Videointervjuu noore fotograafi Karmen Kikasega

Videointervjuu noore fotograafi Karmen Kikasega

Intervjuu noore ja andeka fotograafi Karmen Kikasega.

Kirjelda ennast kolme sõnaga.

Uudishimulik, omanäoline, julge.

Kuidas jõudsid pildistamiseni?

Sahtlis oli vana Nikoni kaamera, vaatasin, et töötas. Käisime sõbrannadega insta-shoote tegemas ja nii see kõik algas. Hiljem tundus, et see on hobi, millesse on mõtet rohkem investeerida.

Kuidas läheb sinu arvates Eesti sisuloojatel?

Blogijad, fotograafid, videograafid – nad teevad kõike hästi professionaalselt ja läbimõeldult. Mulle väga meeldib nende stiil ja olek.

Millist muusikat sa kuulad?

Kas ma võin nimetada artiste, kelle laulud mulle tohutult meeldivad? Kuulan kogu aeg Haimi, Tom Odelli, Vaiko Eplikut, Erki Pärnoja ja muid selliseid tegijaid. Aga kui anda konkreetne pala, mida võiksite kuulata, siis näiteks midagi stiilset ja lahedat: Haimi “Pray to God.”

Kas kool takistab loovust?

Ma arvan, et see on iga inimese enda sättida, kas ja kuidas takistab. Meil on võimalik käituda nii, et ei takistaks või vastupidi. Ma olen siiani suutnud oma aega planeerida nii, et takistaks võimalikult vähe.

Kes sind inspireerib?

Inimesed, kes teevad oma tööd südamega. Fotograafia kontekstis näiteks Sandra Palm või Stina Kase.

Kui sul oleks võimalik pildistada ükskõik keda või mida, siis millise valiku teeksid?

Kui “keda”, siis pildistaksin fotograafe, tooksin nad kaamera tagant välja. Tahan näidata inimestele, kes on selle laheda kunsti taga. Aga kui “mida”, siis valiksin mõne huvitava riigi ja arhitektuuri. Tahaksin ka mõnele Eesti riidebrändile pildistada, näiteks brändile August.

Milline on olnud sinu parim ja halvim kogemus seoses fotograafiaga?

Toredaid kogemusi on hästi palju, iga pildistamine on omanäoline ning lahedate emotsioonidega. Halbadest meenuvad näiteks need korrad, kui olen pidanud õues käreda pakasega pildistama ja käed külmetavad. Või siis näiteks mõned festivalid, mis kestavad kella kolme või neljani öösel ja siis on vaja kiiresti pildid valmis töödelda. Kell seitse hommikul saab magama, magan kolm tundi ning pean uuesti pildistama minema. Samas ei tegeleks ma selle hobiga, kui mul ei oleks rohkem paremaid kui halvemaid kogemusi.

Mis on sinu fotode eesmärk?

Emotsiooni tekitamine. Ja mul ei ole vahet, kas emotsioon on positiivne või negatiivne, peaasi et foto paneb inimese mõtlema ja ta ei keriks seda lihtsalt edasi.  Soovin, et foto tekitaks mingi tunde või mõtte.

Kas mustvalge või värviline?

Mustvalge on šikk ja äge, aga ma arvan, et värviline toob rohkem ideed ja emotsiooni välja.

Vaata videot ja kuula Karmeni põnevaid lugusid.

Autor  Kaisa Nele Hendla

Toimetaja Merily Šmidt

Superstaarihakatised Merepäevadel

Superstaarihakatised Merepäevadel

Jaagub Tuisk.

14. juulil 2018 toimus Tallinna Merepäevade raames meeleolukas kontsert Haven Kakumäe sadamas. Kontserdil esinesid osalejad saatest “Eesti otsib superstaari”: Helis Järvepere-Luik, Anette Maria Rennit, Merilin Mälk, Hele-Mai Mängel, Jaagup Tuisk, German Pinelis, Jüri-Saimon Kuusemets, Kaarel Orumägi ja Carlos Ukareda. Juba esimesel minutil selgus, et kunagistest rivaalidest on saanud sõbrad, kes naudivad koos esinemist. Kontserdi kava koosnes nii soolonumbritest kui ka duettidest, lõpus esitati üheskoos Karl-Erik Taukari laul “Seitsme tuule poole”, mille ajal kutsuti ka publikut kaasa laulma, see lõi väga ühtse tunde ning pani kontserdile mõnusa punkti.

