by Marika Juusu | veebr. 19, 2021 | Avalehele, Elustiil, Sisuturundus, Sport
Kas oled kuulnud lugu legendaarsest 61-aastasest Austraalia farmerist , kes šokeeris publikut, kui ilmus noorte lihaseliste maratonijooksjate hulka tavalise töövormi ja saabastega?
Kõigi üllatuseks ei tulnud ta iga-aastast 875-kilomeetrist supermaratoni pealt vaatama, vaid sellest jooksjana osa võtma. Tavaliselt osalesid jooksus ligi 30-aastased noored, kes kandsid Nike’i tosse ning olid maratoniks valmistunud mitu kuud. Nii sportlased kui ka maratoni kajastama tulnud meediaväljaanded usutlesid Austraalia farmerit Cliff Youngi ja palusid tungivalt loobuda mõttest maratonil osaleda.
Kui maraton algas, jäi Cliff kõigist teistest maha. Pealtvaatajatele pakkus nalja vana Austraalia farmeri jooksustiil, aga nii mõnigi muretses tema tervisliku seisundi pärast.
Juba järgmisel päeval tabas pealtvaatajaid üllatus
Teised jooksjad arvestasid juba varakult, et maratoni läbimiseks kulub viis tööpäeva, seega otsustasid nad joosta järjest 18 tundi ja siis 6 tundi vahepeal magada. Austraalia farmer sellise korraldusega kursis ei olnud ning pealtvaatajate üllatuseks oli ta järgmisel hommikul endiselt rajal, sest ta oli kogu öö jooksnud.
Cliffilt küsiti tema jooksuplaani kohta ning selgus, et tal oligi plaanis 875-kilomeetrine rada läbida ilma magamata. Viimaseks päevaks oli ta jõudnud järele kõigile teistele jooksjatele. Ta oli esimene, kes finišijoone ületas, püstitades samal ajal uue rajarekordi.
Kui Cliffi premeeriti 10 000 dollari suuruse auhinnaga, selgus, et ta ei tulnud jooksma raha pärast – õigupoolest ei olnud ta võidusummast teadlikki. Nii jagas ta võidu jooksjate vahel laiali. See tegu pani kogu Austraalia tema vastu sümpaatiat tundma.
Austraalia farmeri saladus
Kui Cliffi käest küsiti, mis on tema edu saladus, rääkis ta enda elust Austraalia farmerina. Ema sõnul ei olnud nende perel võimalust osta traktorit või hobuseid, mistõttu oli Cliffi ülesanne ajada mägisel ligi ühe hektarilisel maastikul iga päev kokku 2000-pealine lambakari.
Müüdid ja tegelikkus
Elame ajal, mil liikumine ja sport on küll populariseeritud, kuid tekitanud ka palju valearvamusi, mis tegelikult paika ei pea.
Spordipsühholoog Jorgen Mats on rääkinud kahe trennikorra ja 10 000 sammu müüdist. Nimelt ei ole 10 000 sammu päevas üldsegi ammendav, kui need ei ole intensiivsed. Teisisõnu peaks 10 000 sammu sees olema ka osa, mis paneb meid hingeldama, näiteks treppidest või mäest üles liikumine.
Unusta e-poed ja toidutaksod
Spordipsühholoog soovitab unustada e-poed ja toidutaksod ning ise oma toidul poes järel käia. Toidukottide tassimine treppidest üles on just paras igapäevane koormus, mida vajame. Töö juures on eriti kasulikud trenažöörid või muud vahendid, mis aitavad vältida ühe koha peal istumist. Ka püstijala töölauad ei ole lahendus, kui inimene peab liiga kaua ühes asendis seisma. Kaks korda nädalas trennis käimine kahjuks igapäevast liikumist ei asenda.
Mis liigub, see kulub
Sotsiaalmeedia loodud moevoolud ajendavad meid jõusaalis käima ja smuutisid tarbima, et toituksime tervislikult ning liiguksime piisavalt. Aastaid tagasi asendas seda ellujäämiseks vajalik töörügamine, nagu selgitas ka Austraalia legend Cliff Young.
Kui anname kehale koormust, tuleb seda varustada õigete toidulisanditega. Näiteks kollageenikadu intensiivistub füüsiliselt aktiivsetel inimestel, kes spordivad või teevad iga päev rasket füüsilist tööd. Lastel ja noortel uuenevad kollageenikiud pidevalt, kuid umbes 25. eluaastast alates hakkab organism igal aastal kaotama umbes 1,5% kollageeni. 35-aastaseks saades on organismis umbes 15% ning 45-aastaseks saades umbes 30% vähem kollageeni.
Rosena veebilehelt võib lugeda katse kohta, mis tehti 147 sportlasega, kes kogesid liigesevalusid. Uuringu käigus tarbisid nad 24 nädalat regulaarselt kollageeni ja tulemusena vähenes liigesevalu märkimisväärselt.
Miks meil on vaja kollageeni?
