Täna õhtul linastub filmifestivalil MoeKunstiKino dokumentaalfilm “Mapplethorpe: vaadake neid pilte”, millele teeb sissejuhatuse tuntud fotograaf ja moetoimetaja Toomas Volkmann.
“Robert Mapplethorpe oli üks visuaalselt mõjuvõimsaimatest fotograafidest meie ajas,” kinnitab Volkmann. “Ja nagu tõeline ikoon saabus tema kuulsus alles pärast tema surma AIDS-i 1989. aastal. Kogu tema vastuoluline elulugu avatakse värskelt valminud filmis läbi kaasaegsete erakordsete jutustuste. See on täiuslikeim film, mis seni Robert Mapplethorphe’st tehtud.”
“Mapplethorpe: vaadake neid pilte” on esimene üldtunnustatud täispikk dokumentaalfilm vastuolulisest ameerika fotokunstnikust Robert Mapplethorpe’ist. Režissööridele Fenton Baileyle ja Randy Barbatole anti vabad käed tutvuda Mapplethorpe’i arhiiviga, kust nad avastasid enne kunstniku surma valminud intervjuud. Nii valmiski intiimne ja samal ajal kriitiline dokumentaalfilm, kus 20. sajandi fotokunsti silmapaistev täht räägib avameelselt iseendast, täienduseks tema sõprade, kallimate, pereliikmete, kuulsuste ja modellide meenutused.
Film “Mapplethorpe: vaadake neid pilte” linastub MoeKunstiKino programmis täna, 7. oktoobri õhtul kell 21:00. Alla 18-aastastele seda filmi ei soovitata. Piletid on müügil Piletilevis ja kino Sõpruse kassas, lisainfo leiab siit.
2017. aasta sügisel toimub neljas Tallinna Fotokuu, mis seekord üllatab laiahaardelisema publikuprogrammiga.
Tallinna Fotokuu on rahvusvaheline kaasaegse kunsti biennaal, mis võtab lähtepunktiks fotograafia ja kaamerakultuuriga seotud arengud ning keskendub kunsti seostele protsessidega kaasaegses ühiskonnas, majanduses ja poliitikas.
Fotokuu toimub Fotokunstnike Ühenduse (Foku) eestvedamisel koostöös Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusega (EKKAK).
2016. aastast on Tallinna Fotokuu juhtimises ja planeerimises toimunud mitmed korralduslikud muudatused. Fotokuu uus kunstiline juht on kunstnik ja kuraator Laura Toots ning Fotokuu tegevjuht on Kadri Laas. Lisaks on käesoleval aastal Fotokuu juurde kutsutud nõuandev koda, mille eesmärgiks on nõustada Fotokuu 2017 meeskonda ja Foku juhatust nii biennaali arendamisel kui ka programmiga seotud küsimustes. Nõuandva koja liikmed on: Marge Monko (kunstnik, endine Tallinna Fotokuu kunstiline juht, Foku liige), MartenEsko (kuraator ja tegevjuht, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Kristel Raesaar (kunstnik, endine Tallinna Fotokuu kunstiline juht, Foku liige) ja Reimo Võsa-Tangsoo (kunstnik, õppejõud, Foku liige).
Rahvusvahelise kinnise kuraatorikonkursi tulemusena on Fotokuul rõõm tutvustada Anthea Buys’i, kes on ajavahemikus 01.09.–08.10.2017 Tallinna Kunstihoones toimuva põhinäituse kuraator.
Anthea Buys on alates 2014. aastast Bergenis asuva Hordaland Kunstikeskuse kuraator ja direktor. Buys on pärit Lõuna-Aafrika Vabariigist, kus ta õppis kunstiajalugu ja inglise kirjandust, lisaks oli ta 2013. aastal New Yorgis Columbia Ülikoolis külalisdoktorant. Eelnevalt on ta vedanud projektiruumi Cloak‡ ning töötanud Lõuna-Aafrika Vabariigi Rahvusgaleriis kaasaegse kunsti kuraatorina. Tema tekste on avaldatud mitmetes akadeemilistes ajakirjades, kunstnike monograafiates ja esseekogumikes.
Kuraatorikonkursi komisjon hindas kõrgelt Buys’i näituseprojekti ilukirjanduslikku lähenemist. Projekti alguspunktiks on reaalselt eksisteerinud ajaloolised tegelased, kes elavad Buys’i poolt kirjutatud tekstis läbi fiktiivseid kogemusi ja olukordi. Nad puutuvad kokku mitmete oluliste murdepunktidega minevikus, olevikus ja tulevikus – nendeks on näiteks ulatuslikud majanduskriisid; tehnoloogia, eriti fotograafia, kiire areng; kaasaegsed pilveserverid; lisaks ka ilma kaamerateta kujutiste loomine tulevikutehnoloogia abil.