 

 

German Pinelis.

Merilin Mälk.

Anette Maria Rennit.

Kontserdi esimese dueti esitasid Merilin ja Anette Maria, kelle jõulised hääled sobisid imehästi kokku. Merilin oma teravama ja kõrgema ning Anette Maria madalama ja sumedama häälega tasakaalustasid teineteist. Tüdrukud esitasid Bon Jovi loo “Livin’ on a prayer”. Meeldivalt üllatas aga German, kellel on veel vähe esinemiskogemust, kuid oli näha, et ta nautis laval olemist ning publikuga suhtlemist, mõjudes energilise ja enesekindlana. Suure aplausi osaliseks sai Anette Maria, kes laulis Guns N’ Rosesi “Sweet Child O’ Mine”. Anette esitus koos Kaarel Raua kitarrisoologa andis edasi tõeliselt head energiat ning tema rokilik tämber sobis sellise lauluga kui valatult. Silma paistis ka Jaagupi ning Carlose duett, kus Jaagup mängis klaverit. Looks olid nad valinud oma lemmiklaulu “Just the way you are”, mis on Bruno Marsi lugu. Poiste hääled sobisid suurepäraselt kokku ning tekitasid mõnusa bruno-marsiliku meeleolu.

Carlos Ukareda (vasakul) ja Jaagup Tuisk (paremal).

Huvitavalt oli kaks lugu kokku miksinud Hele-Mai, kes esitas ühes loos Shawn Mendesi “In My Blood” ja David Guetta ning Usheri koostöös valminud “Without You”. Põnev oli jälgida Helise ja Hele-Mai duetti, kus tüdrukute olemus ja häälte kokkusobivus moodustasid tervikliku esituse.

Hele-Mai Mängel.

Helis Järvepere-Luik (vasakul) ja Hele-Mai Mängel (paremal).

Kaarel Orumägi (paremal).

Kolm noort artisti pakkusid kuulamiseks ka omaloomingut. Kaarel Orumägi esitas enda loo “Sinu jaoks”. Publikut võlusid tema lavaline olek ning kõrge vokaaltehniline tase. Esmaesitlusele tuli Carlose kirjutatud lugu “Better man”. Tema hingestatud esitus tekitas kuulajates omamoodi rahuliku atmosfääri. Muidugi ei puudunud õhtust Jaagupi uus singel “Käes nüüd aeg”, mida oli elavas esituses väga huvitav ja kaasahaarav kuulata. Suurepäraselt komponeeritud laul pälvis ka suure aplausi ja lükkas publiku käima.
Õhtu lõppes ilusa päikeseloojanguga Haven Kakumäe sadama jahtide taga.

Kolme artistiga õnnestus teha ka väike intervjuu.

  1. Milliseid uksi on superstaarisaade sulle avanud?

Merilin: On tulnud huvitavaid pakkumisi, näiteks sain ühe väikse rolli Urmas Eero Liiva õudukasse. Olen kogu aeg mõelnud ja unistanud mingisugusest rollist, aga ei arvanud, et see nii kiiresti tuleb. Ja üleüldse on olnud rohkem tegemist.

Hele-Mai: Ma arvan, et kõige rohkem on see aidanud luua tohutult olulisi kontakte. Vähestele kukkusid pakkumised peale saadet ise sülle. Küll aga kui enne saadet oli väga raske ennast ise pildile saada, siis nüüd on see palju lihtsam. Mul on justkui silt küljes “Eesti otsib superstaari finalist” ja seetõttu tuntakse minu vastu palju suuremat huvi kui varem. Seega võiks hoopis öelda, et suur osa uksi on tänu saatele nüüd minu jaoks paokil.

Anette Maria: Esmane on uks iseendasse kõik, mida laval teen või kuidas laulan, on mulle endale suur üllatus. Sain tohutult enesekindlust, näiteks julguse suhelda muusikamaastikul tuntud inimestega, kelle ees tundsin varem aukartust.