Kollageen on valk, mis moodustab 30% kehas olevatest ja tervenisti 70% nahas olevatest valkudest. See võib aidata spordivigastustest taastumisel ja suurendab füüsilist jõudlust. Samuti võib kollageen parandada luude mineraalide tihedust ja aidata kaasa kaltsiumi imendumisel. Seetõttu võib kollageen parandada üldist heaolu ning anda energiat.
Kust saame kollageeni, kui varud hakkavad vähenema?
Eestis toodetud Eternal Youth Liigeseampsud on mugav ja maitsev viis tarbida kollageeni, mis on liigestele kasulik nii sportijatele, suure koormusega töö tegijatele kui ka lihtsalt siis, kui vanust tiksub juba üle 30. aasta ja liigesed ennast tunda andma hakkavad. Päevane soovitatav kogus on 1–3 marmelaadi. Üks komm sisaldab üht grammi hüdrolüüsitud kollageeni ja lisaks C-vitamiini, mis toetab organismi kollageeni omastamist.
Internetist võib leida küllastumiseni erinevaid nõuandeid, kuidas liikuda, toituda ja elada. Mõni nõuanne on mõjutatud moevooludest, mõni mitte. Ka sport ei ole puutumata poolikutest tõdedest, mis ajas muutuvad. Talupojatarkus aga jääb – see sama, mis ka Cliff Youngi Austraalia legendiks tegi.
Kehale on vaja pidevat koormust, et terve ja tugevana püsida, kuid unarusse ei tohi jätta ka toitumist. Liikumine on vajalik, aga nii nagu auto ei sõida ilma kütuseta ja uks tiheda kasutamise peale kriuksuma hakkab, vajame toidule lisaks toidulisandeid.
Hea uudis on see, et toidulisandite tarbimine on muutunud järjest mugavamaks. Enam ei pea varahommikul metsa marju korjama minema ning kodus eri retsepte kokku miksima – piisab paarist klõpsust internetis ja juba päev hiljem ongi kuller ukse taga.
Eternal Youth Ilu- ja Liigeseampsud leiab rosena.ee e-poest, Tradehouse ja ProKosmeetika kauplustest. Sealjuures, Rosena.ee e-poes on ampsud Märtsi lõpuni eriti maitsvate hindadega
Lugu on avaldatud YU sisuturundusplatvormi kaudu, kus noored saavad luua oma lemmikbrändidele põnevat sisu, kas tekstide, fotode või video näol. Lugu, mis pakub lugejale väärtust, samal ajal teenides ka tellija turunduslikke eesmärke.
by Maret Kaldmäe | apr. 27, 2020 | Avalehele, Blogimine, Elustiil, Persoon, Sport, Youtube
Karin Larven on noor fitnessblogijast suunamudija, kes teeb YouTube platvormile enamasti trenni videosid. Karini kanalil on üle seitsmetuhande tellija, kellega ta oma videoid jagab.
Miks hakkasid YouTube platvormile sisu looma? Kuidas tuli see mõte? Blogi pidamise peale pole mõelnud või südamelähedane on siiski videode tegemine?
Tegin alguses Instagrami lühikesi trennivideoid ja tahtsin end rohkem proovile panna. Blogi kindlasti ei soovi kunagi pidama hakata.
Kas sinu jaoks on sisu loomine pigem töö või hobi?
Pigem hobi, aga samas hoian end üsna kohusetundlikult järjel, et kunagi videote vahele suurt pausi ei jääks.
Kas Sa teed trenni pigem enda heaolu pärast või on selleks muu põhjus?
Enda heaolu ja enesekindluse säilitamiseks. Kui ma trenni ei teeks, siis ma ei tunneks end füüsiliselt hästi ja see omakorda muudaks mind õnnetuks.
Kuidas suhtud sellesse, et ei saa jõusaali, vaid pead tegema kodus trenni?
Alguses olin üsna murelik aga aeg on näidanud, et hea tahtmise korral saab kodus ka väga tõhusa trenni tehtud. Hetkel saan hakkama aga pikas perspektiivis tahaksin ikkagi jõusaali naasta.
Kaua oled juba jõusaali treeningutega teinud?
Umbes 7 aastat
Kas oled tundnud motivatsiooni kadumist. Et sulle aitab nii YouTubest kui ka trennist?
Motivatsioon on väga ajutine nähtus igas elu valdkonnas ja ainult sellele toetudes ei saaks midagi tehtud. Pigem toetun distsipliinile ja oma kaugetele eesmärkidele. Valikut “mitte teha” trenni minu jaoks ei ole. Kui Youtube minu elu halvasti mõjutama hakkab või loominguliselt mulle enam midagi ei anna, siis saan alati selle tegemise ära lõpetada.
Millised on kodus treenimise head ja halvad küljed?
Head küljed – kiire, efektiivne ja lähedal.
Halvad – pole piisavalt vahendeid või masinaid, et iga lihasgruppi maksimaalselt treenida.
Mida soovitad nii algajale sisuloojale ja trenni hundile?
