Eesti üks edukamaid rokkbände Elephants From Neptune andis täna välja oma kolmanda täispika stuudioalbumi „Oh No“.
Albumi esitluskontserdid toimuvad 28. oktoobril Tartus, Erinevate Tubade Klubis ning 29. oktoobril Tallinnas, Kultuurikatlas.
Elephants From Neptune‘i eelmine kauamängiv pälvis positiivseid noote nii kohalikelt kui ka välismaistelt kriitikutelt ning sai auhinnatud „Aasta Rokkalbumi“ tiitliga 2015. aasta Eesti Muusikaauhindade jagamisel. Plaadi edu viis bändi tuuridele üle Euroopa ning kontserte anti kümnetes erinevates riikides.
Täna ilmunud album on salvestatud Tallinnas, kuid saanud viimistluse Rootsis, kõrgelt hinnatud Fascination Street stuudios. „Meie enda jaoks on kindlasti tegu kõige parema Elephantsi albumiga seni – loodetavasti ka kuulajad nõustuvad sellega,“ lausus bändi trummar Jon Mikiver. „Võtsime eesmärgiks rentida stuudio kaheks nädalaks ning selle ajaga kogu oma hinge plaati sisse valada. Seetõttu usun, et plaat on heliliselt ka mitmekülgsem ning spontaansem.“
Sarnaselt bändi eelmistele albumitele on ka uuel kauamängival kaasatud mitmeid sõpru ning kohalikke legende eesotsas Jaanus Nõgisto (Ruja, Led R) ja Aleksander Vanaga (Kosmikud). Plaadi miksimine usaldati Bert Prikenfeldile (DJ Critikal).
„Alustame albumi esitlustuuri kahe kontserdiga Eestis, seejärel võtame juba suuna lähiriikidesse. Teeme kõik selleks, et pakkuda kontserdikülalistele midagi väga erilist ja võimsat,“ lausub bändi kitarrist Markko „Linnu“ Reinberg.
Albumi samanimeline esiksingel on mitu nädalat erinevates raadiojaamades väga head tagasisidet saanud ning seda kindlasti ka tänu režissöör Maria Reinupi vändatud humoorikale muusikavideole. „Uute videote ideed on juba realiseerimisel ning neid tasub väga oodata,“ vihjas Mikiver veel ilmumata ning latti tõstva materjali teemal.
Elephants From Neptune‘i uus album „Oh No“ on tänasest müügil enamikes plaadipoodides nagu Lasering, Terminal ja Apollo ning saadaval erinevates digikanalites. Albumi „Oh No“ esitluskontserdid toimuvad 28. oktoobril Tartus, Erinevate Tubade Klubis ja 29. oktoobril Tallinnas, Kultuurikatlas. Piletid Tallinna esitluskontserdile on juba praegu müügil Piletilevi veebilehel ja müügipunktides üle kogu Eesti, samuti veebipoes www.311.ee koos valiku fännitoodetega.
Sel nädalavahetusel, 16.-17. septembril, toimus Rapla uues kultuuriklubis Baas muusika- ja teatrifestival, kus astusid üles Raplaga seotud andekad lauljad ja näitlejad.
Täiesti uue kontseptsiooniga klubi Baas oli täidetud hubase, romantilise ja kohati hipiliku keskkonnaga, kus lisaks meelelahutusele pakuti ka kohalikke toite ja keelekastet. Tallinna maanteel vast avatud klubi on välja tulnud omanäolise kontseptsiooniga, millel nii mõnusalt hubane kohvik, hipilik sisehoov kui ka vana tehasehoone, mis oma oldschooli väljanägemise ja ägedate kaunistuste poolest meenutasid kohati Telliskivi loomelinnaku mõnusat keskkonda.
Kahel päeval esines kahel laval, kas siis teatrietenduse või kontserdiga, kokku 15 artisti. Festival üllatas nii artistide, aga ka vahetu ja kohtati intiimse õhkkonna ja atmosfääri poolest. Üles astusid muuhulgas nt Mari Jürjens, Loore Martma, Mick Pedaja, Sten-Olle Moldau, Vaiko Eplik, Mikk Jürjens koos improteater Impeeriumiga jne.