 

  1. Nüüdseks on superstaarisaatest juba paar kuud möödas. Kas oled peale saadet enda juures avastanud mõne uue iseloomujoone, millest enne ei olnud teadlik?

Merilin: Olen hakanud rohkem seiklema ja julgen proovida uusi asju, mida armastan.

Hele-Mai: Uusi iseloomujooni kui selliseid ma avastanud ei ole. Seevastu tean, et üks iseloomujoon on palju arenenud. Olen õppinud ennast oluliselt rohkem kehtestama ma ei pelga avaldada enda arvamust, kui usun millegi õigsusse, seisan kindlalt selle eest. Esimest korda peale saadet juhtisid sellele tähelepanu just minu sõbrad.

Anette Maria: Et minus eksisteerib enesekindlus ja isekus.

 

  1. Mis on avaliku esinemise juures kõige raskem ja mis kõige lihtsam?

Merilin: Kõige raskem on see, kui ei jõua kohaneda või kui laval juhtuvad heliäpardused. Kõige lihtsam on muusikat nautida ja näidata, et tegu on päriselt elava esitusega. Läheb sassi, siis läheb, see ongi live.

Hele-Mai: Praegu on mul mingi täiesti irratsionaalne hirm sõnade unustamise ees. Mis kõige hullem, see süveneb iga live’iga. See on juba veidi naljakas. Aga kõige lihtsam on, ma arvan, nautida. Kui live’is saab teha muusikat, mis tuleb südamest, siis on elavas esituses kontsert parim asi, mida muusikule kinkida.

Anette Maria: Minu jaoks on kõige raskem enda esitusega rahule jääda. Kõige lihtsam on valida esinemisriideid.

 

  1. Milline on on olnud sinu positiivseim kogemus fännidega?

Merilin: Armastan, kui fännid julgevad tulla ja vestelda ning tekib side. Mulle meeldib ka kingitusi ja lilli saada, tunnen, et lilled on hea suhte sümbol.

Hele-Mai: Kuna minu jaoks juhtub seda hetkel veel harva, siis on kõik kohtumised ja kogemused väga erilised. Mõned fännid kirjutavad Instagrammi “Tere hommikust” või “Head ööd”, see on näiteks väga armas. Või üleeüldse see, kui tullakse juurde ja palutakse pilti või autogrammi. Minu jaoks on see ikka veel uskumatu ja teeb südame alati väga soojaks.

Anette Maria: Iga positiivne kogemus fänniga annab palju ja teeb südame soojaks.

 

  1. Millised oleksid paar julgustavat sõna noortele, kes sooviksid samuti lauljakarjääri alustada?

Merilin: Ma ei oska inimesi julgustada, arvan, et peab ise tundma, milleks võimeline oled ning julge olema ja tundmatus kohas vette hüppama. See on edu saladus, kui sul pole midagi kaotada.

Hele-Mai: Vahel tunnen, et vajan veel ise ka neid soovitusi. Mingit salaretsepti kahjuks olemas ei ole, aga ma arvan, et kõige tähtsam, mis mina õppinud olen, on see, et ainult helesinisest unistusest suurtel lavadel olla ei piisa. Niikaua, kui ei tegutse, ei ole ka tulemusi.

Anette Maria: Go and put yourself there, ära karda või hoia end tagasi. Alguses haara kinni igast võimalusest tähelepanu saada ja näidata, mida sa oskad, kuid ära eneseuhkust kunagi kaota.

 

  1. Millised on hetkel kolm parimat lugu sinu playlist’is?

Merilin:
“Love Story” — Tony Range
“Wavin’ Flag” — K’NAAN
“Break Your Heart” — Taio Cruz

Hele-Mai: Minu lemmikud muutuvad vist tõepoolest kogu aeg. Merepäevade kontserdi proovides tuletas Carlos Ukareda mulle meelde, kui väga ma kantrimuusikat kunagi armastasin. Sellest ka minu praegune esikolmik:
“Faith to Fall Back On” — Hunter Hayes
“Breathe” — Faith Hill
“Red Dress” — Lucy Hale, Joe Nichols

Anette Maria:
“Ocean” Martin Garrix, Khalid
“Mina ka” Nublu, Reket
“WATEVA” Ber Zer Ker

 

  1. Kuna praegu on käimas merepäevad kui saaksid olla meresõiduk, siis milline oleksid ja miks?

Merilin: Tahaksin olla kummipaat, sest minule endale on need väga südamelähedased: head mälestused.