Algajale sisuloojale soovitan järjepidevust, mis viib sihile. Esimesed videod ei too kohe tuhandeid jälgijaid. Huvi ja kirge peab olema kindlasti rohkem kui kuulsusejanu.
Algajale trennihundile soovitan, et alusta aeglaselt ja mõistlikult. Pole mõtet kohe 5x nädalas treenima hakata ja kolme nädala pärast loobuda. Pigem vali jätkusuutlik 1-2x nädalas, mida suudad pikalt säilitada. See toob aastatega palju suuremaid tulemusi kui nädal hullult ülerabelemist.
Kas sa valid koostöid, mida firmad/brändid sulle pakuvad?
Jah, valin ise. Enamikele, ca 90% koostöödest ütlen ära. Kui ma ise seda toodet ei ostaks, siis ma ei soovi seda ka tasuta saada või reklaamida.
Kuidas ära tunda häid koostöid?
Meeldiv ja täpne suhtlus brändi esindajatega. Kiire tagasiside ja juhendid brändi poolt. Hea toode ning tootetutvustus. Selged reeglid mida pakutakse ja mida vastu oodatakse. Toote sobivus minu elustiili ja maitsega. Toote sobivus minu kanali ja konto sisuga.
Jälgi Karini ettevõtmisi ja tegemisi:
Youtubes
Instagramis
Intervjueeris Maret Kaldmäe
Toimetas Kerli Mark
by Gloria Sibold | sept. 5, 2018 | Avalehele, Elustiil, Sport, Z generatsioon
Aina enam on hakatud eelistama tavalistele tantsu- ja poksitrennidele jõusaali. Igas spordiklubis võib ette tulla aga probleeme, millega külastajad rinda pistma peavad, kuid sellel on nüüd lõpp! Need nipid aitavad üle elada ka kõige ebameeldivama ja motivatsioonivaesema treeningu.
Punu juuksed patsi
Silme ees tolknevad juuksed takistavad sind endast maksimumi andmast, seetõttu on tark mõte punuda tugev pats või kasutada peapaela. Püüa alati käe ümber paari patsikummi hoida, siis saab üks kindlasti kaasa!
Foto allikas Pinterest
Imeliku lõhna vastu
Kui treeningkindad või elastiktugi lõhnavad higisest trennist halvasti ja sul ei ole aega neid pesta, siis pista need sügavkülma, sest külm tapab bakterid. Kõlab imelikult, kuid toimib!
Jalatsite puhul aitavad tavalised teekotid. Lihtsalt aseta teekott jalanõusse ning lõhn kaob, proovi järele!
Foto allikas factrepublic.com
Meelelahutus tüütu kardiotreeningu ajal
Trenažööril joostes või rattaga sõites ei saa loodusel silmi puhata nagu vabas õhus ning jaks hakkab üsna pea vaibuma. Sarja või filmi vaadates möödub aga aeg kiiremini. Kuigi treeningruumi ei ole soovituslik telefoni kaasa võtta, siis kardio puhul see ei kehti. Aseta telefon püsivasse kohta, vajuta mõni video käima ja aeg lendab!
Väikesed pakendid suurte asemel
Tihtipeale taritakse trennikotis kaasas massiivseid treeningueelseid toidulisandeid ja proteiinipulbreid, mis kaaluvad palju ning võtavad tohutult ruumi. Mõistlikum on panna vajalik kogus minigrip kotikesse. Võtab vähem ruumi ega kaalu palju.
Autor Gloria Sibold
Toimetaja Kadri Toomsalu
by Merit Mäekalle | aug. 28, 2018 | Avalehele, Elustiil, Sport
Kas leiad end tihti internetiavarustes scroll’imas ja rämpstoitu söömas, ihates ise peenikest pihta? Üldse ei viitsi ennast liigutada, treenida, motivatsiooni pole? Aeg on muutuseks! Mida teha? Loe, annan sulle mõned nipid, mis mind on aidanud.
1. Leia oma iidolid!
Mulle on eeskujuks inimesed, kes tegelevad spordiga ning motiveerivad tsitaadid ja mõtteterad. Viimaseid leian enamasti Pinterestist ning vaatan neid aeg-ajalt, kui mind on tabanud motivatsioonipuudus. Need tuletavad mulle meeldeeesmärke, mille poole püüdlen. Sportlasi meeldib mulle aga jälgida Instagramis, kuhu nad postitatavad pilte ja videoid oma treeningutest, millest võtan tihti eeskuju.
2. Ära otsi vabandusi!
“Ilm on halb”, “jõusaal on liiga kallis”, “ aga ma eile tegin trenni”, “ma ei viitsi”, “ma ei jõua joosta” … Kindlasti oled sinagi mõne vabanduse leidnud, miks treenimisest kõrvale viilida, kuid pea meeles, et …
- … halba ilma pole olemas, on halb riietus!
- … sa ei pea jõusaalis ja hantlitega treenima, võid seda vabalt ka kodus teha, täiesti tasuta! Kui soovid siiski raskusi kasutada, saad hantlite asemel appi võtta näiteks raamatud, veepudelid vmt.
