Kolm aastat tagasi pakkis Perit Muuga (31) kohvrid ja kolis Põlvast Tallinna. Ta oli otsustanud, et temast saab edukas moedisainer. Euroakadeemiasse õppima asudes sai esimeseks ülesandeks disainida seelik. Valmis aga hiiglaslik, ühtekokku 30 meetrist kangast ja tüllist kleit, millest kujunes välja Periti esimene kollektsioon „Army of Me“. See on disaineri sõnul tema kõige sügavam looming, millesse sai sisse õmmeldud kõik tema emotsioonid.
Esimene moe-show
Perit suhtleb vabalt, justnagu oleks ta vestluskaaslasi eluaeg tundnud. See omadus tuleb talle uute tutvuste ja kontaktide loomisel tublisti kasuks. Kui tavapäraselt saavad disainerid loomingu esitlemiseks esimese kogemuse koolimoe-show’l, siis Peritil see kogemus puudus. Põhikooli ja gümnaasiumi ajal tegeles ta hoopis kunstiga ning oli ka kooliajalehe peatoimetajaks. Samuti polnud Perit kunagi ERKI Moeshow’l osalenud.
Oma debüüdi tegi noor disainer Tallinn Fashion Weekil, vaid aasta pärast Euroakadeemiasse õppima asumist. Korraldajatega võttis Perit ise ühendust. „Kui sa ise ei küsi, siis keegi midagi pakkuma ka ei tule,“ meenutab Perit oma kõige esimest, Salme kultuurikeskuses aset leidnud show’d. „Kuna mul puudus varasem kogemus, valitses kohapeal lava taga totaalne kaos. Mul oli üle 20 modelli, aga tol hetkel ei saanud aru, et neid liiga palju on. Tagantjärele analüüsides võtsin kõike liiga tõsiselt. Lootsin liialt teiste peale. Mõtlesin üle ja muretsesin liiga palju,“ räägib Perit ja ütleb, et vastutus peab jääma ainult iseendale, hoolimata sellest, kui toredad ja usaldusväärsed inimesed su ümber on.
Show tulemust saab mõõta hiljem müüginumbrites. „Arvan, et mu kollektsiooni hinnad olid üpris soodsad, mis aitas eduka müügi õnnestumisele tublist kaasa.“ Ülemöödunud kevadel sai Perit kutse London Fashion Weekile, kus tegemist oli küll kõrval-show’ga, ent andis noorele disainerile siiski väärt kogemuse ning hulgaliselt julgust juurde, misjärel ei karda ta enam midagi.
Loome
Perit küll imetleb inimesi, kuid ei lase teistel enda tegevust mingil moel mõjutada. Näiteks pole Perit ealeski ise õmmelnud. Tõtt-öelda pole ta õmblemist kunagi meelepäraseks tegevuseks pidanud. “Mul on õmblejatega vedanud ja mul on väga professionaalne tiim, keda saan usaldada. Lisaks suurepärasele koostööle oleme ka head sõbrad. See on ülimalt oluline, muidu oleks kõik märksa keerulisem,” räägib Perit. Disaineri igapäevane töö seisneb asjaajamises ning inimestega suhtlemises. Ateljeesse läheb ta tavaliselt kliendiga kohtumise eesmärgil või siis, kui on rõivaproovid. Arvutiga töötab ta kodus. „Kui ma disainin, siis ikka oma enda toas ja vaikuses. Ma ei saa muu müra keskel rahulikult keskenduda,“ lisab ta.
Loome käigus tekib kõigepealt pähe pilt, misjärel loksutab Perit seda õige pikalt. Korjab väiksemad ideepildid kokku ning kirjutab mõtted üles. Ta ei joonista mitte ühtegi visandit enne, kui absoluutselt kõik peas paigas pole. Isegi lõiked ja tegumoed sätib disainer esiti kujutluspildina ritta. Nii areneb ja rullub uus kollektsioon tükk aega.
Kollektsiooni loomise ajal on Perit hoos, andes endast kõik, et tulemus oleks terviklik. „Alatihti on mul ideid liiga palju. Hulgaliselt lihtsate lõigete vahel nende õigete välja valimine on paras väljakutse. Asjad peavad olema alati paaris. Värvid peavad teatud järjekorras olema. Kõik peab olema loogiline ja süsteemne. Detailid peavad puuduma. Detailid on mu jaoks nagu kribu, nagu praht. Kõik peab olema puhas. Kõik peab olema suur. Muidu hakkaks see mind pressima ja suruma,“ räägib Perit, tunnistades oma monklikku natuuri. Ihalusest suuruse ja avaruse järele räägivad ka Periti moeateljee kõrged laed ning massiivne avarus.
Fantaasia ja inspiratsioon
Kui kollektsioon on valmis, siis vajab disainer aega, et olla omaette. Aeg ajalt kipub ta oma enda tuppa ära kaduma, et väljamõeldud tegelaste maailmas enda omast välja puhata. Perit peab lugu vanadest märulifilmidest, nagu näiteks „Surmarelv“, mis on jäänud talle külge lapsepõlvest. Õhtuti enne magamaminekut loeb rõivadisainer aga Muumitrolli lugusid. See on tema jaoks nagu paralleelmaailm, mis annab võimaluse end hetkereaalsusest välja lülitada. „Kui tavaliselt unistavad inimesed, et nendest saavad moedisainerid, siis minu jaoks on see tehtav. Minu unistus on elada päris Muumimaal,“ fantaseerib Perit.
Enamjagu loomeinimestel on kahtlushetki. Nii tunneb ka Perit kollektsiooni kokkupanemisel kleidivalikute osas aeg-ajalt kõhklusi. „Olen õppinud rahulikumalt võtma,“ ütleb disainer ning lisab, et ei muretse enam iga asja pärast ülearu. Inspiratsiooni ammutab ta ohtrasti loodusest. „Olen maalaps. Toonid ja värvid on minu jaoks ääretult olulised. Haaran enda ümbert kõike. Igalt poolt hakkab midagi silma. Hingestus on seotud muidugi ka mu sisemaailma ja tunnetega,“ räägib Perit.
Noortele disaineritele soovitab Perit enesekindlust. „Olge veendunud, et teist saavadki moedisainerid. Olge kindlad selles, mida teete ja tundke, et see, mida teete, tuleb kõige paremini välja. Kui sellist tunnet ei ole, siis pole õige asi!“
Fotod: Kadri Palta