Kuraatorikonkursi komisjonis olid lisaks Fotokuu nõuandva koja liikmetele veel Tallinna Kunstihoone kuraator Siim Ghert Preiman ning Tallinna Fotokuu 2017 juhid Kadri Laas ja Laura Toots.
2017. aasta septembris ja oktoobris toimub Tallinna Fotokuu juba neljandat korda. Selle põhiprogrammis on 2 rahvusvahelist näitust Tallinna Kunstihoones ja EKKMis. Lisaks toimuvad põhiprogrammis väiksemad näitused galeriides ning mitmed lühiajalised sündmused ajutistes projektiruumides ja väljapanekud kunstnike stuudiotes. Tallinna Fotokuu 2017 raames toimub järgmisel aastal ka kaheksas Eesti Fotokunstimess.
Fotol eelmine Tallinna Fotokuu juht Kristel Raesaar (keskel) ning uued juhid Kadri Laas (vasakul) ja Laura Toots (paremal) äsja lõppenud Eesti Fotokunstimessil Telliskivi Loomelinnakus.
Esmaspäeva õhtul toimus filmifestivali MoeKunstiKino avaüritus, kus tutvustati neljapäeval algavat programmi ning näidati dokumentaalfilmi Jaapani tuntuimast moeloojast Yohji Yamamotost.
Kinopubliku kaasabil valmis eile 73. sünnipäeva tähistanud Yamamotole videotervitus, mis juba ka Jaapanisse saadeti.
“MoeKunstiKino filmid tutvustavad moevaldkonna telgitaguseid ning ei räägi vaid moest, vaid ka inimestest, kes rõivaid loovad. “Rätsepmeister Yohji Yamamoto” on üheks selliseks filmiks,” sõnas ürituse looja Helen Saluveer. “Kuna Yamamoto kiire graafiku tõttu Eestisse tulla ei saanud, siis saatsime talle eilse sünnipäeva puhul videotervituse Tokyosse.”
Korraldaja sõnul on väga eriline ka sama filmi reedel toimuv linastus. “Siis tuleb filmile “Rätsepmeister Yohji Yamamoto” sissejuhatust tegema Ragne Kikas, kes juba aastaid Yamamoto juures disainerina töötab ning nüüdseks kollektsiooni “Ragne Kikas for Yohji Yamamoto” loob,” kinnitas Saluveer.
6.-12. oktoobril kinos Sõprus toimuva moefilmide festivali MoeKunstiKino raames linastuvad värsked moeteemalised dokumentaalfilmid. MoeKunstiKino esitleb Viru Keskus ning festivali korraldaja ja eestvedaja on Helen Saluveer. Programmi kuuluvaid filme juhatavad sisse kohalikud moespetsialistid (teiste hulgas Roberta Einer, Toomas Volkmann, Laura Nestor, Anne Vetik ja Marion Laev), lisaks toimub eriüritus moelooja Piret Ilvese stuudios. Koostöös Eesti Kunstiakadeemia Avatud Akadeemia moestilistika osakonnaga saab uudistada tudengite loodud moevideosid, mis valminud sel kevadel projekti FashioNINE nime all filmioperaator Mait Mäekivi ja moelooja Vilve Undi juhendamisel.
MoeKunstiKino esitleja on Viru Keskus, toetajad Apotheka Iluteek, Baileys, Evian, Eesti Kultuurkapital ja Tallinna Kultuuriamet. Partneriteks on ka DHL, ETV2, Rahva Raamat, Eesti Kunstiakadeemia Avatud Akadeemia, Piret Ilves Moemaja, ajakiri Säde ja Catwalk.
Lisainfo leiad siit ja Facebooki lehelt. Piletid on müügil Piletilevis (www.piletilevi.ee) ja kino Sõpruse kassas.
Teisipäeval, 4. oktoobril kell 18.00, esineb Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos arhitekt Veljo Luik.
Tegemist on vestlusõhtu sarjaga „Eesti arhitektid“. Luik on arhitekt ja õppejõud, kes on tugevalt suunanud siinse arhitektuurikultuuri arengut. Tegevarhitektina on Kaasik projekteerinud hooneid peamiselt Eesti maapiirkondadesse, kuid ta on osalenud ka linnaehituslike ansamblite planeerimisel ning avaliku ruumi kavandamisel.