- … kui treenisid eile, siis täna on uus päev, uus trenn. (Muidugi peab keha vahel ka puhata saama.)
- … keegi ei ole öelnud, et trenn ainult jooksmine on. Kui joosta ei jõua, siis on ju muidki alternatiive liikumiseks: kõndimine, rulluisutamine, ratta- või rulasõit … Alati on võimalus liituda kohalike huvitegevustega (kergejõustik, tantsimine, tennis jm).
Foto autor Svesla Tasla
3. Sea endale eesmärgid!
Need ei pea olema hiiglaslikud, vaid realistlikud!
Mõned näited:
- Nädalas liigun kokku vähemalt 30 km. Kui iga päev liikuda vähemalt 4,5 km, ongi juba tehtud! Lihtne? Aga proovi järele! 😉
- Käin nädalas vähemalt 3 korda jõusaalis. Kui jõusaal sobib sulle, siis lase tulla!
- Bussi või auto asemel käin jala või sõidan rattaga.
- Liigutan aktiivselt natukene iga päev.
4. Tervis on kõige tähtsam!
Pole midagi paremat, kui oma tervisele head teha, ning seda saad sa just liikudes teha. Hoolitse oma keha eest. Just seepärast peaksidki tossud jalga libistama ja õue sportima minema või mati maha laotama. Kunagi pole liiga hilja. Ja usu mind: kui oled jalutuskäigu,jooksuringi või rattatiiru lõpetanud, tunned end pärast väga-väga hästi!
PS! Inimesed (eelkõige noored) peaksid liikuma päevas vähemalt 60 minutit viisil, et see pakuks kehale mõõdukat kuni tugevat koormust. (Allikas: novaator.err.ee)
Autor Merit Mäekalle
Toimetaja Kadri Toomsalu
by Kerli Mark | aug. 13, 2018 | Avalehele, Elustiil, Persoon, Sport
Kui paljud teist käivad jõusaalis ja tegelevad fitnessiga? Kui paljud kurdavad, et mitte miski ei tööta, ükskõik kui hästi ka plaane ei järgiks? Ketlin Kuuskne on eratreener, kes asutas ettevõtte nimega Prana Fit Mindset, mis keskendub lisaks füüsilisele ka vaimsele tervisele. Stress, ärevus ja negatiivsed mõtted on just need, mis hoiavad soovitud tulemusi tagasi. Noor ettevõtja on rõõmsameelne, särav, energiline ja pakub inspiratsiooni paljudele, ka minule, mistõttu olin ma väga põnevil, kui otsustasin teda intervjueerida.
1. Aitäh, Ketlin, et leidsid aega minuga rääkida! Kuidas sa kirjeldaksid oma tööd ja selle filosoofiat?
Minu missioon on aidata inimestel tunda end oma kehas hästi. Kasutan kolme komponenti — treeningud, toitumine ja sisemine eneseareng. Fookus on tasakaalukal ja tervislikul eluviisil. Ei poolda ühtegi äärmust ega suru peale “ühte ja õiget” lähenemist. Kogu tähelepanu on kliendil ning koostöö sisu ja pikkus kujuneb vastavalt tema vajadustele. Treeningud varieeruvad jõusaalipõhistest üldfüüsilise õuetreeninguni. Toitumise puhul eelistan anda lühikursuse. Soovi korral koostan toitumiskava. Põhiline on, et klient tunneks end hoituna ning saab igal hetkel kellelegi toetuda. Just viimane on puudu internetis pakutavatest toitumis- ja treeningkavadest.
2. Miks pakkus sulle huvi just see eriala?
Huvi tärkas mul juba teismeeas, mil hakatakse rohkem tähelepanu pöörama oma välimusele. Mul olid suured alaväärsuskompleksid. Kuna ma tol hetkel kedagi palgata ei saanud, hakkasin ise katsetama nii toitumise kui trenniga. Mitmeid kordi sai ka ämbrisse astutud, kuid õnneks suurt kahju ma oma tervisele ei teinud. Vanema ja targemana hakkasin koolitustel ja kursustel käima. Nimekamad neist on GluckerKollegi rahvusvaheline personaaltreeneri koolitus ja riiklikul tasandil EKFLi kulturismi- ja jõusaali treeneri koolitus. Hiljuti läbisin ka rahvusvahelise Life Coachi kursuse.
3. Mõned aastad tagasi olid sa ettevõttes Ensto Ensek AS osakonnajuhataja. Mis andis sulle julguse luua oma ettevõte?
Julgus tuli õppimiste tulemusena — tegelen palju enesearenguga. Leian, et kui ma ei tee täna ühtegi sammu, mis mind eesmärgi suunas viib, olen omadega eilses.
4. Mis annab sulle inspiratsiooni? Mis hoiab sind motiveerituna?
Mulle meeldib ütlus, et unistus peab olema selline, mida sa tahad kogu hingest — mida sa tahad sama palju kui elada. Oma unistused tuleb õigel kujul visualiseerida ning neid mõttes hoida. Ma tean, miks ma midagi teen. Kui tuleb jonnituju, siis küsin endalt, kas ma olen allaandja või võitleja.