Hele-Mai: Ma arvan, et tavaline kalapaat ilma igasuguse mootorita. Kui tahad kuskile jõuda, pead sõudma ja ise vaeva nägema.

Anette Maria: Kõrgklassi jaht, mis muu!?

 

Küsisin igalt lauljalt ka personaalse küsimuse.

 

  1. Merilin, sulle väga meeldib Rihanna. Kui te oleksite parimad sõbrannad, siis mis oleks see ühine tegevus, mida kõige tihedamini koos teeksite?

Merilin: Ilmselt oleks meie ühiseks tegevuseks pidutsemine, reeglitest mitte kinni pidamine ning arvan, et võtaksin ta enda stilistiks.

 

  1. Hele-Mai, oled kirjutanud ka omaloomingut. Kuidas sinu lood valmivad ja kas plaanid neid ka avalikustada?

Hele-Mai: Omaloomingut kirjutan täpselt nii, et kust tuul, sealt meel. Ma ei ole suutnud veel enda laulukirjutamisharjumusi korrapärastada ning seetõttu valmivad minu laulud enamasti väga kaootiliselt. See on ka kindlasti üks põhjus, miks hetkel minu loomingut nõnda vähe avalikustatud on. Loodan siiralt, et leian peagi selle enda kõla ja meeleolu ning siis saan lugusid ka internetiavarustesse postitada.

 

  1. Anette Maria, õpid Tallinna tehnikaülikoolis juurat ja rahvusvahelisi suhteid. Kui sul oleks võimalik laulmisega rahvusvahelisi suhteid parandada, siis kuidas seda teeksid?

Anette Maria: Laulev revolutsioon.

 

Teksti ja fotode autor Helin Sinisaar
Toimetaja Elisabeth Kaukonen

Lola ja Pepe

Lola ja Pepe

Lola ja Pepe on kaks imearmsat prantsuse buldogi. Lola on musta värvi ning Pepe pruun. Neil on Instagramis 37 000 jälgijat üle maailma. Viimsis koos oma peremehe ja perenaisega elavad koerad.  torkavad silma oma andekusega. Nimelt on nad nii hästi treenitud koerad, et alluvad käsklustele ja püsivad paigal kuni neid pildistatakse.

“Lola endale hoidjat otsimas”

“Nädal oli nii raske, et Lola ja Pepe otsustasid reedel veidike lõõgastuda”

“Pepe üllatas perenaist … “

Külastasin koeri ja pean tunnistama, et perenaine on teinud väga head tööd. Lola ja Pepe on väga sõnakuulelikud prantsuse buldogid. Nagu kuulsustele, saadetakse ka Lolale ja Pepele palju kinke (nt toitu, riideid, mänguasju ja pilte). Nad on tõepoolest ühed kõige armsamad ja sõbralikumad koerad, keda tean. Tegin nendega koos ise ka paar klõpsu.

“Terekest”

“Bossid”

Lola ja Pepe tegemisi saate jälgida Instagramis @lola_pepe_frenchies.

 

Autor Sigrid Tamme
Fotode autor Liina Tuulik
Toimetaja Piret Lepik

Fitloora: “Minu motivaatoriks olen mina ise.”

Fitloora: “Minu motivaatoriks olen mina ise.”

Fitloora ehk Laura Liisa Leosk on fitness-blogija ja youtuber. Ta peab oma blogi Instagram’is, kus teda jälgib 21 000 inimest, Youtube’is on tal aga 12 000 tellijat.

Miks otsustasid blogi pidada Instagram’is?
Mulle meeldib pilte teha ja story’de puhul saavad fännid kiiresti infot tarbida — ei pea selleks 30 minutit tekstipostitust lugema.

 

Mis sa arvad, kuidas selline jälgijate arv on teoks saanud?
Järjepidev sisu tootmine ja oma niši leidmine.

 

Milliseid videoid sa peamiselt Youtube’i postitad?
Vlogid, haul’id, samuti videoid trenni ja toitumise teemal.

