Alates 7. märtsist on võimalik kõigil noortel ja andekatel moeloojatel esitada oma kavandeid ERKI Moeshow’l konkureerimiseks. Kavandeid saab esitada 17. märtsini ja tähtaeg läheb lukku kell 16.00.
Enam pole palju jäänud ajani, mil läheb lahti pilkupüüdvate ning omanäoliste kavandite esitamine ERKI Moeshow’le. Oma ala professionaalidest koosnev karm, kuid õiglane žürii valib laekunud kavanditest välja parimad. Valituks osutunud kollektsioonidel on võimalus särada 21. mail show lavalaudadel.
Noori moeloojaid innustab ERKI Moeshow’l osalema 2015. aasta võitja Kristel Kuslapuu: “Võit andis kindlasti enesekindlust ja teadmise, et teen õiget asja. Sain uusi kontakte ning võidupreemia oli uue kollektsiooni loomise juures suureks abiks.”
Kavandid konkursil osalemiseks tuleb viia paberkujul Eesti Kunstiakadeemia valvelauda aadressil Estonia pst 7. Kavandite konkurss algab 7. märtsil ning lõpeb 17. märtsil kell 16.00.
ERKI finalistide nimekiri avalikustatakse hiljemalt 21. märtsil ERKI Moeshow koduleheküljel.
Möödunud nädalavahetuse ühel tuisusel keskpäeval võtsin Tallinna salapäraste kohtade avastamiseks ette fotoretke Koplisse koos Xplorest grupiga.
Aktiivse fotohuviliste grupi Xplorest (endine Xplore TLN) taga seisab juuratudeng Martin Nikolajev, kelle eestvedamisel on fotoretked noorte seas aina populaarsemaks kasvanud. Martini sõnul selle vastu huvi aina suureneb ning alati ei mahu kõik soovijad ühele fotoretkele äragi. Samuti mainib ta, et lähiajal on taolisi käike plaanis ette võtta ka üle-eestiliselt.
Fotoretki korraldatakse üldjuhul kuus korra ning osalejateks osutuvad kiiremad sooviavaldajad. Igal korral on pildistamise koht erinev – kui varasemalt on käidud nii vanalinnas, Lasnamäel kui Ülemistel, siis nüüd valiti ühiselt välja Kopli piirkond. Alustasime matka Mereakadeemia eest ning kahetunnise matka läbi tuisu ja väikeste sekelduste tõttu lõpetasime Stroomi ranna lähistel. Selle aja vältel suutsime kohaletulijatega põgusalt tutvuda ja veidi fotoalast juttugi ajada.
Taolist fotoalast üritust pidas osaleja Rauno Liivand motiveerivaks: „mulle see väga meeldis, motiveeris kaamera kätte võtma ja Koplisse välja sõitma‟. Rauno selgitas, et: „on nii lahe näha teisi noori fotograafiahuvilisi tegemas seda, mida nad armastavad‟ ning lisas: „meil kõigil on oma visioon ja hääl ning on tore seda jagada läbi photowalki kogemuse teiste andekate fotograafidega‟. Osavõtja Kert Tali arvas aga, et selline sündmus on väga hea põhjus kodust välja tulemiseks. „Igatepidi meeldis ja pani proovile, kuna põnevaid subjekte polnud palju‟, selgitas ta ja lisas, et osaleks hea meelega veel mitmeid kordi.
Fotohuviline Karl Kirt oli samuti fotoretkest positiivselt meelestatud: „on äärmiselt tore, et selliseid käike erinevates Tallinna kohtades korraldatakse ning eri stiilidega inimesed kokku saavad ja oma kogemusi ning vaatenurki jagavad‟. Karl arvas, et püüab kindlasti ka järgmistel kordadel osaleda. „Kuigi tänavafotograafia on minu jaoks veidi uus väljund, siis oli kogemus ikkagi omaette kasulik ja andis võimaluse neile, kes väga üksi pildistama minema ei kipu‟, lisas ta.
Fotoretkest osavõtja Karmen Alamets leiab aga, et Xplorest on imeline „leiutis‟. „Olen Tallinnas elanud vaid mõni kuu ning pole veel paljude siin asuvate lahedate kohtadega kursis, kuid Xplorest on andnud võimalusi näha ja uusi kohti avastada ja uute inimestega tutvuda‟, selgitab ta. Eriti huvitavaks peab ta üritust seetõttu, et seda saab teha koos inimestega, kes samu huve jagavad.