Foto autor Ene Ritso
5. Su ettevõte keskendub ka vaimsele tervisele. Kuidas tekkis selline idee? Kuidas see kajastub su treeningutes?
Nagu sai mainitud ka varem, tegelen palju enesearenguga. Toitumise jälgimine ja regulaarne treening nõuavad vaimset küpsust ja tugevust. Juba oma treenerikarjääri algul tundsin, et soovin klientidele pakkuda midagi sügavatähenduslikumat. Möödunud kevadel käisin aga ise läbi päris raske teekonna ning sain sellest välja tänu life coach´ile. Siis mulle torgatas pähe, et see ongi see! Ma võtsin ette kursuse, ning lisades oma kogemuse, pakun sama abi ka oma klientidele.
See kajastub kõiges. Alustades viisist, kuidas me end kohtleme, endast räägime ning millised on meie uskumused — selle kõigega loome oma reaalsuse. Annan ka konsultatsioone, kus saan kõike individuaalselt õpetada.
6. Hoida eemale kõigist maiustustest, kiirtoitudest ja kookidest on keeruline! Mis on parim viis kiusatuste trotsimiseks?
Tegelikult on isutamiste põhjuseks millegi puudus — kas konkreetse toitaine või üldse energia puudus. Kui toitumine on tasakaalus, on keha õnnelik ja ei küsi igasugust jama. Kui kiusatused ka tekivad, siis on valik, kas kasvatad distsipliini või lubad endale väheke.
7. Milline näeb välja sinu tüüpiline päev kliendiga?
See on trikiga küsimus. Lühike vastus oleks, et ei olegi tüüpilist päeva, sest iga klient on erinev. On neid, kes tahavad treenida jõusaalis, teised jälle õues või hoopis oma kodus. Mõnega alustame toitumiskonsultatsioonidega, teisega hoopis nõustamisest, et üldine nägemus paika panna.
8. On sul jagada spetsiaalseid nippe, kuidas end vormis hoida, mille peale teised pole tulnud?
Konkreetne siht ja järjepidevus. Tuleb võtta lühiajalised eesmärgid, et siht oleks silme ees. Ei tohi lihtsalt mõelda, et nagunii soovin terve elu vormis olla, suva kui täna trenni ei tee — homme ju ka päev. Lühiajaline eesmärk tähendab ka seda, et iga päev oled motiveeritud, sest näed, kuhu liigud.
9. Sa jäid Eesti naiskulturistide seas wellness kategoorias, 4.-ks. Kirjelda seda kogemust! Mida see juurde andis?
Seda teekonda võtsingi kui projekti, millel on konkreetne siht ja täpne tegevusplaan. Iga päev, tund ja tegevus luges. Ma muidu pooldan tervislikku eluviisi, agavõistlussport seda kindlasti pole. Treenimine võistluseks andis palju kogemusi, eriti kuidas distsipliin proovile pannakse. See oli suur väljakutse, mida ma nautisin.
Foto autor Siim Kinnas
10. Kuidas sa suhtud veganlusse? On sul veganitest kliente?
Isiklikult arvan, et inimene on loodud segatoiduliseks, kuid ma ei suru oma hoiakust peale, kui see ei ühti kellegi teise arvamusega. Veganluse puhul annab ka tervislikult elada ja isegi lihast kasvatada, aga see nõuab suuremat teadlikkust. Ilma korralike teadmisteta liha menüüst välja jätmine võib organismile suure karuteene teha! Veganitest kliente mul veel ei ole, kuid ise tundsin vahepeal pärast võistlust, et soovin kergemat menüüd ning valisin vegan variandi.
11. Kui ma soovin kohe hakata tervislikult toituma ja treenima, millest ma alustama peaks? Kuidas vältida suurte muutuste tõttu tekkivat stressi?
Alustama peaks eesmärgi seadmisest — kui siht on silme ees, püsib ka tahtejõud. Soovitan leida tugiisiku (mõni spetsialist või sõbranna), kellele toetuda, kui distsipliin tahab alt vedada.
12. Kuidas sa inspireerid oma kliente, kes ei näe tulemusi või kaotavad motivatsiooni?
Ma selgitan, et tervislikud võtted ei annagi tulemusi üleöö, vaid nõuavad järjepidevust. Rõhun edule, mis on juba saavutatud — parem energiatase või magusaisude kadumine. Motivatsioonimeetodeid on palju. Kõik sõltub ka kliendi enda isiksusest.
13. Mis on tüüpilised vead, mida inimesed teevad, kui alustavad tervislikku toitumist ja treenimist?
Süüakse liiga vähe, puudub järjepidevus või distsipliin — pole sihtmärki.
14. On sul midagi lisada, mida lugejad teadma peaksid?
Jah. Kõige tähtsam on stressitase madalal hoida. Iga treeningrežiim ja dieet peab olema teostatav ja vastuvõetav. Armastagem ennast ja head asjad juhtuvad!
