Carmen Paris pani KUMU täissaali kihama

Carmen Paris pani KUMU täissaali kihama

Carmen Paris on Hispaania muusik ja helilooja, kelle muusika koosneb kuumadest Aragoonia rahvalikest jota-rütmidest, jazzist, Andaluusia pärimusest ning flamenkost, tangost, bolerost jms. Eile andis ta KUMU auditooriumis täissaalile elava kontserdi ning YU käis eksootilise artisti muusikuelu kohta lähemalt uurimas.

Kuidas avastasite enda jaoks džässmuusika?

Noorena õppisin ma klassikalist muusikat, kuna Hispaanias sai ainult sel viisil muusikat õppida. Alustasin sellega juba 7-aastaselt. Teismelisena aga avastasin, et on olemas ka teisi muusikastiile. Mind ärritas see, žanrid, mis mulle meeldisid, neid muusikakoolis ei õpetatud. Seega õppisin kuni 20-aastaseni klassikalist muusikat, kui taheti mind välja visata, sest mulle meeldis teine muusika, nt tahtsin džässmuusikat, bluusi jms mängida. Seega jätsin seal oma õpingud pooleli.

Seejärel hakkasin erinevate inimestega muusikat tegema. Juba 17-aastaselt laulsin ja mängisin pilli erinevates bändides, esinesin festivalidel, pulmas jne. Kui aga 20-aastaselt muusikakooli õpingud katkestasin, mängisin muusikat peamiselt bändides ja mul oli ka poissõber, kes mängis klaverit. Sel ajal ma õppisingi muusikat kuulama ja mängima ümbritsedes end just džässmuusikutest. Tahtsin seda ka Bostonisse Berkeley ülikooli õppima minna, aga see oli mulle liiga kulukas. See oli unistus, mida ma iial ei saanud täita. 30-aastaselt otsustasin aga tuginedes varasemalt õpitule, luua enda muusikastiil. Siis avastasingi enda stiili, kuhu ka džäss ühe koostiosana kuulub, kuid ma ei pea end ainult džässmuusikuks.

14608133_10207095121911878_273143618_n

Kuidas tekkis idee erinevaid muusikastiile ühendada ja need omavahel töötama panna?

See on seotud kultuuriga, kus elan. Hispaanias on väga eriline kultuur või õigemini segu mitmest kultuurist. See kultuur on mõjutusi saanud Vahemeremaadest, Lõuna-Ameerikast jm. Mina oma loominguga üritangi näidata, et Hispaanias ei ole ainult flamenkot, vaid ka muid stiile. Muidugi on see seal väga tähtis, aga samas on meil ka väga palju rikkaliku traditsioonilist muusikat peale flamenko, nt jota (hispaania k hóta on Aragoonias ja Valencias levinud paaris hüppetantsu muusika – toim) jt. Põhja-Hispaanias, Galitsias, on samuti väga rikkalikku rahvamuusikat.

Seega otsustasingi, et minu looming peaks Hispaania muusika juurtele tuginema. Minu arvates mitte ainult Hispaania, vaid ka paljud teised muusikakultuurid on just anglosakside poolt koloniseeritud, kuna praegune muusikatööstus kuulub peamiselt Ameerikale ja Inglismaale. Sel viisil kaob aga ära kultuuride mitmekesisus. Seega otsustasin muusikat teha enda moodi, minnes tagasi juurte juurde, kuna tänapäeval teevad kõik olenemata päritolust samasugust pop-, ja hiphopmuusikat ning reggaetoni vms. Mina üritan aga selle vastu võidelda.

Mida arvate, kas Hispaania rahvamuusikat teatakse juba piisavalt maailmas? Kas see on aastate jooksul tuntumaks saanud või on ikka pigem n-ö põrandaalune muusika?

Seda on keeruline öelda. Kui oma esimese albumiga välja tulin, siis nägin seda poodides erinevatel riiulitel, nt ühes poes oli mu album traditsioonile muusika all, teises aga maailma muusika juures, kolmandas džäššmuusika riiulil, samas aga ka poppmuusika all, kuna salvestasin selle Warner muusikagrupiga. Seega ei teatud mis muusikastiili alla minu looming täpselt läheb.