Vestlusõhtu avab Veljo Kaasiku lühiloeng, kus ta räägib arhitektuurist oma isikliku kogemuse toel. Milline roll on vastuoludel ja inetusel arhitektuuris? Mis on see argiproosa, millega arhitekt igapäevaselt vastamisi seisab? Millised on huvitava ja kvaliteetse arhitektuuri loomise eeldused? Sõnavõtule järgnevas avatud vestluses, mida suunab Arhitektuurimuuseumi kuraator Carl-Dag Lige, on oodatud osalema ka publik.
Veljo Kaasik (1938) on arhitekt ja õppejõud, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor. Pärast ERKI lõpetamist (1964) töötas ta peamiselt maaehitisi kavandavates projekteerimisasutustes (Eesti Maaehitusprojekt, EKE, EKE projekt). 1990. aastal sai Kaasikust toonase Tallinna Kunstiülikooli arhitektuurikateedri juhataja. Taasiseseisvunud Eestis on tema põhitegevuseks olnud õppejõutöö. Samuti on ta kirjutanud linnaehitusteemalisi artikleid. Tema tuntumate ehitiste seas on Tallinna Vabaduse väljak (koostöö Andres Alver, Tiit Trummal, I järk 2009) ning postmodernistlik Venna maja (1975-85). Selle aasta kevadel omistas Vabariigi Valitsus Veljo Kaasikule riikliku kultuuri elutööpreemia.
Eesti arhitektid on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlusõhtute sari, mis toob publiku ette Eestis tegutsevad või siit pärit arhitektid. Sarja eesmärk on arutleda arhitektuurimaailma päevakajalistel, aga ka ruumikultuuri püsiteemadel. Milline on arhitektuuri roll muutuvas maailmas? Milles seisneb ruumi kvaliteet ja kes selle eest vastutavad? Milline on Eesti ruumikultuuri eripära? Sarjas on seni üles astunud arhitektid Andres Alver ja Kalle Komissarov.
Vestlust suunab EAM kuraator Carl-Dag Lige, sisse pääseb muuseumipiletiga.
Sel nädalavahetusel, täpsemalt 1. oktoobril, avas tänavakunstnik LexZooz Haapsalu endise Hako tehase varemetes oma näituse.
Samuti on Hako varametes võimalik näha teiste kunstnike töid, vahendab Läänlane.
Varemetes uudistamine on põnev, sest igal sammul leiab seintelt ka paljude teiste kunstnike töid. Tänavu septembris avasid seal ühisnäituse Eesti, Soome ja Poola tänavakunstnikud.
LexZooz lõpetas 2013. aastal Peterburi tööstuse-kunsti akadeemia. Ta õppis monumentaalmaalimist, interjööri ja eksterjööri kunstilist kujundamist (mosaiiki, vitraaž, kuumemail, sgraffito, fresko, seinamaalingud, värviline tsement, dekoratiivne krohv).
Laupäeval, 8. oktoobril, kostitab publikut KUMU auditooriumis mõnusate Hispaania rütmidega kuulus jazzmuusik Carmen Paris.
Hispaania lauljanna ja helilooja Carmen Paris’i muusika on segu Aragoonia rahvalikest jota-rütmidest, jazzist, Andaluusia pärimusest ning flamenkost, tangost ja bolerost.
Järjepidev stiilide ja rütmide kokkupõimimine väljendub muusiku isikupärases paeluvas esituses. See on ühe naise pihtimus, kel kunst on veres ja muusika südames. Kontserdil esitab ta oma loomingu paremikku, saates end klaveril.
Muusika on teda saatnud lapsepõlvest – Carmen Paris on õppinud klaveri- ja tšellomängu, harmooniat ja muusikateooriat. Mõnda aega tegutses ta bluusilauljana, seejärel keskendus aga jota-traditsioonide tõlgendamisele ja edasikandmisele ning koostööle jazz- ja flamenkomuusikutega.
Hispaania muusikaareenil saavutas Paris tunnustuse 2002. aastal ilmunud debüütalbumiga „Pa’ mi genio“, kus ta tõlgendas kaasaegses võtmes Aragoonia rahvamuusikat. Lauljatari esikalbumile, mida müüdi üle 40 000 eksemplari, said osaks kriitikute kiidusõnad ning see pälvis aasta parima folkalbumi auhinna. Teisel albumil „Jotera lo serás tú” (2005) on mõjutusi nii Aragoonia rahvaviisidest, Hispaania ja Brasiilia folkmuusikast kui ka Ladina-Ameerika rütmidest nagu tšatša, ranchera ja habanera.
