by YU Magazine | nov. 22, 2016 | Kultuur
Eesti Jazzliidu ühe eesmärgina võetud Eesti jazzmuusika arendamine ja propageerimine nii kodu- kui välismaal on nüüd suuremat mõõdet võtmas. Nimelt arendati möödunud nädalal koostöösuhteid paralleelselt Londonis, Limassolis ja Vilniuses.
London Jazzil esindas Eesti Jazzliitu juhatuse liige Jaak Sooäär, kes väisas festivali koos Jazzkaare esindajatega. Eesti Jazzliit ja Jazzkaar on aastaid arendanud koostöösuhteid London Jazziga. Pikajalise töö tulemusena ja EV100 projekti kaudu saavad järgnevatel aastatel mitmed Eesti jazzmuusikud esinemisvõimaluse sellel olulisel jazzmuusika festivalil.
Limassolis esindas Eesti Jazzliitu juhatuse liige Tõnis Tüür. Kui London Jazziga on koostöösuhteid arendatud juba aastaid, siis Küprosel käis Tõnis Tüür koostöösuhteid loomas. Lisaks esindasid Eesti Jazzliitu Vilniuses Mama Jazz festivalil tegevjuht Ivi Rausi ja turunduskommunikatsioonijuht Kadri Armas. Vilnius Mama Jazz festivalil kohtusid erinevate organisatsioonide esindajad Rootsist, Lätist ja Leedust ning arutati nii käimasolevaid kui ka võimalikke uusi koostööprojekte.
“Eesti jazzmuusika edendamiseks vajalike koostöö vormide otsimine ja arendamine on Eesti Jazzliidu üks peamiseid ülesandeid,” selgitas Kadri Armas, Eesti Jazzliidu turunduskommunikatsioonijuht. “Kui London Jazziga koostöö on hea näide aastate pikkusest tööst ja selle viljadest, siis Limassoli ja Vilniuse külastused alles hakkavad tulemusi tooma. Vilniuses saime väga palju vahetut tagasisidet Eesti Jazzliidu tegemistele, meie koostööpartnerid hindavad meie panust kõrgelt. Leidsime ka olulisi uusi kontakte ning loodame, et jõuame juba peagi Eesti muusikute jaoks oluliste tulemusteni. Mulle isiklikult aga jäi meelde üks väga tore teada saamine – nimelt tuli välja, et Mama Jazz festivali selleaastane programm oli saanud mõjutusi Virgo Sillamaalt!”
by YU Magazine | nov. 21, 2016 | Kultuur
Ajakirjanikul, „Kapist Välja” saatejuhil ja copywriteril Anne Vetikul ilmus raamat „Lolle küsimusi pole olemas”.
Tegemist on vinge küsimustest tulvil raamatuga, mis aitab arendada vestlust lõbusal, sügaval ja piinlikku vaikust eiraval suunal. Raamatusse on illustratsioonid ja disaini loonud Helene Vetik. Raamatu pealkirjast innustatuna esitasin Annele ja Helenele paar küsimust.
Homme, 22 novembril kell 17.00, toimub raamatu esitlus Viru keskuse Rahva Raamatus, seal saate juba ise õdedelt lisa küsida.
Kas klassikaline (tüütu/mõttetu/piinlik) small talk on nüüd surnud?
Anne: Karta on, et ei ole, aga ma hea meelega veits back & front staabiks (torgiks, ründaks – toim) seda. Ja no ka small talk saab olla ju väga nauditav, asi on tihtipeale pigem vestluspartneris kui teemades.
Helene: Ma käisin just Popkulturistide podcastis raamatu küsimustega Ivo Krustokit kiusamas ja täitsa korralik vestlus arenes välja. Kui ise veel küsimist jätkata ja vastusele täpsustusi nõuda, saab seda small talki täitsa päris vestluseks ajada küll.
Saadet saab järgi kuulata siit.
Millal muidu muutub mitmemõttelisus igavaks üldistuseks või hea absurd hämamiseks?
H: Need on sellised õhukesed piirid ja vahel on võimalik vestelda ka nii, et hämast siiski sotti saada ja vestluse taas joonele ajada. Seda vist juhtubki kõige sagedamini, et arutelu käigus valjult kõiki mõtteid välja öeldes, jõudmata neid läbi seedida, muutub kõik üheks arusaamatuks mulliks ja siis tuleb korraks ennast maa peale tagasi tuua ja otsad nii-öelda kokku võtta. Küsida endalt: „oot, millest ma nüüd rääkisingi?”.