Üle maailma on küll levinud flamenkomuusika, aga muid Hispaania muusikastiile väga ei tunta. Näiteks Grammy auhindade jagamisel valitakse parim ladina ja flamenko album. Hispaanias aga kuulutatakse parimaks ainult flamenkomuusikat. Kui sa flamenkot ei tee, siis sa ei saa osaleda. Ja jällegi öeldakse meile anglosakside poolt mis on ladina muusika ja mis mitte. Kui aga auhinnagaalat vaadata, siis kõik muusikastiilid kõlavad täpselt samamoodi. Aga kui mõelda, et seal on muusikat alates Mehhikost kuni Argentiinani, siis muusikakultuur on tegelikult hoopis suurem ja rikkalikum.

Mis inspireerib teid muusikat tegema?

Mind inspireerib algupärane muusika, näiteks Aafrika ja Ida-Euroopa oma. Ma armastan muusikat, millel on oma algupära. See inspireerib mind väga. Veel innustab mind muusikat tegema elukogemus, ehk et kui minuga juhtub midagi kurba või head, või kui loen midagi, mis mind inspireerib. Näiteks kirjutasin loo kvantfüüsikast.

Kui avastan midagi, mis mind hämmastab, siis see inspireerib mind ka muusikat tegema. Samas vaimustun ka kohtadest, kus on palju linde. Mulle meeldib neid kuulata ja nende laulu vilistades jäljendada. Kui ma arvan, et see on väga kaunis, siis üritan seda ka oma muusikasse panna.

Oskate mitmeid pille mängida. Kui palju neid oma loomingus kasutate ja kui palju see teie loomingut mõjutab?

See oleneb loost endast. Mõnikord olen klaveri taga, kui teatud viisid minuni jõuavad. Teinekord aga mängin trummi või laulan ja see meeldib mulle. Seega oleneb laulust ja teatud hetkest, kus olen. Mul võivad tekkida mitmed ideed klaverit, trummi või muud instrumenti mängides.

14642835_10207095124031931_158792695_n

Esinete ka maailmamuusikamessi WOMEX avasõul. Mida seal teha plaanite?

See pole päris esimene kord, kus mul on seal võimalik osaleda, olen ka 2011. aastal Kopenhaagenis korraldatud WOMEXil esinenud, aga siis polnud mu looming veel nii-öelda päris valmis. Palju on pärast seda kontserti juhtunud. Ma loodan, et seal esinemine aitab mind maailmale rohkem nähtavaks teha, sest alles kaks aastat tagasi hakkasin oma muusikaga Hispaaniast välja minema.

Enne, kui ma Warner Music grupiga koostööd tegin, soovisin ka nendega välismaale minna, aga nad ei teinud selle jaoks midagi. Siis aga tulid majanduslikult rasked ajad ja ma lõpetasin nendega koostöö. Nüüd olen sõltumatu artist ja viimase albumi tegin ka ise. Lisaks saan nüüd pärast 30 aastat laval olemist ka välismaal esinemas käia.

Olete musitseerinud mitmete artistidega üle maailma. Kuidas nendega kooskõla leidsite? Kas on ka nendega töötades midagi ebatavalist juhtunud?

Kooskõla leidmine oleneb inimesest endast. Näiteks kui Kuubal käisin ei õppinud ma sealset muusikat, mida ma juba varem tundsin. Kui sinna läksin, siis üritasin tsivilisatsioonist eemalduda. Üritasin muust maailma eralduda ning leida sealsetest tajudest ja rütmidest inspiratsiooni. Kuubal sünnib muusika ju eelkõige tänavatel. Olin varem Kuuba rütme õppinud, aga tahtsin sellega sügamale minna. Elasin seal neli kuud, mil ma ka oma viimase albumi tegin.

Samas olen kohanud ka mitmeid välismaalasest muusikuid, kes on tulnud Hispaaniasse muusikat tegema. Näiteks avastasin enda jaoks ühe Uruguai muusiku, aga olen kohtunud ka teiste muusikutega, nt Kuubalt, Lõuna-Ameerikast. Õppisin nendega koos muusikat tegema ja sain nendega ka sõpradeks.

