by Helena Karu | juuli 16, 2018 | Avalehele, Disain, Elustiil, Helena Karu, Ilu & Mood, Kultuur, Rõivadisain, Sisekujundus, Stilistika
Stiilina on industrial tuntud eelkõige muusikamaastikul, aga ka sisekujunduses ja vähemal määral riietuses. Industriaalmuusika kujunes välja 20. sajandi teisel poolel ja sellest omakorda on mõjutusi saanud mood. Industrial-stiil sisekujunduses kombineerib modernseid ja tööstuslikke elemente.
Industriaalmuusika on lai mõiste. Tegu on kombinatsiooniga elektroonilisest ja eksperimentaalsest muusikast ning seda võiks iseloomustada sõnadega avangardistlik, karm, provokatiivne ja transgressiivne. AllMusic kirjeldab industrial’i kui “kõige lihvitumat ja agressiivsemat segu rokist ja elektroonilisest muusikast”. Mõiste kinnistus muusikamaailmas 1970ndatel, kui Inglise bändi Throbbing Gristle’i liikmed asutasid plaadifirma Industrial Records. Industriaalmuusika esimesed väljapaistvad artistid olid Throbbing Gristle, Monte Cazazza, SPK, Boyd Rice, Cabaret Voltaire ja Z’EV. 80ndatel tõusid esile Front 242, KMFDM, Front Line Assembly, Ministry ja Sister Machine Gun. Industrial-artistide laulusõnad on tihti häirivad ja artistid soovivad oma muusika kuulajaid ärgitada iseseisvalt mõtlema ning enda eest seisma. Oluline on maailma vaadata laia ja ratsionaalse pilguga.
Industrial on kitsamalt seotud näiteks selliste stiilidega nagu psühhedeelne rokk, punk rock, dark ambient, Electronic Body Music (EBM), industrial dance, industrial hip hop, industrial metal, industrial rock, industrial techno, neofolk, techstep, witch house ja darkcore. 1
Industriaalmuusika pakkus 70ndate keskel kultuurilise masenduse ja majanduskriisi kõrval elavat, provokatiivset ja kunstilist muusikat. Seda stiili edendasid tehasetöölised, üliõpilased ja töötud, kes olid küll haritud ja kunstilise meelega, kuid neil puudus varasem kogemus muusikavallas. Sellest faktist hoolimata õnnestus neil kujundada muusikaajalugu. Industriaalmuusika sai inspiratsiooni Krautrock’i bändidelt nagu Kraftwerk, Faust ja Can, samuti 20. sajandi kunstivooludest dadaismist, futurismist ja sürrealismist ning postmodernistlikelt kirjanikelt nagu William S. Burroughs, Brion Gysin ja J. G. Ballard. Levis teeme-ise suhtumine, kasutati omavalmistatud süntesaatoreid ja tehastes lindistatud helisid või koguni lindistati oma lood tehastes. 2
Industrial-moodi kui selgete piiridega riietumisstiili otseselt ei eksisteeri, küll aga on olemas mõned kindlad jooned, mis esinevad eelkõige industrial rock’i ja industrial metal’it viljelevate artistide ning antud stiilide austajate välimuses. Silma hakkavad tugevalt rokilikud, pungilikud ja gootilikud stiilielemendid ning tumedad toonid. Levinud on musta värvi ja nahksed rõivad, aga ka kunstmaterjalid, tume silmameik, ketid, pandlad ja needid.
