6.−12. oktoobril toimub Tallinnas moefilmide festival MoeKunstiKino, mille raames linastuvad kinos Sõprus värsked moeteemalised dokumentaalfilmid.
MoeKunstiKino esitleb Viru Keskus ning festivali korraldaja ja eestvedaja on Helen Saluveer. Korraldaja sõnul on ürituse programm mitmekesine. “Linastuvates filmides on nii väga isiklikke persoonilugusid kui ka üldisemaid hetki moeajaloost,” kinnitab Saluveer. “Moedokumentaalid avavad selle kõiki inimesi puudutava valdkonna telgitaguseid ning aitavad paremini aru saada, miks ja kuidas moemaailm toimib”, põhjendab ta.
Yohji Yamamoto, Anna Wintour, Anna Piaggi ja Robert Mapplethorpe on vaid mõned kuulsatest nimedest, kes maailmas palju tähelepanu pälvinud linateostes üles astuvad. Programmi kuuluvaid filme juhatavad sisse kohalikud moespetsialistid (teiste hulgas Toomas Volkmann, Laura Kallasvee, Anne Vetik ja Marion Laev), lisaks toimub eriüritus moelooja Piret Ilvese stuudios. Koostöös Eesti Kunstiakadeemia Avatud Akadeemia moestilistika osakonnaga saab uudistada ka tudengite loodud moevideosid, mis valminud sel kevadel projekti FashioNINE nime all filmioperaator Mait Mäekivi ja moelooja Vilve Undi juhendamisel.
MoeKunstiKino esitleja on Viru Keskus, toetajad Apotheka Iluteek, Baileys, Evian, Eesti Kultuurkapital ja Tallinna Kultuuriamet. Partneriteks on ka DHL, ETV2, Rahva Raamat, Eesti Kunstiakadeemia Avatud Akadeemia, Piret Ilves Moemaja, ajakiri Säde ja Catwalk.
Sel nädalavahetusel, 16.-17. septembril, toimus Rapla uues kultuuriklubis Baas muusika- ja teatrifestival, kus astusid üles Raplaga seotud andekad lauljad ja näitlejad.
Täiesti uue kontseptsiooniga klubi Baas oli täidetud hubase, romantilise ja kohati hipiliku keskkonnaga, kus lisaks meelelahutusele pakuti ka kohalikke toite ja keelekastet. Tallinna maanteel vast avatud klubi on välja tulnud omanäolise kontseptsiooniga, millel nii mõnusalt hubane kohvik, hipilik sisehoov kui ka vana tehasehoone, mis oma oldschooli väljanägemise ja ägedate kaunistuste poolest meenutasid kohati Telliskivi loomelinnaku mõnusat keskkonda.
Kahel päeval esines kahel laval, kas siis teatrietenduse või kontserdiga, kokku 15 artisti. Festival üllatas nii artistide, aga ka vahetu ja kohtati intiimse õhkkonna ja atmosfääri poolest. Üles astusid muuhulgas nt Mari Jürjens, Loore Martma, Mick Pedaja, Sten-Olle Moldau, Vaiko Eplik, Mikk Jürjens koos improteater Impeeriumiga jne.
Esimesel päeval võis enamasti näha mõnusaid akustilisi ülesastumisi, nt kohalikke artiste Kahekese või Marju Metsalut, aga ka hõbehäälset Mari Jürjensi. Suurimaks üllatajaks võiks aga pidada kohalikku muusikut Mick Pedajat, kes viis vanas tehasehoones publiku oma imeliste helide ja nootidega täiesti teise reaalsusesse. Lisaks astus üllatusena üles Micku kõrval ka Mari Jürjens, kelle mahehääled sujuvalt kokku sobitusid.