14593558_10207095123071907_361144338_n

Kas teil on ka mõni lemmikartist?

On mitmeid muusikuid, keda imetlen. Enamasti on nad Brasiiliast, Aafrikast või Ameerikast pärit. Sellist muusikat kuulan kõige rohkem. Samas kuulan ka mõnda Euroopast pärit muusikut.

Ameerika muusikutest armastan eelkõige Esperanza Spaldingu loomingut. Kui näen kuidas ta basskitarri mängib või laulab, siis ütlen endale: “Võta end kokku, Carmen, ja õpi ka nii mängima”. Samas mulle meeldivad ka Brasiilia muusikud: Antônio Carlos Jobim, Eliane Elias, João Gilberto jt, samas ka argentiinlanna Mercedes Sosa, Peruust pärit Susana Baca või ameeriklane Rachelle Ferrell, aga ka Bobby McFerrin on üks mu lemmikutest. Ma imetlen paljusid muusikuid.

Tänapäeval on esinedes tähtis ka see, kuidas välja näed. Kuidas teie oma riietuse valite?

Näiteks seda jakki, mida täna esinemisel kandsin, ei saa ma enam kasutada, sest see on nii vanaks jäänud ja laguneb mitmelt poolt iga päevaga. Üldiselt meeldivad mulle erinevad stiilid, nt India, Araabia ja Lõuna-Ameerika mood. Samas ei kanna ma kunagi brändirõivaid, see pole minu stiil. Ma armastan ka käsitööd.

Mida soovitaksite noortele muusikutele, kes alles džässmuusikat õpivad?

Soovitaksin neil õppida seda, mis neile endale meeldib, aga sealjuures on väga oluline õppida ja algteadmisi saada. Hispaanias on palju noori, kes arvavad et muusikuks on lihtne saada ja ütlevad, et kui laulda oskan, siis saan televisiooni esinema minna ja kuulsaks.

Tegelikult on vaja ikka algteadmisi, ehk et oluline on teada, mis on enne sind tehtud, et saaksid midagi uut luua. Paljud artistid arvavad, et nad loovad uut muusikat, aga tegelikult nad ei tee seda, sest nad ei tea mis on juba varem tehtud.

YU toimetaja ja Carmen Paris

Oled Eestis esimest korda. Millised on muljed?

See on kaunis linn. Homme (9. oktoober – toim) saan ma linnas ringi vaadata ja Tallinnat rohkem tundma õppida.

—-

Carmen Paris is a Spanish artist and composer, who’s music consists of an exotic Aragon folk- and hota-rhythms, jazz and flamenko, bolero, tango and Andalusian tradition. Yesterday she gave a full-house and lively concert in KUMU and YU Magazine went to see and inspect this exotic artists music life.

How did u find your way to jazz music?

When I was younger, I studied classical music, because it was the only way to learn music in Spain. But I started when I was 7 years old. When I was a teenager I discovered other music genres and I was very upset, because in the conservatory they didn’t teach me these music genres that I liked. So I was studying classical music until I was 20 they wanted to threw me away from the conservatory, because they said I liked other music and I wanted to play jazz and blues etc. So they didn’t like that very much and I ended my studies.
Then I started to play with people. I started to play when I was 17 and sing in bands and festivals, weddings etc. When I was around 20, I gave up studying classical music, then I played with bands and I had a boyfriend who was piano player. Then I learned the music playing or listening to in the ambient of the jazz musicians and I wanted to study that in Berkeley college in Boston, but it was too expensive for me and I couldn’t afford that. So that was the dream I had that I could never do, but when I was 30, I decided to do my own musical language with all the things that I had learned. So I decided to create my own style and jazz is one of the ingredients, but I’m not only jazzmusician.

How did you find a way to mix such different music together and make it work?

Because of the culture that I lived in, because Spain has a special culture, mixture of different cultures. So we have the influence of Mediterranean and Latin-America styles. So what I try to show the world is that Spain is not only flamenco. It is of course very big music genre, but what we have very rich traditional musics: we have flamenco, we have hota and other music genres. In north of Spain, Galicia they have a very rich folk-music too, which is different from flamenco, more celtic. For instance when I look to France, they succeed with world-music groups and I understood why, because they have very few popular traditional music. In other countries they have so different folkmusic.