Sa võitsid blogiauhindadel juba neljandat aastat järjest spordi- ja trenniblogi kategooria, mis emotsioonid sind valdavad?
Olen väga õnnelik ja tänulik.

Kui sa parasjagu blogi või Youtube’iga ei tegele, siis millised hobid sul veel on?
Teen trenni, olen peikaga, käin sõpradega väljas ja vaatan sarju.

 

Kui palju seod treenimist oma blogi ja/või Youtube’iga?
Kajastan treeninguid iga päev oma Instagram’i story’des ja vahel ka Youtube’is.

 

Kuidas  kirjeldaksid oma elustiili?
Tervislik, aktiivne, ‘do-more attitude’.

 

Kes on sinu motivaator?
Mina ise.

Processed with VSCO with preset

Kas ja kui tihti fännid sind ära tunnevad ja tulevad pilti või autogrammi küsima?
Jah, iga päev.

 

Soovime Fitloorale edu blogi- ja Youtube’i maastikul, treenimises ja kõiges muus.

Saate ka ise Fitloora tegemistel peal hoida sotsiaalmeedias:
Instagram: https://www.instagram.com/looraxo/
Youtube: https://www.youtube.com/channel/UC12-Ab2xrFbqv1QJXPY13vw.

 

Autor Merit Mäekalle
Fotode autoriõigus Lausa Liisa Leosk
Toimetaja Elisabeth Kaukonen

Euroopa ühe suurima noorte moedisainerite konkursi võitis eestlane Cärol Ott

Euroopa ühe suurima noorte moedisainerite konkursi võitis eestlane Cärol Ott

Pühapäeval, 15. juulil leidis Kiievis esmakordselt aset Rahvusvaheline Noorte Disainerite Konkurss (International Young Designers Contest). Konkursi võitjaks ning peapreemia saajaks osutus rahvusvahelise žürii hinnangul noor Eesti moelooja Cärol Ott kollektsiooniga „KÕIK ON TROIS!“.

Ukraina moenädala raames Kiievis toimunud Rahvusvaheline Noorte Disainerite Konkurss tõi esimest korda kokku Ida- ja Kesk-Euroopa parimad noored moeloojad, kes on sündmusele kutsutud läbi kohalike tipp-moekonkurside. Eestit käisid sündmusel esindamas Eesti vanima ja suurima moekonkursi ERKI Moeshow 2018 võitja Annika Kiidron ning moefestivali EFF võitja Cärol Ott. Lisaks Eestile osalesid konkursil ka Tšehhi, Gruusia, Ungari, Leedu, Moldova, Poola, Slovakkia ja Ukraina moeloojad.

Sündmus leidis aset Kiievi elaval ning rahvarohkel peatänaval Khreschatykil, kus iga disainer esitles publikule viit komplekti oma auhinnatud kollektsioonist. Konkursi võitja valis välja tunnustatud ekspertidest koosnev žürii koosseisus Liana Satenstein (moeuudiste toimetaja USA Vogue’s), Yu Masui (Jaapani moeajakirjanik), Riccardo Terzo (Itaalia Vogue’i stilist ja ajakirjanik), Giovanni Ottonello (professor, Europeo di Design Itaalia disainikooli loominguline juht), Adriano Batista ja Jose Llamas (Hispaania ajakirja Fucking Young! peatoimetajad).

Tänavu Eesti Kunstiakadeemia moedisaini BA lõpetanud Cärol Ott, kes osutus kollektsiooniga „KÕIK ON TROIS!“ rahvusvahelise žürii hinnangul konkursi võitjaks, pärjati 10 000$ suuruse toetusega oma brändi arendamiseks ning Europeo di Design ülikooli suvekursusel osalemiseks. Ott usub, et võidu tõi talle kollektsiooni lugu ja tehnikad, mida oli rõivaid luues kasutatud. „Kui tsiteerida Giovanni Ottonello loengut Kiievis, siis tänapäeva maailmas ei piisa ainult ägeda kollektsiooni loomisest. Sellel peab olema ka hea lugu, mis puudutaks kandjat,“ sõnas noor moelooja. Ott hindab show korraldust ja taset väga kõrgeks: „Mul on suur au, et sain koos Annika Kiidroniga konkursil Eestit esindada ning võidu koju tuua. Olles alles noor disainer, soovin veel ennast arendada ja edasi õppida, ning see auhind aitab sellele tublisti kaasa.“

