by | sept. 6, 2018 | Avalehele, Blogimine, Elustiil, Youtube, Z generatsioon
Tänapäeval on juutuuberiks olemine noorte seas väga populaarne. Eestis ja üleüldse maailmas on väga palju neid, kelle jaoks on see hobi või elustiil. Kui alguses vaadatakse Youtube’ist teiste videoid, siis hiljem soovitakse inspiratsiooni saanuna juba ise sisu luua.Youtube on tuhandete võimaluste maa. Kõigist, kel on vähegi pealehakkamist ja järjepidevust, võib saada juutuuber. Edukuse määrab see, kas ta suudab vaatajaid millegagi köita. Head ideed ja põnev teostus lahutavad hästi meelt ja tõmbavad vaatajaid ligi. Kuulsad juutuuberid teavad seda ja pingutavad jälgijate nimel kõvasti. Seepärast jääbki nende videoid ja vloge vaadates tihti mulje, et nad elavad unistuste elu, mis on täis kaasakiskuvaid seiklusi ja imelisi inimesi. Aga kui palju on videotes ja vlogides päriselu? Kas juutuuberite elu ongi selline, nagu Youtube’ist paistab?
Foto allikas rawpixel.com
Juutuubereid on väga erinevaid. Mõni näitab oma igapäevaseid tegemisi (nt kanal Meie Käopesa), teine aga teeb videoid ja vloge peamiselt oma hobist (nt Johannes Lilover). Kindlasti on ka neid, kes elavad Youtube’is täiesti väljamõeldud elu. Kas ja kui palju juutuuber oma videotes oma päriselu näitab, sõltub sellest, mis eesmärki tema kanal teenib, milline on kanali kontseptsioon. Üks on aga kindel — näidatakse vaid seda, mida vaatajatega jagada tahetakse. Kõik muu jääb ekraanilt välja. Seepärast ei maksa väga kurvastada, kui enda elu tundub juutuuberite oma kõrval natuke igav. Tegelikkuses pole juutuuberite endigi päevad alati algusest otsani põnevust ja nalja täis, vaid hea video või vlogi jaoks mõeldakse midagi välja, tekitatakse meelihaaravaid olukordi ja sündmusi, et oma kanalile huvitavamat sisu saada. Aga kas seda tehakse ainult põnevuse ja vaataja tähelepanu võitmise nimel?
Tihti ehitatakse sotsiaalmeediasse imetlusväärne elu just seepärast, et iseend selle najal paremini tunda. Põgenetakse argihalluse ja murede eest. Fännidega suhtlemine tekitab parema enesetunde. Palju häid sõnu tõstavad tuju ja annavad motivatsiooni tuua enda ja teiste ellu värve juurde!
Foto autor Christian Fregnan
Tõde on, et mitte kellegi elu pole täpselt selline, nagu ta seda oma Youtube’i kanalis paistab laseb. Halba tavaliselt avalikult ei jagata. Naerusuine juutuuber võib vahel vägagi kurvatoonilist elu elada. Kindlasti on kõigil ka isiklik elu, millest vaatajad midagi ei tea.
Youtube on illusioonide kaleidoskoop. Me näeme sealt inimeste eludest killukesi, mis videotesse kokkupanduna moodustavad küll imelisi mustreid, kuid kus tõde jääb ainult aimatavaks või sootuks varjatuks.
Foto autor Johannes Lilover
Autor Ingriin Tamuri
Toimetaja Kadri Toomsalu
by Marie Põdra | aug. 14, 2018 | Avalehele, Blogimine, Elustiil, Tuleviku töökoht, Z generatsioon
Viimasel ajal on nii blogimine kui ka vlogimine üha populaarsemaks muutunud. Inimestele on juba ammusest ajast meeldinud rääkida sellest, kuidas päev möödus ja mida põnevat tehti.
Tuntumad blogijad ja vlogijad saavad selle eest ka tasu, mis võibki olla üks nende suurimaid tuluallikaid. Raha saadakse tavaliselt oma blogis või vlogis mõne firma tooteid promodes.
Mis on aga nende vahe ja kuidas valida endale sobivam?
Mis on blogimise ja vlogimise vahe?