Rõivadisainer Trish Summerville (keskel) poseerimas koos oma modellidega. Tegu on H&M’i kollektsiooniga, mis on inspireeritud filmi- ja raamatusarja “Lohetätoveeringuga tüdruk” peategelasest Lisbeth Salanderist. Foto: WWD. 3
Kitsama näitena võib välja tuua cybergoth’i ehk kübergooti stiili, mis on saanud mõjutusi reivist ja gooti ning rivethead’i stiilidest. Riietuses kombineeritakse musta mõne neoonvärviga, kasutatakse nii matte kui ka läikivaid materjale, tehislik üldmulje on taotluslik. Levinud elemendid on korsetid, tanksaapad, lenduristiilis prillid, mida kantakse kaelas või pealael, gaasimaskid ja kunstlikest materjalidest juuksepikendused. 4
Sisekujunduses taotleb industrial kergelt toorest, lõpetamata, veidi laohoonet meenutavat üldmuljet. Kasutust leiavad neutraalsed toonid, puit ja metall. Tihti jäetakse nähtavale sellised objektid, mida muidu peidetakse, näiteks torud ja juhtmed. Industrial-stiilis interjööri võib tihti näha endistes tööstushoonetes, mis on elamuteks ümber ehitatud. 5
Tuntud industrial-stiilis sisekujundusega hoone Eestis on Tallinna Kultuurikatel, mis asub endises Tallinna Linna Elektri Keskjaama hoones. 6
Erinevate materjalide miksimine aitab hästi luua muljet, mida industrial-tüüpi interjöör taotleb. Heaks näiteks on tuba, mille üks või kaks seina on kivist ja ülejäänud muust materjalist. Viimistletud modernsete ja robustselt tööstuslike sisustuselementide koosmõju on uudne, põnev ja värskendav. Kõrged laed aitavad samuti soovitud muljet luua.
Foto autor Dušan Vukčevič.
Kultuurikatel. Foto autor Sven Soome.
Kasutatud allikad:
1 https://en.wikipedia.org/wiki/Industrial_music
2 https://www.kinosoprus.ee/et/film/industrial-soundtrack-urban-decay
3 https://fashionista.com/2011/10/want-to-look-like-lisbeth-salander-hm-announces-new-collaboration-with-the-girl-with-the-dragon-tattoo
4 https://en.wikipedia.org/wiki/Cybergoth
5 https://www.decoist.com/2014-01-20/industrial-interior-designs/
6 https://et.wikipedia.org/wiki/Kultuurikatel
Autor Helena Karu
Toimetaja Mirel Püss
by Helena Karu | juuli 13, 2018 | Avalehele, Disain, Helena Karu, Ilu & Mood, Sisekujundus
Kui on fotograafia, sisekujunduse või kujutava kunsti osas soov luua midagi, mis ärataks tähelepanu, siis üheks lihtsaks lahenduseks on kõrvutada musta ühe või mitme erksa tooniga. Selline lähenemine annab värvide varieerimisel palju mänguruumi.
Foto autor Eugene Tumusiime.
Musta ja värvilise kombinatsioon tekitab kontraste, mis muudavad teosed ja objektid meeldejäävaks ning silmatorkavaks. Fotokunst võimaldab valgust ja värve mitmel moel ära kasutada, nii et tulemuseks on lummavad pildid. Ka fotode töötlemine aitab suuresti efekti luua. Mida neoonsem on musta kõrval olev värvitoon, seda kontrastsem ja karjuvam on tulemus.
Loodus pakub pildile püüdmiseks imeilusaid kombinatsioone mustast ja erksast tihtipeale just öösiti.
Foto allikas Wikimedia Commons.
Foto autor Stone Zhu.
Foto autor John Poppleton.
Sisekujunduses on soovitatav panna suuremat rõhku värvidele või kasutada musta tasakaalustamiseks halli ja/või valget. Kui musta värvi on liiga palju, muutub see kiiresti rõhuvaks. Muud toonid musta kõrval võivad olla nii mahedamad kui ka erksamad, sõltuvalt isiklikest eelistustest ja musta värvi rohkusest. Kui musta värvi on rohkem, siis on rõhuva tunde ära hoidmiseks mõistlik kasutada pastelsete asemel erksaid toone. Ometi on ka siin üks aga – rohkelt erksat tooni koos mustaga võib mõjuda liialt intensiivselt. Õige tasakaalu leidmiseks on soovitatav konsulteerida ühe või mitme sisekujundajaga.
Foto allikas Ganna Design.
Foto autor Rysso Peters.
Alati pole musta värvi mahasurumine või mahendamine siiski vajalik – mõnes olukorras õigustab sisekujunduses musta ja erksa värvi võrdne osakaal end hästi. Jõulise natuuriga inimese koju sobib selline kombinatsioon suurepäraselt. Ka võib majal üks või paar tuba olla jõulisemat laadi, samas kui ülejäänud toad on värvigamma poolest pigem kergemad. Eriti efektne on musta ja mõne muu värvi kasutamine vannitoas, kuigi sageli ei pääse vannitoas valge tooni kasutamisest, sest valamud, vannid ja tualetipotid on enamasti vaid valgetena saadavad.