Havannas kirjutatud ja salvestatud kolmas kauamängiv “InCubando” (2008) liidab Aragoonia rahvalikud jota-rütmid Kuuba muusikaga. Koostöös Tšiili päritolu saksofonisti Melissa Aldanaga osales ta projektis „Sounds from Spain“, mille raames esineti ka maailmamuusikamessil WOMEX. 2013. aastal avaldatud neljandal albumil „Ejazz con Jota“ saab esmakordselt jota muusikastiili kuulda arranžeerituna jazzorkestrile.
Eestis esineb Carmen Paris esmakordselt ning Sügisjazzi raames annab ta soolokontserdi Kumu auditooriumis.
Tänavusel Fotokunstimessil sai publiku ülekaaluka hääletuse tulemusena parima kunstnikuauhinna noor fotograaf Johan Huimerind ning parimaks galeriiks kuulutati Temnikova&Kasela galerii.
Huimerind sai parima kunstnikutiitli „Karlova Obscura” eest, mis valmis Tartu Kõrgema kunstikooli lõputööna ning kujutab Karlova rajooni pimekambriks muudetud tubasid, millele on projitseeritud selle välisvaated. Koduse interjööriga toad ning sellele langevate puude varjud toovad pildile ruumilisust ja meenutavad kohati mõnda ulmefilmi stsenaariumi. Selline omapära tekitab vaatajas looduse ja inimloodu kooskõla kohta küsimusi.
Samuti võidutses Temnikova&Kasela galerii, kes esitles Sigrid Viiri loomingut, mis koosnes igapäevaste esemete kõrvutamisest ebatavaliste piltidega. Näiteks Coca-Cola pudeliga ühendatud pilt Aafrika pärismaalasest või kahhelkividest koosnevale riiulile asetatud foto lumehunnikust erksavärvilise taustal.
Sigrid Viir ütleb oma loomingu kohta, et „sotsiaalsed kokkulepped, moraalinormid ja -reeglid on meie igapäevased „tööriistad”, mida ühiskonnas toimimiseks tarbime, kuid mille kasutamine jääb tihtilugu märkamatuks, sest oleme need liialt omaks võtnud”.
Selleaastasel messil võis varasemast rohkem näha ka interaktiivseid näitusi: näiteks Kirill Tulini pilveinstallatsioon „Dalla resistenza alla nube” (it „Vastupanust pilvedeni”), Liina Siibi „Kohvimasin” ja „Taevakere” videod või Liga Spunde skulptuuri- ja videoinstallatsioon.
Lisaks kuulutati välja ka Eesti Fotokunstimessi 2017. aasta programm, mis kestab lausa kaks kuud ning tõotab tulla veel laiahaardelisem ja põnevam. Järgmine fotokunstimess saab alguse juba 1. septembril 2017 Tallinna Kunstihoones.
Tallinna Fotokuu raames toimus 30. septembrist 2. oktoobrini Telliskivi Loomelinnaku Rohelises saalis seitsmes Eesti Fotokunstimess. Messil olid esindatud 36 kunstnikku ja kunstnike-duot ning 4 galeriid. Publikuprogramm oli mitmekesine: toimusid giidituurid, kunstnikuvestlused, põnevad fotokunsti loengud, aga ka raamatuesitlused, töötoad ning Rootsi fotokunstile keskenduv raamatunäitus.
Juba neljandat aastat toimub 1. oktoobril muusikapäev, mis toob kuulajateni rohkem kui 150 tasuta lühikontserti.
Lisaks toimuvad kohtumised heliloojatega, lisaprogrammid “Kõlame kaasa!” ja “Eesti muusik maailmas”, muusikapreemiate tseremoonia ning palju muud põnevat.
Muusikapäev jätkab traditsiooni ja kutsub kõiki võtma hetkeks aeg maha, et märgata ja kuulata muusikat meie ümber. “Kuula!” nagu ütleb Muusikapäeva tunnuslausegi. Nii täitub rahvusvahelisel muusikapäeval elava muusikaga terve Eestimaa, alates Kaevandusmuuseumist, lõpetades KUMU Kunstimuuseumiga, jätmata vahele Kihnut ja Ruhnut.
Muusikale tähelepanu juhtimiseks kuuleb kontserte nii tavapärastes kui ebaharilikes paikades. Nõnda võib näiteks ooperilavadelt tuntud Mati Turi leida esinemas Kalma saunast, Reva laudas paitavad kõrvu Saku Mandoliinid, Võru metsade vahel RUUP kõlakojas avaneb võimalus kuulda Eesti Noorte Segakoori, Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses asuvad üles Kristjan Kannukene ja Henri Zibo, kuid armastatud Klassikatähed rivistavad end üles ka näiteks Jõhvi Kontserdimaja saalis. Need on aga vaid mõned näited Muusikapäeva programmist.