Teine päev algas kohe hooga, nimelt tegi Teatribuss lastele toredat teatrit. Nalja ja naeru jagus aga päeva lõpunigi. Väga omapärase kavaga esines multiinstrumentalist Loore Martma, kes jutustas põnevaid ja kohati naljakaid lugusid oma pillidest, mille sekka kõlasid teemakohased laulud. Samuti kohalik muusik Vaiko Eplik üllatas aga spontaanse ja teatraalse esinemise poolest. Kohati toores ja soe esinemine jättis publikule vahetu ja humoorika mulje, ent pani seda rohkem kaasa elama.
Improteater aga rahvale armu ei andnud, vaid haaras esimest hetkest publiku kaasa ning pani pisarateni naerma. Kaasahaarav ja spontaanne etendus, kus laval muuseas ka nt Tarvo Krall, Rauno Kaibiainen ja raplakas Mikk Jürjens. Rohkele naerule järgnes aga punkrokilik kontsert ehk kohalik ansambel Malena, eesotsas Sten-Olle Moldauga, pani rahva korralikult rokkima. Ennast minihevi-muusikuteks pidavad noored panid rahulikuma muusika poolele vastukaaluks korraliku lõppakordi.
Kes nädalavahetusel sellest kultuurisündmusest osa sai, see teab, et jätkuvalt oskab Rapla end mitmete andekate artistide poolest tõestada ning uue kontseptsiooniga peopaika tasub kahtlemata (uuesti) külastada.
Eesti Arhitektuurimuuseum korraldab 15. septemberil kell 17:30-19:00 ekskursiooni kaunisse Glehni lossi, Nõmmel.
Huvitava ekskursiooni läbi Glegni lossi ajaloo juhib muinsuskaitsja Riin Alatalu. Kõik huvilised peaksid eelnevalt kogunema kella 17:30-ks Glehni lossi ette aadressil Vana-Mustamäe 48, Tallinn
Nikolai von Glehni pärand
Tänavu möödub 175 aastat legendaarse Nikolai von Glehni sünnist. Jälgimäe mõisas sündinud von Glehni ambitsioonidest sündis Nõmme linn – 19.–20. sajandi vahetusel tekkisid nii kohalik tööstus, kirikud, koolid kui ka raviasutused. Karismaatilise, kohati ka vastuolulise isiksusena, oli von Glehn kõva tegutseja. Ta unistas suurelt ja lootis Nõmmele isegi sadama rajada. Hoolimata paljudest tagasilöökidest nii tema eluajal kui ka hiljem, on Mustamäe nõlval tänaseni säilinud mitmeid von Glehni initsiatiivil rajatud ehitisi. Neist silmapaistvaim ja Eesti kontekstis unikaalne on Hohenhaupti karjamõisa peahoone, laiemalt tuntud kui Glehni loss – fantaasiarikka historitsistliku arhitektuuriga paekivihoone, mis praegu kuulub Tallinna Tehnikaülikoolile.
Ekskursioon
Ekskursioonil tutvumegi esmalt Nikolai von Glehni projekti järgi 1886. aastal ehitatud ja 1960.–1970. aastatel toonase Tallinna Polütehnilise Instituudi meeskoori eestvedamisel taastatud Glehni lossiga. Rekonstrueerimisprojekti tegid arhitektid Arpad Andreller ja Jüri Jaama, sepistatud välisdetailid ja sisekujunduse elemendid kavandas metallikunstnik Maire Morgen-Hääl. Pärast lossi külastust käime kõrvalasuva palmimaja (1900–1910) võlvide all ning vaatame ka taastatud pargiskulptuure – von Glehni enda kavandatud mütoloogilist lohet (rahvasuus krokodill) ja Kalevipoega (rahvasuus Glehni kurat). Ekskursiooni viimaseks sihtkohaks on Hohenhaupti lossi vaatetorn, mis valmis algsel kujul 1910. aastal. Torn rekonstrueeriti 1961–1965 tähetorniks, millena tegutseb siiani.
Soojenduseks soovitame vaadata Elmo Lööve ja Olavi Pihlamäe filmi „Tudengiloss“ (1978), ERRi arhiivis.
Avatud Majad on ekskursioonide sari, mis viib arhitektuurihuvilised tuntud hoonetesse, kuhu tavaliselt ei pääse.