Selleaastase IYDC üks peakorraldajatest Victoria Kharchenko sõnas vahetult enne finaaletendust toimunud partnersõude kohtumisel, et sündmus ei ole mitte ainult konkurss, vaid koostööplatvorm: “IYDC ei ole tulnud kokku ainult „parima“ tiitli väljaandmiseks, vaid pakub noortele disaineritele võimaluse laiendada suhtlusvõrgustikku, vahetada ideid ning anda panus moetööstuse positiivsetesse muudatustesse. Läbi moe, mis ei nõua tõlget, loovad noored uut Euroopa tulevikku, kus mõistmine ning vastastikune austus on absoluutselt kõige alus,” lisas Kharchenko.

Annika Kiidroni saatmist Kiievis toimunud konkursile toetas ERKI Moeshow. Cärol Otti saatmist Kiievis toimunud konkursile toetas Eesti Moe Festival EFF.

Instagram’i moenurk

Instagram’i moenurk

 

 

@jessicaniine Foto allikas: https://www.instagram.com/p/BkLHqKOBV8l/

 

Seekord jäi silma neutraalne naturaalne look, kus teineteist tasakaalustavad suvine volangidega pluus ja mustad laia lõikega püksid.

Linnapildis kohtame tihti ülikonnatrendi. Ka Jessica on oma riidekomplekti valinud just osa sellest, millele annavad rõhku mustad trendikad kingad. Ehtevalik on jäänud minimalistlikuks, nagu sel aastal moes ongi — näi minimalistlik, aga kanna suurelt. Komplekt sobib ideaalselt nii igapäevaseks säramiseks kui ka rahvamassi sulandumiseks.

Autor Katrin Puusepp
Toimetaja Kadri Toomsalu

Noor laulja Inger Fridolin usub, et kõige aluseks on iseendasse uskumine

Noor laulja Inger Fridolin usub, et kõige aluseks on iseendasse uskumine

Inger Fridolin, esinejanimega INGER (19) on noor muusik ja laulukirjutaja, kes viimasel ajal on end muusikamaastikul kehtestama hakanud. Aastal 2017 osales ta noorte muusikute konkurssil Noortebänd 2017, kus ta laulis ka finaalis. Sel aastal on ta välja andnud 2 singlit ‘’Again’’ ja ‘’Notice you’’, mis mõlemad on saadaval nii Spotifys kui ka tema Youtube’i kanalil. Lisaks muusikale on ta suureks armastuseks ka jalgpall. Nimelt on Inger esindanud mitmeid noortekoondiseid, olnud suurim väravate lööja mitmes Eesti noorteliigas, mänginud ühes Eesti tugevaimas naiskonnas – FC Floras ning lisaks hiilgavale mängijakarjäärile on ta ka armastatud noortetreener.

Just tänu ta värvikale isiksusele otsustasin Ingeriga vestelda tema tegevustest ning mõtetest, millest saate täpsemalt lugeda alljärgnevas intervjuus.

Tegeled väga aktiivselt nii muusika kui ka jalgpalliga, lisaks käid veel koolis ka. Kui palju sul üldse vaba aega on ning mida oma vaba ajaga peale hakkad?

Vaba aega kui sellist on mul üsna vähe. Pigem olen ise selline inimene, kes ainult tegutseks ja puhkamisest nii palju ei hooli (kuigi tuleks ka seda harrastada). Vaba aega tegelikult leiab alati, arvan mina. Kõik seisneb oma päeva või ajaplaneerimises. Oma tiheda graafiku kõrvalt leian alati vaba aega oma pere ja sōprade jaoks.

 

Miks tegeled just jalgpalliga? Miks mitte näiteks korvpall või tennis?

Miski tõmbas mind juba 5-6 aastaselt jalgpalli poole. Mälupilt “pall jala juures” on olnud kuidagi pisikesest lapseeast saadik. Eks mulle meeldib vahel korvpalli ja muid pallimänge mängida, aga arvan, et jalgpalli, kui spordiala, ei ületa miski.