A: Reeglina juhtub see siis, kui inimene, kes püüab kasutada oma kõnes rohkelt metafoore ja teha pidevalt nalja, pole just kõige teravam pliiats. Terava pliiatsi metafoori ma muidu ei salli üldse, aga ta kahjuks tihti ronib salakavalalt mu lausetesse.
Kas teie uus raamat on nagu seltskonnamäng või hoopis eneseabi?
A: Seltskondlik eneseabi. Aga jah, sobib nii grupis kui ka täiesti üksi olles tarbimiseks ning enamus küsimusi saab võtta kas väga tõsiselt või siis mitte üldsegi.
H: Ma arvan nii ja naa, oleneb lugeja leidlikkusest. Mitmed inimesed on seda juba seltskonnamänguna nii-öelda aktsepteerinud, aga samas olen kuulnud ka sellist varianti, et seda on tore omaette sirvida ja iseendaga arutleda. Joonistajatele soovitaksin proovida vastuseid hoopis joonistada nagu ise seda tegin, väga arendav tegevus.
Kas üksikud eriti lollid küsimused jäid koostamise ja toimetamise käigus raamatust välja?
A: Üritasin jätta välja küsimused stiilis „mis sind inspireerib” ja muud jama, mida olen paratamatult pidanud erinevaid intervjuusid tehes inimestelt küsima ning millest endal kopp ees. Kõige süngemad küsimused jäid ka välja, nendest tuleb raamat „Lollid küsimused: dark side”. Aga Varrakule pole veel seda ideed pitchinud (ette sööstnud – toim).
Kas mõni kaval pick up line on ka sees?
A: Täiega on. Päris mitu tüüpi, kes raamatud juba ette võtnud, on öelnud, et tegemist on täiusliku materjaliga kohtingul kasutamiseks või siis kusagil peol tähelepanu saamiseks. Ja vastust saades, saad ka kohe selgeks, kas on mõtet edasi jännata või mitte.
H: Ma usun ka, aga oleneb mis toonis küsid. Seega soovitan pick-up line’ina küsimusi kasutades teha võimalikult mahe hääl ning vaadata vastajale silma.
Toimetas: Erika Renel, erika@yu.ee
by YU Magazine | nov. 20, 2016 | Ilu & Mood
Sageli seisame peegli ees silmitsi sellega, et meie juuksed tunduvad meile igavad. Soovime justkui lisada oma välimusele särtsu. Üks vingemaid ning samas lihtsamaid viise seda saavutada, on teha lokid. Seega kirjeldan, kuidas saavutada võimalikult lihtsalt ning kiiresti lokilisi soenguid.
Alustuseks aga mõned nipid, et lokid püsiksid ja neid oleks lihtne teha. Kiharaid saame keerata lokitangidega, koonustangidega, juuksesirgestajatega, samuti saame lokke teha punutistega. Pea aga meeles, et suureks abimeheks on meile viimistlusvahendid, mis kaitsevad meie juukseid kuumuse eest ning tagavad soengu püsivuse.
LOOK #1: beach waves
Enne magama minemist punu kuklast alates kalasaba. Juuksed peaksid olema pisut niisked. Siis võiksid pihustada neile L’Oréal Professionneli Beach Wavesi pihust. See tagab loomulikud ning pehmed lokid. Pärast seda kammi juuksed läbi ning alusta punumist. Kui pats valmis, lisa kogu eelsoengule pihust. Hommikul tee pats lahti, kammi läbi ning vormi soeng kohevaks ning loomulikuks sõrmede abil. Lõppviimistluseks võid taas kasutada sama pihust ning ka kergemat juukselakki.
LOOK #2 ja #3: suured lokid
Enne föönitamist kanna juustesse L’Oréal Professionneli Waves Fatalesi geelkreemi, mis 
kaitseb juukseid kuumuse eest ning tagab soengu ööpäevase püsivuse. Pärast juuste kuivatamist alusta juuste keeramist koonustangiga. Soengu saad kiiremini valmis, kui valid väiksema läbimõõduga koonuse. Selle abil saad juukseid keerata suuremate salkude haaval, aga tulemuseks on ikkagi suured lokid. Pärast lokkide keeramist pihusta neile kergemat juukselakki. Enne soengu modelleerimist lase lokkidel kindlasti jahtuda. See kindlustab samuti nende püsivuse.
Et soeng oleks kohevam ning mahulisem, pihusta keeratud lokkidesse L’Oréal Professionneli Crêpage de Chignoni. Lõppviimistlus oleneb sellest, millist välimust soovid.