Aitäh veelkord Ketlinile, et ta nõustus mulle intervjuud andma! Kui teil on talle lisaküsimusi või soovite teda enda treeneriks, lisage Facebooki leht Prana Fit Mindset oma lemmikuks ja kirjutage talle.
Autor Kerli Mark
Toimetaja Mirel Püss
by | aug. 9, 2018 | Avalehele, Sport
Juba viiendat aastat aset leidev heategevuslik rattaaktsioon Tahtejõu tuur võtab sel reedel ette enam kui 1000-kilomeetrise rattaretke ümber Eesti, et koguda annetusi puuetega inimestele erirataste hankimiseks.
Tahtejõu tuuri idee autori Priit Salumäe sõnul ulatab tänavune tuur abikäe aktiivsetele hoolekandeasutustele ja puuetega inimeste keskustele, kelle kliendid ja külastajad saavad tänu kolmerattalistele eriratastele võimaluse nautida rattarõõme ning toimetada oma igapäevaseid tegemisi vähema vaevaga.
Foto autor Tõnu Tunnel
„Paljud füüsilise puudega inimesed saavad kasutada ratast kui abivahendit, mis lihtsustab nende jaoks oluliselt igapäevast liikumist. Kuid ratas kingib neile ka võimaluse omal käel või pere ja sõprade seltsis aktiivselt liikuda ning värskes õhus rattasõitu nautida,“ sõnas Salumäe.
Annetuse abil ostetud jalgrattad lähevad neljale aktiivsele erivajadustega inimeste hoolekandeasutusele. Rattaid hakkavad kasutama Eesti Agrenska Fondi Tartumaal asuva Tammistu Perekeskuse hoole all olevad puuetega lapsed ja noored, Põlvamaa Puuetega Inimeste Koja kliendid nii Põlvas kui ka Peril, sotsiaalteenuste keskus MTÜ Iseseisev Elu Elva keskuse kliendid ja MTÜ Tugiliisu Tallinna Kakumäe keskuse kliendid.
Rattaostu fondi kantakse nii heategevuslikul rattatuuril osalenute osavõtutasu kui ka kõik Tahtejõutuuri veebilehe kaudu tehtud annetused. Esmakordselt on kõigil võimalik panustada erirataste hankimisse ka annetustelefonide kaudu – helistades numbritel 900 8001 ja 900 8002 saab annetada vastavalt 10 või 50 eurot.
Tahtejõu tuuri tänavune rekordpikk distants viib 50 ratturit 1000-kilomeetrisele rattaretkele, mis algab Tallinnast ning teeb tiiru ümber mandri-Eesti, läbides teel Rakvere, Mustvee, Tartu, Põlva, Valga, Pärnu, Haapsalu ja hulganisti teisi Eesti paiku. Täpsema marsruudiga on võimalik tutvuda siin: https://2018.tahtejoutuur.ee/kus/.
„Tahtejõu tuur aitab inimesi, kes soovivad olla jätkuvalt füüsiliselt ja sotsiaalselt aktiivsed vaatamata sellele, et nende liikumisvõime on piiratud. Meie rattaentusiastide seltskond teab, et võimalus iga päev ratta sadulas tunde veeta on privileeg. Seetõttu pühendamegi igal aastal ühe nädalalõpu inimestele, kelle jaoks ei ole liikumine midagi iseenesest mõistetavat, ning väntame oma võimete piiril nendele uute võimaluste kinkimiseks,“ selgitas Salumäe.
Eelmisel aastal hangiti Tahtejõu tuuri abil kogutud raha eest käsiratas Invictus mängude mitmekordsele kuldmedalistile Janno Lepikule. Varasemate aastate tuuride toel on hangitud käsiratas Rauno Klausenile, vehklemisvarustus Narva ratastoolivehklejate Aleksei Štšeglovi ja teiste Florett klubiliikmetele ning tugi- ja liikumisaparaat Haapsalu Viigi Kooli talitlushäiretega õpilastele.
Lisainfo: https://2018.tahtejoutuur.ee/
Priit Salumäe
+372 5055 999
by Triinu Mölder | aug. 3, 2018 | Avalehele, Elustiil, Kultuur, Sport
Sossimäest üles rühkides näeb kõrgeid kiviseinu, mille taga oli omal ajal tselluloosivabrik. Tänapäeval kasutatakse neid ruume hoopis teisel eesmärgil. Hoonesse sisenedes saab kohe aru, et vana vabriku hõngu maja endas enam ei peida: juba uksel hakkab silma paar treeningsaali silti. Üks neist on huvitava ja võõrapärase nimega Casa Grande, mida otsima läksingi. Ukse number 7 taga võtavad mind vastu kaks noormeest Andris ja Kristjan, kes kasutavad vaba aega saalis harjutamiseks ning annavad siin trenne, et teistelegi oma oskuseid edasi õpetada. Saalis on uhked kõrged laed, kuid siiski on tunne väga hubane, sest treenerid on ruumi ise kujundanud ja paljutki juurde meisterdanud. See on väga äge koht, mida hoonet väljastpoolt vaadates oodatagi ei oska, ning mulje on hoopis teistsugune kui muudes spordiklubides.