Esimesel päeval võis enamasti näha mõnusaid akustilisi ülesastumisi, nt kohalikke artiste Kahekese või Marju Metsalut, aga ka hõbehäälset Mari Jürjensi. Suurimaks üllatajaks võiks aga pidada kohalikku muusikut Mick Pedajat, kes viis vanas tehasehoones publiku oma imeliste helide ja nootidega täiesti teise reaalsusesse. Lisaks astus üllatusena üles Micku kõrval ka Mari Jürjens, kelle mahehääled sujuvalt kokku sobitusid.
Teine päev algas kohe hooga, nimelt tegi Teatribuss lastele toredat teatrit. Nalja ja naeru jagus aga päeva lõpunigi. Väga omapärase kavaga esines multiinstrumentalist Loore Martma, kes jutustas põnevaid ja kohati naljakaid lugusid oma pillidest, mille sekka kõlasid teemakohased laulud. Samuti kohalik muusik Vaiko Eplik üllatas aga spontaanse ja teatraalse esinemise poolest. Kohati toores ja soe esinemine jättis publikule vahetu ja humoorika mulje, ent pani seda rohkem kaasa elama.
Improteater aga rahvale armu ei andnud, vaid haaras esimest hetkest publiku kaasa ning pani pisarateni naerma. Kaasahaarav ja spontaanne etendus, kus laval muuseas ka nt Tarvo Krall, Rauno Kaibiainen ja raplakas Mikk Jürjens. Rohkele naerule järgnes aga punkrokilik kontsert ehk kohalik ansambel Malena, eesotsas Sten-Olle Moldauga, pani rahva korralikult rokkima. Ennast minihevi-muusikuteks pidavad noored panid rahulikuma muusika poolele vastukaaluks korraliku lõppakordi.
Kes nädalavahetusel sellest kultuurisündmusest osa sai, see teab, et jätkuvalt oskab Rapla end mitmete andekate artistide poolest tõestada ning uue kontseptsiooniga peopaika tasub kahtlemata (uuesti) külastada.
Eesti Jazzliit alustab 9. septembril järjekorras 13. hooaega. Avakontserdil NO99 jazzklubis esineb legendaardne Tafenau-Aimla kvintett – suurepärased saksofonistid Raivo Tafenau ja Siim Aimla, keda saadavad trummidel Kaspar Kalluste, kontrabassiga Peedu Kass ja klahvpillidel Joel Remmel.
Hooaja avaüritusel tutvustatakse ka liidu uut juhatust ja tegevmeeskonda.
Eesti Jazzliidu eesmärgiks on Eesti džässmuusika arendamine ja propageerimine nii kodu- kui välismaal. Jazzliit korraldab džässialast koostööd muusikute ja organisatsioonide vahel, mis publiku jaoks tähendab laia kontserdikava erinevates kontsertpaikades üle Eesti. Liitu on läbi aastate suunanud ja juhtinud jazzmuusikud ise ning traditsioon jätkub ka nüüd, kui ülesanded võtab üle uus juhatus eesotsas juhatuse esinaise Laura Põldverega. Uude juhatusse kuuluvad lisaks endine esimees Peedu Kass, uus tegevjuht Ivi Rausi, liidu asutajad Jaak Sooäär ja Tanel Ruben, Tõnis Tüür, Reigo Ahven.
Laura Põldvere on öelnud, et tal on kindel nägemus liidu tulevaste tegemiste osas: „Mulle meeldivad olukorrad, kus mul on visioon, aga ma pole päris kindel, kuidas seda ellu viia. Jazzliiduga on täpselt nii. Ma ei tea veel õiget lahendusteed, aga olen piisavalt motiveeritud ja põikpäine, et tulemuseni jõuda. Ma usun, et ees ootavad põnevad ajad.”
Lisaks uuele juhatusele muutub ka liidu tegevmeeskond – uueks tegevjuhiks on Ivi Rausi, progammi asub koostama Hanna-Liina Jaanus ning kommunikatsiooni ja turundust juhtima Kadri Armas. Uue tegevmeeskonna üheks ülesandeks on džässmuusikale laiema kõlapinna leidmine läbi programmi, kommunikatsiooni ja partnerlussuhete.
Eesti Jazzliidu hooaja avakontsert on avalik üritus, milleks on võimalik pileteid soetada Piletilevist.