Eesti Arhitektuurimuuseumis on võimalik alates homsest 15.septembrist kuni 2. oktoobrina näha näitust “Tänapäeva Soome plakat”.
Haapsalu Graafilise Disaini Festivali 2016 egiidi all saab tutvuda näitusega “Tänapäeva Soome plakat”, mis annab ülevaate Soome kultuuri- ja sotsiaalplakati hetkeseisust.
Värskele vaatele soome plakati paremikust (enamik teosed aastatest 2014–2016) sekundeerivad Soome plakatikoolkonna rahvusvaheliselt tuntuks teinud meistrid Tapani Aartomaa, Erik Bruun, Jukka Veistola ja Kyösti Varis. Nautida saab maailmas tuntud Kari Piippo, Pekka Loiri, Hilppa Hyrkäse teoseid aga ka värskeid trende esindavaid, kuid juba tunnustatud noorte loomingu paremikku. Plakatikollektsioon koosneb 88 teosest 31 autorilt.
Näitusel “Tänapäeva Soome plakat” osalevad: Erik Bruun, Tapani Aartomaa, Jukka Veistola, Santtu Mustonen, Pekka Piippo, Pekka Loiri, Patrik Typpo, Matti Kunttu, Marion Robinson, Linda Linko, Laura Suuronen, Klaus Welp, Kirsi Kukkurainen, Kiia Beilinson, Kari Piippo, Jesse Pyysalo, Jenni Kuokka, Ilkka Kärkkäinen, Hilppa Hyrkäs, Esa Ojala, GRMMXI, Aimo Katajamäki, Anssi Arte, Antti Raudaskoski, Simo Räsänen, Tero Saikkonen.
Näitus on valminud Eesti Kujundusgraafikute Liidu, Soome Instituudi ja Lahti Plakatimuuseumi koostöös. Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Ameerika saksofonist ja helilooja John Coltrane on jazziajaloo tähtsamaid vaimseid juhte. Tema peateos “A Love Supreme” on suunanäitajaks nii 20. sajandi jazzis ja jätkuvalt aktuaalne. Kitarrist Jaak Sooääre ja saksofonist Aleksander Paali kvintett teeb selle erilise kontserdiga kummarduse jazziajaloo olulisele suurmeistrile tema 90. sünniaastapäeva tähistamiseks.
John Coltrane’i mõju jazzi arengule on selgelt tuntav ka täna, peaaegu viiskümmend aastat pärast muusiku surma. Coltrane kujunes kümnekonna absoluutses tipus oldud aastaga jazzi arvamusliidriks. Ta looming tegi lühikese aja jooksul läbi mitmeid metamorfoose ning avas jazzile tee uutesse kõrgustesse.
John William Coltrane, hüüdnimega Trane, sündis 23. septembril 1926. Oma professionaalse muusiku teed alustas ta Jimmy Heathi, Dizzy Gillespie ja Duke Ellingtoni ansamblites. Coltrane jõudis laiema avalikkuse ette 1950ndate keskel Miles Davise ja Thelonius Monki ansamblites, osaledes muuhulgas ka Davise kuulsal “Kind Of Blue” albumil. Alates 50ndate lõpust keskendus ta oma ansamblile, mis tõi jazzi mitu revolutsioonilist uuendust. Neist esimene oli uudne ja enneolematult keeruline (ent samas musikaalne!) lähenemine jazzharmooniale, n.ö. Coltrane changes, mille kuulsaim näide on pala “Giant Steps” 1959. aastal ilmunud samanimeliselt plaadilt. Mõni aasta hiljem muutus tema stiil radikaalselt aafrika ja india muusika mõjul ning tema kompositsioonide harmoonia lihtsustus oluliselt – sellest sai alguse Coltrane’i modaalse muusika periood. Siia kuulub ka tema 1964. aastal ilmunud album “A Love Supreme”, mis on jazziajaloo kõige mõjukamaid heliplaate. Süidi kõik neli osa “Acknowledgement”, “Resolution”, “Pursuance” ja “Psalm“ haaravad meelolude sügavuse, harmoonilise rikkuse ja pingestatud arenguga. Elu viimastel aastatel tegi Coltrane’i muusika läbi veel ühe suure muutuse, liikudes vaba improvisatsiooni ning eksperimentaalsuse suunal. Saksofonilegend suri 40-aastasena oma kuulsuse tipul.