Capoeirista. Foto autor Martti Kikojan
- Te olete siin nii laheda ja hubase saali sisse seadunud. Millega te tegelete?
Oleme loonud siia oma treeningsaali. Varem rentisime ruume teistes Tallinna spordisaalides, kuid siis sõltusime saadaval olevatest aegadest ja teiste gruppide trennigraafikust. Nii mõtlesimegi välja uue plaani ja rentisime täitsa oma ruumid, et saaksime sõltumatud olla ja trenni teha sobivamal ajal.
Meie põhitrenn on capoeira, kuid peale selle tegeleme ka jõutreeninguga, hommikuti teeme venitust ja äsja võtsime kavasse ka yin-jooga. Treeningud valisime selle järgi, et need toetaksid capoeira’t ning samas sobiksid inimestele, kes capoeira-maailma veel siseneda ei soovi. Põhitreeningu capoeira elemendid paistavad välja ka saali välimusest ja inventarist. Näiteks võib saalis lehvimas näha Brasiilia lippu ning meisterdasime pillide jaoks omaette seina.
Pillid, mida kasutatakse capoeira‘s. Foto autor Stiina Einasto
- Usun, et ma pole ainus, kelle jaoks on capoeira võõras. Seletage paari sõnaga, mis see endast kujutab.
Capoeira on Brasiiliast pärit liikumiskunst, mis koosneb tantsust, võitlusest, muusikast ja kultuurist. Capoeira-võitlust nimetatakse mänguks, sest eesmärk ei ole teisele inimesele haiget teha ega pihta lüüa, vaid temaga dialoogi astuda erinevate liikumisviiside, löökide, põigete ja kaitsete kaudu. Mäng toimub roda’s: kõik osalejad moodustavad ringi ja kaks capoeirista’t asuvad teiste keskele mängima. Ringi moodustajad laulavad ja plaksutavad kindlas rütmis ning alati on ka mõni pillimängija. Capoeira-muusika tegemiseks kasutatakse spetsiaalseid pille.
Capoeira-mäng. Foto autor Marilyn Rebane
- Capoeira on ilmselt teie kõige suurem ühisosa, sest selle kaudu saite juba aastaid tagasi tuttavaks ning teist on saanud väga head sõbrad. Nüüd annate koos siin saalis trenne. Mida capoeira’ga tegelemine teie jaoks tähendab ja mida see teile annab?
Kristjan: Capoeira motiveerib mind, annab hea tuju ja palju energiat. Mängides kaovad peast kõik igapäevamured ning see on aeg, kui saan keskenduda ainult muusikale ja teisele inimesele ringis. Minu jaoks teeb capoeira väga atraktiivseks ka see, et sellel ei ole otseselt lõpp-punkti, sest capoeira koosneb mitmest erinevast oskusest, mida tuleb kogu aeg lihvida, näiteks liikumist, akrobaatikaoskusi, löökide täpsust, pillimängu ja laulmist.
Capoeira’ga tutvusin 2007. aasta sügisel Pärnus, kui õpetaja Lauro C. Lins käis koos oma õpilasega Pärnu ühisgümnaasiumis esinemas. Tol korral nende esinemist vaadates ei osanud ma ettegi kujutada, et ise kunagi samamoodi liikuda suudaksin. Juba pärast esimest trenni aga tundsin, et sobin sellesse õhkkonda ning olen leidnud selle, mida olin otsinud.
Andris: Sõbrunesin capoeira’ga 8. septembril 2006. aastal Tartus. Tollal elas minu brasiillasest õpetaja Leandro Cocao Eestis. Tema juures alustasin õppimist. Alates 2009. aastast olen juhendanud capoeira-treeninguid ja workshop’e nii Tallinnas kui ka Tartus. Olen palju käinud õpetamas ka välismaal, näiteks meie naabrite juures Soomes ning capoeira ja mu mestre ehk õpetaja kodumaal Brasiilias.
Sealse kultuuri keskel elamine andis ainulaadse elamuse, mis aitas mul nende olemust ja elustiili veel paremini mõista. Tihti tunnen brasiillaste elustiiliga isegi suuremat sidet kui meie kohaliku põhjamaise olemusega. Koos oma õpetaja ja teiste mestre’tega mängimine arendas minu oskusi ja avas capoeira-maailma veel rohkem. Capoeira’t armastan eelkõige selle pärast, et see on mäng, kus kõik osalejad on võitjad. Capoeira eesmärk ei ole eristada võitjaid kaotajatest, vaid kasvada ühiselt koostöö ja kollektiivi kaudu.
Capoeira-treening. Foto autor Marilyn Rebane
- Andris, sina tegeled peale capoeira ka joogaga. Kas need kaks ala on kuidagi sarnased?
