/sustainable-business/sustainable-fashion-blog/nature-fabrics-fashion-industry-biomimicry
Autor Liisa Ady Oks
Toimetaja Triinu Mölder
by Merite Pärn | juuni 27, 2018 | Ilu & Mood
Käisin kaameraga tänavail moejahil ja leidsin nii mõndagi! Jagan sinuga inspiratsiooni!
Brita saab enda stiili jaoks inspiratsiooni muusikast ja biker’ite kultuurist. Kannab palju nahka ja sõrmuseid: mida jõulisem, seda parem!
Konstantiniga kohtusin kaubanduskeskuse ees. Nägin, kui mees uksest väljus, stiil paistis hästi teiste seast välja. Jooksin talle järele ning selgus, et välismaalane. Küsisin luba, et temast pilti teha: huvitav ja silmapaistev riietus! Ta rääkis, et selline teise ringi poodide riietest kombineeritud stiil talle meeldib ning ühtlasi saab odavalt läbi.
Joosepi riidekapi põhiklauslid on mugavus ja funkstisonaalsus. Riideid valides on suur roll ka kvaliteedil. Ta eelistab riideid kaltsukatest soetada. Rastapatsid tulid kuidagi ise temani.
Johannale meeldib teistest erineda. Poes olles juhtub kuidagi iseenessest, et käsi millegi silmapaistva järele haarab. Suure osa tema seltskonnast moodustavad omanäolised isiksused ning ilmselt on ka Johannale tulnud sealt julgust juurde olla just selline, nagu talle meeldib.
Autor Merite Pärn
Toimetaja Kadri Toomsalu
by Lislotte Minejev | jaan. 2, 2018 | Ilu & Mood
Olen nii palju oma tutvusringkonnas kuulnud, kuidas tahetakse ühel või teisel viisil moevaldkonnas läbi lüüa. Nimelt on eriti tuntuks saanud moblogijad ja youtuber’id, samuti ka moedisain ja moeajakirjandus. Oma tutvusringkonnat nägin eriti 2015.-2016. aastatel, kuidas netis “kuulsaks” saamine oli nii paljudel eesmärgiks saanud. Järsku olid kõik moeasjatundjad ja tahtsid näpunäiteid inimestele jagada. Ikka jälle ja jälle nägin sotsiaalmeedias oma tutvusringkonnast inimesi, kes olid hakanud videosid tegema või oma kirjutusi jagama. Esialgu tundus see päris normaalne, aga poole aastaga muutus see maailm nii suureks, et oli tahtmine peast kinni haarata. Mina olen blogimisega tegelenud kolm aastat ning sel hetkel tuli ka endal soov moeblogijaks hakata, mida ma lõpuks ikkagi ei soovinud teostada.
Olen aru saanud, et moes ei ole reegleid ning iga inimene on justkui omaette moeguru, kuid on siiski inimesi üle maailma, keda võetakse eeskujudeks ning kelle mõtted ning ideed tunduvad kõike ekslusiivsemad, kas või näiteks Marilyn Monroe. Nende öeldu on justkui jumala sõna ja kui neid mitte jälgida, siis oled moeühiskonnast väljas. Minu eakaaslaste seas on neid, kes üritavad olla võimalikult originaalsed ja midagi uut välja mõelda. Samas on ka neid, kuhu kaldun ka mina, kes järgivad suurkujusid, stilistika koha pealt saab kindasti välja tuua Rihanna.
Fotod: Rihanna Instagrami konto @badgalriri
Paljude seas on arusaam, et tuleb alustada tasa ja targu: kui sa Eestis tuntuks saad, siis on suurem võimalus ka mujal maailmas läbi lüüa. Mina olen, kuid samas ei ole ka selle väite poolt. Ühest küljest ma nõustun, sest kui sul on suur toetajaskond, siis võidakse võtta sinu sõna rohkem kuulda ka mujal maailmas. Kui kellelegi on juba sinu töö sümpatiseerinud, siis miks ei peaks see ka meeldima teistele inimestele?