 

Kas sul on edasisi plaane ka seoses jalgpalliga või jääb jalgpall muusika tõttu tagaplaanile?

Ei ütleks, et see tagaplaanile jääb, kuid tean, et professionaalselt ma sellega enam tegeleda ei saa. Ennast teades pole ma väga allaandja inimene ja kunagi unistasin profijalgpalluri karjäärist, aga suur põlvevigastus muutis natuke mu elukäiku.
Eks pall jääb ikka jala juurde ja vahel on aega ka mõnel mängul kaasa lüüa. See tekitab alati hea tunde nagu oleks tagasi platsil. Kuid nüüd edasisi plaane vaadates tahan ma treenida oma MRJK (Martin Reimi Jalgpallikool) tüdrukute tiimi, keda olen treeninud juba 2 aastat ning anda neile vōimalus kuhugi jõuda. Ausalt öeldes mulle meeldib lastega töötada, motiveerida neid ning näha seda rõõmu ning tahet nende silmis. Treenerina on soov neid ka kunagi A-koondise (Eesti naiste esinduskoondis) särkides näha. Ma annan treenerina parima, et nad jõuaks oma sihtideni.

 

Kas muusika või jalgpall?

Kui oleks valikuvastus “mõlemad”, valiksin mõlemad. Neid kahte ei saa võrrelda. Minu arvates mõlema tegevuse tegemine avardab silmaringi ning hoiab elu tasakaalus. Muusikuna olen laval üksi ning rohkem vaatan enda sisse, aga jalgpall toob esile tiimitööd.

 

Võib vist julgelt väita, et muusikuna said tuule tiibadesse just Noortebändi konkurssilt. Kust tuli üldse mõte ja julgus osaleda?

Jah, Noortebändi konkurss tõi mu ellu üsna suure muutuse ning kogemuse. See algaski sellest, et kooli õppelajuhataja saatis kirja kõigile, et võtke osa. Alguses ma sellega väga kaasa ei läinud, kuna mõistsin, et mul peab olema selleks bänd. Hiljem selgus (kui mind Noortebändist märgati ning osalema kutsuti), et üksikartistid saavad ka osa võtta. Peale Noortebändi üleskutset saatsin demo oma laulust “Friends”.
Kõige rohkem sain julgust oma sõpradelt ja perelt, kes olid alati kõrval ning kaasa elamas. Ise mõtlesin, et proovin ära ja vaatan, mis saab. Praegu ei kahetse ma kindlasti seda otsust.

On sul mõni esinemine, mis on sulle just eriti soojalt ja hästi meelde jäänud, võib öelda ka, et on su kõige lemmikum esinemine?

Neid meeldejäänud esinemisi on olnud väga-väga palju. Olen alati sattunud esinema kohtadesse, kus on väga soe ja siiras publik. Üks on suurimaid lemmikuid on kindlasti Intsikurmu talifestival, kus mul oli võimalus selle aasta jaanuaris esineda. Samuti oli üks hiljuti toimunud Eesti Õpilasesinduste Liidu XXXVIII üldkoosolekul esinemine, mis ei unune kunagi. Just seepärast, et inimesed laulsid ja elasid südamest kaasa ja seda oli nii tore näha ning kuulda.

 

Kas sul on välja kujunenud nö enne-esinemist rituaal, mida pead enne lavale minekut kindlasti tegema? Kui jah, siis mis selleks on?

Mul on jäänud selline naljakas komme vaadata peeglisse ja öelda “ma saan hakkama” või siis ma naeratan endale peeglisse. See naeratamine tähendab mulle seda, et alguses naeratad endale ja siis lähed lavale ja lased selle positiivsuse teistele välja.
Vahel panen ka silmad korra kinni ning mõlgutan viimaseid mõtteid.

 

Kas sul on lavahirm? Oskad sa soovitada, kuidas sellest üle saada?

Aasta tagasi, kui ma kõigega üksi alustasin, siis oli natuke küll. Nüüd olen juba ära harjunud.
Eks ma olen väiksest saati lavadel esinenud (koori või instrumendiga) ja kuidagi sellist suurt hirmu pole kunagi peale tulnud.
Küll aga arvan, et lavahirmust üle saamiseks, tuleb alguses hingata sügavalt sisse ja välja ning mõelda, et sa saad sellega hakkama. See ei ole keeruline siis, kui tegeled enda kutsumusega ning  kui see ongi su südamesoov.