Foto autor Alvah Greenholt.
Foto allikas Enigma Interiors.
Sarnaselt fotograafiaga on disainis ja kujutavas kunstis rohkem mänguruumi kui sisekujunduses, kus on oht luua midagi liiga intensiivset või rõhuvat. Kujutava kunsti ja disaini osas võib heaks näiteks musta ja erksa tooni kasutamisest tuua telesarja “Troonide mäng” Targaryenite koja logo – punane kolmepealine lohe mustal taustal. Punase ja musta kombinatsioon on jõuline ja silmatorkav.
Logo kontseptsiooni autor G. R. R. Martin.
Foto allikas XBUDDYFORME [https://xbuddyforme.deviantart.com/].
Autor Helena Karu
Toimetaja Mirel Püss
by Helena Karu | juuni 15, 2018 | Elustiil, Helena Karu
Uusboheemlanna. Foto autor Bruce Mars.
Lihtsustatult öeldes tähendab subkultuur inimrühma, mille liikmeid ühendavad sarnane arusaam elust, ühised väärtushinnangud, stiil ja tegevus. Paraku on paljudel inimestel kujunenud teatud arvamus, milliste hoiakute ja välimusega inimest ette kujutada, kui neile mainida sõnu „punkar“ või „hipster“. Tõsi, iga subkultuur on omanäoline, kuid olgu öeldud, et meie ei lahterda neid eelarvamustele tuginedes, vaid eesmärgiga üht subkultuuri teisest eristada, et saaksime nende olemust vaadelda. Kahtlemata on põnev luubi alla võtta üsna värske skeene uusboheemlased, kelle iseloomulikud jooned ilmnevad tänapäevases ühiskonnapildis väga tihti.
Uusboheemlaste all peetakse silmas inimesi, kes vastandavad end niinimetatud mainstream’ile ehk levinud kultuurilistele hoiakutele ja ühiskonnanormidele, ent kes ometi on tänapäevases ühiskonnas väärikatel positsioonidel. Ingliskeelses meedias võib kohata uusboheemlaste iseloomustamiseks sõnapaari „bohemian bourgeoisies“, lühendatult ka „bobo’d“. Tõlkida võiks seda väljendit kui „väikekodanlikud boheemlased“. Sellised uut tüüpi boheemlased väärtustavad vabal ajal küll kunsti ja loomingulist vaimu, kuid nende jaoks on sama tähtis ka edukas karjäär, seega nad otseselt ei vastanda end ühiskonna väärtushinnangutele. Eelmise sajandi boheemlased seevastu elasid rangelt väljaspool kaasaegse ühiskonna aktsepteeritud norme.¹
Laiemalt vaadates on uusboheemlus postmodernistliku käsitlusega subkultuur. Postmodernismi kohaselt võib kõike kõigega segada ja puuduvad ühtsed normid ning stiil. Miks mitte segada ühiskonnas kehtivaid karjäärile suunatud norme paindliku mõtlemise ja iseenda huvidega?
Uusboheemlased on näiteks loomingulised individualistid, butiikide omanikud, blogijad, ettevõtjad ja kunstnikud. Nimekirja võiks veel jätkata. Uusboheemlased väärtustavad paindlikkust, vabameelsust, raamidest välja mõtlemist ja reeglite vähesust ning neid omadusi laiendavad nad enda jaoks prioriteetsetele eluvaldkondadele. Uusboheemlased on töö ja hobi tihti ühendanud või on töö hobiga väga lähedalt seotud. Uusboheemlase kodu võib tihti ühekorraga olla nii kontor, kunstigalerii kui ka restoran — või vähemalt jätta sellise mulje.²
Uusboheemlased ei hülga enda ega ka ühiskonna väärtushinnanguid. Foto autor Artem Bali.