Blogi on eriti Y-generatsioonile tuttavam vorm — inimene teeb endale blogi netilehekülje kujul ning kirjutab seal, midapõnevat on ta korda saatnud, tavaliselt kas päeva või nädala kaupa.
Vlogimine seevastu on uuem viis päeva kirjeldamiseks. Vlogijad filmivad ennast ja oma tegevusi päeva või nädala jooksul ja postitavad video siis Youtube’i.
Blogimise plussid ja miinused
Üks suurimaid plusse blogimise juures on see, blogi tegemine on väga lihtne. Tavaliselt pole blogi alustamise jaoks vaja ka raha, kui kasutada platvorme nagu WordPress, Blogger, Tumblr või Pen.io. Blogimiseks pole ka kallist varustust vaja, piisab arvutist ja internetiühendusest. Blogimine sobib sulle, kui oskad kirjutades hästi oma tundeid väljendada.
Blogimisel on ka miinuseid. Üks raskemaid asju blogi pidamise juures on regulaarselt lugusid avaldada. Kui postitused ilmuvad liiga harva ja on ebahuvitavad, kaotad sa arvatavasti lugejaid ja blogil ei lähe hästi. Blogijana peaksid suutma isegi lihtsalt oma päeva kirjeldades lugejatele huvi pakkuvaid teemasid leida.
Vlogimise plussid ja miinused
Hea vlogi tegemine pole just eriti keerukas, kui sul on hea kaamera ja Youtube’i kasutaja.
Vlogimine ei vaja head kirjaoskust, videos saad oma tundeid verbaalselt väljendada. Nii kaua kuni vlogid on huvitavatel teemadel, mis vaatajaid ligi meelitavad, on kõik korras.
Samas peavad inimesed, kes vlogijaks soovivad hakata, mõtlema ka sellele, et vaja läheb head kaamerat. Et teha hea kvaliteediga vlogi, on vaja professionaalidele mõeldud kaamerat ja tarkvara. Kõik vajalik vlogimiseks võib olla üsna kulukas inimese jaoks, kes selles valdkonnas ise ametialaselt ei tegutse.
Samuti ei saa vlogi pärast avaldamist enam muuta. Blogipostitust saad sa pidevalt muuta, kuid vlogi peaksid sa enne maha võtma. Vlogide tegemine võtab ka kaua aega, tavaliselt peaks filmima terve päeva ja ka monteerimine on ajamahukas, võttes enamasti kaks kuni neli tundi.
Blogimine versus vlogimine: valik on sinu
Valiku pead tegema sina ise, sest tunned end kõige paremini. Mõlemal formaadil on oma plussid ja miinused, mis tuleks enne otsustamist läbi kaaluda. Kui oled hea kirjutaja, kuid inimestega rääkimine on sulle ebamugav, sobid sa blogijaks; kui sa aga pole sõnaosav kirjutaja ja rääkimine on sinu jaoks lihtsam, sobid vlogijaks.
Muidugi on võimalik korraga blogida ja vlogida, see tooks vaatajaid ja lugejaid suurel hulgal juurde, kuid selleks peaks olema palju vaba aega. Kindlasti on mõlemal juhul oluline meeles pidada, et kui midagi internetiavarusse üles paned, siis see sinna ka jääb ning peaksid juba eos kriitikaks valmis olema, sest leidub inimesi, kellele meeldib avalikult toriseda ja halvustada. Peaksid suutma kriitikat taluda isegi siis, kui kriitika on ebaadekvaatne.
Autor Marie Põdra
Toimetaja Piret Lepik
by Monika Schults | juuli 30, 2018 | Avalehele, Blogimine, Elustiil, Tuleviku töökoht, Z generatsioon
Kirjutasin eelmisel nädalal kodulehe loomise protsessist ning loodan, et ka sinu blogi esialgne versioon on valmimas. Justnimelt esialgne, kuna kodulehekülge peab pidevalt arendama ja täiendama. Ma ei liialda, kui ütlen, et tegin alguses pea iga kord mõne muudatuse, kui oma veebi sisse logisin. Mida rohkem kodulehekülge arendad, seda paremini mõistad, mida vajad, ja vastupidi. Nagu ütleb vanasõna: „Tasa sõuad, kaugele jõuad.” Seadsin eesmärgiks blogi hiljemalt suve lõpuks avaldamisvalmis saada.