On siililegi selge, et suvel on palju erinevaid üritusi toimumas. Tohutu infotulva all aga ei jõua tihti kõike jälgida ning teinekord jääb seetõttu üht-teist märkamata. Selleks puhuks toomegi teieni nädala jagu erinevad muusikalisi üritusi, kus jagub kuulamist-vaatamist igale maitesele.
esmaspäev, 8. august
Lenna Kuurmaa annab Pärnus Ammende villas suvise kontserdi koos Koit Toomega. Augustikuise kontserttuuri „Mina jään” raames ühendavad Lenna ja Koit hääled, et oma erilise karismaga üheskoos publiku meeled võluda. Neid saadab kitarrivirtuoos Jorma Puusaag. Vaata lähemalt siit.
Tallinna Linnateatris annab mõnusa kontserdi Jaan Tätte. Kontserttuurile „Kohtumine silmapiiril” on Tätte kokku kogunud soolahõngulisi laule ja jutte ning elukogemusest pärit meretarkusi. Ürituse leiad siit.
teisipäev, 9. august
Lummavas Kõue mõisas annab esmakordselt ühel laval ja uue kavaga kontserdi Annely Peebo, C-JAM ja Urmas Lattikas. Vaata lähemalt siit.
Tallinnas Hopneri majas toimub üritus „Fantastiline Fantuzzi”. Puerto Rico päritoluga ja neljakümneaastase esinemiskogemusega maailmamuusika legend trubaduur Fantuzzi nakatab publikut rõõmupisikuga ja paneb jala tatsuma. Ürituse leiad siit.
Viinistu kunstimuuseumis alustatkse kontsertsarjaga „Ruja keelatud kontsert 43 aastat hiljem”. Üles astub Rein Rannap koos Superstaari saatest tuntuks saanud KristjanKannukesega. Vaata lähemalt siit.
kolmapäev, 10. august
Tallinna Kultuurikatla aias PADAs annab mõnusa suvise kontserdi Saara Kadak koos bändiga Kõrsikud. Ürituse leiad siit.
Kallisaba puhkemaja Järvamaal Albu vallas pakub oma looduslikus katlas nautimiseks väärt kontserte. See kord lööb akustilised helid valla Tanel Padar koos Tomi Rahula ja Tarvo Valmiga. Vaata lähemalt siit.
Tartu seikluspargis annab aga elektropopp kontserdi Kristel Aaslaid koos Taavi Paometsaga. Ürituse leiad siit.
Kes Järvamaale ei jõua siis Tallinna vanalinnas Al Bastione suveaias astub akustilise kavaga üles Tanel Padar. Vaata täpsemalt siit.
Laulasmaal Kõltsu mõisasa annavad mõnusa kontserti Jaak Sooäär, Raul Vaigla koos tütre Marie Vaiglaga ning trummidel saadab neid Tanel Ruben. Kontserdi teises pooles astub lavale ka Raul Vaigla quartet. Vaata lisa siit.
neljapäev 11. august
Haapsalu endises jahisadamas ja praeguses Grand Holm Marinas ehk Suure Holmi sadamas korraldab Asenduskodude Laste Liit heategevusliku kontserdi! Esineb Eesti hiphopi klassik Chalice ehk Jarek Kasar. Ürituse leiad siit.
Looduskaunis Tõrvas, Veskijärve saarel annab õdusa akustilise kontserdi imeline Ines. Vaata lähemalt siit.
Kõue mõisa aias toimub üritus „Kaunimate aastate vennaskond La Cucaracha”. Vennaskonnana astuvad üles Hannes Kaljujärv, Jüri Lumiste, Andres Dvinjaninov, Toomas Lunge ja Indrek Kalda, kes lükkavad ümber arusaama, et eestlane on tagasihoidlik, vaga ning vaikne. Oma tuliste ja päikeseliste lõunamaiste lauludega paneb üks ansambel Eestis ka kõige kalgima südame sulama! Vaata lähemalt siit.
Tartu Antoniuse õues toimub muusikasuve ürituse raames Vägev muusikaline tulevärk Eesti-Ukraina folkrokkbändilt Svjata Vatra. Lisainfo leiad siit.
reede, 12. august
Hiiumaal Orjaku sadamas astuvad suvetuuri raames üles väga armastatud Curly Strings. Vaata lähemalt siit.
