Uusboheemlanna. Foto autor Bruce Mars.
Lihtsustatult öeldes tähendab subkultuur inimrühma, mille liikmeid ühendavad sarnane arusaam elust, ühised väärtushinnangud, stiil ja tegevus. Paraku on paljudel inimestel kujunenud teatud arvamus, milliste hoiakute ja välimusega inimest ette kujutada, kui neile mainida sõnu „punkar“ või „hipster“. Tõsi, iga subkultuur on omanäoline, kuid olgu öeldud, et meie ei lahterda neid eelarvamustele tuginedes, vaid eesmärgiga üht subkultuuri teisest eristada, et saaksime nende olemust vaadelda. Kahtlemata on põnev luubi alla võtta üsna värske skeene uusboheemlased, kelle iseloomulikud jooned ilmnevad tänapäevases ühiskonnapildis väga tihti.
Uusboheemlaste all peetakse silmas inimesi, kes vastandavad end niinimetatud mainstream’ile ehk levinud kultuurilistele hoiakutele ja ühiskonnanormidele, ent kes ometi on tänapäevases ühiskonnas väärikatel positsioonidel. Ingliskeelses meedias võib kohata uusboheemlaste iseloomustamiseks sõnapaari „bohemian bourgeoisies“, lühendatult ka „bobo’d“. Tõlkida võiks seda väljendit kui „väikekodanlikud boheemlased“. Sellised uut tüüpi boheemlased väärtustavad vabal ajal küll kunsti ja loomingulist vaimu, kuid nende jaoks on sama tähtis ka edukas karjäär, seega nad otseselt ei vastanda end ühiskonna väärtushinnangutele. Eelmise sajandi boheemlased seevastu elasid rangelt väljaspool kaasaegse ühiskonna aktsepteeritud norme.¹
Laiemalt vaadates on uusboheemlus postmodernistliku käsitlusega subkultuur. Postmodernismi kohaselt võib kõike kõigega segada ja puuduvad ühtsed normid ning stiil. Miks mitte segada ühiskonnas kehtivaid karjäärile suunatud norme paindliku mõtlemise ja iseenda huvidega?
Uusboheemlased on näiteks loomingulised individualistid, butiikide omanikud, blogijad, ettevõtjad ja kunstnikud. Nimekirja võiks veel jätkata. Uusboheemlased väärtustavad paindlikkust, vabameelsust, raamidest välja mõtlemist ja reeglite vähesust ning neid omadusi laiendavad nad enda jaoks prioriteetsetele eluvaldkondadele. Uusboheemlased on töö ja hobi tihti ühendanud või on töö hobiga väga lähedalt seotud. Uusboheemlase kodu võib tihti ühekorraga olla nii kontor, kunstigalerii kui ka restoran — või vähemalt jätta sellise mulje.²
Uusboheemlased ei hülga enda ega ka ühiskonna väärtushinnanguid. Foto autor Artem Bali.
Tänapäeval levib noorte seas aina enam uskumus, et elatusallikas ei pea olema teada-tuntud kellast kellani töö, vaid elustiil ja hobid võivadki tuua vajaliku tulu. Kuigi uusboheemlased ei pruugi olla oma hobist elatusallikat kujundanud, siis mitmedki uusboheemlased ja neile sarnaste hoiakutega inimesed on seda teinud. Näiteks võib tuua vabakutselised kunstnikud ja blogijad, kes kirjutavad ja toodavad sisu teemadel, mis on neile südamelähedased. Ühtlasi teenivad edukad kunstnikud ja blogijad selle tegevusega märkimisväärseid summasid. Tegu on kaks-kärbest-ühe-hoobiga olukorraga selle väljendi parimas tähenduses. Uusboheemlastele omased hoiakud tunduvad aina populaarsemaks muutuvat, mistõttu tulevikus ehk ei saa liigitada uusboheemlust enam subkultuuriks või veidi nihkes normaalsuseks, vaid trendiks või isegi normiks. Palju sõltub siin inimestest — kui suur hulk inimesi soovib ja suudab oma hobi(de)st elatusallika teha. Samuti ei ole tänapäeval veel väga laialt levinud hoiak, et tööl võib olla küll edukas karjerist, aga töövälisel ajal näiteks kunstilembene vaba hing. Ajad on siiski muutumas ja tulevikus muutub ilmselt tavaliseks, et ühel inimesel või nähtusel võib mitu tahku olla.
¹ Allaste, A-A, 2005. Uusboheemlus kui elustiil. Postimees. [https://www.postimees.ee/1502583/uusboheemlus-kui-elustiil]
² Blankeney, J. The New Bohemians. [http://www.justinablakeney.com/the-new-bohemians/]
Autor Helena Karu
Toimetaja Triinu Mölder