Sisu on blogi süda
Nüüd, mil kodulehekülg on enam-vähem valmis, tuleb kõige olulisemale — sisu loomisele — keskenduda. Tean omast kogemusest, et tehniliste väljakutsetega rinda pistes võib sisuloome, mis on ju kogu asja eesmärk, esialgu üldse tagaplaanile jääda. Oluline on sisu luues lugejatele pidevalt midagi huvitavat pakkuda — et neil oleks ikka ja jälle põhjust sinu blogi lugeda. Soovitan iga blogipostitus hoolikalt läbi mõelda. Enne postitamist võiksid endalt iga kord küsida:
- Kas ma pakun lugejale midagi huvitavat või kasulikku?
- Kas minu lugu on inspireeriv?
- Kas annan lugejale põhjuse või võimaluse kuidagi reageerida?
Kui tahad, et sinu blogi oleks laiahaardelisem kui isikliku päeviku pidamine, peaksid mõtlema, kuidas saad oma sõnumiga teistele kasulik olla. See ei tähenda, et peaksid kogu aeg endast rääkima 😊.
Ole kirjutamises järjepidev
Kui sa ei ole varem blogimise või muul moel sisu loomisega tegelenud, arvesta, et hea postitus võtab aega. Pead olema järjepidev, et sihtgrupil tekiks harjumus ja soov sinu blogi lugeda. See tähendab, et pead pidevalt midagi uut ja huvitavat pakkuma. Mida rohkem kirjutad, seda paremaid tulemusi saavutad — seda muidugi eeldusel, et lugejatele midagi väärtuslikku pakud. Kindlasti on parem avaldada üks väga hea postitus kolme-nelja kehvapoolse asemel. Kirjutamine vajab harjutamist, eriti juhul, kui sa seda varem regulaarselt teinud ei ole. Mulle on palju kordi öeldud, et oskan sõnu hästi ritta seada. Sellegipoolest on ka minul teinekord üsna keeruline oma mõtteid ladusaks tekstiks formuleerida. Selle artikli kirjutamine on samuti osa harjutusprotsessist. Tänu iganädalasele artikli avaldamisele oskan palju paremini kirjutamisele kuluvat aega hinnata, mida edaspidi planeerimisel arvesse võtta. Seega soovitan ka sinul esmalt kirjutamist harjutada. Pane kasvõi iga päev kõik peas keerlevad mõtted kirja. See aitab sul vajalikku harjumust tekitada ja kirjutamisoskust arendada. Mida rohkem harjutada, seda parem on tulemus.
Kui tihti postitada?
Postituse avaldamise sagedus sõltub sinu blogi eesmärkidest. Kui pead elustiiliblogi, kus räägid põhiliselt oma igapäevaelust, võidki kasvõi iga päev kirjutada. Kindlasti tekib päeva jooksul üpris palju kirjutamisväärset materjali. Kui jagad blogis erialaseid nõuandeid või muud sarnast infot, kulub ühe postituse kirjutamiseks ilmselt kauem aega. Aja jooksul tekib selge ettekujutus, kui palju pead ühe artikli kirjutamiseks aega varuma. Minu esialgne plaan on kirjutada vähemalt üks blogipostitus nädalas. See tundub töö ja kõikide muude toimetuste kõrvalt kõige reaalsem (ja saavutatav!) eesmärk.
Blogi sisu määrab selle edukuse. Kui sisu on hea, loetakse seda tõenäoliselt meeleldi. Kui tunned aga, et sinu sõnum jääb nõrgaks, tajuvad seda lugejadki. Harjutamine teeb meistriks — seega asu tegutsema! Loodan, et minu kogemusi lugedes on sul kergem oma unistus reaalsuseks muuta ja blogi alustada.