Igapäevaste lokkide puhul kammi lokid läbi ning tõsta juukseid juurte lähedalt kohevaks sõrmede abil. Lõpetuseks kasuta kerget juukselakki, näiteks L’Oréal Professionneli Infinium Souple’d.
Glamuursema välimuse saad, kui harjad kõik lokid läbi suurema juukseharjaga. Ära muretse, lained ei kao kuhugi, kui oled kasutanud õigeid viimistlusvahendeid. Harja abil modelleeri endale kaunid lained, alustades juuksejuurte poolt. Et soeng kinnitada, kasuta juukselakki; lõppviimistluse lisab loomulikult läikepihus.
Loodan, et minu soovitused andsid inspiratsiooni, kuidas muuta oma soeng loomingulisemaks ning isikupärasemaks. Lahedat lokitamist!
Tekst: CH Stuudio juuksur Christina Rajapuu
Foto: Georg-Sander Männik
Modell: Merilin Ruus
Peagi on saabumas pidustuste hooaeg. Tahaksid tunda end peol ilusa ja veetlevana? YU talvenumbris õpetab juuksur Christina Sulle kuidas ise võimalikult lihtsalt ja kiiresti kauneid soenguid teha. Ole julge ja särav ning telli YU ajakiri juba TÄNA SIIN
by YU Magazine | nov. 19, 2016 | Kultuur
Jüri Pootsmannil ilmus debüütalbum, kust leiab kümme lugu, millest on seni avaldatud ”Nii või naa“, ”Ootan und” ja ”Täna”.
Album on valdavalt eestikeelne, kümnest üks – ja ballaad – ingliskeelne. 2015. aastal andis Pootsmann välja viie looga EP, kuid uut kauamängivat saab lugeda terviklikuks debüütalbumiks, mille produtseeris Sten Sheripov.
Albumi salvestusele kaasati valitud lugude kaasautorina Konstantin Tsõbulevski, Raul Ojamaa, Marten Kuningas, Veiko Tubin ja lugude taustvokaalid sisse laulnud Renae Rain.
Albumi kujunduse, promomaterjalide ja kogu visuaalse poole eest kandis hoolt Hooligan Hamleti produktsioonitiim. Fotograaf Silver Mikiver pildistas CD ja vinüüli fotomaterjali ning Felix Laasme pildistas, filmis ja disainis materjalid tervikuks ja läbivaks muusikat saatvaks visuaalseks toeks.
”Sa tead seda tunnet, kui oled suvehommikul kell 5.47 õues ja kohe-kohe hakkab vihma sadama? Veel ei saja, aga sa näed lõhna, tajud ootusärevust, kuuled niiskust? Jüri Pootsmanni uue albumi “Täna” projekt on meie jaoks täpselt see tunne – kõik on nii soe, sõbralik, tuttav ja loomulik, aga sa tunned õhus, kuidas see kõik saab olema suur, võimas ja meie jaoks midagi enneolematut. Projekt toimus lossis, mille arhitektuurist õhkub austust detailide vastu. Oli selge, et peame Jüri albumi “Täna” visuaalsesse kommunikatsiooni suhtuma sarnase lugupidamisega. Kasutasime fotode tegemiseks 50 aastat vana filmikaamerat, mis salvestab mängleva kergusega tunnet, tuju, õhku ja lõhnu. Barokkstiilis hoone, Jüri muusika, kaamera – kõik see kokku kõneleb sarnastest väärtustest ja moodustab minu jaoks perfektsuseni lihvitud terviku,” illustreerib Silver Mikiver tööprotsessi.
“Jüris on karismaatilisus ja šarm, mis teda nii elulisel teekonnal kui ka muusikalises eneseteostuses saadab. See on miski, mis minule isiklikult paljude inimeste juures inspireerivalt mõjub. See tekitab tahtmise tagasi anda või nendega koos töötada. Kui avanes võimalus koos Jüriga töötada, siis tundsime Silveriga, et saame sellesse teosesse anda endapoolse kunstilise väärtusega panuse, mis on meeldejääv artistile endale ja läheb loodetavasti korda ka tema ümbritsevatele ning õhtu lõpus ka meile endile kui loovkollektiivile Hooligan Hamlet. Aitäh,” lisab disainer Felix Laasme.