Reedel tasub sammud seada ka Paide Vallimäele, sest seal toimub (12.08−13.08) juba neljandat korda arvamusfestival. Lisaks rohketele ja huvitavatele aruteludele saab tänavu ka nautida muusikalisi etteasteid. Üles astub Daniel Levi bändiga. Vaata lähemalt siit.
Lääne-Virumaal Käsmus toimub juba üheksandat aastat Viru Folk. Käsmus saab kuulata muusikat Islandilt, Fääri saartelt, Shetlandi saartelt, Ahvenamaalt ja Gotlandilt ning mõistagi meie oma saartelt samuti. Üles astub Lauri Saataplu, Villu Veski, Kali Briis band, Kihnupoisid, Justment, Meisterjaan, Fääri saarte folkmetalbänd TYR jt. Vaata lähemalt siit.
Elva lähistel toimub 12.−13.08 järjekordne Eesti Hip-Hop festival, kus üles astuvad eesti parimad räpp- ja hip-hopartistid, nende seas Genka koos Paul Ojaga, Reket, Beebilõust, Tommy Cash, Okym, Chalice, 5miinust, Hanf Kung, Cool D, Metsakutsu jne. Ürituse leiad siit.
Tallinna Teletornis annab raju ja ainsa kontserti sel suvel Tallinnas ansambel Winny Puhh. Ürituse leiad siit.
Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus toimub juba kaheksandat korda elektroonilise muusika üritus Patareiv. Üles astuvad Lee Gamble, DJ Nikolajev, N1L, Raul Saaremets, Albert Williams, Denis Punch jt. Vaata täpsemalt siit.
laupäev, 13. august
Kuressaares toimub (12.-13.08) merepäevade raames traditsiooniline festival, kus kontserdi annab Ewert and the two Dragons. Loomulikult ei puudu ka traditsiooniline laevade eskaader, käsitöölaat, messiala, paadiralli, mõnus toit, põnevad töötoad, sport jm. Vaata lähemalt siit.
Pärnus Sel on erinetvatel tänavad, aiad ja pargid tulvil kunsti ja elunautimist! Võimalik on nautida melu, kunsti ja kultuuri linna südamest kuni rannani. Pakutakse maiuspalasid kirjandus-, kunsti-, muusika-, teatri- ja toiduhuvilistele. Esinevad muuhulgas nt The Boondocks, Nevesis, Ans.Andur, The Ilves Sisters jpt. Vaata täpsemalt siit.
Antsla spordistaadionil toimub suvine Hauka laat, kus üles astuvad kuulus popartsit Haddaway, lisaks annavad kontserdi Terminaator, Koit Toome ja Respekt. Vaata lähemalt siit.
Tõrvas Veskijärvel toimub järjekordne Tõrva Loits, mille alapealkirjaks on sel aastal „Tere Perestroika? 1991 vs 2016“, hinnates vabaduse mõõdet ja eestluse olemust läbi nende kaunite aastate. Ükes astuvad J.M.K.E, Vennaskond, Kuldne Trio ja Elephants from Neptune koos Avoid Dave´iga. Vaata lähemalt siit.
pühapäev, 14. august
Laulasmaal Kõltsu mõisas toimub kontsert „Eluhõiked”, kus astuvad üles Hele Kõrve koos Reaalmažoor keelpilliansambli, Indrek Kruusimaa ja Pääru Ojaga. Vaata lähemalt siit.
Tallinnas Falgi pargis toimub kontserdisari „Kesklinna suvemuusika”, kus üles astub Superstaarist tuntuks saanud Mikk Mäe. Vaata lähemalt siit.
Hardi Volmer on isik, kelle tegemised filmikunsti- või muusikamaailmas ei jäta kedagi külmaks. ENSV kultuuriministeeriumi abiga nime saanud ja tänavu 30. tegevusaastat tähistava bändi Singer Vingeri ninamees räägib loometöö võludest ja valudest.
Paljud ilmselt enam ei mäleta, et olite sarja „Pehmed ja karvased” taga. Kust tekkis mõte sellises humoorikas ja ühiskonnakriitilises sarjas kaasa teha? Kuidas see protsess meeldis?