Kuna hea sisu loomine nõuab aega ja järjepidevust, pühendungi nüüd oma blogile, et see suve lõpus avalikustada. Vahepeal oOtsustasin tempot vähendada, kuna kõiki projekte korraga paraku hästi vedada ei õnnestu, teisalt ei meeldi mulle midagi poolikult teha. Kuigi minu blogi ei ole veel avaldamiseks päris valmis (plaanin veel mõned muudatused teha), luban sul piiluda, milline see hetkel välja näeb 😊. Tutvustan sulle oma lapsukest, kes sai nimeks Tähetolm. See on koht, kust saad edaspidi minu tegemiste kohta lähemalt lugeda.
Olen tänulik, et sain oma teekonda sinuga jagada. Kui sul tekib küsimusi, mõtteid või ettepanekuid, jaga neid julgelt kommentaarides. Soovin sulle edu ja kõikide unistuste täitumist!
Autor Monika Schults
Toimetaja Kadri Toomsalu
by Monika Schults | juuli 23, 2018 | Avalehele, Blogimine, Disain, Tuleviku töökoht, Z generatsioon
Kui sa ei ole varem kodulehekülje loomisega kokku puutunud, aga järgisid soovitusi, mida eelmistes artiklites jagasin, on see protsess nüüd loodetavasti lihtsam. Kuidas aga edasi tegutseda?
Foto autor Fab Lentz.
Puutusin hiljuti kokku maandumislehe loomisega Joomla platvormil. No see on tehnikavõhikule ikka tõeline katsumus! Kuigi lehekülg sai pika pusimise peale siiski valmis, usaldaksin veebi haldamise pigem professionaalile. Kui tahad ennast säästa ja võimalikult lihtsalt hakkama saada, on WordPressi platvorm siiski kindla peale minek. Julgen seda soovitada, sest valisin selle ka oma blogile kodulehe loomiseks. Kui oled kodulehe struktuuri läbi mõelnud ja tead, millist lõpptulemust soovid näha, on aeg asja kallale asuda. 😉 Alustame algusest ja vaatame, kuidas WordPressis kodulehte luua.
- Domeeni registreerimine ja veebimajutuse keskkond
Kui sa ei ole domeeninime (veebiaadressi) veel registreerinud ega veebimajutust tellinud, soovitan seda nüüd teha. Mina valisin nende teenuste pakkujaks keskkonna veebimajutus.ee, kuna lisaks kiirele teenindusele sain pakkumise, mis alustamiseks väga hästi sobis.
Kas kontrollisid juba blogile nime valides ka domeeni saadavust? Kui nii, siis nüüd jääb sul vaid üle see registreerida. Domeeni registreerides ei teadnud ma esialgu, milline laiend valida: kas .ee, .com või mõni muu. Konsulteerisin teenusepakkuja klienditoega ja sain soovituse, mida ka sinuga lahkelt jagan. Kui soovid ainult Eesti turul tegutseda, oleks mõistlik valida domeen laiendiga .ee, kui sul on aga suurem ambitsioon jõuda inimesteni üle maailma, võiksid valida domeenilaiendi .eu. Oma blogi majutamiseks valisin paketi Standard, mis võimaldab ka domeeninimega e-posti kasutada. Kui oled tellimuse kinnitanud, saadetakse sulle peagi arve, mille tasumisel aktiveeritakse iseteeninduskonto.
- WordPressi installeerimine kodulehele
Kui domeen on registreeritud ja majutatud, saad WordPressi oma kodulehele põhimõtteliselt ühe klikiga paigaldada. See peaks eri veebimajutuse pakkujate puhul olema sarnane, aga kuna mul teiste teenusepakkujatega kogemus puudub, kirjeldan seda Veebimajutuse keskkonna näitel. WordPressi paigaldamiseks tuleb siseneda kodulehe iseteenindusse (vajalikud paroolid saad teenusepakkujalt) ning otsida menüüst üles WordPressi ikoon. Detailsed installeerimisjuhised leiad iseteenindusest ja neid järgides peaksid WordPressi installeerimisega kenasti hakkama saama.