Coltrane’i muusika kõlab paljudel maailma kontserdilavadel ka täna. Tema teost “A Love Supreme” on plaadistanud vaid vähesed, sest see nõuab muusikutelt täit keskendumist ja briljantset tehnikat. 21. sajandi salvestustest on tuntuim Branford Marsalise kvarteti versioon.
Jaak Sooäär on oma loomingulisel teel alati avatud uutele väljakutsetele. Arvukate Eesti ja rahvusvaheliste koosseisude loomingulise liidrina mängib ta muusikat jazzist roki ja klassikani. Aleksander Paal on Eesti jazzi noore generatsiooni saksofonitäht, kes lähtub oma loomingus jazzi suurmeistrite, sealhulgas ka John Coltrane’i loomingust.
Aleksander Paal (saksofon), Jaak Sooäär (kitarr), Joel Remmel (klaver), Heiko Remmel (kontrabass) ja Anssi Trikkonen (trummid) kvintett kontsert toimub reedel, 16.septembril algusega kell 21:00 teatris NO99. Kontserdiga avab Jazzkaar Sügisjazzi hooaja koostöös Eesti Jazzliiduga. Piletid saadaval Piletilevist
Alates 15. septembrist on Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos avatud Serbia juurtega Austria kunstniku Peter Skubicu näitus “Peeglid on nähtamatud” (“Mirrors are not visible”).
Näituse kuraatoriks on Tanel Veenre.
Näitusel on eksponeeritud 15 ruumiobjekti kunstniku rahvusvaheliselt kõige tuntumast teemast, milles poleeritud teras ja puhas värv on pandud suhtlema peegeldustes ja väljapeetud proportsioonides. Sealhulgas on väljas ka tema kõige esimene peegelduse töö kuue vaibaga aastast 1990.
Peegel on ühe olulisema leitmotiivina mänginud olulist rolli Skubici loomingus juba 35 aastat, meister ise näeb peeglis midagi enamat kui lihtsalt visuaalset kategooriat: see tähistab reaalsuse eitust. Pahupidi reaalsuse simulaatorina avab peegel lõputu tõlgenduste Pandora laeka.
Hoolimata kõrgest east, on vanameister täis loomislusti ja Tallinnas on väljas ka värske sari väiksemaid peegelobjekte ning kevadel Münchenis suurürituse Schmuck raames esitletud ehted sarjast „Nix Dahinter“ („Midagi pole taga“).
Peter Skubic (s 1935) on Serbia juurtega Austria kunstnik. Alates Viini kunstiülikooli lõpetamisest on ta jõuliselt kaasa rääkinud nii ehtekunsti kui ka vabade kunstide vallas. Loomuomase provokatiivsuse ja seikluslikkusega on Skubic olnud üks nüüdisaegse ehte jäälõhkujaid, liikudes jõuliselt ka tegevuskunsti, kehakunsti ja ruumiobjektide mängumaale. Peter Skubic on Eesti Kunstiakadeemia audoktor.
Peter Skubicu näitus “Peeglid on nähtamatud” / “Mirrors are not visible” Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2, Tallinn) 15.09.–30.10.2016
Idee algataja: Kadri Mälk
Kuraator: Tanel Veenre
Trükise toimetajad: Kadri Mälk, Tanel Veenre
Näituse kujundaja: Nils Hint
Graafiline kujundaja: Aadam Kaarma
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Austria Suursaatkond, Eesti Kunstiakadeemia
Eesti Arhitektuurimuuseum on avatud K–R 11:00-18:00, L–P 10:00-18:00
Eesti Jazzliit alustab 9. septembril järjekorras 13. hooaega. Avakontserdil NO99 jazzklubis esineb legendaardne Tafenau-Aimla kvintett – suurepärased saksofonistid Raivo Tafenau ja Siim Aimla, keda saadavad trummidel Kaspar Kalluste, kontrabassiga Peedu Kass ja klahvpillidel Joel Remmel.
