Enamik asjadest, millega tegelen on inspireeritud just Londonist. Siin linnas on ääretult stiilsed inimesed, meeletult palju kunstinäituseid, vingeid kohti ja hea atmosfäär.
Elasin möödunud aastal siin mõnda aega ja seda aega kasutasin selleks, et võimalikult palju ringi käia. Alustades siis igasuguste art fairidega ja lõpetades fashion weekiga. London on kindlasti koht, kuhu võiks tulla mõneks ajaks elama, sest see linn kasvatas mind väga palju. Mu mõtlemist, suhtumist ja kindlasti avardas mu silmaringi moe alal. Sel aastal tulin siia kümneks päevaks, et filmida dokumentaali moest, kohtuda ajakirjanikuga, pildistada ja fashion weekile tulla. About that.. magasin maha fashion weeki, kuna show kuupäev läks sassi, but oh well… Amanda Wakeley kollektsioon oli fantastiline as per usual ja üldse räägitakse, et siinsed showd ja kollektsioonid on paremad olnud kui New Yorki omal. Käisin külas ka ajakirja Petrie asutajal. Meeldiv on kuulata kuidas inimene teeb hingega oma tööd ja jagab õpetusi ka inimestega, kes on alustamas oma teekonda moe alal. Zadrian Smith tuleb ka oktoobris Tallinn Fashion Weekile, et kirjutada lugu Kristian Steinbergi kollektsioonist. Usun, et on hea välismaailmale tekitada ka huvi meie moenädala vastu. Siiani on Eesti teinud seda üsna enda jaoks, aga arvan, et oleks aeg jagada seda suuremalt ja astuda mugavustsoonist välja.
Mood Londonis on endiselt alati sammu võrra ees ja seda on näha siinsetest poodidest ja ajakirjadest. Vintage poed, meie mõistes siis humana laadsed kohad, on siin eksklusiiv. Londonis maksavad inimesed peaaegu 100 eurot, et osta endale midagi, mis on varem kantud ja vana. For example, siinsetest kaltsukatest leidub näitaks palju vintage Gucci riideid. Eestlasel on kindel arusaam mida siin linnas inimesed kannavad, kuid siin olles saadakse aru, et kindlat stiili mida kõik jälgivad pole olemas. Tänavad on täis erinevatest stiilidest kokku kombineeritud outfitides noori ja vanu, mis muudavad tänavapildi kindlasti elavamaks. Võid pidžaamas ka välja minna, ilma et keegi kulmugi kergitaks. Siin olles tekib täielik vabaduse tunne – “Everybody minds their own business”. Armastan seda selle linna puhul kõige rohkem.
Sõna trend on arvatavasti üks jubedamaid sõnu minu jaoks, sest ma pole eriti suur trendi jälgija. Kannan vahepeal kampsuneid ja jakke mille kohta keegi teine ütleb, et tal vanaemal kapis ka selliseid 10 tükki. Ma arvan, et kõik oleneb inimese enda mindsetist ja kui sa tunned end hästi selles riietuses mis sul seljas on siis on see juba võit. Minu ainus soovitus on alati lisada vintage riietele modernset hõngu kas näiteks ehete, jalanõude või kotiga.
Loodan, et mõned teist jõudsid jälgida ka New York fashion weeki. Minu enda üks lemmikuid oli kindlasti Coach. See oli nii chic kollektsioon, et enamus komplekte tahaks enda riidekappi riputada. Nüüd jääb, vaid suur ootusärevus Mochino, Fausto Puglisi ja Cavalli showdega Milano fashion weekil. Minu siinseid tegemisi saab jälgida fotograafia instagramist.
Järgmise korrani!