So I decided to play based on my roots, because I feel that our cultures, not only Spanish, have been colonised by the anglo-saxon culture, because the industry is American and British. So that is ending with the diversity of cultures. So I decided to do my own way through reindicating the roots, because everyone no matter where you’re from, do the same pop, hip-hop, reggaeton etc. So I try to fight against that.

What do you think, has spanish folkmusic spread around the world? Has it become more popular during these years or is it still more underground thing?

Its difficult to say. When I recorded my first album, when I went to a shopping centre, in each shop I was in a different place. In some places I was in traditional music, in other I was world music, also jazz and also pop, because I worked with Warner Music. So they didn’t where to put my album.

There’s a big circuit around the world for flamenco music, but not for another Spanish music genres. For instance in Grammy awards there’s a lebel for best Latin album and best flamenco album. From Spain they only announce best flamenco. If you don’t do flamenco, you can’t be nominated. Also there’s an anglo-saxon culture again saying what is latin. So when you see the awards show all the music sounds the same. So when you take from Mexico to Argentina for example, it’s so much bigger deal, there’s so many different music.

What inspires you to make music?

All the roots in music (African, East-European etc). I love all the music that have roots. They inspire me a lot. And also experiences in life, when some sad or happy things happen to me or when I read something that is interesting for me, for example I wrote a song about quantum physics.

So when I discover something that seems amazing for me, that inspires me. Also I get inspired where I’m in the place that has many birds, then I listen to them and I try to repeat it with whistling. And then I see that it’s a really nice thing and then I develop it in to music.

You have learned to play different instruments. How much do you use them and how much does this affect your work?

It depends on the song. Sometimes I’m on the piano and there comes the melody. Then sometimes I play the drum or sometimes I’m singing and this is nice. So it depends on the song or the moment where I am. I can have the ideas with the piano with the drum or whatever.

You also will perform in WOMEX (the world music expo) opening show. What have you planed to do there.

It’s not going to be the first time that I perform there, I played there in 2011 in Copenhagen, but my project wasn’t ready then. But many things have happened after that concert. I hope that this helps me to become known in the rest of the world, because I’ve just started to go out of Spain just 2 years ago.

Before that I was with Warner music and I suggested to them too to go abroad, but they didn’t do anything with me. So when the crises came, I ended working with them. Now I’m independent artist and I did the last album by myself. Also after 30 years on the stages, I’m starting to travel abroad.

You have co-operated with many different artist all around the world. How did you find a harmony with them. Do you have some interesting story to tell about that process?

It depends, for instance when I went to Cuba I didn’t learn the Cuban music, I had already learned before. When I went there first I cut myself from the civilisation. So I decided to isolate there and get inspired by the rhythms around there. In Cuba the music is in the streets. I had already learned the rhythms but I went more deep in to them. Those 4 months I lived there, when I wrote that last album.

But there were many foreigners too, who have come to Spain too. For instance I discovered the Uruguayan music in Spain and there were lots of others musicians (Cuban, Latin-American etc). So I learned playing with them and became friends with them.

Do you have a favorite artist?

There are many artists that I admire are mostly from Brazil, Africa, USA. There are the music that I listened the most. In Europe there are few of them.

For instance one of the Americans that I love is Esperanza Spalding. When I see how she plays the bass and sings, I say to myself: “Come on, Carmen, let’s study to play like that too”. But also all the Brazilians: Antônio Carlos Jobim, Eliane Elias, João Gilberto etc, Mercedes Sosa from Argentine, Susana Baca from Peru, Rachelle Ferrell from USA, also Bobby McFerrin is one of my favourites too.

I admire lots of artist.

Nowadays when you perform, its also important how u look. Where do u get your outfits or how do you pick them?

Oh, for instance what I wore today, I cant use it anymore, because it’s getting old and every day that I use it brakes in one of the sides. But I like the mixture of styles – I like Indian, Arabian, Latin-American styles. I never use famous designers, its not my style. I love handcraft.

What would you say or recommend to young musicians, who are studying jazzmusic?