Hooaja avaüritusel tutvustatakse ka liidu uut juhatust ja tegevmeeskonda.
Eesti Jazzliidu eesmärgiks on Eesti džässmuusika arendamine ja propageerimine nii kodu- kui välismaal. Jazzliit korraldab džässialast koostööd muusikute ja organisatsioonide vahel, mis publiku jaoks tähendab laia kontserdikava erinevates kontsertpaikades üle Eesti. Liitu on läbi aastate suunanud ja juhtinud jazzmuusikud ise ning traditsioon jätkub ka nüüd, kui ülesanded võtab üle uus juhatus eesotsas juhatuse esinaise Laura Põldverega. Uude juhatusse kuuluvad lisaks endine esimees Peedu Kass, uus tegevjuht Ivi Rausi, liidu asutajad Jaak Sooäär ja Tanel Ruben, Tõnis Tüür, Reigo Ahven.
Laura Põldvere on öelnud, et tal on kindel nägemus liidu tulevaste tegemiste osas: „Mulle meeldivad olukorrad, kus mul on visioon, aga ma pole päris kindel, kuidas seda ellu viia. Jazzliiduga on täpselt nii. Ma ei tea veel õiget lahendusteed, aga olen piisavalt motiveeritud ja põikpäine, et tulemuseni jõuda. Ma usun, et ees ootavad põnevad ajad.”
Lisaks uuele juhatusele muutub ka liidu tegevmeeskond – uueks tegevjuhiks on Ivi Rausi, progammi asub koostama Hanna-Liina Jaanus ning kommunikatsiooni ja turundust juhtima Kadri Armas. Uue tegevmeeskonna üheks ülesandeks on džässmuusikale laiema kõlapinna leidmine läbi programmi, kommunikatsiooni ja partnerlussuhete.
Eesti Jazzliidu hooaja avakontsert on avalik üritus, milleks on võimalik pileteid soetada Piletilevist.
16. ja 17. septembril toimub Raplas uus teatri- ja muusikafestival Särin, mille raames astub üles 15 artisti, kel kõigil on Raplaga isiklikumat sorti seos: Vaiko Eplik, Mick Pedaja, Mari Jürjens, Sten-Olle Moldau, RÜÜT, Improteater Impeerium, Tintura, Marju Metssalu, Kahekese ja paljud teised! Eriti eksklusiivse kontserdiga tähistab oma 10. sünnipäeva Rapla kultusbänd MALENA !
Avatud hoov koos kohviku, baari ja suure lavaga! Kultuuriklubi BAAS toimib koostöös Loomeruumiga Tallinna mnt 5 ruumides.
Pass 30€ (sooduspass 20€, toetajapass 50€)
Päevapiletid 20€ (soodus 15€)
Üksikpiletid vastavalt kontserdile 5/7/10€
Piletid Piletilevist ja kohapeal. Tule särise koos Raplaga!
SÄRIN Programm on nüüd Teie ees!
Etteasted kahel laval: Väike siselava / Suur hoovilava
11.00 LASTEHOMMIK – Teatribuss 5€
15.00 The Notes 7€
16.00 Sten-Olle 7€
17.00 Loore Martma 5€
18.00 Vaiko Eplik 10€
19.00 Improteater IMPEERIUM koos Mikk Jürjens 10€
20.30 Malena 10€
22.00 Tintura 7€
23.00 DJ Mur sarjast TRADHOUSE 5€
Sul on suurepärane võimalus võita endale ja sõbrale festivali pass, kui osaled meie Facebooki mängus SIIN. Särisev loosimine toimub juba 12. septembril!