Eelmisel aastal Universal Music Baltics plaadifirma alt ilmunud lühialbum andis stardi Jüri Pootsmanni karjäärile, mis järgnes loomulikult telesaate Eesti Otsib Superstaari võidule. Eelmainitu, EP-lt pärinev hittsingel ”Aga siis” ja artisti kiire edu kohalikul muusikaturul kroonis Pootsmanni Aasta Meesartisti tiitliga Eesti Muusikaauhindadel. Nüüd on aeg täispika stuudioalbumi käes.
”See album tekitab minus erilise ja sooja tunde. Ikkagi esimene kauamängiv ning ühe artisti karjääris on see märgilise tähendusega. Ootasin seda hetke kaua ning mõtlesin, mis tundeid see minus tekitaks – hetkel on liblikad kõhus, tunne on mega! Loodan, et inimesed leiavad, et selle plaadi muusika neid kõnetab!” jagab albumi ilmumispäeval mõtteid Jüri Pootsmann.
Jüri Pootsmanni täispikk debüütalbum ”Täna” on tänasest saadaval enamikes digikanalites nagu Spotify, Deezer, Apple Music ning CD ja ka vinüüli formaadis poodides üle Eesti.
Plaadi esitluskontsert toimub 7. detsembril Privés. Kontserdi algus kell 19:00, kontsert on vanusepiiranguta.
Piiratud koguses piletid esitluskontserdile on juba müügil Piletilevi kodulehel. Kontserdi eel avalikustatakse ka erikülalised. Ürituse leiad ka Facebookist.
Kuula Jüri Pootsmanni täispikka debüütalbumit ”Täna” Spotifyst.
Albumit saadavad ka kaadritagust tööd portreteerivad lühifilmid, millest esimene osa siin. Visuaali on produtseerinud Hooligan Hamlet.
Jüri Pootsmann ”Täna” lugude nimekiri:
1. Otsin sind homme
2. Liiga kiire
3. Loving arms
4. Täna
5. Nii või naa
6. Teisel pool
7. Tuleta
8. Üles ei vaata
9. Silmades
10. Ootan und
Soovid seda täispikka debüütalbumit endale? Vaata SIIT
by YU Magazine | nov. 18, 2016 | Ilu & Mood
Baltmani tunnustuse pälvis 13 Eesti ühiskonnategelast, pidulikul sünnipäevaõhtul anti tunnustus üle neist kolmele: Eesti Antidopingu juhile Kristjan Portile, fotograaf Herkki Erich Merilale ja rokklaulja Tanel Padarile.
Baltikumis juba veerandsada aastat maailma tipptasemel ärirõivaid tootnud Baltman tunnustas kartmatuid inimesi Eesti ühiskonnas, kelle algatusjulgus, vastutustunne ja ettevõtlikkus on viimase 25 aasta jooksul Eesti elu edasi viinud. 
Seesama kartmatu mõttelaad, mis iseloomustab nii Baltmani tootearendust kui ka asutajaid, on viimase 25 aasta jooksul olnud iseloomulik paljudele Eestile vundamendi ladunud ettevõitjatele ja ühiskonnategelastele. „Soovime tunnustada inimesi, kelle algatusjulgus, vastutustunne ja ettevõtlikkus on viimase 25 aasta jooksul Eesti elu edasi viinud. Usume, et kartmatuks sündinud on kõik suured isiksused, kes oma tegude, ideede ja otsustega võiks meile kõigile eeskujuks ja inspiratsiooniks olla,“ ütles Baltmani kaasasutaja Meelis Milder Baltmani 25. sünnipäeva üritusel Tallinna Kultuurikatlas.
Baltmani kollektsioonijuht Kaja Milder andis laureaatidele üle kartmatute väärtuste märgi, kiili, kes juba aastaid paljusid Baltmani pintsakurevääre kaunistanud on. “Tähenduslikult on kiilidel meie ühiskonna julgetega palju ühist – kiilid on kartmatult üle elanud kõikvõimalikke kriise, isegi jääaegu, nad võtavad kartmatult ette pikki reise ja ka nemad rajavad oma kodu tavaliselt vee äärde, et sealt siis võimalikult tihti uutele jahimaadele lennata,” selgitas Kaja Milder sümbolikasutust.
Kartmatute väärtuste märgi, Kiili, pälvis sünnipäevaõhtul 14 kartmatut: Tõnu Kaljuste, Andrus Kivirähk, Hannes Tamjärv, Kelly Sildaru, Mart Poom, Andres Metspalu, Artur Taevere, Island, Elmo Nüganen, Indrek Kasela, Jüri Raidla, Kristjan Port, Tanel Padar ja Herkki Erich Merila. Loe, miks need inimesed ja üks riik – Island – kartmatu väärtuse märgi pälvisid allpool.