I recommend to study whatever you like, but it’s very important to study and have a basis. In Spain there are many young people think that music is easy and say: “oh, I sing, let’s go to TV and become famous” and that’s all.

But you need a basis, you need to know what was before you so that you can innovate. There are many people that think they can innovate, but they are not innovating at all, because they don’t know what have happened and done before.

You’re a first-timer in here (Tallinn). What do you think about that?

I think it lovely. Tomorrow I have a look around in the city, we stay for tomorrow to get to know a bit more of Tallinn.

Carmen Paris pani KUMU täissaali kihama

Jazzlauljatar toob Eestisse kirglikud jazzirütmid

Laupäeval, 8. oktoobril, kostitab publikut KUMU auditooriumis mõnusate Hispaania rütmidega kuulus jazzmuusik Carmen Paris.

Hispaania lauljanna ja helilooja Carmen Paris’i muusika on segu Aragoonia rahvalikest jota-rütmidest, jazzist, Andaluusia pärimusest ning flamenkost, tangost ja bolerost.

Järjepidev stiilide ja rütmide kokkupõimimine väljendub muusiku isikupärases paeluvas esituses. See on ühe naise pihtimus, kel kunst on veres ja muusika südames. Kontserdil esitab ta oma loomingu paremikku, saates end klaveril.

Muusika on teda saatnud lapsepõlvest – Carmen Paris on õppinud klaveri- ja tšellomängu, harmooniat ja muusikateooriat. Mõnda aega tegutses ta bluusilauljana, seejärel keskendus aga jota-traditsioonide tõlgendamisele ja edasikandmisele ning koostööle jazz- ja flamenkomuusikutega.

foto-carmen-paris

Hispaania muusikaareenil saavutas Paris tunnustuse 2002. aastal ilmunud debüütalbumiga „Pa’ mi genio“, kus ta tõlgendas kaasaegses võtmes Aragoonia rahvamuusikat. Lauljatari esikalbumile, mida müüdi üle 40 000 eksemplari, said osaks kriitikute kiidusõnad ning see pälvis aasta parima folkalbumi auhinna. Teisel albumil „Jotera lo serás tú” (2005) on mõjutusi nii Aragoonia rahvaviisidest, Hispaania ja Brasiilia folkmuusikast kui ka Ladina-Ameerika rütmidest nagu tšatša, ranchera ja habanera.

Havannas kirjutatud ja salvestatud kolmas kauamängiv “InCubando” (2008) liidab Aragoonia rahvalikud jota-rütmid Kuuba muusikaga. Koostöös Tšiili päritolu saksofonisti Melissa Aldanaga osales ta projektis „Sounds from Spain“, mille raames esineti ka maailmamuusikamessil WOMEX. 2013. aastal avaldatud neljandal albumil „Ejazz con Jota“ saab esmakordselt jota muusikastiili kuulda arranžeerituna jazzorkestrile.

Eestis esineb Carmen Paris esmakordselt ning Sügisjazzi raames annab ta soolokontserdi Kumu auditooriumis.

Jazzliit korraldab sügisel üle 30 kontserdi

Jazzliit korraldab sügisel üle 30 kontserdi

Eesti Jazzliit alustas septembris järjekorras 13. hooaega ning selle sügise jooksul saab näha üle 30 kontserdi.

Avakontserdil NO99 jazzklubis esines legendaardne Tafenau-Aimla Kvintett ning kontsert toimus täismajale. Hooaja avaüritusel tutvustati ka liidu uut juhatust eesotsas Laura Põldverega ja uut tegevmeeskonda.

Sellel sügishooajal korraldab Eesti Jazzliit koostöös oma koostööpartneritega üle 30 jazzmuusika kontserdi. Jazzmuusika jõuab lisaks Tallinnale Rakverre, Sillamäele, Narva, Viljandisse, Võrru ja Pärnusse. Kontsertkava on mitmekülge, tuues publiku ette nii tuntud rahva lemmikuid kui ka nooremaid jazzmuusikuid. Publiku suurtest lemmikutest astuvad lavale Sofia Rubina, Villu Veski, Raivo Tafenau, Siim Aimla jt, nooremat generatsiooni esindavad näiteks Pae Kollekiiv, Quid Novi? ja Joel Remmel Trio. Jazzmuusika piire avardatakse selliste muusikute kontsertidega nagu Mick Pedaja ja Argo Vals. Kokku annavad kontserte ligi 30 erinevat koosseisu.