Idee tuli kuskil peol jutu käigus, vanalt telehailt-produtsendilt Raivo Suvistelt. Ta oli näinud sarnast, tol hetkel päris võimsalt vene televisioonis väldanud sarja, mis oli tollal ülipopulaarne. Raivol oli algul mõte 3D animatsiooni teha, nagu soomlastelgi. See aga eeldas, et tuba oleks täis arvutitehnikat, kuid Eesti tingimustes isegi mõte sellest oli nonsenss.
Siis aga jõudsime ideeni teha n-ö nukuteatrit ja kasutada vahtkummist nukupäid. Selgus, et see ongi mõistlikkuse piires ja eelarvet arvestades mõeldav. Õige materjali leidmisel tekkis aga raskusi. Täiusliku kummipeani jõudsime aastatega. Uurimise käigus selgus, et vahtkummi valmistamine on ülikeeruline keemiline protsess. Leidsime lõpuks üles proua, kes kunagi keemikuna Teguris töötas ja esmalt nukke valmistada aitas. Asi hakkas aga ilmet võtma, kui Nukufilm tegemise üle võttis. Siis selgus, et Austriast andis tellida vastavaid pulbersegusid, mida sai kergesti kokku segada ja seega oli neid võrratult lihtsam teha. Viimased nukud muutusidki hästi mõnusaks ja plastiliseks.
Kui kaua kulus ühe stseeni tegemiseks aega?
Kõiki näitlejaid on keset päeva raske kokku saada, mistõttu toimus filmimine tavaliselt reede varahommikuti. Esialgu, kui see analoogvideona üles võeti, toimus monteerimine ETVs järgmine päev. Digi peale üleminekul oli asi veidi lihtsam aga tüütum, sest siis monteerisime samal päeval. Varajane aeg oli üsna segav faktor, kuna aju alles magas, aga seda teha võimaldas asjaolu, et näitlejal oli laua all tekst ees, sest tavaliselt ei olnud meil aega, et stseen enne koos läbi lugeda. Kui miskit nässu läks, siis tuli ümber teha. Enamasti tehti lihtsalt sama episood uuesti.
Teid võib kohati pidada hunt Kriimsilmaks, kellel seitse ametit. Kuidas mitme erineva asjaga tegeleda jõuate?
Hetkel ma tegelen suuresti ainult filmide ettevalmistamisega. Olen hetkel nagu projektikirjutaja. Samas sõltub kõik perioodist, bänd on jätkuvalt koguaeg, esinemised ja muu sinna juurde kuuluv ikka toimib. Olen nii-öelda vabatalupoeg kultuuripõllul ehk ei käi kuskil tööl. Selline kattuv aeg kestis kuskil 11 aastat, kui hooajati igal reedel „Pehmeid ja Karvaseid” tegime, siis olin samal ajal poole kohaga õppejõud ning töötasin veel filmi kallal ja kuskilt sealt vahelt sai ka teatrit tehtud. See oli tegelikult päris ränk aeg.
Kuidas õppejõu amet tagantjärele tundub?
Õppejõutöö oli mõneti kurnav, tekib vastutus ja hirm, et kas olen ikka piisavalt tasemel, kuna minu kaudu said ju paljud noored sellest erialast esmased teadmised. Teisalt oli see äärmiselt ergastav, õpetamine ja noortega tegelemine hoiab ju vananemise eest. See oli viljakas aeg, sai nii-öelda ideid varastada ja genereerida. Seega võib õpetamist pidada tõeliseks sünergiliseks loominguliseks ajutegevuseks.
Filmimaailmas olete töötanud nii lavastaja, lavakujundaja kui filmikunstnikuna. Milline neist enim sümpatiseerib? Milline on olnud keerukaim?
Mulle meeldib ise filmi teha. Lavastuskunstnikuna olen nagu rohkem turuletil, pean koguaeg ootama kuni lavastaja vilistab ja kutsub. Samas võib ühel hetkel tekkida olukord, kus keegi minusugust enam ei kutsugi. Selles suhtes meeldib mulle rohkem omi lugusid jutustada.
Kas on parem välja mõelda süzeed või seda n-ö realiseerida olustikku kujundades ja visualiseerides?