Xploresti võib seega pidada ettevõtmiseks, mis paneb sind ümbrust ja ümbritsevat uue pilguga nägema. On tore näha, et noored ka millegi huvitava, loova ja arendavaga tegelevad.
20ndal jaanuaril hõikasime nii YU kodulehel, kui ka sotsiaalmeedias välja uudise, et otsime uut kaanetüdrukut. Neiud, kes arvasid, et nemad võiksid sobida järgmisele YU kaanele hakkasid jälgima YU uudistevoogu facebookis, jagasid postitust avalikult oma sõpradega ning kirjutasid kommentaariks miks peaksid just nemad valituks osutuma.
31. jaanuaril valisime kandideerijate seast välja 10 finalisti, kes kaanetüdruku kampaania albumis enda fotodele meeldimisi hakkasid koguma. Viis kõige enam laike saanud tüdrukut pääsesid finaali ning sõitsid 17.veebruaril Tallinnasse castingule, mis leidis aset Perit Muuga moeateljees Masina tänav 22. Žürii moodustasid YU Magazine peatoimetaja Marlen Mais, YU kevadnumbri kaanefotograaf Indrek Arula ning moedisainer Perit Muuga. Castingu tulemusena jäid sõelale kaks neidu: Merilyn Saksing ning Lisett Lepik, kellega suunduti edasi SeeSee fotostuudiosse, et mõlemast finalistist teha testpildid. Pika ja kaaluka analüüsi tulemusena osutus võitjaks Lisett, kellest saab YU kevadnumbri särav kaanetüdruk.
See pole sport vaid puhas kunst, kus võitsid kõik. Tõsi, kaanele pääses seekord vaid üks, kuid kogemuse võrra rikkamaks said kõik osalejad.
Kaanepildistamine leiab aset juba järgmisel nädalal. Hoidke YU´l silm peal ja sõrm hiirel, sest kaadritaguseid põnevaid hetki on jagamiseks kuhjaga tulemas 🙂
Foto: Indrek Arula
Pildil vasakult Lisett Lepik, Merilyn Saksing
Eile õhtul täitusid Baltika kontoriruumid suurejoonelise moepeoga ning Montoni, Ivo Nikkolo, Baltmani, Bastioni ja 10. juubeliaastat tähistava Mosaici värsked kollektsioonid andsid kevadhooajale uhke avapaugu. Baltika kontoripidu külastas stiilne ja nimekas moepublik, samuti astusid modellidena üles mitmed tuntud näod, teiste hulgas Beatrice, Eia Uus, Aljona Eesmaa, Reet Härmat, Anni Rahula ja Riina Suhotskaja.
2016. aasta kevadsuvise moe-show jaoks andsid Baltika brändide kollektsioonidele oma nägemuse Eesti Kunstiakadeemia moedisaini osakonna juhataja Piret Puppart (Mosaic), reklaami- ja kokteilimeister Andres Siem (Monton), stilist ja moeblogija Lucine Ayanian (Bastion), modell ja DJ Inga Vatsk-Laasner (Ivo Nikkolo) ning kunstnik Ed Labetski (Baltman).
Brändide esitlemisel toetuti disainerite inspiratsiooniallikale ja iga stilist vürtsitas seda oma nägemusega, näiteks oli Montoni show üles ehitatud rohelusele. “Monton on põhjamaise joonega, botaanikuna otsustasin nende moodsate lõigete vahele pisut päris loodust istutada,” sõnas reklaamimaailmast tuntud Andres Siem, kes seekord Montoni stilistina kätt proovis.
Ivo Nikkolo kinnitas, et sokke tasub kanda lahtiste kingadega ja et kvaliteetsest kangast jaapanlikud tegumoed on selle hooaja suunanäitajaks. Baltmani mees on aga vaieldamatult kõige mehisem, kandes innovaatilistest kangastest rõivaid, mis kaitsevad mobiiltelefonide kahjuliku kiirguse eest ning mantleid, millega võib kasvõi duši alla minna. Bastion lõi seevastu pahviks oma naiselikkusega – Bastioni naise vaieldamatu lemmikrõivas on kleit ning tema kevadsuvist garderoobi ehib imekaunis pits.