Jooga harrastajate suhtes ei oleks vist päris aus öelda, et ma joogaga tegelen, kuna panen väga vähe rõhku meditatsioonile. Võiksin öelda, et olen laenanud joogast ja mujalt erinevaid venitusharjutusi ning kasutan neid nii enda arendamiseks kui ka venitustreeningu läbiviimiseks. Capoeira’s on stiimulid pigem välispidised, joogas aga sisemised, ning selle poolest on need alad täiesti erinevad. Küll aga on mõlema jaoks vaja kehalist painduvust. Seda nii liikumiste ja asendite sooritamiseks kui ka põhjusel, et süvalihaste treening ja üldine lihaskiudude elastsus tagab kehakontrolli ja tasakaalu säilitamise võime.
- Kristjan, sinu teine hobi on jõutreening. Kas capoeira ja jõutrenn liiga erinevad ei ole, et neid koos harrastada?
Ma leian, et edukaks capoeira-mänguks on vaja ka arvestataval määral jõudu. Capoeira’s on vaja liigutada tervet keha ja aktiveerida õigel ajal õigeid lihaseid. Loomulikult ainult jõuga capoeira-mängus teisi üle ei trumpa, kuid see tuleb kindlasti kasuks. Pealegi on capoeira ja jõutreening super kooslus ideaalse rannavormi saavutamiseks!
Capoeirista. Foto autor Martti Kikojan
- Kui vanemad mind juba lapsena trenni ja üldise kehalise aktiivsuse juurde ei suunanud, kas siis täiskasvanuna alustada on hilja ja peaksin pigem leppima diivanil lesimisega?
Capoeira’ga ei ole kunagi liiga hilja alustada. Tänu abistavatele treeneritele ja toetavatele trennikaaslastele on võimalik igaühel sellega tegeleda. Alustatakse rahulikult, õpitakse põhiliikumisi, kaitseasendeid ja jalalööke ning tasapisi hakatakse keha harjutama keerukamate liikumistega. Laulmist ja pillimängugi ei ole vaja häbeneda, sest keegi meist ei ole ooperilaulja ega orkestrimängija, vaid aja jooksul harjutades õppinud. Laulmine on vajalik, et anda mängule energiat ja kaasa elades õige atmosfäär luua.
Mitme sõbra jaoks on capoeira olnud just see uks, mille kaudu nad on avastanudliikumise maailma. Päris mitmed praegusedki trennikaaslased on alustanud alles hiljuti ning mõned neist on juba peaaegu neljakümnesed. Meil on Soomes väga head sõbrad, kes esmapilgul paistavad tavaliste vanemaealiste inimestena, kuid nende mäng on täiesti vapustav — hundirattad ja kätelseis on nende jaoks käkitegu. Capoeira arendab painduvust ja liikuvust ning just liikuvus on see, mida läheb meil vanemas eas järjest rohkem vaja, et elada täisväärtuslikku elu.
- Missugused on teie edaspidised plaanid seoses treeningute ja saaliga?
Augusti alguses leiab Pärnu lähedal aset Casa Grande suvelaager, kus teeme trenni ja palju capoeira’t ning veedame ühe laheda nädalavahetuse koos uute ja vanade sõpradega. Muidu toimuvad meie saalis kogu aeg trennid ja ootame kõiki uusi huvilisi enda sekka. Septembrist alustame ka noorte capoeira-treeningutega, ilmselt argipäeviti enne tööpäeva lõppu. Kindlasti tasub silma peal hoida meie Facebooki lehel!
Autor Triinu Mölder
Toimetaja Merily Šmidt
by Merit Mäekalle | juuli 28, 2018 | Avalehele, Elustiil, Kultuur, Sport
Foto autor Philip Mroz
Jooksu- ja spordisõpradele on nii suvel kui ka sügisel mitmeid jooksuüritusi üle Eesti. Kui mõni sündmus äratab sinus huvi, siis kiiresti registreerima, jooksutossud jalga ja õue jooksma, sest treenimine tuleb ainult kasuks!
| Üritus |
Asukoht |
Kuupäev |
Distants(id) |
|
| Viking Line Eesti ööjooks |
Rakvere |
18. august |
21,1 km, 10 km või 4 km |
|
| Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks |
Pärnu |
1.− 2. september |
10 km või 3 km |
|
| We Run Tallinn noortejooks |
Tallinn |
7. september |
5 km |
|
| Tallinna maraton |
Tallinn |
8.− 9. september |
42,2 km, 21,1 km või 10 km |
|
| Friday Night Run |
Tartu |
5. oktoober |
4 km |
|
| Tartu linnamaraton |
Tartu |
6. oktoober |
42,2 km, 21,1 km või 10 km |
|
| Paide−
Türi rahvajooks |
Paide−
Türi |
7. oktoober |
13,6 km või 6,5 km |
|
| Pärnu rannajooks |
Pärnu |
21. oktoober |
5 km või 10 km |
|
Autor Merit Mäekalle
Toimetaja Merily Šmidt