On nii palju inimesi, kes on just laias maailmas tuntuks saanud ja alles siis teevad eestlased silmad lahti ja avastavad, et tõesti, see inimene on talendikas. Näiteks Liina Stein sai tunnustust Prantsusmaal ja Inglismaal ning siis alles Eestis. Temast olid inimesed juba kuulnud Eestis küll, kuid looming ei olnud nii tunnustatud. Iris Janvieriga oli just vastupidi: alguses löödi läbi Eestis ja nüüd on tuntuks saadud ka mujal maailmas. Nii on ka noori, kes üritavad Eestis alguses läbi lüüa, nagu on selleks üks mu klassiõde Helen Truuverk , kes on mitmetel moešõudel auhinnalisi kohti võitnud. Kuid on ka sõbranna Birgit Veegen, kes on modellindusega mujal maailmas, eriti Aasias, hea nime teinud, kuid Eestis teda väga ei teata. Nii ongi raske öelda, kuidas noored otsustavad, kuid tundub, et pigem üritatakse kodumaal midagi saavutada ja siis edasi liikuda suure maailma poole.
Moemaailmas proovitakse viimasel ajal läbi lüüa eriti sotsiaalmeedias. Samuti tahetakse ennast erinevalt arendada, aga ei olda kindel, kas parim on Eestis seda teha või mujal maailmas, kus konkurents on mitmeid kordi suurem. Sellegipoolest, kuigi uksed on valla, on väga palju talendikaid noori jäänud kodumaale ning üritavad kuulsust koguda siin. Ehk varsti märkavad eestlased kõiki meie moetalente ka enne, kui muu maailm neid avastab.
by Erika | dets. 17, 2017 | Disain, Erika Renel, Ilu & Mood
Montoni disaineritel oli au ka tänavu disainida meie sportlaste Olümpia garderoob. Meil oli au seda kuningliku kruiisilaeva Viktoria I pardal näha.
Laeva alumisel tekil oli taliolümpiale kohaselt mõnusalt karge jahedus. Peeti pidulikke kõnesid, millest jäi meelde mõte, et meri on meie vabadus. Kollektsioon ise oli samamoodi karge. Kujutlen juba, kuidas need lumivalged pikad talvemantlid on ideaalne taust kaelaseotud kuldmedalitele. Rõõm tõdeda, et sportlane ei pea veetma oma vaba aega helesinises dressis, sest kõik esitletud kardiganid, bleiserid ja polosärgid mõjusid aristokraatlikult ja professionaalselt.
Mul on väga uhke tunne, et meie sportlased on tulevastel Olümpiamängudel nii šikid! Ja loomulikult ei lähe me Pyeong Changi vaid stiiliga lööma.
Tekst ja fotod Erika Renel
by Raija Lydecken | dets. 2, 2017 | Elustiil
Juuste värvimine on tänapäeval muutunud populaarsemaks kui eales varem. Tänavapildis siniste või roosade juuste nägemine ei pane ammugi enam kulmu kergitama, sest oleme nii harjunud kirevama juustevärvi valikuga meie ümber. Õnneks on see stiil mõnevõrra juba aegunud, mille puhul ei ole vaja seda sel hooajal arutada. Selle asemel tundub hoopis, et loomulik juuksevärv ning punutised, patsid, punutistega krunnid ning volüümikad loomulikud lokid on moodi hoopis tagasi tulnud. See on positiivne, sest emake loodus on meie kõigi jaoks valinud välja igale ühele kõige paremini sobiva juuksevärvi.
Kui arvad, et juuksed on “kartulikoore” värvi, tähendab see, et sul pole olnud võimalust vaadata lähemalt, mis värvid toovad paremini esile su enda loomuliku värvi. Selle asemel üritatakse loomulikkust peita juuksevärviga. Juukseid värvides ei anna Sa endale armastust, mida Sa nii väga väärid! Kõigil on ilusad juuksed ning palett, mis seda esile toob, kui vaid endale võimalus anda.