Uhke moepidu kulmineerus suurejoonelise lõpuakordiga – esitlusele tuli brändi Mosaic 10. aasta juubeli-show, mida saatis WAF koor. “Seekordseks inspiratsiooniks oli töötav naine/mees, kes läbi enesekindluse ja eneseteadlikkuse teeb oma töökohast justkui moelava ning töövahenditest ihaldusväärsed moeaksessuaarid,” ütles Mosaici kollektsiooni stilistika eest vastutanud Piret Puppart. “Show läbivaks noodiks oli tumesinine baasvärv, mis on Mosaici kevadsuvise kollektsiooni meretemaatika aluseks.”
Ürituse muusikalise kujunduse eest vastutas Talis Paide. Kingad tõi lavale ABC KING, meigi kandis peale Max Factor ning soengud tegi Goldwell.
Baltika brändide uhiuued kollektsioonid jõuavad kauplustesse ja veebipoodi andmorefashion.com<https://andmorefashion.com/> müügile alates 11. veebruarist. Uudisena pakub Baltika nüüd ka võimalust sooritada ostud veebipoest ja saada pakk kätte endale sobilikust kauplusest.
Ürituse fotod leiab SIIT (fotode autor: Maksim Toome).
Kuidas sattusid juuksuri töö juurde?
Nii kaua kui ennast mäletan olen alati tahtnud saada juuksuriks. Diplomi omandasin kohe peale keskkooli, seega 1988. aastal sai minust diplomeeritud juuksur. Kooli lõpetasin kiituskirjaga ja olin äärmiselt uhke, et nüüd olengi valmis juuksur ja tean kõike. Aga võta näpust! Kõik on tulnud aastate jooksul kogemuste ja püsiva edasiõppimisega. Mida aeg edasi, seda enam tunnen, et ei tea midagi. Ihkan aina rohkem.
Osates oma eriala perfektsuseni annab tööle tõelise naudingu ja iga päev lõpeb rahulolutundega. Oskus teha inimesed õnnelikuks ja nende enesekindlust kordades tõsta on tegelik juuksuri eriala, nagu ma ligi kolmkümmend aastat töötamise järel aru olen saanud. Kui juuksuritooli satub klient, kes ei ole veel leidnud “oma juuksurit”, kes suudaks ta juuksed hoidma panna nii, et need ka iga päev “vormis oleksid” ning juuksed oleksid ta ehe nagu hea kvaliteetne juveel, siis alles saad näidata tõelist juuksurikunsti.
Kus oled oma eriala omandanud?
Lõpetasin 1988. a Tartu Heleen Kullmanni nimelise Kutsekooli juuksuri erialal. Täna on selle kooli nimi TTHK
Kas oled nii meeste kui naiste juuksur?
Olen omandanud jah nii mees-, kui naistöö eriala. Aga mitte ühelgi päeval oma elust ei ole ma meeste juukseid lõiganud. See oli algusest peale minu valik, kuna kooli teisel õppeaastal osalesin ENSV Koolinoorte meistrivõistlustel ja võitsin seal esikoha.
See võit kindlustas mulle töökoha Tartu Teenindusmaja naistöö salongis. 1988 oligi Eestis vaid kaks salongi. Üks Tallinna Teenindusmajas ja teine Tartu Teenindusmajas. Kõik ülejäänud riiklikud juuksurid olid “Juuksurid”. Juuksuriametis valitses tol ajal tõeline hierarhia. Käsi pesi kätt ja sugulane sillutas teed sugulasele. Kooli lõpetajad leidsid ennast pahatihti maakondade vahet sõitvalt juuksuribussilt, kus ilma veeta ja peapesuvõimaluseta tuli pakkuda kvaliteetset juuksuriteenust. See sarnanes natukene buss-poodidega, mis külast külla sõidavad. Kui olid heas kirjas, võisid saada töökoha linna või asulasse meesteärisse. Naistejuuksurite töökohad olid kulla hinnas ja ühelt kursuselt ( kuni 30 inimest) sai naistööjuuksuri töökoha vaid käputäis tüdrukuid. Seega mina olin ikka õnnesärgis sündinud. Asusin kohe tööle naistejuuksurina ja veel SALONGIS!
Kuidas sünnib juuksurist juuksur?