Tänapäeval levib noorte seas aina enam uskumus, et elatusallikas ei pea olema teada-tuntud kellast kellani töö, vaid elustiil ja hobid võivadki tuua vajaliku tulu. Kuigi uusboheemlased ei pruugi olla oma hobist elatusallikat kujundanud, siis mitmedki uusboheemlased ja neile sarnaste hoiakutega inimesed on seda teinud. Näiteks võib tuua vabakutselised kunstnikud ja blogijad, kes kirjutavad ja toodavad sisu teemadel, mis on neile südamelähedased. Ühtlasi teenivad edukad kunstnikud ja blogijad selle tegevusega märkimisväärseid summasid. Tegu on kaks-kärbest-ühe-hoobiga olukorraga selle väljendi parimas tähenduses. Uusboheemlastele omased hoiakud tunduvad aina populaarsemaks muutuvat, mistõttu tulevikus ehk ei saa liigitada uusboheemlust enam subkultuuriks või veidi nihkes normaalsuseks, vaid trendiks või isegi normiks. Palju sõltub siin inimestest — kui suur hulk inimesi soovib ja suudab oma hobi(de)st elatusallika teha. Samuti ei ole tänapäeval veel väga laialt levinud hoiak, et tööl võib olla küll edukas karjerist, aga töövälisel ajal näiteks kunstilembene vaba hing. Ajad on siiski muutumas ja tulevikus muutub ilmselt tavaliseks, et ühel inimesel või nähtusel võib mitu tahku olla.
¹ Allaste, A-A, 2005. Uusboheemlus kui elustiil. Postimees. [https://www.postimees.ee/1502583/uusboheemlus-kui-elustiil]
² Blankeney, J. The New Bohemians. [http://www.justinablakeney.com/the-new-bohemians/]
Autor Helena Karu
Toimetaja Triinu Mölder
by | veebr. 1, 2017 | Helena Karu, Ilu & Mood
28. jaanuaril toimus Rocca al Mare Koolis innovatiivne koolinoorte moeüritus nimega Roosad Käärid, mis sellel aastal leidis aset juba 14. korda.
Selle aasta teemaks oli „Metamorphosis“ ehk muundumine. Žüriisse kuulusid Piret Puppart, Britt Samoson, Hanna Haring, Kirke Talu ning eelmise aasta võitja Elis Käär. Üritusel osales 10 kollektsiooni ning neid tuli vaatama ligi 600 inimest.
Moeürituse võitis Rocca al Mare Kooli 11. klassi õpilane Karmen Birgit Kruustükk kollektsiooniga “The unknown ones”.
Moeürituse võitja Karmen Birgit Kruustükk
Kruustükk on oma võidutööd kirjeldanud järgmiselt:
„Kõik siin maailmas on pidevas muutumises, see on miski, mis on ja ei muutu nii kaua kui on maailm. Muutustele ei saa vastu ka linnud, putukad, mereelukad ja teised loomad. Nad on kõik nii erinevad ja kirjud, kuid mõne looma aeg on otsakorral selleks, et teha ruumi uutele ja huvitavamatele. Samas tunduvad teised elukad meile uute ja huvitavatena, olgugi et nad elavad me ümber, lihtsalt liiga vagusi või teises maailma otsas. Seetõttu tundub meile, nagu nad oleksid muundunud või arenenud hiljuti mõnest teisest elusolendist. Muundunud või mitte, sellele leiab peagi vastuse, kuid vastused ei pruugi alati olla lõplikud.“ II kohale tuli Marie-Elisabeth Martinson „Minutiae“ kollektsiooniga ning III koha sai Maria Helena Laving ja Karoliine Karu, kollektsioongia „Bed of flowers“.
Publiku lemmikuks ostutusid Chrislen Jessica Salumets, Kimberly Valgemäe ja Johanna Maria Uuspõld ühiskollektsiooniga „Millist seost võiks omada mood loodusteadustega?“. Žürii julguse eriauhinna võitis Anette Hallik “Metanoia” kollektsiooniga. Arengufondi eripreemia sai Karmen Birgit Kruustükk kollektsiooniga “The unknown ones”.
Pärast kollektsioone oli 40 minutit pausi, mille ajal esines Jarek Kasar.
Peaauhinnaks oli lisaks muudele kingitustele veel võimalus Baltikasse mõni riideese disainida ning suures väärtuses poekrediiti Baltika keti poodides (Monton, Ivo Nikkolo, Mosaic jne).
Fotod: Robert Vain