 

Kas lähiajal võib Sinult uut singlit oodata? Võib olla isegi albumit?

Nüüd, mai lõpus, hakkan uut singlit salvestama. Loodetavasti on juuniks kolmas singel väljas. Albumiga ma veel ei kiirusta, kuna olen alles oma lauljatee alguses.

 

Mis või kes sind inspireerib? Kellest või millest laule kirjutad?

Mind inspireerib loodus ning suuremal hulgal inimesed. Inimesed, kes on mulle lähedased ning kes on mul südames.

 

Oled tuntud ka coverite tegemise poolest. Seetõttu peab sul kindlasti olema vähemalt paar artisti kelle lood su playlistides domineerivad. Kes need on?

Minu playlistis domineerivad eesotsas Ed Sheeran, Khalid, Bon Iver, Lauv jne – muusikat on seinast seina.

 

Kas sul on mõni nipp neile, kes tahaksid omal alal kaugele jõuda, kuid ei julge esimest suurt sammu teha?

Arvan, et kõigepealt tuleb endasse uskuda. Peab olema tahe, isegi siis, kui asjad ei lähe alguses nii nagu võiksid. Kindlasti aitab positiivsus ning positiivne mõtlemine. Mina sain suurema julguse sõprade ja pere käest ning ma arvan, et oma sihist võiks ka lähedastega rääkida, sest sealt saab tohutult motivatsiooni.

 

Viimaseks veel, kui sul oleks võimalik öelda 1 lause nii, et kogu maailm sind kuulab, siis mida sa ütleksid?

Unistage suurelt, sest need unistused saavad ükskord teoks.

 

Algasid mängufilmi “Sandra saab tööd” võtted

Algasid mängufilmi “Sandra saab tööd” võtted

Sel nädalal algasid uue Eesti täispika mängufilmi “Sandra saab tööd” võtted. Koomiliste elementidega psühholoogiline draama jõuab kinno 2019. aasta kevadel.

 

Filmi keskmes on nutikas, ent pisut nurgeline füüsikadoktor Sandra Mets, keda kehastab Mari Abel. Teadusele pühendunud naine kaotab ootamatult töö, ent uue leidmine ei kujune sugugi nii lihtsaks kui loodetud. Lõputus tööintervjuude karussellis tuleb Sandral seista silmitsi võimumängude, silmakirjalikkuse ja pideva kohanemisvajadusega. Film uurib, mis jääb inimese identiteedist alles siis, kui ta end enam töö kaudu defineerida ei saa.

Mari Abeli kõrval teevad filmis kaasa Kaie Mihkelson, Raimo Pass, Tiina Tauraite, Henrik Kalmet, Hendrik Toompere, Hendrik Toompere juunior, Alo Kõrve, Mait Malmsten, Carmen Mikiver, Riho Kütsar, Jarmo Reha, Erki Laur, Karl-Andreas Kalmet, René Reinumägi, Peeter Tammearu jt.

Filmivõtted toimuvad põhiliselt Tallinnas ja Tartus ning kestavad aprillist juuni alguseni.

Filmi stsenarist ja režissöör on Kaupo Kruusiauk, kelle jaoks on see täispika mängufilmi debüüt. Varem on Kaupo Kruusiauk teinud mitmeid lühi- ja dokumentaalfilme, neist uusim, dokfilm “Viimane vürst” Peeter Volkonskist linastub sel sügisel.

“Sandra saab tööd” operaator on Sten-Johan Lill (“Päevad, mis ajasid segadusse”) ning kunstnik Tiiu-Ann Pello (“Deemonid”). Filmi toodab Kopli Kinokompanii, produtsendiks on Anneli Ahven.

Filmi eelarveks planeeritakse 392 000 eurot, põhirahastajateks on Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital.

Filmi Facebooki leht: www.facebook.com/sandrasaabtood

Filmi Instagrami leht: www.instagram.com/sandrasaabtood

Foto: Triin Tenso