Juuksureid on erinevaid. On “paadunud juuksureid”, kes ei suuda ilma selle elukutseta eksisteerida. Peale puhkust tööle minnes naudid igat lõikust nii, et ei raatsi seda lõpetada. Need on fanaatilised juuksurid, kes soovivad alati anda enda parima ja soovivad midagi oma tööga muuta. Olgu see siis kellegi hallisegune emotsioonitu päev, mis uue hingamise saab või kellegi ebaõnnestunud lõikus-värv, mille korda tegemisega inimesele eneseusu tagasi annad. Ning loomulikult siiras rõõm näha iga kuu oma püsiklienti ning ikka ja jälle talle komplimenti teha. Sest see on sinu loomuses. Seda ei saa õppida. Ma räägin alati, et inimesi tuleb võtta tööle isikuomaduste järgi, mitte käeliste oskuste järgi. Sa võid olla maailma kõige täpsema käega juuksur, aga kui sul puudub isikupära, ei saa sinust kunagi tõelist juuksurit.
Teine äärmus on juuksur, kes vaikselt nurgas nohiseb ning oma leiva teenimise eesmärgil tööd teeb ehk “lõikab siis, kui ta nii väga tahab”. Sa võid anda ära endast kõik oma teadmised ning kogu oma energia, aga mitte kunagi ei saa sa seda tagasi. Justkui tühja auku läheks kõik. Kliendile naeratamine ja talle rõõmsalt salongis vastu tõttamine tundub nii ületamatult raske. Ma ikka sel juhul soovitan võimalusel midagi oma elus muuta, esmajärjekorras elukutset.
Mida pead soengu valmistamise juures kõige olulisemaks?
Head lõikust ja värvi enne viimistlust ja peale seda õigeid ning kvaliteetseid tooteid. Ilma professionaalse värvi ja lõikuseta ei aita ka puhas kuld, kui seda pähe raputada. Lõikusel ja lõikusel on uskumatu vahe. Ja seda ei saa enne teada kui pole head kätt tunda saanud.
Kas Sul on eeskujusid?
On. Väga erinevaid. Vaatan alt üles paljudele maailma esijuuksuritele, samuti erinevate eluvalkondade esindajatele. Igast nüansist proovin õppida. Viimati käisin SEB panga innovtasioonikonverentsil ning sain oma lauakaaslastelt sellise motivatsioonilaengu, et olen sellest toitunud juba peaaegu terve aasta. Ootan uut konverentsi 🙂 Laua ümber oli arvutispetsialist, toitlustusasutuste omanik ning puidukahjurite tõrjega tegeleva ettevõtte omanik. Uskumatult palju sain nende teadmisi üle kanda oma juuskurisalongide valdkonda. Kiiresti viisin ka paar head mõtet ellu, mis töötavad siiani.
Vahel on mulle ka eeskujuks minu enda verinoored juuksurid. Ka nemad võivad tulla lagedale ideedega, mille puhul ma hetkeks seisatun ja elu üle järele mõtlen.
Ma usun, et kui oleks motivatsioonikriis, suudaksin õppida kust iganes ja kellelt iganes. Paigalseis on tagasiminek ja see ei ole minu loomuses.
Mida pead enda suurimaks saavutuseks?
Noored, kelle silm särab kui nad näevad õnnelikku klienti lahkumas. Minu enda meeskonnaliikmed, kui nad mulle aitäh ütlevad. Tean, et see tuleb südamest. Naeratus mu kliendi näol ja fakt, et nii mõnigi neist kes teisest linnast või isegi teisest riigist teekonna ette võtab, et minu “kääride alla saada”:-)
Mille kallal praegu töötad?
Ettevõte laieneb. Oman valdkondi, millega varem kokku puutunud ei ole. Olen ju juuksur, lihtne ja vahetu, aga läbi oma ettevõtete olen trüginud valdkonda, kus tuleb osata arvutada ja vastu võtta ka ebapopulaarseid otsuseid. See on kohati päris põnev, kuigi raske ka.
Mida soovitad algajatele juuksuritele?
Iseloomu olla kohviuba. Kui kuuma vette visata, tulevad välja kõik aroomid ja maitsed. Mis ei tapa teeb tugevaks, kui oled õigest puust. Oskust hinnata seda mis sul on ja mitte igatseda seda mida sul ei ole.
Kuhu oled jõudnud 10ne aasta pärast?
Saan endale lubada pika puhkuse oma perega ja saan olla uhke, kui vaatan tagasi tehtud tööle.