Laureaadid olid:
Kristjan Port:
Ta ei ole mees, kelle mõtted antidopingu teemal alati kõigile meeldiks. Tema kartmatu hoiak ebaõigluse ja ebaaususe vastu spordis on miski, mis kaitseb neid väärtusi, mida iga väike ühiskond peaks hoidma. Kõik väärivad võrdseid võimalusi. Ja kõik väärivad ausat kohtlemist.
Tanel Padar:
Ta on teinud nii mõndagi, mida paljud meist ei ole. Ja eriti suurt imetlust väärib tema pidev arenguenergia ja julgus, millega on ta võtnud ette äriõpingud või karmid spordivõistlused. Tema sisemine jõud on meile inspiratsiooniks.
Herkki Erich Merila:
Tema käes on üks neist nähtamatutest võtmetest, mis viib meid täna Baltmani brändi tuumani. Tunnustame Herkkit selle eest, et ta on julgelt ja väljaspool oma isiklikku mugavustsooni tegutsenud selle nimel, et meie kultuuriruum oleks ilusam, mitmekülgsem ja rikkam.
Elmo Nüganen:
Meie jaoks on ta kartmatu rätsep, kes on julgenud anda Eesti kultuuriloole juurde nii palju andekaid lavatähti, täissaale liigutanud lavalugusid ja mõtestanud oma loomingus eestlaseks olemise kõiki tahke.
Indrek Kasela:
Asjad, mida ta teeb ja toetab, on olnud meile inspiratsiooniks. Sageli mitte just kõige mugavamate kultuuriprojektide käimalükkamine saab olla vaid tõeliselt kartmatu mehe töö.
Jüri Raidla:
Ta on meie jaoks hea seadusloome ja põhiseadusesse kirjutatud väärtuste isa. Ta on julgelt seisnud selle eest, et seadused töötaks inimeste, mitte inimesed seaduste huvides.
Tõnu Kaljuste:
Hindame kõrgelt tema julgust viia meie kultuuri nii maailmamerede taha kui meie oma Naissaarele, kus tema julged ideed sünnivad rahvast liigutavateks kultuurielamusteks.
Andrus Kivirähk:
Tema looming on olnud juba aastakümneid julge ja teravmeelne peegelpilt meie rahva kõikidest iseloomujoontest. Tema teostes peituv tõde on sageli nii toeks kui tõrvaks tuleviku suunas liikumisel. Ilma tema julguseta oleks meie raamaturiiulid palju kergemad.
Hannes Tamjärv:
Tema missioon julgustada järeltulevates põlvedes loovust, uudishimu ja ettevõtlikkust, on meie ühiskonnas tõeliselt tähelepanuväärne. See on vaimustav, millise panuse meie haridusellu on andnud tema loodud koolid nii Eestis kui Hispaanias.
Kelly Sildaru:
Tema sõidud ja võidud on nii lahedad, et pakuvad aukartustäratavaid adrenaliinikoguseid ka pealtvaatajatele, mitte ainult talle. Ta on inimene, kes on nii mõnedki meist pannud uskuma sellesse, et kõik on võimalik.
Mart Poom:
Oskus end elus iga nurga alt tulevate löökide eest kaitsta on miski, mida iga ettevõtja võiks temalt õppida. See, kuidas ta on treeninud endas julgust ka kõige jõulisemate rünnakutega toime tulla, näitab meile kõigile teed, kuidas ületada endas kõikvõimalikke inimlikke hirme.
Andres Metspalu:
See, et ta ei karda välja käia utoopiliselt julgeid ideid, on pannud aluse ühele Eesti olulisemale teadusprojektile. Tema tänasel tööl geenivaramu eestvedajana on järeltulevate põlvede jaoks ääretu väärtus.
Artur Taevere:
Meie jaoks on ta olnud sotsiaalse ettevõtluse maaletooja. Tema töö Heateo Sihtasutuse ja Noored Kooli programmi ellu kutsumisel näitab meile headuse ja tahtekindluse jõudu.
Island:
25 aastat tagasi tunnustas Islandi Vabariik esimesena meie maa vabadust. Just seda vabadust, mis andis võimaluse sündida ka täna juubelit tähistaval ärirõivaste brändil Baltman. Me imetleme Islandi julgust, nii poliitikas kui jalgpallis.