Muusikapäev keskendub klassikalisele muusikale, ent kava on mitmekülgne ja muusikalisi tervitusi kuuleb jazzist pärimusmuusikani. Muusikapäevaga ühineb julgelt üle mitmesaja esineja, nende seas meie parimaid professionaalid ja tippkollektiivid, kuid samuti peetakse oluliseks ka noori muusikaõppureid, kes sel päeval juba legendaarsete muusikutega lavasid jagavad. Nii võib näiteks Sindi Seltsimajas kuulda Tallinna Muusikakeskkooli noori interpreete, kui samal ajal astub Telliskivi Loomelinnakus üles Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Ei saa mainimata jätta ka pianist Johan Randveret ja klarnetist Marten Altrovi, kes annavad 1. oktoobril lausa 6 lühikontserti, alustades Võru turult, kulgedes kontsert kontserdi haaval pealinna poole.
Muusikapäeva hommikutervituseks antakse aga seekord teatepulk Tartule. Avatakse ju Tartus esmakordselt külastajatele ka meie rahva jaoks väga oluline muuseum. Nii täidab Tartu kaarsilla hommikutunnil muusikaga Tartu Noortekoor ja Üliõpilaste Segakoor, kus teiste seas kõlab pidulikult Olav Ehala ja Leelo Tungla loodud Muusikapäeva tunnuslaul “Laulu sünd”.“On uhke tunne, et Muusikapäevale on lugupeetud laululoojatele omasel kvaliteedil loodud päris oma laul, mis puudutab otse Sinu südant,” lisab Muusikapäeva projektijuht Marili Jõgi.
Muusikapäevale lähenetakse aga igal aastal värskelt ning sel aastal on sündmusel tutvustada mitut uut suunda. Esmakordselt saab toimuma väliskontsertide programm „Eesti muusik maailmas”, mis pöörab tähelepanu kohalike muusikute professionaalsusele ja loob kultuurisilla maailma metropolidega. Nagu igas sadamas leidub eestlane, on igas suurlinnas mõni Eesti muusik. Tänavu kuuleb Muusikapäeva kontserte ka maailma metropolides, alustades New Yorgist ja Washingtonist lõpetades Londoniga, kus esinejate ridades vaid meie tõelised tipud – Hando Nahkur, Sten Heinoja jt.
Samuti käivitatakse esimest korda lisaprogramm “Kõlame kaasa!”, mis kutsub endast märku andma kõiki, kes tahavad rahvusvahelise muusikapäeva pidustuste osaks olla. “Programmiga on oodatud liituma kõik, kes soovivad Muusikapäeval koos kõlada ning ka ise sel puhul tasuta avaliku kontserdi korraldada”, täpsustab projektijuht Marili Jõgi.
Lisaks kontsertidele on kavas kohtumised heliloojatega ja palju muud põnevat. Nii on haruldane võimalus lähemalt tutvuda näiteks omanäoliselt värske käekirjaga Tatjana Kozlova-Johannesega või esitada küsimusi õhuliste ja ülevate helidega publiku südame võitnud Pärt Uusbergile.
Muusikapäeva sõlmib kokku traditsiooniline Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali Muusikapreemiate tseremoonia, mis tänavu toimub KUMU Kunstimuuseumis algusega kell 19. Dirigent Risto Joosti juhatamisel saab kuulda Tallinna Kammerorkestrit. Sündmuse lavastajaks on Veiko Tubin ning õhtujuhiks Priit Pius. Tseremooniat on kõikidel huvilistel võimalik jälgida ETV otseülekande vahendusel.
“Muusikapäev oma mõnusate lühiformaatidega on suurepärane võimalus saada meeldivaid elamusi ning sisustada endale üks meeldejääv laupäev,” julgustab projektijuht Jõgi inimesi Muusikapäevast osa võtma ning lisab, et selline päev ei saaks sündida ilma sedavõrd oluliste koostööpartnerite ja toetajate olemasoluta. Nii on näiteks hästi varustatud poodidest võimalik leida Muusikapäevale pühendatud vein või Reval Cafe kohvikutest Muusikapäeva küpsis.
Sündmuse muudab eriliseks tõik, et kõik esinejad ja kontserdipaigad on algatusega liitunud hea tahte alusel. Seega kõik lühikontserdid üle Eesti on publikule tasuta. Küll aga juhib Muusikapäev tähelepanu, et mõnele kontserdile tuleb toimumispaiga eripära tõttu eelregistreeruda.
Programmiga saab üksikasjalikult tutvuda veebilehel.