Lisaks Eesti hinnatud jazzmuusikutele tuuakse Eesti publikuni koostöös Soome Jazzliiduga Alexi Tuomarila Trio, kes annab kontserdi novembris Philly Joe´s Jazziklubis. Alexi Tuomarila Trio, mis ühendab pianisti Alexi Tuomarila, trummari Olavi Louhivuori ja kontrabassist Mats Eilertseni, alustas tegutsemist 2004. aastal. Nende debüütlabum „Constellation“ viis nad kohe tuurile Soome, Norra, Belgiasse, Hollandi ja Luksemburgi. „The Observer“ on nimetanud koosseisu juhtfiguuri, pianisti Alexi Tuomarila, kuue tuleviku talendi hulka ning Jazztimes on tema kohta sõnanud: “Alexi Tuomarila on järgmine suur tegija jazzklaveril.”

Eesti Jazzliidu eesmärgiks on Eesti jazzmuusika arendamine ja propageerimine nii kodu- kui välismaal. Eesti Jazzliit korraldab kontserte ja üritusi, kogub ja jagab teavet Eesti jazzmuusikast ja jazzmuusikutest, korraldab jazzialast koostööd muusikute ja organisatsioonide vahel ning otsib jazzmuusika arendamiseks rahalisi vahendeid.

Kontsertkava on leitav siit.

Laura Põldvere eestvedamisel alustab Jazzliit hooaega võimsa kontserdiga

Laura Põldvere eestvedamisel alustab Jazzliit hooaega võimsa kontserdiga

Eesti Jazzliit alustab 9. septembril järjekorras 13. hooaega. Avakontserdil NO99 jazzklubis esineb legendaardne Tafenau-Aimla kvintett – suurepärased saksofonistid Raivo Tafenau ja Siim Aimla, keda saadavad trummidel Kaspar Kalluste, kontrabassiga Peedu Kass ja klahvpillidel Joel Remmel.

Hooaja avaüritusel tutvustatakse ka liidu uut juhatust ja tegevmeeskonda.

Eesti Jazzliidu eesmärgiks on Eesti džässmuusika arendamine ja propageerimine nii kodu- kui välismaal. Jazzliit korraldab džässialast koostööd muusikute ja organisatsioonide vahel, mis publiku jaoks tähendab laia kontserdikava erinevates kontsertpaikades üle Eesti. Liitu on läbi aastate suunanud ja juhtinud jazzmuusikud ise ning traditsioon jätkub ka nüüd, kui ülesanded võtab üle uus juhatus eesotsas juhatuse esinaise Laura Põldverega. Uude juhatusse kuuluvad lisaks endine esimees Peedu Kass, uus tegevjuht Ivi Rausi, liidu asutajad Jaak Sooäär ja Tanel Ruben, Tõnis Tüür, Reigo Ahven.

Tafenau-Aimla kvintett

Laura Põldvere on öelnud, et tal on kindel nägemus liidu tulevaste tegemiste osas: „Mulle meeldivad olukorrad, kus mul on visioon, aga ma pole päris kindel, kuidas seda ellu viia. Jazzliiduga on täpselt nii. Ma ei tea veel õiget lahendusteed, aga olen piisavalt motiveeritud ja põikpäine, et tulemuseni jõuda. Ma usun, et ees ootavad põnevad ajad.”

Lisaks uuele juhatusele muutub ka liidu tegevmeeskond – uueks tegevjuhiks on Ivi Rausi, progammi asub koostama Hanna-Liina Jaanus ning kommunikatsiooni ja turundust juhtima Kadri Armas. Uue tegevmeeskonna üheks ülesandeks on džässmuusikale laiema kõlapinna leidmine läbi programmi, kommunikatsiooni ja partnerlussuhete.

Eesti Jazzliidu hooaja avakontsert on avalik üritus, milleks on võimalik pileteid soetada Piletilevist.