- WordPressi seadistamine ja kodulehe loomine
Esimesed kaks sammu olid lihtsad, aga nüüd läheb põnevaks! Kui WordPress on paigaldatud, tuleb see ka seadistada ja koduleht tehniliselt üles ehitada. Aga mida teha, kui sul pole õrna aimugi, kuidas seda teha? 😊
Üks võimalus on taas Google’i abi kasutada, aga võid ka mõne teemakohase koolituse läbida. Mina otsisin kõigepealt WordPressi kodulehe tegemise õpetusi internetist. Paljud viited ja soovitused pealkirjaga stiilis „Koduleht valmis tunniga” ja muud sarnased ei pruugi sellegipoolest eriti kasulikud olla. Juhul kui alustad täiesti nullist nagu mina, soovitan kodulehe loomiseks varuda siiski rohkem aega. Head asja ju kiiruga valmis ei tee. Infot kodulehe tegemise kohta on tegelikult väga palju ja suur osa sellest on ka tasuta kättesaadav. Minu blogi kodulehe esialgne visand valmis algajatele mõeldud James Staffordi õpetusvideo „How to make a WordPress blog step by step for beginners 2018” („Kuidas sammhaaval WordPressis blogi teha”) abil. See on põhjalik ja kergesti järgitav õpetusvideo, mille leidsin YouTube’ist. Samasuguse tulemuseni jõudmiseks nagu videos läks mul aga tunduvalt kauem aega, sest takerdusin mitmel korral tehniliste probleemide taha ja nõnda klikkisin üsna sagedasti Play/Pause nuppu. Esialgse kodulehe video nõuannete järgi valmis saanud, valisin tasutakujunduste hulgast endale meelepärase teema ja seadistasin selle oma brändist lähtuvalt. Juhul kui sa tasuta teemade hulgast endale sobivat ei leia (milles ma kahtlen 😊), on sul võimalus soetada rohkemate seadistusvõimalustega tasuline teema.
Kodulehe loomine ei ole sugugi nii raske, kui alguses tunduda võib. Kõige olulisem on alustada. Varu endale lihtsalt aega ja tegutse sammhaaval! Niisiis, oled sa valmis stardijoonele asuma?
Autor Monika Schults
Toimetaja Karolin Kaivoja
by Merit Mäekalle | juuli 19, 2018 | Avalehele, Blogimine, Elustiil, Persoon, Youtube, Z generatsioon
Fitloora ehk Laura Liisa Leosk on fitness-blogija ja youtuber. Ta peab oma blogi Instagram’is, kus teda jälgib 21 000 inimest, Youtube’is on tal aga 12 000 tellijat.
Miks otsustasid blogi pidada Instagram’is?
Mulle meeldib pilte teha ja story’de puhul saavad fännid kiiresti infot tarbida — ei pea selleks 30 minutit tekstipostitust lugema.
Mis sa arvad, kuidas selline jälgijate arv on teoks saanud?
Järjepidev sisu tootmine ja oma niši leidmine.
Milliseid videoid sa peamiselt Youtube’i postitad?
Vlogid, haul’id, samuti videoid trenni ja toitumise teemal.
Sa võitsid blogiauhindadel juba neljandat aastat järjest spordi- ja trenniblogi kategooria, mis emotsioonid sind valdavad?
Olen väga õnnelik ja tänulik.
Kui sa parasjagu blogi või Youtube’iga ei tegele, siis millised hobid sul veel on?
Teen trenni, olen peikaga, käin sõpradega väljas ja vaatan sarju.
Kui palju seod treenimist oma blogi ja/või Youtube’iga?
Kajastan treeninguid iga päev oma Instagram’i story’des ja vahel ka Youtube’is.
Kuidas kirjeldaksid oma elustiili?
Tervislik, aktiivne, ‘do-more attitude’.
Kes on sinu motivaator?
Mina ise.
Processed with VSCO with preset
Kas ja kui tihti fännid sind ära tunnevad ja tulevad pilti või autogrammi küsima?
Jah, iga päev.
Soovime Fitloorale edu blogi- ja Youtube’i maastikul, treenimises ja kõiges muus.
Saate ka ise Fitloora tegemistel peal hoida sotsiaalmeedias:
Instagram: https://www.instagram.com/looraxo/
Youtube: https://www.youtube.com/channel/UC12-Ab2xrFbqv1QJXPY13vw.
Autor Merit Mäekalle
Fotode autoriõigus Lausa Liisa Leosk
Toimetaja Elisabeth Kaukonen