Oleneb filmist. Tihti sõltub see jällegi rahast. Samas aga teatud oskusi raha eest osta ei saa. Suuresti sõltub see ka sellest, mis lood peas liiguvad ja kuidas neid fabuleerida ja kirja panna. Ideed ei tule lihtsalt, maksa palju tahad. Nende teostamine on jälle näruselt rahas kinni, sellest sõltub kahjuks väga paljude toredate lugude saatus.
Kuidas bändi 30. juubeli tähistamine läheb?
Kuulutasime jah tänavu juubeliaasta välja, märtsikuu kontsert Rock Cafes oli selle hakatus. Neid kontserte tuleb veel. Ametlik kuupäev on meil ikkagi septembris, kuna siis toimus nimevahetus. Seega on sünnipäev tegelikult ees ja suvi on nagunii juba esinemisi täis. Praegu keskendume Õllesummeri suurele kontserdile, mis tuleb koos selliste külalistega nagu Genka, Riho Sibul, Liisi Koikson, Airi Allvee, Kaire Vilgats, Hele Kõre ja mõningaid noori talente, keda veel ei teagi. Ilmselt tuleb septembris ka nn juubelikontserte.
Kas vahepeal pole bändiga tekkinud tunnet, et on juba tehtud küll, enam ei viitsi?
Ei ole, selles mõttes on see natuke nagu tervisesport. Mul küll aktiivselt spordiga pole aega olnud tegeleda ja pole ka harjumust, aga bänd annab sellise sundsportimise võimaluse – keksida ja karjuda. See on tegelikult päris energeetiline laks mis võtab täiesti läbi.
Pealegi kui meie kontserdil on palju rahvast ning nad on nähtavalt rõõmsad, hüppavad ja kargavad ja laulavad kaasa, siis see on ka psüühiliselt laadiv ja meeldiv. Kui igal õhtul seda tegema peaks, siis oleks vist surnud!
Mida võiks praeguste noorte tegijate plussideks pidada? Ehk olete isegi midagi neilt juurde õppinud?
Vana koer enam midagi ei õpi, kuigi mulle endale tundub, et ma visalt siiamaani lauljana arenen, nt ka selle järgi, et tunnen end laval hästi, hääl on korras ja olen bändiga üks ning kõik toimib. See on tohutu rõõm ja võimas tunne. Samas pean tunnistama, et raadiost ennast kuulata on üsna valus ja ma ei tee seda.
Noorte seas on muidu erakordselt palju proffe, nagu öeldud. Neil on võimalusi ennast proovile panna. Lisaks pole neil vaja suurt investeeringut, et korralik pill hankida, vene ajal oli see mõeldamatu. Samas peab olema ka tahet. Ilmselt nendest rõõmsatest momentidest tingituna ongi meil hästi palju andekaid ja vingeid muusikuid.
Kust tekkis idee loole „Ma pean sambat tantsida saama” uus video teha? Kuidas selle tegemine läks? Mis mulje Brasiilia jättis ja mis te seal veel tegite?
See mõte oli vana. Tegime selle algse video 1987. aastal, siis sai kohe mõeldud, et mis oleks kui saaks seda Brasiilias teha. Tollal oli aga sellest isegi unistada naiivne. Oleme seda remake’i (taasloodud teos – toim) ideed heitanud ikka, aga lõpuks otsustasime juubeli puhul ära teha. Kaht videopilti eraldab 29 aastat ajas ja 11 000 km ruumis. Mõnes mõttes oli see iseendale tehtud sünnipäevakingitus ja rohkem nagu puhkus. Kokku olime seal viis päeva. Kohapeal oli ka üks tuttav, kes meid erinevatesse kohtadesse sõidutas. Mõnes mõttes oli õnnetu see, et kuigi ilmaga üldiselt vedas oli ajastus eriti halb. Pidime minema sambakooli, kus meie kohalikul giidil tuttav õpetaja oli, aga neil oli just sel ajal talvepuhkus. Seega pidime juhusliku seltskonnaga video tegema. Muidu oli Brasiilias hästi vahva. Rios olime vähe, ainult kaks ööpäeva, põhiaja viibisime Ubatuba kuurortis. Põhiasjad sai nähtud, aga palju jäi veel nägemata.
Lähemalt Hardi Volmeri tegemiste kohta saad lugeda YU suvenumbrist. Ajakirja saab osta suurematest jaekauplustest või tellida SIIT.
