Esimeses kirjutises mainisin, et õpin Inglismaal. Seekord räägin lähemalt oma erialast ning võimalustest, mis see mulle toonud on. Kui leiad, et tahad õppida moodi, kuid mitte loovalana, nagu mina, siis tasub kindlasti edasi lugeda.
Mis ala see siis täpsemalt on?
Päris õiget tõlget ei oska ma selle erialanimele anda, kuid ingliskeelne nimetus on Fashion Business & Promotion. Minu arvates see promotion osa seal on veidi üleliigne, aga las ta jääb. Mu aine koosneb väga erinevatest moodulitest. Ühe aasta jooksul olid mul moodulid turunduse, sisseostu ja müügi, trendide ennustamise ja üleüldise moeäri toimimise kohta. Erinevalt paljudest teisest ülikooli erialadest pole minu alal eksameid. Kogu hindamine käib moodulite projektide järgi. Peame tegema ajakirju, raamatuid, erinevaid moodboarde ning neid õppejõududele esitlema. Võib küll tunduda nagu kõige lihtsam asi üldse, sest pole tuupimist ega kontrolltöid, panna kokku lihtsalt väike raamat piltide ja mõningase jutuga, kuid tegelikkuses ei suuda ma enam isegi kokku lugeda neid unetuid öid, kus meeleheitel ja pisarates ühe projekti kallal pusisin. Üks kõige kohutavamaid kogemusi oli sisseostu ja müügi projekt, mille kallal töötasin päris kaua ning paar päeva enne tähtaega läks mu arvuti katki ja kaotasin kogu töö, mida olin teinud InDesignis ja Illustratoris (Illustrator on mu jaoks kõige närvesöövam programm üldse ja teadmine, et pean kõik uuesti tegema tekitas paanikat). Istusin siis mitu päeva järjest koolis ja tegin kogu oma töö uuesti algusest peale, olles ise närvivapustuse äärel. Projekt oli koostöös River Islandiga ning hiline sisseandmine ei tulnud isegi mõttesse. Kõik pidi saama õigeks ajaks valmis, et näidata austust õppejõudude vastu, kes nägid nii palju vaeva ning kutsusid RI inimesi meile rohkem brändist, stiilist ja kontoritöö toimimisest rääkima. Pärast esimese aasta lõpetamist ja teise alustamist mäletan ma siiani kõvasti rohkem nendest moodulitest, kui gümnaasiumis pähe õpitud matemaatikavalemitest ja rakubioloogiast, ning leian, et iseseisvate projektide kallal töötamine on poole suurema kasuteguriga, kui ühekordne eksamiks või kontrolltööks tuupimine.
Teine aasta algas ülihuvitava projektiga, milleks oli visual merchandising Selfridges’i jaoks. Ülesanded jagati kätte juba suvel. Pidin koguma erinevat materjali Selfridges’i kohta ning panema kokku esitluse, mida esitleda õppejõududele. Mida ma aga ei teadnud oli see, et see projekt oli reaalne koostöö kaubamajaga ning regulaarselt rääkisime oma grupiga Selfrdiges’i visual merchandising osakonnaga oma ideedest. Minu grupi idee oli tuua Selfridges’i kaubamajja Kanye Westi Yeezy Season 2 nahatoonide järgi ning lisada sellele juurde ka Giuseppe Licari Humus näitus tähistamaks erinevate inimeste erinevaid eluteid. Lisaks tegime ettepaneku tuua Selfridges’i, inspireerituna nende Fragrance Lab projektist, Beauty Lab´i, mis pakub inimestele võimalust luua personaliseeritud ilutooteid koostöös A la Carte brändiga. Oma ideede tutvustamiseks tegime raamatu, täpsemalt 220 lehekülge (mille printimine ja köitmine oli põhimõtteliselt sama kallis, kui mu vee- ja elektriarve) ning esitlesime lühiversiooni sellest Selfridges’i kontoris. Närvid ütlesid muidugi mitu korda üles ja töö sai valmis sisseandmise tähtpäeval. See terve päev oli täielik kaos. Hommikul printima minnes oli töökoja ees pommiähvardus ja terve tänav suleti. Kell oli 11:20 ning inimestel keelati hoonetest väljuda, kuid kell 12:00 oli viimane hetk töö sisseandmiseks. Kui tähtajast üle minna, siis kaotaksid mitmeid protsente oma lõpphindest – ühe sõnaga totaalne paanika. Õnneks lõppes kõik hästi ning jõudsime oma idee tutvustuse üle anda lausa 10 minutit enne tähtaega. Esitluse eel oli närv päris suur, sest ma polnud varemalt nii tähtsa publiku ees esinenud. Kui tavaliselt olen ärevusest poolsurnud ja närvid ütlevad üles ka kõige väiksemat esitlust tehes, siis seekord tänu nende inimeste loodud sõbralikkusest pakatavale õhkkonnale läks kõik kiirest ja pingevabalt. Nüüd jääb üle vaid oodata hinnet. Tänu sellele projektile sain Selfridges’i praktikale, sest nende tiimile meeldis ülikooliga väga koostööd teha, mistõttu pakuti välja ka mitu kohta tudengitele kogemuste saamiseks.
Kõigile, kes tahavad õppida moodi minule sarnasel viisil, soovitan soojalt vaadata välismaiste ülikoolide poole. Teiste riikide kohta ei oska öelda, kuid kuigi siin Inglismaal on õppimine ja elamine kallis, on kõik võimalused, mida ülikool õpilaste jaoks loob, seda väärt!
Anna Hendrikson
